Resolutsiooni ettepanek - B9-0207/2021Resolutsiooni ettepanek
B9-0207/2021

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta

17.3.2021 - (2021/2582(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Bogdan Rzońca, Ryszard Czarnecki, Jadwiga Wiśniewska, Zbigniew Kuźmiuk, Ryszard Antoni Legutko, Raffaele Fitto, Adam Bielan, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Angel Dzhambazki, Carlo Fidanza, Anna Fotyga, Krzysztof Jurgiel, Karol Karski, Izabela-Helena Kloc, Joanna Kopcińska, Zdzisław Krasnodębski, Elżbieta Kruk, Beata Mazurek, Andżelika Anna Możdżanowska, Tomasz Piotr Poręba, Nicola Procaccini, Elżbieta Rafalska, Jacek Saryusz-Wolski, Beata Szydło, Dominik Tarczyński, Grzegorz Tobiszowski, Valdemar Tomaševski, Witold Jan Waszczykowski, Kosma Złotowski
fraktsiooni ECR nimel

Menetlus : 2021/2582(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0207/2021
Esitatud tekstid :
B9-0207/2021
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B9-0207/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta

(2021/2582(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 5, 7 ja 15,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks[1],

 võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 1/2018, mis käsitleb 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises[2],

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldusi[3],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

B. arvestades, et liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte, mis tähendab, et pädevused, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, jäävad liikmesriikidele;

C. arvestades, et ELi lepingu artikliga 2 ei anta liidule sisulist pädevust, vaid üksnes loetletakse teatud väärtused, mida nii liidu institutsioonid kui ka tema liikmesriigid peaksid austama, tegutsedes aluslepingutega liidule antud pädevuste piires ja nende pädevuste piire mõjutamata;

D. arvestades, et artikkel 2 ei ole vahetult kohaldatav säte ja selle suhtes ei tohi kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklites 258–260 ja 267 sätestatud menetlusi;

E. arvestades, et liidu väärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtte rikkumist võib panna liikmesriigile süüks üksnes juhul, kui ta tegutseb sellises küsimuses, milles pädevus kuulub liidule tulenevalt aluslepingu konkreetsetest sätetest, milles käsitletakse pädevuse andmist;

F. arvestades, et õigusriigi põhimõtte austamine liikmesriikide poolt ei saa olla liidu institutsioonide tegevuse objektiks, ning seda hoolimata kõnealust tegevust raamistava konkreetse sisulise pädevuse olemasolust; ainsaks erandiks on siinkohal ELi lepingu artiklis 7 kirjeldatud menetlus;

G. arvestades, et üksnes ELi lepingu artikkel 7 annab liidule pädevuse teostada järelevalvet õigusriigi põhimõtte kui liidu väärtuse kohaldamise üle kontekstis, mis ei ole seotud konkreetse sisulise pädevusega või mis ületab selle ulatust;

H. arvestades, et ELi lepingu artikkel 7 ei anna alust selles kirjeldatud menetluse edasiarendamiseks ega muutmiseks;

I. arvestades, et Euroopa Kohtu pädevus õigusriigi põhimõtte kohaldamise küsimuses on piiritletud nii, et kohus on pädev tegema otsuse vaid ELi lepingu artiklis 7 sisalduvate menetlusnormide järgimise suhtes ja vaid asjaomase liikmesriigi taotlusel;

J. arvestades, et ELi institutsioonidel ei ole pädevust võtta vastu ELi lepingu artiklis 2 loetletud väärtuste, eelkõige õigusriigi mõiste määratlust, kuna neile ei ole aluslepingutes seda pädevust antud;

K. arvestades, et vastava pädevuse puudumisel rikuksid institutsioonid sellise määratluse vastuvõtmisega aluslepinguid ja määratlus oleks aluslepingutega vastuolus;

L. arvestades, et Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid;

M. arvestades, et Euroopa Ülemkogul on õigus võtta oma ELi lepingu artikli 15 kohase pädevuse teostamise käigus vastu järeldusi, et hoogustada liidu arengut;

N. arvestades, et need järeldused ei ole määrusega vastuolus ega muuda seda;

O. arvestades, et ei ole enneolematu ega ebatavaline, et komisjon võtab vastu suunised, milles sätestatakse, kuidas ta teatavas valdkonnas õigusakte kohaldab ja rakendab, ning et komisjoni otsuses koostada ja võtta vastu määruse suunised ei ole midagi ebaseaduslikku;

P. arvestades, et kõik suunistes esitatud tõlgendused on avaldused selle kohta, kuidas komisjon määrust mõistab;

Q. arvestades, et komisjon on oma kohustuste täitmisel sõltumatu ja võib kuni suuniste valmimiseni otsustada määruse alusel meetmete kohta ettepanekuid mitte esitada;

1. rõhutab, et ELi lepingu artikkel 7 annab ELile ainsa võimaluse sekkuda autoriteetselt küsimustesse, mis on seotud liidu väärtuste austamisega liikmesriikide poolt; rõhutab, et ELi lepingu artikkel 7 on täielik ja ammendav;

2. peab õiguslikult vastuvõetamatuks kehtestada de facto uus õigusriigi põhimõtte järgimise kontrollimehhanism, isegi kui selle eesmärk on kaitsta ELi eelarvet; juhib tähelepanu sellele, et see ei takista eelarve kaitsmist käsitlevate õigusaktide ja meetmete vastuvõtmist;

3. tuletab meelde komisjoni avaldust, milles kinnitatakse, et määruse kohaldamisel võtab komisjon kohustuse järgida Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldusi; tuletab meelde, et komisjon kavatseb koostada ja vastu võtta suunised selle kohta, kuidas ta hakkab määrust kohaldama;

4. võtab teadmiseks kokkuleppe, et määrust kohaldatakse üksnes selliste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on alguse saanud uuest mitmeaastasest finantsraamistikust;

5. võtab teadmiseks kokkuleppe, et komisjon ei tee ettepanekuid määrusest tulenevate meetmete kohta enne, kui suunised on valmis;

6. võtab teadmiseks ka kokkuleppe, et suunised töötatakse välja tihedas koostöös liikmesriikidega ning vormistatakse lõplikult alles pärast seda, kui Euroopa Kohus on teinud oma otsuse, et vajaduse korral neile lisada sellest otsusest tulenevad asjakohased aspektid;

7. kutsub Euroopa Kohut üles tunnistama määruse kehtetuks pärast õiglast ja erapooletut menetlust;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Viimane päevakajastamine: 22. märts 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika