Menetlus : 2021/2642(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0237/2021

Esitatud tekstid :

B9-0237/2021

Arutelud :

PV 28/04/2021 - 10
CRE 28/04/2021 - 10

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0159

<Date>{26/04/2021}26.4.2021</Date>
<NoDocSe>B9‑0237/2021</NoDocSe>
PDF 155kWORD 53k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

</TitreType><TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnakute kohta Tšehhi Vabariigis</Titre>

<DocRef>(2021/2642(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Bernard Guetta, Petras Auštrevičius, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Klemen Grošelj, Karin Karlsbro, Karen Melchior, Javier Nart, Dragoș Pîslaru, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Michal Šimečka, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew Europe nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0236/2021

B9‑0237/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnakute kohta Tšehhi Vabariigis

(2021/2642(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,

 võttes arvesse G7 välisministrite 18. märtsi 2021. aasta avaldust Ukraina kohta ning G7 välisministrite ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. aprilli 2021. aasta avaldust Ukraina kohta,

 võttes arvesse eesistuja Charles Micheli kohtumisele Ida-Ukrainas president Volodõmõr Zelenskõiga 2. märtsil 2021 järgnenud pressiteadet,

 võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 15. aprilli 2021. aasta avaldust, mis järgnes Ameerika Ühendriikide teadaandele Venemaaga seotud meetmete kohta,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

 võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust, eriti selle 2. peatükki ja konkreetselt artiklit 29, mis kaitseb sõnavabadust, ning rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, mida Venemaa on võtnud Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja ÜRO liikmena,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 17. jaanuari 2021. aasta avaldusi ning Euroopa Komisjoni presidendi 18. jaanuari 2021. aasta avaldust, mis tehti pärast Aleksei Navalnõi kinnipidamist,

 võttes arvesse fraktsioonide PPE, S&D ja Renew Europe esimeeste 14. aprilli 2021. aasta kirja Aleksei Navalnõi tervise kohta,

 võttes arvesse kõrge esindaja 3. veebruaril 2021. aastal tehtud avaldust Euroopa Liidu nimel Aleksei Navalnõi süüdimõistmise kohta ja 18. aprilli 2021. aasta avaldust Aleksei Navalnõi tervisliku seisundi halvenemise kohta ning Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 11. aprilli 2021. aasta avaldust uuriva ajakirjaniku Roman Anini vastu suunatud meetmete kohta,

 võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 22. aprilli 2021. aasta avaldust solidaarsuse kohta Tšehhi Vabariigiga, kõrge esindaja 21. aprillil 2021. aastal tehtud avaldust Euroopa Liidu nimel solidaarsuse kohta Tšehhi Vabariigiga seoses tema territooriumil toimunud kuritegevusega, fraktsioonide PPE, S&D, Renew Europe, Verts/ALE ja ECR juhtide 21. aprilli 2021. aasta ühisavaldust, peaminister Babiši 20. aprilli 2021. aasta avaldust Tšehhi Esindajatekojas ja Euroopa välisteenistuse 19. aprilli 2021. aasta avaldust,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 18. aprillil 2021 paljastati Venemaa sõjaväeluureteenistuse (GRU) töötajate osalemine 2014. aastal Vrbětices Tšehhi Vabariigis asuvas laskemoonalaos toimunud plahvatustes, kus sai surma kaks Tšehhi kodanikku; arvestades, et samad GRU agendid vastutasid samuti 2018. aastal Ühendkuningriigis Sergei ja Julia Skripali mõrvakatse eest sõjaväelise kvaliteediga Novitšoki närvimürgi abil, mis tõi kaasa ka ühe Ühendkuningriigi kodaniku surma; arvestades, et GRU agente süüdistati ka relvatehase omaniku Emilian Gebrevi ja veel kahe Bulgaaria elaniku mõrvakatses 2015. aastal; arvestades, et Venemaa ei tee koostööd nende Euroopa Liidu territooriumil toime pandud kuritegude uurimisel, eitab GRU osalemist Skripalide mürgitamises ja varjab peamisi kahtlusaluseid;

B. arvestades, et 2. veebruaril 2021 mõistis Moskva kohus Aleksei Navalnõile kahe ja poole aasta pikkuse vangistuse katseaja väidetava rikkumise eest, mil ta paranes Saksamaal mõrvakatsest, mis seisnes tema mürgitamises Venemaa Föderatsiooni territooriumil Venemaa Föderatsiooni julgeolekuteenistuse töötajate poolt keelatud sõjalise keemilise ainega;

C. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus tõdes juba oma 2017. aasta otsuses, et Navalnõi süüdimõistmine on meelevaldne ja ilmselgelt põhjendamatu;

D. arvestades, et EL koos rahvusvaheliste partneritega kutsus Venemaa ametivõime üles uurima põhjalikult Aleksei Navalnõi atentaadi katset, tegema täielikku koostööd Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga (OPCW), et tagada erapooletu rahvusvaheline uurimine, ning tooma selle teo eest vastutavad isikud kohtu ette; arvestades, et Venemaa ametivõimud ei ole seni sellist erapooletut uurimist korraldanud ning Venemaa on sõnaselgelt lükanud tagasi kõik uurimisnõuded;

E. arvestades, et 15. oktoobril 2020 kehtestas EL Venemaa uurimise ja OPCWga koostöö puudumise tõttu sanktsioonid kuuele Venemaa isikule ja ühele kuriteos osalenud üksusele ning kehtestas 2. märtsil 2021 kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt) alusel sanktsioonid neljale Venemaa isikule seoses nende rolliga Aleksei Navalnõi meelevaldses vahistamises, vastutusele võtmises ja süüdimõistmises;

F. arvestades, et Aleksei Navalnõid peetakse kinni karmides tingimustes range režiimiga karistuslaagris, kus teda on hoitud ärkvel, ning tema tervis on tõsiselt halvenenud; arvestades, et pärast seda, kui vanglaasutused ei andnud Aleksei Navalnõile piisavat arstiabi ega võimaldanud tema arstidel teda külastada, alustas ta 31. märtsil 2021 protestiks näljastreiki, mis kestis 24 päeva; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu määratud sõltumatud eksperdid on teatanud, et Aleksei Navalnõi elu on tõsises ohus, ning on nõudnud tema kiiret meditsiinilist evakuatsiooni Venemaalt;

G. arvestades, et 21. aprillil 2021 peeti Venemaa Föderatsioonis Aleksei Navalnõi toetuseks toimunud suurte meeleavalduste käigus kinni üle 1600 inimese;

H. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses on sätestatud õigus mõtte-, sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusele; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on allkirjastanud inimõiguste ülddeklaratsiooni ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning on Euroopa Nõukogu liige;

I. arvestades, et inimõiguste ja õigusriigi kehv olukord Venemaal halveneb veelgi, kusjuures ametivõimud teevad süstemaatilisi jõupingutusi sõnavabaduse lämmatamiseks ning kogunemisvabaduse ja Venemaa kodanikuühiskonna tegevuse piiramiseks; arvestades, et 9. aprillil 2021 pidasid Venemaa ametivõimud ühe organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teatamise projektiga (OCCRP) seotud Venemaa juhtiva uuriva ajakirjaniku Roman Anini lühikeseks ajaks kinni, kuulasid ta üle ja konfiskeerisid tema telefonid ja dokumendid; arvestades, et need meetmed on seadnud ohtu ka teised OCCRPi ajakirjanikud, kes tegelevad läbipaistvuse ja korruptsiooni küsimustega, kuna föderaalsel julgeolekuteenistusel (FSB) on nüüd teabele täielik juurdepääs;

J. arvestades, et viimastel nädalatel on Ukraina piiridele ja Krimmi koondunud üle 100 000 Vene sõjaväelase, samuti tankid, soomussõidukid, suurtükiväed ja muu raskeväevarustus; arvestades, et viimastel kuudel on Ida-Ukrainas sõjas hukkunute arv märgatavalt kasvanud;

K. arvestades, et Venemaa kaitseministeerium on ühepoolselt teatanud, et sulgeb Kertši väina ümbritsevad veed teiste riikide mittekaubanduslikele laevadele kuni 2021. aasta oktoobrini, takistades sellega osaliselt juurdepääsu Aasovi merele;

L. arvestades, et Venemaa sõjalised žestid ja Venemaa Föderatsiooni üha suurenev militariseerumine Ukraina piiril Krimmis ja Donbassi piirkonnas, sealhulgas vägede massilise liikumise ja arvukate sõjaliste õppuste näol, avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju Ukraina, Musta mere piirkonna ja Euroopa julgeolekuolukorrale;

M. arvestades, et Ukraina on palunud usaldust ja julgeolekut suurendavaid meetmeid käsitleva Viini dokumendi III peatüki punkti 16.3 alusel selgitust ebatavalise sõjalise tegevuse kohta Venemaa Föderatsioonis Ukraina piiri lähedal ja okupeeritud Krimmis;

N. arvestades, et Venemaa jätkab agressiivset destabiliseerivat käitumist valimistesse sekkumise katsete, ulatuslike väärinfo levitamise kampaaniate ja pahatahtlike küberrünnakutega, mille hiljutine näide on SolarWindsi küberoperatsioon, mis on mõjutanud Euroopa valitsusi ja ettevõtjaid;

1. rõhutab, et käesolevas resolutsioonis kirjeldatud vastuvõetamatud juhtumid on tingitud Putini režiimi autoritaarsest ja ebademokraatlikust olemusest, õigusriigi tagasikäigust Venemaal ja režiimi agressiivsest hoiakust Venemaa vastasteks peetavate suhtes nii Venemaal kui ka väljaspool seda; rõhutab, et president Putini ja tema režiimi poliitika aluseks on ähvardava retoorika kasutamine hirmu- ja konfliktiõhkkonna õhutamiseks, et suurendada kontrolli oma võimu üle ja juhtida tähelepanu eemale paljudest tegelikest majanduslikest ja poliitilistest probleemidest, millega Venemaa kodanikud oma igapäevaelus kokku puutuvad;

2. peab kahetsusväärseks ELi ja Venemaa suhete praegust seisu, mille on põhjustanud Venemaa agressioon ja Ukraina jätkuv destabiliseerimine, vaenulikku käitumist ELi liikmesriikide ja ühiskondade suhtes ning otseseid rünnakuid ELi liikmesriikide ja ühiskondade vastu, mis muu hulgas väljenduvad valimisprotsessidesse sekkumises, väärinfo kasutamises, pahatahtlikes küberrünnakutes, sabotaažides ja keemiarelvade kasutamises, ning inimõiguste olukorra märkimisväärset halvenemist ning väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse puudulikku austamist Venemaal;

3. taunib Venemaa sõjaväeluureteenistuse (GRU) agentide osalemist Vrbětice plahvatustes kui ELi liikmesriigi suveräänsuse ja riikliku julgeoleku lubamatut rikkumist; on seisukohal, et rünnakut liikmesriigi vastu tuleb vaadelda terroriaktina kogu ELi vastu; mõistab hukka Venemaa reaktsiooni, kes saatis kättemaksuks välja 20 Tšehhi diplomaati;

4. väljendab oma täielikku solidaarsust ja toetust Tšehhi Vabariigile ja Tšehhi rahvale; kutsub nõukogu ja kõiki liikmesriike üles näitama üles solidaarsust, võttes sellele terrorirünnakule reageerimiseks tugevaid, ühiseid ja konkreetseid meetmeid; väljendab heameelt solidaarsuse üle, mida on näidanud Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Rumeenia, kes on Venemaa diplomaate nende missioonidelt juba välja saatnud, ning nõuab, et EL ja ülejäänud liikmesriigid järgiksid eeskuju;

5. mõistab teravalt hukka Venemaa vaenuliku käitumise Euroopas ja kutsub Venemaa valitsust üles lõpetama sellise tegevuse, mis rikub rahvusvahelisi põhimõtteid ja norme ning ohustab Euroopa stabiilsust;

6. kutsub Venemaa ametivõime üles tegema täielikku koostööd Tšehhi Vabariigis toimunud terrorirünnaku uurimisel ning esitama kogu nõutud teabe;

7. kutsub liikmesriike üles kontrollima kõiki asjakohaseid ELi ja Schengeni süsteeme seoses Venemaa kodanike biomeetriliste andmetega – 2014. aastal Vrbětice laskemoonalaos toimunud plahvatuste eest vastutavad GRU agendid osalesid ka muudes pahatahtlikes operatsioonides Euroopa pinnal ja nende rühm näib ELis vabalt reisivat –, et takistada neid isikuid pettuse teel ELi sisenemast; kutsub liikmesriike üles uurima, milliseid muid identifitseerimismeetmeid on võimalik võtta;

8. nõuab Aleksei Navalnõi ja kõigi teiste tema vabastamise eest toimuvatel meeleavaldustel kinnipeetud isikute viivitamata ja tingimusteta vabastamist; kinnitab veel kord, et mõistab teravalt hukka Venemaa ametivõimude poolt tema ja tema toetajate vastu suunatud poliitiliselt motiveeritud repressioonid, millega rikutakse Venemaa rahvusvahelisi kohustusi; tuletab meelde, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning OSCE liikmena võtnud endale kohustuse austada Euroopa inimõiguste konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud põhivabadusi, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid;

9. tuletab Venemaa ametivõimudele ja president Putinile kui Venemaa riigijuhile isiklikult meelde, et nad kannavad täielikku vastutust Aleksei Navalnõi elu ja kehalise puutumatuse eest hoolitsemise eest ning peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta tema füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu; nõuab jätkuvalt tungivalt, et president Putin ja Venemaa ametivõimud uuriksid Aleksei Navalnõi mõrvakatse toimepanijaid, tooksid nad kohtu ette ja võtaksid nad vastutusele;

10. kutsub Venemaa ametivõime üles lõpetama sõltumatute inimeste ja teisitimõtlejate ahistamise, hirmutamise, nendevastase vägivalla ja nende represseerimise, austama meediavabadust ning lõpetama igasuguse ahistamise ja surve avaldamise sõltumatule meediale, näiteks uurivale ajakirjanikule Roman Aninile;

11. kutsub nõukogu üles võtma aktiivse seisukoha ja kehtestama kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt) alusel uusi sihipäraseid piiravaid meetmeid kõigi isikute suhtes, kes vastutavad Aleksei Navalnõi kohtu alla andmise, süüdimõistmise ja väärkohtlemise eest;

12. tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab Venemaa rahvast võitluses põhivabaduste ja inimõiguste, demokraatia ja Euroopa mandri stabiliseerimise, kõigi rahvusvaheliste piiride austamise ning Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni kooseksisteerimise ja rahumeelse koostöö eest; kutsub Venemaa ametivõime üles tagama eelseisvatel Riigiduuma valimistel kõigile demokraatlikele parteidele võrdse juurdepääsu ja võrdsed võimalused;

13. kordab oma nõuet, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid inimõiguste olukorra tähelepanelikku jälgimist Venemaa Föderatsioonis ning kodanikuühiskonna organisatsioone, ajakirjanikke, opositsioonipoliitikuid ja aktiviste käsitlevate kohtuasjade, sealhulgas Aleksei Navalnõi kohtuasja jälgimist; nõuab, et EL suurendaks oma toetust Venemaa teisitimõtlejatele, valitsusvälistele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning sõltumatutele meediakanalitele;

14. rõhutab veel kord oma toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kordab oma toetust ELi poliitikale mitte tunnustada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastoopoli linna ebaseaduslikku annekteerimist; peab kiiduväärseks, et EL võttis ebaseadusliku annekteerimise tõttu meetmeid; nõuab, et viivitamata vabastataks kõik Krimmi poolsaarel ja Venemaal ebaseaduslikult kinni peetud ja vangistatud Ukraina kodanikud;

15. on arvamusel, et Venemaa sõjaväe koondumine Ukraina piiril on ohtlik provokatsioon, millel võivad olla sügavalt murettekitavad ja ohtlikud tagajärjed; kutsub Venemaa ametivõime üles kinnitama ja viivitamata rakendama oma vägede ja sõjalise varustuse tagasitoomist Ukraina piirilt ning leevendama kohe pingeid kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega;

16. tuletab meelde, et Minski kokkulepped on Ukraina kriisi lahendamisel põhjapaneva tähtsusega, ning nõuab seetõttu tungivalt, et allakirjutanud täidaksid oma kohustusi;

17. kutsub Venemaad üles lõpetama Ukraina jätkuva destabiliseerimise, eelkõige oma tegevuses teatavatel Donetski ja Luganski piirkondade aladel, Krimmis ja Ukraina piiride ümbruses, ning lõpetama konflikti õhutamise, andes rahalist ja sõjalist toetust relvastatud rühmitustele, keda Venemaa Ida-Ukrainas toetab; mõistab hukka Venemaa rolli Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamises 2014. aastal ja tema katsed jätkuvalt uurimist kahjustada, levitades tahtlikult väärinfot; tuletab meelde rahvusvahelise üldsuse täielikku toetust lennu MH17 allatulistamise 298 ohvri jaoks õigluse saavutamisele ning nõuab Venemaa täielikku koostööd selle eest vastutavate inimeste leidmisel ja nende kohtu alla andmisel;

18. kutsub Venemaad üles järgima OSCE põhimõtteid ja kohustusi seoses sõjaliste liikumiste läbipaistvusega, osalema konstruktiivselt kolmepoolses kontaktrühmas relvarahu kinnitamiseks ja Viini dokumendi III peatükis sätestatud menetlusele reageerimiseks;

19. kutsub Venemaad üles tagama kõikidele laevadele rahvusvahelise õiguse kohaselt takistusteta ja vaba edasi-tagasi liikumise läbi Kertši väina Aasovi merre;

20. rõhutab, et kui Venemaa sõjalise jõu koondamine päädib tungimisega Ukrainasse, peab EL tegema selgeks, et rahvusvahelise õiguse ja normide rikkumine läheb kalliks maksma; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et aidata tugevdada Ukraina julgeolekut ja vastupanuvõimet;

21. on seisukohal, et Venemaa poolt Euroopa Liidu pinnal toime pandud Vrbětice rünnak koos olukorraga Ukraina piiril ja Aleksei Navalnõi kohtlemisega peab kaasa tooma ELi Venemaa-suunalise üldstrateegia ümberhindamise; nõuab tungivalt, et nõukogu reageeriks Venemaa valitsuse rünnakutele ja vaenulikule käitumisele, tugevdades ELi sihipäraste sanktsioonide režiime, lisades sanktsioonide loetellu president Putini peamised toetajad ja režiimi peamised propagandistid;

22. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid laiendaksid praegust kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt), et võidelda korruptsiooniga; rõhutab, et ELi liikmesriigid ei tohiks enam avasüli vastu võtta Venemaa rikkust ja ebaselge päritoluga investeeringuid; nõuab, et EL suurendaks jõupingutusi Kremli strateegiliste investeeringute kärpimiseks ELis, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ja institutsioone ning levitada korruptsiooni; nõuab jätkuvalt, et Küpros, Bulgaaria ja Malta loobuksid nn kuldse passi režiimist;

23. kutsub liikmesriike ja kõrget esindajat üles seadma prioriteediks eelkõige valmisoleku Venemaa Föderatsioonist lähtuvateks hübriidohtudeks ning tugevdama liikmesriikide suutlikkust, tõhustades koostööd ja eraldades sellele valdkonnale asjakohaseid eelarvevahendeid;

24. nõuab, et liikmesriigid näitaksid üles solidaarsust ja tegevuse ühtsust, vaataksid kriitilise pilguga läbi oma seisukohad Venemaa suhtes ja koordineeriksid neid ning kaaluksid uuesti selliste strateegiliste projektide jätkamist nagu Nord Stream 2; rõhutab lisaks, et EL peaks Venemaa Föderatsiooni praeguse valitsuse tõstatatud probleemide lahendamisel tugevdama Atlandi-ülest solidaarsust ja koordineerimist;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja Riigiduumale ning Ukraina presidendile, valitsusele ja Ülemraadale.

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika