Menetlus : 2021/2642(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0252/2021

Esitatud tekstid :

B9-0252/2021

Arutelud :

PV 28/04/2021 - 10
CRE 28/04/2021 - 10

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0159

<Date>{26/04/2021}26.4.2021</Date>
<NoDocSe>B9‑0252/2021</NoDocSe>
PDF 168kWORD 49k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnaku kohta Tšehhi Vabariigis</Titre>

<DocRef>(2021/2642(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Anna Fotyga, Alexandr Vondra, Ryszard Antoni Legutko, Jan Zahradil, Jadwiga Wiśniewska, Roberts Zīle, Veronika Vrecionová, Adam Bielan, Ruža Tomašić, Eugen Jurzyca, Dace Melbārde, Evžen Tošenovský, Hermann Tertsch, Elżbieta Rafalska, Bogdan Rzońca, Witold Jan Waszczykowski, Ryszard Czarnecki</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0236/2021

B9‑0252/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnaku kohta Tšehhi Vabariigis

(2021/2642(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, millega Venemaa Föderatsioon on ühinenud,

 võttes arvesse 12. augusti 1949. aasta Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta, ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/205, 19. detsembri 2017. aasta resolutsiooni 72/190, 22. detsembri 2018. aasta resolutsiooni 73/263, 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni 74/168 ja 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni 75/192, mis käsitlevad inimõiguste olukorda Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Ukrainas Sevastopolis ning ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 2019. aasta resolutsiooni 74/17 ja 7. detsembri 2020. aasta resolutsiooni 75/29, mis käsitlevad Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli (Ukraina) ning Musta mere ja Aasovi mere osade militariseerimise probleemi,

 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti,

 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), millega Venemaa Föderatsioon on ühinenud,

 võttes arvesse 5. septembril 2014. aastal allkirjastatud kolmepoolse kontaktrühma konsultatsioonide tulemuste protokolli (Minski protokoll) ning Minskis 12. veebruaril 2015. aastal vastu võetud ja allkirjastatud Minski kokkulepete rakendamismeetmete paketti,

 võttes arvesse nõukogu 17. märts 2014 otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega[1],

 võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, eriti selle II jaotist, mis käsitleb poliitilist dialoogi ja lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas[2],

 võttes arvesse G7 välisministrite 18. märtsi 2021. aasta avaldust Ukraina kohta,

 võttes arvesse keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (keemiarelvade keelustamise konventsioon),

 võttes arvesse 5. detsembri 1994. aasta Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta, mis käsitleb Valgevene, Kasahstani ja Ukraina ühinemist tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga,

 võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. aprilli 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ (JOIN(2016)0018),

 võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust, eriti selle 2. peatükki inimese ja kodaniku õiguste ja vabaduste kohta,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,

 võttes arvesse Ukraina 29. märtsi 2021. aasta ettepanekut Ida-Ukrainas täieliku relvarahu taastamiseks ning Minski kokkulepete täitmist käsitleva ühise tegevuskava projekti,

 võttes arvesse Ukraina poolt kolmepoolses kontaktrühmas esitatud ettepanekut taastada alates 1. aprillist 2021 täielik relvarahu,

 võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 3. septembril 2020. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Aleksei Navalnõi tervise halvenemise kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Venemaa suurenenud sõjaline kohalolek Ukraina piiridel ja okupeeritud aladel, sellised sõjalised õppused nagu „ZAPAD-2021“ ja Venemaa relvajõudude hiljutine märkimisväärne edasiliikumine rohkem kui 100 000 sõjaväelasega näitavad, et Putini poliitika Ukraina ja selle naabrite suhtes on üha vaenulikumate kavatsustega; arvestades, et alates relvarahu kehtestamisest 2020. aasta juulis on nii Donetski kui ka Luganski piirkonnas registreeritud rohkem kui 15 000 relvarahurikkumist, millest enamik on toimunud viimastel kuudel;

B. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on teatanud sõjalaevade ja kaubalaevade rahumeelse läbisõidu õiguse peatamisest läbi Musta mere osa Kertši väina suunas 24. aprillist kuni 31. oktoobrini 2021, rikkudes sellega meresõiduvabadust, mis on tagatud ÜRO mereõiguse konventsiooniga, millega Venemaa on ühinenud; arvestades, et asjaomased alad asuvad Ukraina territoriaalmeres, mis ümbritseb ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi ja Sevastopoli linna;

C. arvestades, et Venemaa keeldumine anda olulist teavet oma ulatusliku sõjalise kohaloleku kohta Ukraina piiril ja ajutiselt okupeeritud aladel on järjekordne rahvusvahelise õiguse rikkumine ning ennekõike usaldust ja julgeolekut suurendavaid meetmeid käsitlevast 2011. aasta Viini dokumendist tulenevate Venemaa kohustuste rikkumine;

D. arvestades, et 18. aprillil 2021 teatasid Tšehhi ametiasutused, et Venemaa Föderatsioon saatis 2014. aastal GRU üksuse 29155 teenistuses olevad ametnikud viima läbi sõjalist sabotaaži Vrbětices asuva laskemoonalao vastu, tappes kaks Tšehhi kodanikku;

E. arvestades, et plahvatus ja Venemaa luureteenistuse GRU tegevus Tšehhi Vabariigis kujutab endast Tšehhi Vabariigi suveräänsuse ja riikliku julgeoleku ning rahvusvahelise õiguse lubamatut rikkumist;

F. arvestades, et Tšehhi ametiasutused kinnitasid, et nende tegude toimepanijad olid samad kaks Venemaa luuretöötajat, keda Ühendkuningriigi ametivõimud endiselt otsivad seoses 2018. aastal Salisburys sõjaotstarbelise närvimürgi Novitšok abil toime pandud rünnakuga;

G. arvestades, et 17. aprillil saatis Tšehhi Vabariik välja 18 Venemaa saatkonnas Prahas diplomaatilise puutumatuse alusel töötanud Venemaa luureteenistuste ametnikku, samas kui Venemaa saatis vastumeetmena välja 20 Tšehhi diplomaati; arvestades, et solidaarsusest Tšehhiga saatsid ka Slovaki Vabariik, Leedu, Läti ja Eesti välja Venemaa diplomaate; arvestades, et mõni päev varem saatis Poola solidaarsusest USAga välja Venemaa diplomaate;

H. arvestades, et 17. jaanuaril 2021 Moskvasse naasmisel kinni peetud Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi tervis halveneb nii tõsiselt, et tema elu on ohus, ning arvestades, et talle ei ole antud nõuetekohast arstiabi, mis ajendas teda pidama kolmenädalast näljastreiki; arvestades, et ligi 2000 Navalnõi toetajat vahistati eelmisel nädalal toimunud üleriigiliste protestide käigus, mille eesmärk oli avaldada ametnikele survet andmaks Navalnõile juurdepääsu nõuetekohasele ravile;

I. arvestades, et Venemaa poliitiline juhtkond, reageerides üldsuse toetuse vähenemisele enne eelseisvaid parlamendivalimisi, otsustas tõhustada oma repressiivset ja autoritaarset poliitikat oma kodanike, kodanikuühiskonna, poliitilise opositsiooni ja meediatöötajate vastu, kes kannatavad sageli ahistamise, jälgimise, füüsiliste rünnakute, ähvarduste, reidide ja läbiotsimiste all nende kontorites ja kodudes, laimamis- ja laimukampaaniate, kohtuliku ahistamise, meelevaldse kinnipidamise ja väärkohtlemise ning väljendus-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse õiguse rikkumise all;

J. arvestades, et 2020. aastal oli Venemaa Transparency International korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt 180 riigi seas 129. kohal, mis on Euroopas madalaim koht; arvestades, et korruptsioonivastased aktivistid, nagu kadunud Sergei Magnitski ja Alexei Navalnõi juhitud korruptsioonivastane sihtasutus (FBK) on osaliselt paljastanud kleptokraatlikke sidemeid oligarhide, julgeolekuametnike ja Kremliga seotud ametnike vahel, mis ulatuvad kõrgeimate võimuringkondadeni, sealhulgas Vladimir Putinini, uurides nende poolt aastate jooksul kokku kuhjatud seletamatut jõukust; arvestades, et Moskva prokuratuur soovib kuulutada FBK ja kaks Navalnõiga seotud organisatsiooni – kodanike õiguste kaitse sihtasutuse ja Navalnõi piirkondliku peakorteri – äärmuslasteks, mis tähendaks, et nende töötajad võidakse vahistada ja mõista kuueks kuni kümneks aastaks vangi;

K. arvestades, et Navalnõi mürgitamine kujutab endast Putini oponentide vastu suunatud tegevusmustrit, mida mitmed juhtivad opositsioonitegelased, ajakirjanikud, aktivistid ja välisliidrid, nende hulgas näiteks Boriss Nemtsov, Anna Politkovskaja, Sergei Protažanov, Natalja Estemirova, Aleksandr Litvinenko, Viktor Juštšenko ja Sergei Skripal, on kogenud või mis on põhjustanud nende surma;

L. arvestades, et lääne demokraatlike riikide reageerimine nendele mõrvadele ja Venemaa Föderatsiooni muule agressiivsele tegevusele ei ole olnud piisav, et takistada Kremlit jätkamast oma vaenulikku ja rõhuvat poliitikat;

M. arvestades, et 2012. aastal lõpule viidud Nord Stream 1 torujuhtme ehitamine oli üks teguritest, mis võimaldas Venemaa Föderatsioonil rakendada agressiivset poliitikat Ukraina suhtes, ning arvestades, et käimasolev Nord Stream 2 ehitamine kujutab endast täiendavat ohtu Ukraina julgeolekule ja ELi siseturule, kuna see ei ole kooskõlas ELi energiapoliitikaga ega Euroopa strateegiliste huvidega, ning tuleb seetõttu peatada;

1. mõistab ühemõtteliselt hukka Krimmi ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimise ning Donetski ja Luganski piirkondade teatavate osade de facto okupeerimise Venemaa poolt ning nõuab, et EL tugevdaks sanktsioone ja külmutaks diplomaatilised suhted, kuni Venemaa täidab oma rahvusvahelisi kohustusi; toetab Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; väljendab sellega seoses heameelt Ukraina algatuse üle luua rahvusvaheline Krimmi platvorm, mis toimiks Krimmi poolsaare okupeerimise lõpetamise üle peetavate läbirääkimiste rahvusvahelise formaadina, ning nõuab, et ELi juhid annaksid neile jõupingutustele kogu vajaliku toetuse;

2. nõuab tungivalt, et Venemaa täidaks ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevat kohustust ning tagaks meresõidu- ja transiidivabaduse läbi rahvusvahelise väina Aasovi mere sadamatesse; nõuab, et EL arendaks tihedas koostöös liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste partneritega välja kõigi Kertši väina kaudu saabuvate laevade liikumise pideva seire;

3. nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamatult sõjalise jõu koondamise, provokatsioonid ja õõnestavad meetmed Ukraina vastu ning loobuks kõigist sellekohastest tulevastest kavatsustest; kordab, et Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamine kujutab endast ohtu Euroopa julgeolekule; rõhutab, et Euroopa riigid peaksid suurendama oma sõjalist toetust Ukrainale; kutsub sellega seoses komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles külastama Ukrainat, sealhulgas Ukraina idapoolset osa, võimalikult kiiresti, et jälgida olukorda kohapeal;

4. rõhutab, et strateegilises kompassis tuleks nõuetekohaselt kajastada ka idapartnerluse riikide julgeolekumõõdet, sest ELi julgeolekukeskkonda ja vastupanuvõimet ei ole võimalik ilma kõigi idapartnerluse riikide pikaajalise julgeolekualase vastupanuvõimeta saavutada;

5. toetab Ukraina Euro-Atlandi integratsioonipüüdlusi ja kordab oma seisukohta, et üksnes Ukraina rahval on õigus otsustada oma tuleviku üle; on veendunud, et eelseisev NATO tippkohtumine on oluline võimalus aidata tugevdada Ukraina sõjalist vastupanuvõimet, ning kutsub NATO liikmesriike üles andma Ukrainale ja Gruusiale liikmesuse tegevuskava, mis on ainult üks Atlandi-ülese kogukonna tulevase julgeolekustabiilsuse strateegiline eeltingimus;

6. mõistab teravalt hukka Venemaa asümmeetrilise sõjalise sabotaaži Vrbětice laskemoonalao vastu Tšehhi Vabariigis ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid sanktsioonide ja Venemaa diplomaatide väljasaatmisega seotud diplomaatilisi meetmeid; kutsub lisaks komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa Ülemkogu üles pikendama ELi poolseid sanktsioone, külmutades diplomaatilise puutumatuse alusel töötavate diplomaatide ja Venemaa agentide varad ja seades neile reisikeelud; peab Venemaa sabotaaži Vrbětices rünnakuks ELi ja NATO kui terviku vastu;

7. mõistab teravalt hukka Aleksei Navalnõi mürgitamise ja meelevaldse vahistamise ning nõuab tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks vastu piiravaid meetmeid nii tema meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise eest vastutavate isikute kui ka keemiarelvade leviku ja kasutamise eest vastutavate isikute suhtes; väljendab sellega seoses heameelt Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu koordineeritud sanktsioonipoliitika üle;

8. kutsub rahvusvahelist üldsust üles nõuetekohaselt uurima hiljuti lekkinud teavet kahe peaaegu surmaga lõppenud haiguse kohta, mille käes opositsiooniaktivist Vladimir Kara-Murza Venemaal 2015. ja 2017. aastal reisides kannatas ning mille põhjuseks on lekkinud dokumentide ja sõltumatu uurimise kohaselt „tahtlik mürgitamine“;

9. nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon tegeleks kiiremas korras rahvusvahelise üldsuse tõstatatud küsimustega ning avaldaks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile viivitamata ja täies ulatuses oma Novitšoki programmi;

10. väljendab muret põhiseaduse muudatuste pärast, mis võeti hiljuti vastu küsitaval rahvahääletusel; on arvamusel, et sellised muudatused Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses on veel üks murettekitav areng, mis näitab, et Kremli poliitika Venemaa kodanikuühiskonna suhtes jääb rõhuvaks ning selle eesmärk on näidata oma valitsevat seisundit Nõukogude Liidu järgses maailmas;

11. on seisukohal, et valede ajalooliste argumentide kasutamine Nord Stream 2 ehitamise õigustamiseks on vastuvõetamatu; on seisukohal, et selline vastuoluline geopoliitiline projekt on vastuolus Euroopa solidaarsusega ning kujutab endast Euroopa jaoks täiendavat poliitilist, majanduslikku, julgeoleku- ja keskkonnariski, samuti ohtu edasisteks otsesteks sõjalisteks meetmeteks Ukraina vastu; kutsub seetõttu Saksamaa ametivõime üles loobuma toetamast seda kahjulikku projekti ning kutsub erasektori üksusi, osanikke ja finantsinvestoreid, nende hulgas Saksamaa Uniper ja Wintershall, Prantsusmaa Engie, Austria OMV ja Madalmaade-Briti Shell, sellest viivitamatult loobuma;

12. kutsub komisjoni üles valmistama ette ELi ja Venemaa suhete olukorra üldist hindamist, et teha kindlaks Venemaa poolt liikmesriikidele põhjustatavad ohud, sealhulgas energiajulgeoleku küsimustega seotud ohud;

13. taunib Kremli hübriidsõja taktikat ja mõistab selle hukka ning nõuab Venemaa juurdepääsu tõkestamist SWIFT-süsteemile ja täiendavate sihipäraste sanktsioonide kehtestamist, sealhulgas Venemaa oligarhide ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate ametnike juurdepääsu tõkestamist kinnisvara omandamisele, viisadele, finantstoodetele jne;

14. soovitab liikmesriikidel viivitamata tõhustada vastuluure alast koostööd ja teabevahetust, et paljastada ja takistada Venemaa salajasi võrgustikke ELis;

15. on arvamusel, et Euroopa jätkuv suutmatus reageerida asjakohaselt oma julgeoleku pikaajalisele halvenemisele on üksnes veennud Venemaad, et ta suudab neid rünnakuid toime panna ilma vastumeetmeid kartmata; kutsub sellega seoses Euroopa juhte üles hoiduma tegevusest, mis tahtmatult õhutab, mitte ei heiduta Venemaa agressiooni;

16. kutsub rahvusvahelist üldsust üles võtma nn Magnitski akti silmas pidades asjakohaseid õiguslikke meetmeid ja kasutama kõiki olemasolevaid õiguslikke vahendeid opositsioonipoliitikute ja kodanikuühiskonna aktivistide vastu suunatud rünnakute ennetamiseks ja lõpetamiseks;

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa presidendi kantseleile, Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumile ja Venemaa Riigiduumale.

[1] ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

[2] ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika