Menetlus : 2021/2642(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0251/2021

Esitatud tekstid :

B9-0251/2021

Arutelud :

PV 28/04/2021 - 10
CRE 28/04/2021 - 10

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0159

<Date>{26/04/2021}26.4.2021</Date>
<NoDocSe>B9‑0251/2021</NoDocSe>
PDF 150kWORD 48k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnaku kohta Tšehhi Vabariigis</Titre>

<DocRef>(2021/2642(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Michael Gahler, Željana Zovko, Andrius Kubilius, Sandra Kalniete, Isabel Wiseler‑Lima, Andrzej Halicki, Antonio López‑Istúriz White, Miriam Lexmann, David Lega, Rasa Juknevičienė, Jerzy Buzek, Riho Terras, Arba Kokalari, Tomáš Zdechovský, Luděk Niedermayer, Vladimír Bilčík, Traian Băsescu, Jiří Pospíšil, Stanislav Polčák, Eugen Tomac, Michaela Šojdrová</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0236/2021

B9‑0251/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnaku kohta Tšehhi Vabariigis

(2021/2642(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,

 võttes arvesse G7 riikide välisministrite 18. märtsi 2021. aasta avaldust Ukraina kohta,

 võttes arvesse fraktsioonide PPE, S&D ja Renew Europe esimeeste 14. aprilli 2021. aasta kirja Aleksei Navalnõi tervise kohta,

 võttes arvesse Prantsusmaa presidendi ja Saksamaa liidukantsleri 16. aprilli 2021. aasta kohtumist Ukraina presidendiga, et arutada Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamist,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 18. aprillil 2021. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Aleksei Navalnõi tervise halvenemise kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et ELi idapartnerluse poliitika, mille eesmärk on edendada euroopameelsete naaberriikide poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integratsiooni, on Venemaa avalikku ja varjatud agressiooni piirkonnas tagant õhutanud;

B. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on viimastel nädalatel märkimisväärselt suurendanud Ukraina ida- ja põhjapiiril ning Krimmis viibivaid sõjalisi jõude, koondades sinna üle 100 000 sõjaväelase, aga ka tanke, suurtükke, soomussõidukeid ja muud raskevarustust; arvestades, et Venemaa ei ole 2014. aastast saadik nii palju sõjajõude ühte kohta koondanud ning see näitab ründekavatsust;

C. arvestades, et Venemaa kaitseministeerium on teatanud, et sulgeb Musta merd ja Aasovi merd ühendava Kertši väina teiste riikide sõjalaevadele ja muudele kui kaubalaevadele, st tõkestab osaliselt sellele juurdepääsu kuni 2021. aasta oktoobrini;

D. arvestades, et Ukraina allikate kohaselt teenib kahe nn rahvavabariigi relvajõududes ligikaudu 3000 Venemaa Föderatsiooni ohvitseri ja sõjaväeinstruktorit;

E. arvestades, et Venemaa Föderatsioon destabiliseerib Ida-Ukrainat Donetski ja Luganski nn rahvavabariikides viibivate käsilasvägede kaudu juba alates 2014. aastast; arvestades, et konfliktis on hukkunud enam kui 14 000 inimest ja see on tekitanud ligikaudu kaks miljonit riigisisest põgenikku;

F. arvestades, et Ukraina on palunud usaldust ja julgeolekut suurendavaid meetmeid käsitleva 2011. aasta Viini dokumendi III peatüki punkti 16.3 alusel selgitust ebatavalise sõjalise tegevuse kohta Venemaa Föderatsioonis Ukraina piiri lähedal ja okupeeritud Krimmis; arvestades, et 2011. aastal kõigi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 57 liikme poolt vastu võetud Viini dokument peaks olema koostöö ja sõjalise läbipaistvuse nurgakivi; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on otsustanud sellel kohtumisel mitte osaleda;

G. arvestades, et Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu andis neljapäeval, 22. aprillil 2021. aastal teada, et Ukraina piirile koondatud relvajõud naasevad oma baasidesse;

H. arvestades, et Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi viibib praegu karistuskoloonias, kus ta kannab kahe ja poole aasta pikkust vanglakaristust, ning tema tervis halveneb kiiresti, nii et tema elu on ohus ja ta ei ole saanud korralikku ravi;

I. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 16. veebruaril 2021. aastal anda Venemaa valitsusele oma reglemendi reegli 39 kohase korralduse Aleksei Navalnõi vabastada; arvestades, et seda tulnuks teha viivitamatult; arvestades, et kohus võttis arvesse Aleksei Navalnõi elu ähvardava ohu laadi ja ulatust, mis leidis esialgse õiguskaitsemeetme kohaldamise eesmärgil prima facie tõendust, ning lisaks võttis kohus arvesse ka Aleksei Navalnõi kinnipidamise üldisi asjaolusid;

J. arvestades, et reedel, 23. aprillil 2021. aastal teatas Aleksei Navalnõi, et lõpetab vanglaväliste arstide nõuandel järk-järgult 31. märtsil alustatud näljastreigi; arvestades, et Aleksei Navalnõi arstid osutasid, et näljastreigi jätkamine oleks talle eluohtlik;

K. arvestades, et esmaspäeval, 26. aprillil 2021. aastal peatas Venemaa prokuratuur Aleksei Navalnõi üleriigilise poliitilise organisatsiooni tegevuse ning oodata on kohtuotsust, millega nimetatakse liikumine eeldatavasti äärmuslikuks ja keelustatakse; arvestades, et organisatsiooni piirkondlikul peakorteril keelati korraldada kogunemisi ja osaleda valimistegevuses;

L. arvestades, et Venemaa Föderatsioon kujutab endast välist ohtu Euroopa julgeolekule ning sõdib ka omaenda rahva vastu (opositsiooni süstemaatilise mahasurumise ja tänavatel vahistamiste kaudu); arvestades, et ainuüksi 21. aprillil 2021. aastal vahistati rohkem kui 1788 rahumeelset meeleavaldajat, mis tähendab, et alates 2021. aasta jaanuarist on Venemaal kinni peetud kokku rohkem kui 15 000 süütut kodanikku;

M. arvestades, et Euroopa Parlament on kahes varasemas Venemaad käsitlevas resolutsioonis nõudnud Venemaa-suunalise poliitika ja selle viie juhtpõhimõtte läbivaatamist ning palunud nõukogul alustada viivitamatult ettevalmistusi ja võtta vastu ELi strateegia tulevasteks suheteks demokraatliku Venemaaga, kusjuures see peaks hõlmama mitmesuguseid stiimuleid ja aspekte, mis aitaksid tugevdada vabaduse ja demokraatia suundumusi Vene riigis;

N. arvestades, et Tšehhi Vabariik saatis 17. aprillil 2021. aastal välja 18 Vene diplomaati, kelle seas oli ka Venemaa luureteenistuste liikmeid, sest Tšehhi julgeolekuteabe teenistus jõudis põhjendatud järeldusele, et Venemaa luureteenistused olid 2014. aastal seotud laskemoonalao plahvatusega, mis tappis kaks Tšehhi kodanikku ja tekitas suurt materiaalset kahju; arvestades, et lisaks seati seeläbi hoolimatult ohtu ümbritsevates omavalitsusüksustes elavate tuhandete inimeste elu ja vara; arvestades, et Venemaa Föderatsioon saatis vastumeetmena välja 20 Tšehhi diplomaati, kellele anti 19. aprillil 2021. aastal korraldus riigist lahkuda; arvestades, et kui Venemaa keeldus välja saadetud Tšehhi diplomaate riiki tagasi lubamast, otsustas Tšehhi Vabariik 22. aprillil 2021. aastal viia Tšehhi Vabariigis asuva Venemaa saatkonna töötajate arvu kooskõlla Venemaal Tšehhi Vabariigi saatkonnas töötavate inimeste arvuga;

1. toetab Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kordab oma tugevat toetust ELi poliitikale mitte tunnustada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastoopoli linna ebaseaduslikku annekteerimist; peab kiiduväärseks, et EL võttis ebaseadusliku annekteerimise tõttu piiravaid meetmeid; nõuab, et kõik Krimmi poolsaarel ja Venemaal ebaseaduslikult kinni peetud ja vangistatud Ukraina kodanikud viivitamatult vabastataks, ning mõistab hukka inimõiguste jätkuva rikkumise Krimmis; toonitab, et Venemaa ametnikud, kelle tegevuse või tegematajätmiste tulemusena on Ukrainas korda saadetud või võimaldatud korda saata sõjakuritegusid, peavad saama rahvusvahelise kriminaalõiguse alusel karistatud;

2. on seisukohal, et EL peab Venemaa põhjendamatust, seletamatust ja äärmiselt murettekitavast sõjalise kohaloleku suurendamisest Ukraina piiril (millest neljapäeva, 22. aprilli 2021. aasta seisuga loobuti) õppust võtma; nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamatult sõjalise jõu põhjendamatu koondamise naabrite sihiliku ähvardamise eesmärgil, loobuks sõjalistest provokatsioonidest nii praegu kui ka tulevikus ja leevendaks pingeid, viies väed tagasi nende alalistesse baasidesse; kordab, et Venemaa sõjalise võimekuse koondamine ohustab ka Euroopa rahu ja julgeolekut, mistõttu peaks EL pidama Ukrainaga ambitsioonikat julgeolekualast dialoogi, mis aitab kohapealseid julgeolekuprobleeme ühtselt hinnata; rõhutab, et sõbralikud riigid peaksid pakkuma Ukrainale rohkem sõjalist toetust ja kaitserelvastust (see on kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51, mis lubab individuaalset ja kollektiivset enesekaitset); kutsub Venemaad üles vägesid Luganski ja Donetski nn rahvavabariikidest ära viima ning andma Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastoopoli linna taas Ukraina kontrolli alla;

3. rõhutab ELi selget seisukohta, et kui selline sõjalise jõu koondamine päädib Venemaa Föderatsiooni tungimisega Ukrainasse, peab Venemaa rahvusvahelise õiguse ja normide rikkumise eest kallilt maksma; nõuab kujunenud olukorra tõttu, et nafta ja gaasi import Venemaalt ELi ning Nord Stream 2 torujuhtme ehitamine viivitamatult peatataks, Venemaa SWIFTi maksesüsteemist välja arvataks ning Venemaa ametivõimudega tihedalt seotud oligarhide ja nende pereliikmete varad ELis külmutataks ja viisad tühistataks;

4. nõuab Aleksei Navalnõi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, sest teda karistatakse poliitilistel põhjustel ja see on vastuolus Venemaa rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega; ootab, et Venemaa järgiks Euroopa Inimõiguste Kohtu esialgset õiguskaitsemeedet, mis puudutab Aleksei Navalnõi elu ähvardava ohu laadi ja ulatust; peab Venemaad Aleksei Navalnõi tervisliku seisundi eest vastutavaks ning nõuab tungivalt, et Venemaa uuriks Aleksei Navalnõi mõrvakatset ja teeks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga (OPCW) täielikku koostööd; nõuab Aleksei Navalnõi vabastamist nõudvate rahumeelsete meeleavaldajate vahistamise ja opositsiooni süstemaatilise ründamise lõpetamist; toonitab, et kõigile isikutele, kes on seotud Aleksei Navalnõi kohtu alla andmise, süüdimõistmise ja väärkohtlemisega, tuleks kehtestada kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohased sanktsioonid;

5. kordab, et toetab Malaysian Airlinesi lennu MH17 traagilise allatulistamise rahvusvahelist uurimist, sest see võib osutuda sõjakuriteoks, ning kordab oma nõudmist tuua süüdlased kohtu ette;

6. mõistab hukka asjaolu, et Venemaa luureteenistuste kurjategijad põhjustasid Tšehhi Vabariigis Vrbětices relvalao plahvatuse, mis kujutab endast vastuvõetamatut vaenuakti ja Tšehhi suveräänsuse rikkumist; mõistab teravalt hukka ELi liikmesriikide destabiliseerimise ja ähvardamise ning rõhutab, et Euroopa Liit seisab Tšehhi Vabariigi eest; avaldab Tšehhi Vabariigile toetust 20 diplomaadi põhjendamatu ja ebaproportsionaalse väljasaatmise tõttu Venemaalt; toetab Tšehhi ametiasutuste otsust viia Tšehhi Vabariigis asuva Venemaa saatkonna töötajate arv kooskõlla Venemaal Tšehhi Vabariigi saatkonnas töötavate inimeste arvuga; mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni hilisemad ähvardused Tšehhi Vabariigi vastu ning on tänulik kõikide ELi liikmesriikide valitsuste toetus- ja solidaarsusavalduste ja juba pakutud diplomaatilise abi eest; palub ELi liikmesriikidel Skripali juhtumi eeskujul Venemaa diplomaatide koordineeritud väljasaatmisega jätkata;

7. kordab, et ELi liikmesriikide ühtsus on Venemaa destabiliseerimis- ja õõnestustegevuse ärahoidmiseks Euroopas parim poliitiline relv; kutsub liikmesriike üles oma Venemaa-suunalisi seisukohti ja meetmeid kooskõlastama ning jääma ühtseks; on seisukohal, et EL peaks püüdma teha Venemaaga seotud ühiste probleemide lahendamisel veelgi tihedamat koostööd Euroopa vaateid jagavate partneritega, eriti NATO ja USAga;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika