Resolutsiooni ettepanek - B9-0313/2021Resolutsiooni ettepanek
B9-0313/2021
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/621 kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010, et liigitada aine imidaklopriid selle jääkide piirnormi järgi loomsetes toiduainetes

2.6.2021 - (2021/2705(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 112 lõigetele 2 ja 3

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Vastutav parlamendiliige: Grace O’Sullivan

Menetlus : 2021/2705(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0313/2021
Esitatud tekstid :
B9-0313/2021
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0313/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/621 kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010, et liigitada aine imidaklopriid selle jääkide piirnormi järgi loomsetes toiduainetes

(2021/2705(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmäärust (EL) 2021/621, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010, et liigitada aine imidaklopriid selle jääkide piirnormi järgi loomsetes toiduainetes[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004[2], eriti selle artikleid14 ja 17,

– võttes arvesse veterinaarravimite alalise komitee 20. aprilli 2021. aasta arvamust,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 13 ja 191,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[3] artikleid 11 ja 13,

– võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6[4] on sätestatud, et liidus ei tohiks lasta turule ühtegi veterinaarravimit, välja arvatud juhul, kui sellele on antud müügiluba ning selle kvaliteet, ohutus ja efektiivsus on tõendatud, ning tõdetakse, et parem juurdepääs teabele annab üldsusele võimaluse esitada oma tähelepanekuid ja võimaldab ametiasutustel neid märkusi nõuetekohaselt arvesse võtta;

B. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1381[5] on sätestatud, et tuleks esitada teave selle kohta, kuidas tehti riskijuhtimisotsuseid, ja muude tegurite kohta peale riskihindamise tulemuste, samuti selle kohta, kuidas neid tegureid omavahel võrreldi, ning et riskiteavitus peaks toetama kaasavat ja avatud dialoogi kõigi huvitatud poolte vahel, tagamaks, et riskianalüüsi protsessis võetakse arvesse domineerivat avalikku huvi ning täpsust, terviklikkust, läbipaistvust, järjepidevust ja vastutust;

C. arvestades , et Euroopa Kemikaaliameti 18. veebruari 2011. aasta hindamisaruandes „Imidaklopriid, tooteliik 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks)“[6] on esitatud olulised mürgisuse andmed vee- ja mittesihtliikide puhul;

D. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/39/EL[7] on sätestatud: „Vee ja pinnase saastumine ravimijääkidega on suurenev keskkonnaprobleem. Ravimite poolt veekeskkonnale ja veekeskkonna kaudu põhjustatava ohu hindamisel ja kontrollimisel tuleks pöörata piisavat tähelepanu liidu keskkonnaeesmärkidele. Komisjon peaks antud probleemi käsitlemiseks uurima ravimite keskkonnamõjust tulenevaid riske ja analüüsima praeguse õigusraamistiku asjakohasust ja tõhusust veekeskkonna kaitsmisel ja veekeskkonna kaudu inimeste tervise kaitsmisel.“;

E. arvestades, et komisjoni määruses (EL) nr 283/2013[8] on sätestatud miinimumnõuded, sealhulgas teave toimeaine, selle metaboliitide ja lisandite võimaliku kahjuliku mõju kohta inimeste ja loomade tervisele või põhjaveele, keskkonnale ja mittesihtliikidele (taimestik ja loomastik);

F. arvestades, et komisjoni määruses (EL) nr 284/2013[9] on sätestatud: „Samuti lisatakse mis tahes teave taimekaitsevahendi võimalike lubamatute mõjude kohta keskkonnale, taimedele ja taimsetele saadustele, samuti teadaolevad ja eeldatavad kumulatiivsed ja koostoimelised mõjud.“;

G. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/82/EÜ[10] märgitakse: „Üksikasjad ja dokumendid, mis peavad müügiloa taotlusega kaasas olema, peavad veenvalt tõendama, et efektiivsusest tulenevad eelised kaaluvad üles võimalikud riskid. Veenva tõenduse puudumise korral tuleb taotlus tagasi lükata.“;

H. arvestades, et Euroopa Ravimiametile (edaspidi „ravimiamet“) on esitatud taotlus kehtestada imidaklopriidi jääkide piirnorm lõhelaste (Salmonidae) puhul;

I. arvestades, et ravimiamet soovitas veterinaarravimite komitee 9. septembri 2020. aasta arvamuse[11] alusel kehtestada imidaklopriidi jääkide piirnormiks kõikide kalade puhul vastavalt vajadusele 0,6 mg/kg (600 µg/kg);

J. arvestades, et Codex Alimentariusega[12] ei ole kehtestatud jääkide piirnormi veekeskkonnas kasutamiseks; arvestades, et 2008. aastal toimunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Maailma Terviseorganisatsiooni pestitsiidijääke käsitleval ühisel kohtumisel soovitati põllukultuuride puhul jääkide maksimaalset aktsepteeritavat päevadoosi 0,06 mg/kg[13];

K. arvestades, et ravimiameti soovituse aluseks olevast veterinaarravimite komitee arvamusest on tehtud kättesaadavaks ainult kokkuvõte ning komisjoni teatel tehakse see täies mahus kättesaadavaks alles pärast jääkide piirnormi kehtestamist;

L. arvestades, et arvamus liidu õiguse alusel jääkide piirnormi kehtestamise kohta tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ja peaks olema kergesti juurdepääsetav;

M. arvestades, et riskihindamise protsessi läbipaistvuse tagamine edendab üldsuse arusaamist, aitab suurendada ravimiameti legitiimsust tarbijate ja üldsuse silmis ning annab liidu kodanikele demokraatlikus süsteemis suurema vastutuse[14];

N. arvestades, et imidaklopriid on neonikotinoidide (NN) hulka kuuluv biotsiid, mida turustati laialdaselt kasutamiseks põllukultuuride ja kariloomade töötlemisel, kuna see on paljudele kahjuritele mürgine; arvestades, et imidaklopriidi toimemehhanism seisneb selles, et see toimib kesknärvisüsteemis nikotiini atsetüülkoliini retseptorite (nAChR) antagonistina, häirides seeläbi sünaptilist signaalide edastamist ning põhjustades loomade, selgroogsete ja selgrootute närvide ja lihaste surmavat hüperaktiivsust, blokeerides pöördumatult nAChR-i ning tuues kaasa halvatuse ja surma[15];

O. arvestades, et komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/783[16] on keelatud imidaklopriidi kasutamine kõigil avamaakultuuridel, kuna sellel on tolmeldajatele kahjulik mõju;

P. arvestades, et veterinaarretsepti alusel kalatäide (sea lice) tõrjeks kasutatavad ohtlikud kemikaalid satuvad lõpuks veekeskkonda; lisaks tundlike mittesihtorganismide kahjustamisele on ka selgunud, et nende ühendite keskkonda sattumine on tõsine keskkonnaprobleem[17] imidaklopriidi suure liikuvuse tõttu pinnases ning sellest tuleneva põhja- ja pinnavee saastumise tõttu[18];

Q. arvestades, et üha enam on tõendeid selle kohta, et imidaklopriidi kasutamisel on laastav mõju eelkõige jõgede ja sisevete bioloogilisele mitmekesisusele[19], see mõjutab mitte ainult koorikloomi[20], molluskeid[21] ja mittesihtliike (putukaid), vaid ka mullaorganisme[22], ning kahandab linnupopulatsioone[23]; arvestades, et üha enam teeb muret pestitsiidijääkide ja nende metaboliitide esinemine ja akumuleerumine pinnases ja asjaolu, et need võivad tuua kaasa muldade hapestumise; märgib murega, et Jaapanis põhjustas imidaklopriidi kasutamine kalavarude järsu vähenemise ja need ei ole siiani taastunud[24];

R. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008[25] osutatud ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse kohaselt on imidaklopriid „kahjulik allaneelamisel“, „keskkonnaohtlik“ ja „väga mürgine veeorganismidele, pikaajalise toimega“[26];

S. arvestades, et hariliku karpkala (Cyprinua carpio L.) imidaklopriidiga kokkupuute uuringus täheldati lisaks histopatoloogilistele muutustele (lesioonid), biomarkerite aktiveerumisele ja geeni ekspressioonitasemete vaheldumisele ka aju, lõpuste ja silmade taandarengut[27]; uuringus jõuti järeldusele, et imidaklopriidiga kokkupuude põhjustab põletikku ja oksüdatiivset stressi;

T. arvestades, et inimestel võib toimuda NN-metaboliidi bioakumuleerumine saastunud toidu korduva tarbimise tagajärjel, kuna loomkatsetes täheldati imidaklopriidi bioakumuleerumist kokkupuutel väikeste doosidega[28];

U. arvestades, et mitmetes teadusuuringutes on loomkatsete põhjal jõutud järeldusele, et imidaklopriid toimib reproduktiivtoksilise ja endokriinfunktsiooni kahjustava ainena, mis võib kahjustada südant, neerusid, kilpnääret ja aju ning põhjustada neuroloogilisi sümptomeid, sealhulgas hingamispuudulikkust ja surma[29];

V. arvestades, et katsetulemuste põhjal suureneb imidaklopriidi mürgisus kokkupuuteaja pikenedes sama palju kui annuse suurendamisel (ajas kumuleeruv mürgisus), mistõttu imidaklopriidi mürgisust tuleks mõista mitte ainult ägeda letaalsusena, vaid tuleks kaaluda ka selle kroonilist mõju[30];

W. arvestades, et määruses (EL) nr 283/2013 nõutakse kroonilise mürgisuse uuringute tegemist;

X. arvestades, et määruses (EÜ) nr 396/2005 on sätestatud, et teadaolevaid kumulatiivseid ja sünergilisi mõjusid tuleb arvesse võtta, kui meetodid nende mõjude hindamiseks on kättesaadavad;

Y. arvestades, et praegu nõutakse määrusega (EL) nr 284/2013 toksikoloogilisi uuringuid kasutajate, kõrvaliste isikute, elanike ja töötajate ainetega kokkupuute kohta, mitmeid pikaajalise ja kroonilise mürgisuse uuringuid loomadel ning uuringuid ainete säilimise ja käitumise kohta pinnases, vees ja õhus;

Z. arvestades, et puuduvad teadmised paljude puhtal kujul esinevate kemikaalide ja kemikaalisegude keskkonda saastava mõju kohta; kõiki kemikaale ei ole hinnatud ning ökotoksilisuse hindamisel keskendutakse väga vähestele liikidele ja ökosüsteemidele;

AA. arvestades, et määruses (EL) 2019/6 tunnistatakse vajadust võtta riskijuhtimisotsuste juures arvesse „muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas ühiskondlikke, majanduslikke, eetilisi ning keskkonna ja heaoluga seotud tegureid ning kontrollide teostatavust“;

AB. arvestades, et erinevalt Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) esitatud uuringutest ei tule ravimiametile esitatud uuringuid avaldada; peab kahetsusväärseks, et teadusuuringud ei ole kättesaadavad täismahus, koos teaduslike seisukohtade ja algandmetega, ning et puudub teave reovee veekeskkonda juhtimise kontrolli ja riskijuhtimise teostatavuse kohta;

AC. arvestades, et määruses (EÜ) nr 470/2009 on sätestatud, et jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas üldtunnustatud ohutustaseme hindamise põhimõtetega, võttes arvesse kõiki muid asjaomase aine ohutuse teaduslikke hindamisi, mida võivad olla teinud rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige Codex Alimentarius, või ühenduses moodustatud teaduskomiteed juhul, kui selliseid aineid kasutatakse muudel eesmärkidel;

AD. arvestades, et Codex Alimentariuses ei soovitata imidaklopriidi kasutada veekeskkonnas ning Euroopa Kemikaaliameti arvates võib see nii olla, kuna Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse (ATP01) kohaselt on see aine vee-elustikule väga mürgine, sellel on pikaajaline toime ja selle allaneelamine on kahjulik[31];

AE. arvestades, et vastavalt määruse (EL) 2019/6 artiklile 37 võib müügiloa andmisest keelduda, kui riske rahva- või loomatervisele või keskkonnale ei ole piisavalt arvesse võetud; peab seda piirnormi kehtestamata jätmise põhjenduseks;

AF. arvestades, et neli suure lõhetoodanguga riiki (Kanada, Norra, Tšiili ja Ühendkuningriik) ei ole liidu liikmesriigid ning seetõttu ei saa komisjon nende riikide pädevaid asutusi nõuetekohaselt auditeerida ega hinnata sealsete kontrollide piisavust;

1. on seisukohal, et komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/621 ületatakse määruses (EÜ) nr 470/2009 sätestatud rakendamisvolitusi;

2. on seisukohal, et rakendusmäärus (EL) 2021/621 ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna sellega rikutakse teabevabadust ning läbipaistvuse, demokraatliku kontrolli ja vastutuse aluspõhimõtteid, sest rakendusmääruse aluseks olevast veterinaarravimite komitee otsusest on kättesaadav ainult kokkuvõte;

3. kutsub komisjoni üles tunnistama rakendusmääruse (EL) 2021/621 kehtetuks ja esitama komiteele uue eelnõu, millega lisatakse imidaklopriid määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisas esitatud loetellu farmakoloogilistest toimeainetest, mille puhul ei saa kehtestada piirnorme veekeskkonnas kasutamiseks;

4. on seisukohal, et kõik veterinaarravimid, pestitsiidid ning ravimi- ja kemikaalijäägid peaksid läbima standardtestid ja vastastikuse eksperdihinnangu, kuna need võivad põhjustada täiendavat ja püsivat kahju;

5. on seisukohal, et ravimiamet peaks täies mahus avalikustama veterinaarravimite komitee arvamuse, mis koosneb teaduslikust riskihindamisest ja riskijuhtimise soovitustest ning nende aluseks olevatest teaduslikest tõenditest; on seisukohal, et imidaklopriidi riskihindamine on akuutsete lõppnäitajate arvestamise osas puudulik ning selles ei võeta arvesse viitmõju ning kumulatiivset ja kroonilist mõju; tuletab meelde, et veeselgrootute uuringutes ilmnes, eriti veeputukaliikide puhul, viitmõju suremusele, mida ei olnud akuutsete standardtestidega võimalik tuvastada, ning see näitab, et neonikotinoidide riskihindamine ei ole olnud keskkonnakaitse seisukohast piisav[32];

6. peab hädavajalikuks hinnata farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust seoses loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormidega koostoimes reeglitega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002[33], määrusega (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006[34] ning määrustega (EL) 2019/6 ja (EL) 2019/1381;

7. on seisukohal, et direktiiv 2001/82/EÜ tuleb kiiresti läbi vaadata, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja vee- ja maismaakeskkonda ning võtta arvesse loomade heaolu ja muid kui sihtorganisme ja -mikroorganisme;

8. on seisukohal, et määruses (EÜ) nr 470/2009 ei võeta piisavalt arvesse vajadust kaasata Euroopa Parlament ja kodanikud, et nad saaksid täielikult kasutada oma demokraatlikku kontrolliõigust;

9. kinnitab vajadust tugevdada teaduskoostööd, koordineerimist ja sidusust selles valdkonnas pädevate liidu ametite, nimelt ravimiameti, Euroopa Toiduohutusameti ja Euroopa Kemikaaliameti ning riiklike ja rahvusvaheliste ametite vahel, töötades välja ühise raamistiku toiduahelates kasutatavate biotsiidide ja fütofarmaatsiatoodete riskihindamiseks, et vältida vastuolusid ning piirata keskkonnakahjude ja ökotsiidi võimalust;

10. kutsub komisjoni kui riskijuhti kohaldama olemasoleva teabe hindamise järel nõuetekohaselt ettevaatuspõhimõtet, et arvuliselt kindlaks määrata keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, loomade heaolule ja inimeste tervisele avalduda võiv kahjulik mõju;

11. kutsub komisjoni üles teavitama süstemaatiliselt sellest, kuidas on võetud arvesse ettevaatuspõhimõtet ja teadva nõusoleku põhimõtet ning kuidas jõuti veterinaarravimite komitee arvamuses esitatud järeldusteni;

12. kutsub komisjoni üles järgima teadva nõusoleku demokraatlikku põhimõtet ja viima läbi riskihindamise protsessi toimivuskontrolli, et kehtestada veterinaarravimite jääkide piirnormid loomsetes toiduainetes; peab oluliseks, et see toimuks täies kooskõlas eesmärkidega, millele osutatakse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ning ELi elurikkuse strateegias aastani 2030;

13. palub komisjonil tagada, et riskihindamine hõlmaks ka ajas kumuleeruvaid, ajakohastatud ja vastastikku hinnatud ökotoksikoloogilisi katseid mulla ja veekeskkonna mittesihtliikidega, et see hõlmaks ka õhu-, mulla- ja veekeskkonnas leiduvaid jääke, sealhulgas nende kroonilist kumuleeruvat mürgisust, ning et selles näidataks, milliseid sõltumatuid, eelretsenseeritud teadusuuringuid ja teaduslikke arvamusi kaaluti; rõhutab, et see teave peab olema üldkättesaadav;

14. kutsub komisjoni üles esitama ja liikmesriike toetama seadusandlikku ettepanekut, millega tagada määruste (EL) 2019/6 ja (EL) 2019/1381 ning kõigi toiduga seotud õigusaktide järjepidevus ja sidusus, juhul kui riskihindamist jääkide piirnormide kehtestamiseks teevad muud ametid kui Euroopa Toiduohutusamet; ning palub ka komisjonil tagada, et selline hindamine oleks läbipaistev ning aitaks paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja veeökosüsteeme, putukaid, vihmausse ja mulla mikroorganisme;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

Viimane päevakajastamine: 8. juuni 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika