Resolutsiooni ettepanek - B9-0220/2021Resolutsiooni ettepanek
B9-0220/2021

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa lastegarantii kohta

    22.4.2021 - (2021/2605(RSP))

    suuliselt vastatavate küsimuste B9-0000/2021 ja B9-0000/2021 alusel
    vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5

    Lucia Ďuriš Nicholsonová
    tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel


    Menetlus : 2021/2605(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B9-0220/2021
    Esitatud tekstid :
    B9-0220/2021
    Vastuvõetud tekstid :

    B9-0220/2021

    Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa lastegarantii kohta

    (2021/2605(RSP))

    Euroopa Parlament,

     võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 2 ja 3,

     võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 alusel püstitatud eesmärke, eriti sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist, sotsiaalse õigluse, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning lapse õiguste kaitse edendamist,

     võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 9 sisalduvat horisontaalset sotsiaalklauslit,

     võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 151 ja 153 kohaseid sotsiaalpoliitika eesmärke,

     võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat,

     võttes arvesse ELi lepingu artiklis 6 osutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

     võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 1., 3., 4., 11., 14., 16., 17., 19. ja 20. põhimõtet ning selle 2030. aasta peamisi eesmärke,

     võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia kohta (COM(2021)0142),

     võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii (COM(2021)0137),

     võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava,

     võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige 1., 2., 3., 4. ja 10. eesmärki,

     võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone ja soovitusi,

     võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

     võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilisi suuniseid,

     võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogrammi (COM(2020)0440);

     võttes arvesse romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikku (COM/2011/0173),

     võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni kõigi juurdepääsu kohta korralikule ja taskukohasele eluasemele[1],

     võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018)0382),

     võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu[2],

     võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)[3],

     võttes arvesse komisjoni lastegarantii teostatavusuuringut,

     võttes arvesse 2016. aasta märtsis Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 136 kohaselt vastu võetud kirjalikku avaldust 0042/2015 lastesse investeerimise kohta,

     võttes arvesse nõukogu soovitust kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta,

     võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga[4],

     võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta[5],

     võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta[6],

     võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[7],

     võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks[8],

     võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

     võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldiseid märkusi[9],

     võttes arvesse ÜRO suuniseid laste asendushoolduse kohta, nagu on sätestatud ÜRO Peaassamblee 24. veebruari 2010. aasta resolutsioonis A/RES/64/142,

     võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 1. veebruaril 2012. aastal vastu võetud deklaratsiooni romade diskrimineerimise ja romade vastase rassistliku vägivalla suurenemise kohta Euroopas,

     võttes arvesse komisjoni teatisi, mis on vastu võetud eesmärgiga luua võrdõiguslikkuse liit kooskõlas poliitiliste suunistega Euroopa Komisjoni järgmisele koosseisule (2019–2024), eelkõige 24. novembri 2020. aasta teatist „Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027“ (COM(2020)0758), 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565), 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152) ning 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698).

     võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga[10],

     võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada tugevdatud 2020. aasta järgne ELi strateegiline raamistik romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks ja romavastasusega võitlemise tõhustamise kohta[11],

     võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta[12],

     võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslik liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101,

     võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) ühisdeklaratsiooni „Overcoming poverty and social exclusion – mitigating the impact of COVID-19 on families – working together to develop prospects for strong children“ (Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ületamine, COVID-19 mõju leevendamine perekondadele ja koostöö, et luua tingimused tugevate laste kasvamiseks),

     võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta[13],

     võttes arvesse komisjoni soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (2013/112/EL)[14],

     võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL,

     võttes arvesse ÜRO 15. aprilli 2020. aasta poliitikaülevaadet „The Impact of COVID-19 on Children“ (COVID-19 mõju lastele),

     võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta, 2008/867/EÜ,

     võttes arvesse nõukogu soovitust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule,

     võttes arvesse nõukogu soovitust, milles käsitletakse juurdepääsu sotsiaalkaitsele,

     võttes arvesse uut oskuste tegevuskava,

     võttes arvesse nõukogule ja komisjonile lastegarantii kohta esitatud suuliselt vastatavaid küsimusi (O-000025/2021 – B9-0012/2021 ja O-000026/2021 – B9-0013/2021),

     võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

     võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

    A. arvestades, et ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii, peab täiendama ELi lapse õiguste strateegiat, mis võeti mõlemad vastu 24. märtsil 2021; arvestades, ELi lapse õiguste strateegias koondatakse kõik olemasolevad ja tulevased laste õigusi käsitlevad algatused ühte sidusasse poliitikaraamistikku ning esitatakse soovitusi nii ELi sise- kui ka välistegevuse kohta;

    B. arvestades, et rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Nõukogu, ja valitsusvälised organisatsioonid, nagu UNICEF, on nimetanud laste vaesust nii laste õiguste rikkumise võimaliku põhjusena kui ka nende rikkumise võimaliku tagajärjena, kuna see mõjutab laste võimalust kasutada oma õigusi, ning eespool nimetatud õiguste tagamata jätmise tagajärjena;

    C. arvestades, et tõenäolisemalt kogevad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust lapsed, kes kasvavad vahendite nappuse ja ebakindlate perekondlike olude tingimustes, ning sellel on kaugeleulatuv mõju nende arengule ja hiljem täiskasvanueale, neil puudub võimalus omandada piisavaid oskusi ja nende tööhõivevõimalused on piiratud, mis soodustab põlvkondadevahelise vaesuse nõiaringi tekkimist;

    D. arvestades, et lastegarantii ettepanekus nimetatud kuus kategooriat käsitlevad neid lapsi, kes on kõige suuremas ohus ning vajavad viivitamatut tähelepanu ja hoolt; arvestades, et garantii eesmärke tuleks mõista nii, et need kehtivad nii palju kui võimalik kõigi liidu laste suhtes;

    E. arvestades, et laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleem levib kõikides ühiskondades ja seda saab kõige paremini käsitleda kõikehõlmava ja laiahaardelise, kitsa rakendamise ja laia kohaldamisalaga poliitika kaudu, mis on suunatud nii lastele kui ka nende peredele ja kogukondadele ning seab kuludest tähtsamaks investeeringud uute võimaluste ja lahenduste loomiseks; arvestades, et nende probleemide lahendamisse tuleb kaasata kõik ühiskonnasektorid, alates kohalikest, piirkondlikest, riiklikest ja Euroopa ametiasutustest kuni kodanikuühiskonna ja erasektorini;

    F. arvestades, et uuringud näitavad, et lastesse, näiteks kvaliteetsesse alusharidusse ja -hooldusse investeerimine võib anda ühiskonna tasandil algsest investeeringukulust vähemalt neli korda kõrgema investeeringutulu, võtmata arvesse suuremat kasu, mida saavad ettevõtted oskustööliste näol, või hoolekandesüsteemid, mida ei koorma täiendavad kulutused igale lapsele, kellel on juurdepääs sotsiaalse kaasatuse meetmetele[15]; arvestades, et eelarvemenetlustes tuleks lastesse investeerimist tunnustada eraldi investeerimiskategooriana, mis on eraldi tavalistest sotsiaalkulutustest;

    G. arvestades, et 2019. aastal oli ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 22,2 % lastest ehk peaaegu 18 miljonit last; arvestades, et madala sissetulekuga perede lapsed, kodutud lapsed, puudega lapsed, rändetaustaga lapsed, vähemusrahvusest lapsed, eelkõige roma lapsed, hooldeasutustes elavad lapsed, ebakindlas pereolukorras olevad lapsed, üksikvanemaga perede lapsed, LGBTIQ-perede lapsed ja selliste perede lapsed, kus vanemad on väljaspool riiki tööl, kogevad tõsiseid raskusi, nagu suur eluasemepuudus või ülerahvastatus, tõkked põhiteenustele (nagu piisav toit ja inimväärne eluase) juurdepääsul – kõik see on nende heaolu ning sotsiaalsete, kognitiivsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise seisukohast keskse tähtsusega; arvestades, et korralikult köetud eluase koos ohutu vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning eluase üldiselt on laste tervise, heaolu, kasvu ja arengu seisukohalt keskse tähtsusega; arvestades, et piisav eluase soodustab ka laste õppimist ja õppetööd;

    H. arvestades, et statistika puudumise tõttu ei teata puuetega laste arvu, kuid neid võib olla umbes 15 % kõigist liidu lastest; arvestades, et puuetega lastel peab olema võimalus teostada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi võrdsetel alustel teiste lastega, sealhulgas lapse õiguste konventsioonis sõnastatud õigust kasvada üles oma peres või perekeskkonnas, mis on lapse huvides; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli oma kutsetegevust piirama või selle peatama, et hoolitseda puuetega pereliikmete eest; arvestades, et komisjoni lastegarantii teostatavusuuringu vahearuandes juhitakse tähelepanu sellele, et puuetega laste puhul on peamisteks takistusteks füüsilise juurdepääsuga seotud probleemid, teenuste ja rajatiste laste vajadustele kohandamata jätmine ning paljudel juhtudel lihtsalt nende puudumine; arvestades, et samas uuringus märkisid paljud vastajad probleemidena diskrimineerimist, eriti haridusküsimustes, ning eluaseme puhul taskukohasust;

    I. arvestades, et laste õigusi ei saa tagada ilma ÜRO kestliku arengu eesmärkide eduka rakendamiseta ja vastupidi;

    J. arvestades, et kõigil lastel on õigus kaitsele vaesuse eest, mis tähendab selget vajadust ennetava poliitika järele; arvestades, et Euroopa Parlament ja Euroopa kodanikuühiskond on nõudnud lastegarantii loomist, et tagada igale vaesuses elavale lapsele tegelik ja tasuta juurdepääs kvaliteetsetele ja tasuta tervishoiuteenustele, haridusele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, ning tegelik juurdepääs korralikule eluasemele ja piisavale toidule; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on juhtinud tähelepanu sellele, et laste vaesuse vastu võitlemine on ka põhiõiguste ja juriidiliste kohustuste küsimus[16];

    K. arvestades, et laste vaesuse kaotamine tähendab tingimata ka seda, et lapsevanematel või hooldajatel on juurdepääs õiguste, korraliku palga ning kindla ja stabiilse töökorraldusega tööle;

    L. arvestades, et ettepanek pakub liikmesriikidele välja konkreetsed suunised, kuidas tagada igale lapsele ning eelkõige neile, kes vajavad abi, tegelik ja tasuta juurdepääs haridusele ja koolipõhistele tegevustele, alusharidusele ja lapsehoiule, tervishoiule, spordile, vaba aja ja kultuuritegevusele; arvestades, et liikmesriigid peaksid edendama poliitikat, millega tagatakse abivajavatele lastele kättesaadav ja taskukohane eluase ning tervislik toitumine, et tegeleda vaesuse probleemiga ja edendada kõigi laste võrdseid võimalusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; arvestades, et igal lapsel on õigus mängida;

    M. arvestades, et COVID-19 pandeemia on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste olukorda halvendanud ning muutnud miljonite laste ja perekondade sotsiaal-majandusliku olukorra veelgi ebakindlamaks; arvestades, et pandeemia tagajärjel võib allpool riiklikku vaesuspiiri elavate laste arv hinnangute kohaselt suureneda 117 miljoni võrra ning veel ligikaudu 150 miljonit last elab mitmemõõtmelises vaesuses; arvestades, et madala ja keskmise sissetulekuga inimesed ja pered satuvad töötuse kasvades suuremasse vaesusohtu; arvestades, et neid ähvardab ka väga halbade elamistingimuste, eluasemekindlusetuse, ülelaenamise, väljatõstmise ja kodutuse oht; arvestades, et need arvud suurenevad COVID-19 pandeemia ja selle sotsiaal-majanduslike tagajärgede tõttu eeldatavalt hüppeliselt, mis mõjutab miljoneid lapsi kogu nende elu jooksul; arvestades, et COVID-19 kriis on halvendanud nende ebasoodsa sotsiaalse seisundiga laste olukorda, kes elavad ülerahvastatud ja ebainimlikes tingimustes ning kellel on piiratud juurdepääs tervishoiule, joogiveele, kanalisatsioonile ja toidule, mis seab nad suuremasse ohtu viirusega nakatuda;

    N. arvestades, et COVID-19 pandeemia tõttu hoogustus aastal 2020 üleminek kaugõppele, mistõttu internetiühenduse ja digitaalsete vahendite ning digitaristu puudumine on eriti mõjutanud väga väikesi erivajadustega lapsi ning lapsi, kes elavad vaesuses, marginaliseeritud kogukondades ning äärepoolsetes ja maapiirkondades, sealhulgas eraldatud piirkondades ja territooriumitel; arvestades, et murettekitavalt on kasvanud nende laste arv, kelle vanemad on kaotanud eluaseme või töö, ning nende laste arv, kes on jäänud ilma oma kõige toitvamast igapäevasest toidukorrast, samuti juurdepääsust sellistele koolivälistele teenustele nagu sport, vaba aja veetmine, kunstiline ja kultuuriline tegevus, mis toetavad nende arengut ja heaolu; arvestades, et digilahendustele juurdepääsu ja digihariduse võimaluste puudumine võib tõsiselt piirata noorte hilisemat juurdepääsu haridusele ja tööhõivele, jättes nad ilma parematest tööturuvõimalustest ja Euroopa ettevõtted ühtlasi ilma potentsiaalsetest töötajatest; arvestades, et seetõttu on vaja investeerida digiõppe lahendustesse; arvestades, et puuetega lastele mõeldud digilahendused ja muud abistavad tehnoloogiad võivad võimaldada ja kiirendada sotsiaalse kaasatuse protsessi ja juurdepääsu rohkematele võimalustele hilisemas elus; arvestades, et seetõttu on võrdne juurdepääs keskse tähtsusega;

    O. arvestades, et tõenäosus, et puuetega lapsed paigutatakse hooldusasutustesse, on ELis võrreldes puueteta lastega ebaproportsionaalselt suur, ning puuetega laste puhul on hoopis vähem tõenäolisem, et neid lapsi püütaks viia hooldusasutusest üle perehooldusele; arvestades, et puuetega lapsi eraldatakse hariduses ikka veel, paigutades nad erikoolidesse, ning nende ees on füüsilised ja muud takistused, mis takistavad neid kaasavast haridusest osa saamast; arvestades, et COVID-19 pandeemia on jätnud paljud vaimupuudega lapsed võimaluseta jätkata hariduse omandamist, kuna veebiharidus on nende erivajaduste rahuldamiseks sageli sobimatu;

    P. arvestades, et liidul võib olla keskne roll laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases üldises võitluses kõigi laste, sealhulgas komisjoni poolt kindlaks määratud kuue peamise kategooria puhul;

    Q. arvestades, et liikuvate ELi kodanike lapsed jäävad sageli riiklike õigusaktide lünkade vahele; arvestades, et kuigi tööränne vähendab lühiajaliselt vaesust, toob see kaasa laste kodumaale mahajätmise, mis võib süvendada nende sotsiaalset mahajäämust ja põhjustada ebakindlust, mille tõttu rändajatest vanemate lastel, kes endiselt elavad oma päritoluriigis, on suuremad võimalused langeda tõrjutuse, väärkohtlemise ja kuritarvitamise ohvriks – eelkõige on see nii ELi-sisese tööjõu liikuvuse korral[17];

    R. arvestades, et lastegarantii on üks peamisi komisjoni sotsiaalpoliitika algatusi, mis on loetletud komisjoni poliitilistes suunistes ja 2021. aasta tööprogrammis, ning seda tuleb edaspidi uute ja kaugelevaatavate poliitikameetmete ja eesmärkidega tugevdada; arvestades, et see teema peab olema Euroopa tuleviku teemalise konverentsi päevakorras; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja komisjoni 2013. aasta soovitus „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ on endiselt olulised juhtpõhimõtted, mille abil vähendada laste vaesust, parandada laste heaolu ja tagada neile stabiilne tulevik, vähendades samal ajal kooli poolelijätmist; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas on komisjon seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra; arvestades, et negatiivsed soolised stereotüübid ja sotsiaalsed tingimused viivad nn unistuste lõhe või õiguste lõhe tekkimiseni ning naiste vähene esindatus juhtivatel kohtadel mõjutab tüdrukute haridusteed ja karjäärivalikut juba varajases eas ning aitab seetõttu kaasa meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse ja soolise segmenteerumise suurenemisele teatavates tööturu valdkondades, eriti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnaga (STEM) seonduva karjääri puhul;

    S. arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on laste vaesuse ja ärakasutamise probleemiga tegelemisel eesliinil ning neil on suur vastutus tõrjumise ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel; arvestades, et riiklikud ametiasutused peaksid andma neile vajaduse korral piisavad vahendid nende eesmärkide saavutamiseks;

    1. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus, millega luuakse lastegarantii, mille eesmärk on ennetada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja võidelda nende vastu, tagades abivajavate laste tasuta ja tõhusa juurdepääsu põhiteenustele, nagu alusharidus ja lapsehoid, haridus- ja koolipõhised tegevused, tervishoid ja vähemalt üks tervislik toidukord igal koolipäeval ning tervisliku toidu ja piisava eluaseme tegelik kättesaadavus kõigile abivajavatele lastele; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles olema soovituse täielikul ja kiirel vastuvõtmisel ning selle elluviimisel ambitsioonikad; loodab, et nõukogu soovituse vastuvõtmisel võetakse käesolevas resolutsioonis esitatud teavet arvesse; rõhutab, et lastegarantii eesmärk on pakkuda avaliku sektori toetust sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu peamistele teenustele, mis tähendab, et liikmesriigid peaksid selliseid teenuseid kas korraldama ja osutama või pakkuma piisavaid hüvitisi, et vanematel või abivajavate laste eestkostjatel oleks võimalik nende teenuste kulu katta;

    2. väljendab heameelt komisjoni teatise üle ELi lapse õiguste strateegia kohta ja kiidab heaks selle eesmärgid kanda jagatud vastutust iga lapse õiguste austamise ja kaitse eest koos ühise projektiga, mille eesmärk on tervislikum, vastupidavam ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks; tõdeb, et komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii, täiendab seda strateegiat ja keskendub abivajavatele lastele, et luua Euroopa progressi võimaldav raamistik, mis kaitseks laste õigusi ja seaks nad ELi poliitika keskmesse; toetab selle põhieesmärki võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada võrdseid ja kaasavaid võimalusi ja tervishoidu; toetab kindlalt pädevatele riiklikele ja kohalikele ametiasutustele antud konkreetseid suuniseid, mis puudutavad abivajavatele lastele tegeliku ja tasuta juurdepääsu andmist peamistele teenustele, nagu tasuta kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid, haridus- ja koolipõhised tegevused, tervishoid ning tegelik juurdepääs piisavale eluasemele ja tervislikule toitumisele samadel alustel nagu nende eakaaslastel;

    3. nõuab, et EL ja liikmesriigid lahendaksid laste vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavad struktuursed probleemid, edendades eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse kõrget taset; palub liikmesriikidel tagada Euroopa lastegarantii tulemuslik loomine kogu liidus ja integreerida see garantii kõigisse poliitikavaldkondadesse, ning nõuab tungivalt, et nad kasutaksid olemasolevat ELi poliitikat ja rahalisi vahendeid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisele kaasaaitavate konkreetsete meetmete rakendamiseks; rõhutab, kui oluline on, et riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevad asutused tagaksid tulemusliku ja võrdse juurdepääsu tasuta ja kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule, pöörates erilist tähelepanu puuetega laste perekondadele, haridus-, kooli- ja kogukonnapõhisele tegevusele ning spordile, vaba aja ja kultuuritegevusele, tervishoiule ning tervisliku toidu tegelikule kättesaadavusele ja piisavale eluasemele kõigi abivajavate laste jaoks; rõhutab ka, et riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevaid asutusi tuleks ELi-poolse rahastamise kindlustamiseks teavitada, koolitada ja toetada; kutsub liikmesriike üles tagama laste õigus piisavale eluasemele ning pakkuma sellega seotud toetusi vanematele, kellel on raskusi eluaseme ülalpidamisega või eluaseme kättesaadavusega, nii et nad saaksid jääda oma laste juurde, ja pöörama erilist tähelepanu noortele täiskasvanutele, kes lahkuvad lastehoolekandeasutustest;

    4. peab äärmiselt vajalikuks teha lastesse märkimisväärseid investeeringuid, et kaotada laste vaesus ning võimaldada neil kasvada ja kasutada ELis täielikult oma õigusi; rõhutab, et see eeldab terviklikku lähenemist varase lapseea arengule, alustades esimesest 1 000 päevast, mis peaks tagama ema tervise, sealhulgas vaimse tervise, ohutuse, turvalisuse ja lapse vajadusi arvestava hoolitsuse; palub liikmesriikidel tagada lastegarantii rakendamise strateegiline ja kõikehõlmav käsitus piisavate poliitikameetmete ja vahendite, sealhulgas lapsevanemate ja hooldajate tööturule integreerimise ning töö- ja pereelu ühitamise meetmete ning perekondade ja leibkondade sissetulekutoetuse kaudu, et rahapuudus ei takistaks laste juurdepääsu kvaliteetsetele ja kaasavatele teenustele; nõuab, et koostataks kõikehõlmav Euroopa vaesusevastane strateegia, mis sisaldaks kaugelevaatavaid eesmärke vaesuse ja kodutuse vähendamiseks ja äärmise vaesuse kaotamiseks Euroopas aastaks 2030, eelkõige laste hulgas, kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ning tuginedes Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas sisalduvatele peamistele eesmärkidele;

    5. väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi lapse õiguste strateegia ettevalmistamisel on arvesse võetud üle 10 000 lapse arvamused ja ettepanekud; kutsub komisjoni üles tagama, et lastegarantii rakendamisel ja jälgimisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetaks kuulda ka laste ja nende esindusorganisatsioonide arvamust, võimaldades neil osaleda täieõiguslikult sisukas ja kaasavas avalikus dialoogis ja konsulteerimises ning avaldada neid puudutavates küsimustes ELi tasandil oma arvamust, nagu tehti lapse õiguste foorumil 2020. aastal; kutsub sellega seoses kõiki liikmesriike üles tegema avaliku sektori asutusele, näiteks laste volinikule või ombudsmanile ülesandeks mõõta riiklike ja piirkondlike õigusaktide ning lastegarantii rakendamise riiklike meetmete mõju lastele, samuti üldiselt edendama laste õigusi avalikus poliitikas, ning kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua Euroopa lasteamet, et jälgida, kuidas soovitust liikmesriikides rakendatakse, ja seda toetada, koordineerida riiklikku tööd, tagada heade tavade ja uuenduslike lahenduste vahetamine ning ühtlustada aruandlust ja soovitusi;

    6. palub liikmesriikidel seada lapse õiguste rahastamine vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele prioriteediks ning soovitab tungivalt, et nad läheksid ELi rahastamiskavades eelnevalt määratletud eraldistest kaugemale; kutsub liikmesriike üles kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ELi-poolsest rahastamisvõimalusest teavitama, neid selle taotlemiseks koolitama ja toetama; palub, et liikmesriigid tegutseksid ELi vahendite kavandamisel ja kasutamisel kooskõlastatult ning kiirendaksid rakendamist ja investeeriksid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse kõik võimalikud riiklikud vahendid, mida täiendavad sellised ELi fondid nagu Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi (REACT-EU), taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), InvestEU, Erasmus+, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning programm „EL tervise heaks“; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad lisama oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse sihtotstarbelised meetmed, millega investeeritakse lastesse ja noortesse, et taaste- ja vastupidavusrahastu järgmise põlvkonna samba kaudu fondist rahastust saada; tuletab meelde Euroopa Liidu taasterahastu võimalusi toetada rahaliselt ka organisatsioone, näiteks valitsusväliseid organisatsioone ja heategevusorganisatsioone, ja pakkuda abivajavatele peredele sotsiaalabi; kutsub sellega seoses kõiki liikmesriike – mitte ainult neid, keda laste vaesus kõige rohkem puudutab – üles eraldama vähemalt 5 % oma jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest Euroopa lastegarantii alla kuuluvate tegevuste toetamiseks;

    7. kutsub liikmesriike üles võtma lastegarantii rakendamisel arvesse abivajavate laste erilist olukorda, eelkõige nende laste olukorda, kes on selles rühmas eriti ebasoodsas olukorras; rõhutab, et lastegarantii peaks aitama saavutada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärki – üleminekut hoolduselt hooldusasutuses perehooldusele või kogukonnapõhisele hooldusele; kutsub liikmesriike üles süvalaiendama sootundlikku ja valdkondadevahelist lähenemisviisi kogu lastegarantii rakendamise ajal;

    8. on veendunud, et lastegarantiist peaks saama ELis laste vaesuse struktuursel viisil ennetamise ja sellega võitlemise alaline vahend; rõhutab Euroopa Liidu taasterahastu ja lastegarantii kui ELi vahendi ilmselget seost tulevastesse põlvkondadesse investeerimisel ja nõuab seetõttu nende kahe liidu programmi vahelise koostoime tugevdamist, et viia täielikult ja sisuliselt ellu ka Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja Euroopa lapse õiguste strateegia;

    9. rõhutab, et liikmesriigid peaksid koostama nii vaesuse vähendamise mitmeaastased riiklikud strateegiad, mis on määratletud ka laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist käsitleva peatse ühissätete määruse võimaldavas tingimuses 4.3, kui ka tagama, et nende põhjal töötatakse välja konkreetsed riiklikud lastegarantii tegevuskavad;

    10. palub liikmesriikidel kaotada seoses juurdepääsuga tasuta ja kvaliteetsele lapsehoiule, haridusele, tervishoiule ning piisavale eluasemele ja tervislikule toidule ja vaba aja tegevustele igasuguse diskrimineerimine, et tagada kohaldatavate ELi ja riiklike diskrimineerimisvastaste õigusaktide täielik järgimine; nõuab, et horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi kui selle valdkonna peamise vahendi üle jätkataks viivitamata läbirääkimisi; julgustab liikmesriike investeerima piisavaid vahendeid klasse puudutava segregatsiooni lõpetamiseks, et tagada lastele iseseisvasse ellu suundumisel võrdsed võimalused ning murda vaesuse nõiaring võimalikult varakult;

    11. tuletab meelde, et kraanivee ja kanalisatsiooni kättesaadavus varieerub liidus märkimisväärselt, kusjuures Põhja-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas on keskmine ühendatus kanalisatsioonisüsteemiga 89–90 %, kuid Ida-Euroopas on keskmine ühendatus kanalisatsiooni- ja veepuhastussüsteemidega palju väiksem – keskmiselt 64 %[18]; rõhutab, et juurdepääsu puudumine sotsiaaleluasemele kujutab endast takistust lastele, kelle pere sissetulek on väike; väljendab muret selle pärast, et liiga paljude laste jaoks jäävad põhilised vee-, sanitaar- ja hügieenivahendid kättesaamatuks ning juurdepääsu puudumine elementaarsetele sanitaarteenustele on eriti tõsine kõige haavatavamate ja tõrjutumate laste seas; kutsub liikmesriike üles tagama, et igal lapsel oleks juurdepääs kraaniveele, kanalisatsioonile ja isikliku hügieeni vahenditele nii kodus kui ka koolis;

    12. palub liikmesriikidel seada kodututele lastele ja nende peredele alalise eluaseme pakkumine esmatähtsale kohale ning lisada oma riiklikesse lastegarantii tegevuskavadesse kodutute laste ja tõsises eluasemeturult tõrjutuses elavate laste eluasemelahendused;

    13. juhib tähelepanu laste vaesusega seotud linnapõhistele probleemidele, pidades eelkõige silmas tõsise olukorra lahendamist enim puudustkannatavates linnapiirkondades, mis võib tähelepanuta jääda, kui puuduvad mitmetahulised ja kvaliteetsed näitajad, mis suudavad näidata kohapeal tegelikult valitseva olukorda; rõhutab vajadust eraldada sellele valdkonnale konkreetsed meetmed ja vahendid, et luua linnapiirkondades elavatele abivajavatele lastele ja nende peredele kvaliteetsed, kättesaadavad ja kaasavad teenused; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud asutused ning kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna osalejad tuleb kaasata lastegarantii rakendamine kõikidesse etappidesse;

    14. kutsub liikmesriike üles tegutsema selle nimel, et saavutada Euroopa haridusruumile seatud eesmärgid (COM(2020)0625), ning jätkama hariduse ja koolituse valdkonnas kõigi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas (2021–2027) (COM(2020)0758) soovitatud asjakohaste meetmete täielikku rakendamist; palub liikmesriikidel nimetada viivitamata pädevad riiklikud koordinaatorid, kellel on piisavad vahendid ja tugevad volitused ning talitustevaheline pädevus; nõuab, et need koordinaatorid annaksid iga kahe aasta tagant lastegarantii kõigis aspektides saavutatud edusammude kohta nõuetekohaselt aru ja vahetaksid teiste riikide koordinaatoritega korrapäraselt parimaid tavasid; palub komisjonil tagada parem institutsiooniline kooskõlastamine;

    15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kvaliteetsetele standarditele vastavate universaalsete riiklike laste-, haridus- ja tervishoiuvõrgustike loomist ja tugevdamist;

    16. palub, et komisjon teeks vastavalt oma sotsiaalsete õiguste samba rakendamise tegevuskavale ettepaneku vaadata läbi Barcelona eesmärgid ning alushariduse ja lapsehoiu Euroopa kvaliteediraamistik, et toetada liikmesriikide edasist ülespoole suunatud lähenemist alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas; rõhutab vajadust ELi algatuste järele, millega toetatakse veebipõhist ja kaugõpet, et tagada paindlikum ja kaasavam alg- ja keskharidus, säilitades samas esmase õppemeetodina kontaktõppe, millele on tagatud kõigi laste, eelkõige puuetega laste juurdepääs; kutsub liikmesriike üles kaotama digilõhet, suurendades selleks internetiühendust kaugemates ja maapiirkondades ja seades selle prioriteediks, kuna 10 % ELi leibkondadest puudub endiselt juurdepääs internetile; nõuab üleeuroopalist avaliku ja erasektori partnerlust, et investeerida digilõhe vähendamisse ning anda lastele digi- ja ettevõtlusoskuste õpetamise kaudu võimalusi; rõhutab, kui oluline on tagada lastele, õpetajatele ja lapsevanematele nii linna- kui ka maapiirkondades, samuti kaugete ja äärepoolseimate piirkondade lastele võrdne juurdepääs digitaalsele taristule ja oskustele, et vältida digilõhet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma rahalist toetust valdkondadele, mis vajavad tehnoloogilist ajakohastamist ja põhjalikku digikoolitust nii õpetajatele kui õpilastele, et võimaldada neil uute tehnoloogiatega kohaneda;

    17. kutsub liikmesriike üles kiiresti tegelema COVID-19 kriisi põhjustatud õppekatkestuste ja haridusliku ebavõrdsusega, et võimaldada lastel kaugõppes võimalikult kiiresti õppida, ning pakkuma pikaajalisi lahendusi struktuurse ebavõrdsuse kaotamiseks; kutsub liikmesriike üles hindama, rakendama ja jälgima hariduse kättesaadavust eelkõige ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit ja ebasoodsa taustaga lastele, et tagada pandeemia ajal sama kvaliteetne haridus, samuti edendada digikirjaoskust ja kaugõppe jaoks kohandatud õppevahendeid; on mures selle pärast, et kriisist taastumise ja kriisi võimaliku pikenemise kontekstis suureneb vajadus võidelda laste vaesuse vastu ning et vaesus mõjutab lapsi, kes on kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade hulgas kõige kaitsetum rühm, üha rohkem; palub liikmesriikidel, kui COVID-19 vaktsineerimislahendused lastele laialdaselt kättesaadavaks saavad, näha need prioriteetselt ette garantii poolt tuvastatud laste kategooriatele;

    18. tuletab meelde keskset rolli, mida sotsiaalmajanduse ettevõtted ja sotsiaalse mõjuga ettevõtlustegevus võivad lastegarantii täitmisele kaasaaitamisel mängida, ning vajadust investeerida selle valdkonna suutlikkuse suurendamisse, rahastamisele juurdepääsu ning ettevõtlusõppesse ja -koolitusesse; rõhutab koostoime vajadust lastegarantii ja peatse ELi sotsiaalmajanduse tegevuskava vahel;

    19. on veendunud, et sotsiaalse mõjuga strateegilised investeeringud on üliolulised tagamaks, et kriisi mõju lastele, eriti neile, kes juba kogevad vaesust või sotsiaalse kaasatuse puudumist või on vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse puudumise ohus ning kuuluvad soovituse kohaselt eriti ebasoodsas olukorras olevate rühmade hulka, ei kinnistuks; rõhutab nii avaliku kui ka erasektori investeeringute võimendamise tähtsust garantii eesmärkide saavutamisel ning toonitab sellega seoses programmi „InvestEU“ ja InvestEU fondi rolli, eelkõige sotsiaalsete investeeringute ja oskuste ning kestliku taristu poliitika kaudu;

    20. palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida oma praeguseid sotsiaalkulutustega seotud eelarvemenetlusi, et tõsta esile lastesse tehtavate investeeringute võimalikku eripära võrreldes tavaliste sotsiaalkulutustega, kui tegemist on tulu, investeerimiskordaja ja alternatiivkuludega;

    21. kutsub liikmesriike üles suurendama pingutusi, et ennetada ja kaitsta lapsi haigetsaamise ja igasuguse vägivalla eest, töötades välja strateegiad, et koostöös vanemate, õpetajate, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatega selgitada välja ja seada ennetus- ja reageerimismeetmete võtmisel prioriteediks ohustatud lapsed; kutsub liikmesriike üles ennetama soolist vägivalda ja kaitsma iga last, pöörates erilist tähelepanu tüdrukutele ja noortele naistele, luues või tugevdades järelevalve- ja aruandlusmehhanisme ning eriteenuseid soolise vägivalla juhtumitele reageerimiseks;

    22. tuletab meelde, et sotsiaalkaitse ja perede toetamine on väga oluline, ja kutsub pädevaid riiklikke asutusi üles looma piisavaid ja juurdepääsetavaid sotsiaalkaitsesüsteeme ja integreeritud lastekaitsesüsteeme, mis hõlmaksid tõhusat ennetamist, varajast sekkumist ja perede toetamist, et tagada ohutus ja turvalisus lastele, kellel ei ole vanemlikku hoolitsust või keda ohustab sellest ilma jäämine, samuti meetmed, mis toetaksid üleminekut hoolduselt hooldusasutuses kvaliteetsele perehooldusele või kogukonnapõhisele hooldusele; kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid lastekaitsesüsteemidesse ja sotsiaalhoolekandeteenustesse, kuna see on lastegarantii rakendamise oluline osa; rõhutab, et vaimse ja füüsilise tervise probleemid on praeguse liikumispiirangute olukorra, isolatsiooni ja hariduskeskkonna tõttu laialt levinud, ja kutsub liikmesriike üles investeerima esmajärjekorras laste vaimse ja füüsilise tervise kaitsesse;

    23. kutsub ELi ja liikmesriike üles eraldama sotsiaalteenustele, sealhulgas alaealiste kaitset käsitlevatele teenustele, piisavaid rahalisi, tehnilisi ja inimressursse;

    24. palub liikmesriikidel töötada välja konkreetsed strateegiad, et kaitsta lapsi internetipõhise seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise eest, kuna isolatsioonis veedavad lapsed rohkem aega internetis, mis suurendab laste veebipõhise väärkohtlemise, sealhulgas lasteporno ja veebikiusamise ohvriks langemise ohtu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid korraldaksid nii vanematele kui ka lastele teabekampaaniaid ohtude kohta, millega lapsed internetikeskkonnas kokku puutuvad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd erasektori ettevõtjatega, et rahastada uue tehnoloogia väljatöötamist, mis teeks võimalikuks lasteporno ja laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavate materjalide avastamise ja kõrvaldamise;

    25. tuletab meelde, et laste vaesusest väljatoomiseks on hädavajalik terviklik lähenemine, mis peab sisaldama individualiseeritud toetust nende vanematele; kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid kestlikesse töökohtadesse ja vanemate sotsiaalsesse toetamisse, sealhulgas ema- ja vanemapuhkuse ajal, ning rakendama sihipärast tööhõivepoliitikat, mis tagab inimväärse elatustaseme, õiglased töötingimused, hea töö- ja eraelu tasakaalu, kaasava tööturu ja suurema tööalase konkurentsivõime, keskendudes kutseharidusele ja -koolitusele ning täiendus- ja ümberõppele; kutsub liikmesriike üles lisama sellised meetmed oma riiklikesse lastegarantii tegevuskavadesse; rõhutab, et vanemate töö tõrgeteta jätkamiseks tuleb kehtestada tasuta väikelastehoiu tugi; palub kõigil liikmesriikidel tunnistada oma pensioniskeemides ülalpeetavate laste eest hoolitsemise perioode ning tagada piisav rahaline ja professionaalne tugi inimestele, kes hoolitsevad nendega koos elava puuetega pereliikme eest; rõhutab, et sugulaste eest hoolitsemisel on sageli negatiivne mõju pere- ja tööelule ning see võib põhjustada tõrjutust ja diskrimineerimist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma erimeetmeid, et tagada rändajatest vanematest maha jäänud laste – üksi kodus olevate laste – heaolu;

    26. tuletab meelde, et piisavat miinimumpalka käsitleva ettepaneku eesmärk on tööinimeste, sealhulgas lapsevanemate ja eelkõige naiste sissetulekuolukorra parandamine; tuletab meelde, et inimväärsed töötingimused ja õiglane palk peavad täiendama vaesusevastaseid meetmeid, sealhulgas garantiid, tagades samal ajal riikide eripära säilimise ja austades subsidiaarsust; usub, et selline lähenemine parandaks laste heaolu ja vähendaks ebavõrdsust juba varases eas, katkestades ühtlasi vaesuse nõiaringi; tuletab liikmesriikidele meelde, et komisjoni soovituses toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta (C(2021)1372) antakse suuniseid, kuidas minna pandeemia ajal töökohtade säilitamiseks võetud erakorralistelt meetmetelt järk-järgult üle uutele meetmetele, mis on vajalikud rohkete töövõimalustega ja kasvule suunatud majanduse taastamiseks; väljendab heameelt palga läbipaistvuse direktiivi ettepaneku üle, mille eesmärk on vähendada soolist palgalõhet ja parandada seeläbi naiste üldist finantsstabiilsust ja majanduslikku sõltumatust ning võimaldada naistel, kes on sattunud vaesusse ja koduvägivalla ohvriks, sellest olukorrast pääseda;

    27. julgustab liikmesriike võitlema kooli poolelijätmise vastu; rõhutab, et tugevdatud noortegarantiis[19] sedastatakse, et kõik kuni 15-aastased noored peaksid saama hiljemalt nelja kuu jooksul töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kas töö, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika pakkumise; kutsub lisaks liikmesriike üles rakendama tugevdatud noortegarantiid, tagama kvaliteetsed pakkumised, sealhulgas õiglase töötasu, ja edendama noorte kaasamist noortegarantii teenustesse; rõhutab, kui tähtis on tagada, et see täiendaks Euroopa lastegarantiid ja Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegiat, et vastata puuetega laste vajadustele ning teha tavateenused ja iseseisev elu neile paremini kättesaadavaks;

    28. väljendab heameelt juhtimis-, järelevalve-, aruandlus- ja hindamismehhanismide loomise üle; palub, et komisjon jätkaks edusammude jälgimist Euroopa poolaasta raames, sealhulgas konkreetsete näitajate kaudu sotsiaalvaldkonna tulemustabelis, ja esitaks vajaduse korral riigipõhiseid soovitusi; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti ühisesse järelevalveraamistikku ja sotsiaalkaitsekomitee töösse; rõhutab, et Regioonide Komiteel ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on dialoogi edendamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonnaga tähtis roll; tuletab meelde, kui tähtis on võtta Euroopa poolaasta raames ja kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga lapse õigused ja heaolu riigipõhiste soovituste parameetriks ja näitajaks; kutsub komisjoni üles kohandama sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajaid, sealhulgas liigitatud andmeid, et võtta arvesse kõiki komisjoni tuvastatud abivajavate laste kategooriaid, ning arendama edasi võrdlusaluseid Euroopa lastegarantii mõju hindamiseks ja jälgimiseks ning kujundama institutsioonilist struktuuri selle laiemaks rakendamiseks;

    29. palub liikmesriikidel töötada välja nii mitmeaastased riiklikud strateegiad laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks kui ka Euroopa lastegarantii riiklikud tegevuskavad, tuginedes tuvastatud konkreetsetele abi vajavate laste rühmadele, eesmärkidele ja vajalikele eraldatavatele rahalistele vahenditele, et progressi võimaldav poliitikaraamistik tegelikkuseks muuta; rõhutab vajadust määrata kindlaks tugevad mõõdetavad eesmärgid; tuletab meelde, kui oluline on kaasata kõik vastutavad piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning asjaomased sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalmajanduse sidusrühmad, haridusasutused, erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ning lapsed ja nende vanemad ise; kutsub komisjoni üles andma parlamendile garantii rakendamise seisu kohta korrapäraselt aru; kordab, et on vaja täiustada kvaliteetsete liigitatud andmete kogumist nii liikmesriikide kui ELi tasandil, et paremini jälgida ja hinnata laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisel tehtud edusamme ning anda järelevalve tegijatele ja poliitika kujundajatele teavet; väljendab sellega seoses heameelt riiklike andmekogumisraamistike lisamise üle lastegarantii rakendamise riiklikesse tegevuskavadesse; rõhutab kõigi liikmesriikide vajadust töötada välja paremad kvaliteedinäitajad kõigis lastegarantii sekkumisvaldkondades, et adekvaatselt mõista mitmemõõtmelisi probleeme, mis on seotud laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega hariduses ja lapsehoius, tervishoius, eluaseme saamisel ja juurdepääsul piisavale toidule, ning selleks, et suurendada selle kättesaadavust kõige ebasoodsamas olukorras olevatele lastele; kordab, kui oluline on võimaldada liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid;

    30. kutsub nõukogu üles võtma kiiresti vastu oma ettepaneku, millega luuakse Euroopa lastegarantii;

    31. palub nõukogul lõpetada naissoost juhatuseliikmete direktiivi blokeerimine; rõhutab, et naiste esindatus juhtivatel ametikohtadel mõjutab tütarlaste ja noorte naiste kooli- ja karjäärivalikut ning aitab kaasa ebavõrdsuse kaotamisele teatavates tööturu sektorites, kus naised on vähem esindatud, ning parandab feminiseerunud sektorite töötingimusi;

    32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

     

    Viimane päevakajastamine: 26. aprill 2021
    Õigusteave - Privaatsuspoliitika