RESOLUTSIOONI ETTEPANEK õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja tingimuslikkuse määruse 2020/2092 kohaldamise kohta
4.6.2021 - (2021/2711(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Nicolas Bay, Jaak Madison, Harald Vilimsky, Gerolf Annemans, Laura Huhtasaari, Nicolaus Fest, Teuvo Hakkarainen
fraktsiooni ID nimel B9‑0317/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja tingimuslikkuse määruse 2020/2092 kohaldamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 4, 5, 7 ja 15,
– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 8. juuni 2021. aasta avaldusi õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja tingimuslikkuse määruse 2020/2092 kohaldamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks[1],
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 1/2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb liidu eelarve kaitsmist, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, mille komisjon esitas 2. mail 2018. aastal,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine; arvestades, et liit peab ühtlasi austama liikmesriikide võrdsuse põhimõtet vastavalt aluslepingutele, samuti nende rahvuslikku identiteeti, õigus- ja kultuuritraditsioone ning põhiseaduslikke tavasid;
B. arvestades, et liikmesriikidel on küll ühine, kuid mitte ühtne nägemus, ning arvestades, et nende koostöö põhineb peamiselt subsidiaarsuse ja vastastikuse usalduse põhimõttel, kuid selles võetakse arvesse ka riikide eripärasid;
C. arvestades, et õigusriigi põhimõtte nõudeid, mis käsitlevad muu hulgas seadusega kehtestatavaid piiranguid, sõltumatute ja erapooletute kohtute kontrolli, läbipaistvat, vastutustundlikku, demokraatlikku ja pluralistlikku õigusloomeprotsessi ning õiguskindlust, tuleb kohaldada võrdselt nii ELi institutsioonide kui ka liikmesriikide ametiasutuste suhtes;
D. arvestades, et kohtute sõltumatus eeldab muu hulgas, et asjaomane kohtuorgan saab oma ülesandeid nii kohaldatavate eeskirjade alusel kui ka praktikas täiesti sõltumatult täita, seejuures kellelegi allumata ning saamata kelleltki korraldusi või juhiseid;
1. rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, on praegu Euroopa Liidu Kohtus menetlemisel ega ole seetõttu lõplik ega õiguslikult siduv, nagu tuletatakse meelde Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldustes;
2. tuletab meelde, et õigusakte tuleb kohaldada objektiivselt ja erapooletult, mitte poliitiliselt kallutatult, ning neid tuleb kohaldada võrdselt kõigi liikmesriikide suhtes; märgib, et liikmesriikides on küllalt näiteid selle kohta, et kohtunike, sealhulgas ülemkohtute või sama astme kohtute kohtunike ametisse nimetamine on poliitiliselt kallutatud, ning et kohtusüsteem ei ole täies ulatuses sõltumatu;
3. on mures komisjoni soovi pärast kehtestada õigusriigi mõiste ühtne määratlus, mille puhul ei võeta arvesse liikmesriikide erinevaid põhiseaduslikke tavasid; on seisukohal, et selline soov annab tunnistust õigusriigi põhimõtte kasutamisest poliitilise instrumendina, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikult valitud valitsusi ja ühtlustada õigusliku vahendi abil eluviisi Euroopa Liidus;
4. rõhutab, et ainus legitiimne viis õigusriigi põhimõtte väidetavate rikkumiste menetlemiseks on ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetlus; tuletab meelde, et hetkel on käimasolevates menetlustes tegutsemisvolitus ainult nõukogul;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1.