RESOLUTSIOONI ETTEPANEK parlamendi vaadete kohta seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamisega komisjonis ja nõukogus

7.6.2021 - (2021/2738(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Dimitrios Papadimoulis, José Gusmão
fraktsiooni The Left nimel

B9‑0334/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon parlamendi vaadete kohta seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamisega komisjonis ja nõukogus

(2021/2738(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 174 ja 175,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu[1] (edaspidi „taaste- ja vastupidavusrahastu määrus“),

– võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi õiguse kohta saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta[2],

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrus võeti vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

B. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu on mahu ja rahastamisvahendite poolest enneolematu vahend; arvestades, et komisjon valmistub esimest korda emiteerima ühiseid ELi võlakirju, sest kõik liikmesriigid on omavahendeid käsitleva otsuse[3] praeguseks edukalt ratifitseerinud;

C. arvestades, et demokraatlik ja parlamentaarne kontroll taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise üle on võimalik ainult siis, kui parlament on kõigisse etappidesse täielikult kaasatud;

D. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 26 pannakse alus taaste- ja vastupidavusdialoogile, et tagada suurem läbipaistvus ja vastutus ning et komisjon annaks parlamendile teavet muu hulgas liikmesriikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning nende hindamise kohta;

E. arvestades, et parlament avaldab taaste- ja vastupidavusdialoogi raames käsitletavate küsimuste kohta arvamust, muu hulgas resolutsioonide ja komisjoniga peetava mõttevahetuse kaudu; arvestades, et komisjon peab neid seisukohti arvesse võtma;

F. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 175, mille eesmärk on saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud eesmärgid;

G. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu sotsiaalse mõõtme kohta on määruses sätestatud, et üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele, ja aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ja ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele ning soodustades kvaliteetsete töökohtade loomist;

H. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärk on anda liikmesriikidele rahalist toetust, et aidata neil saavutada nende riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid; arvestades, et see tähendab, et kõikide kavades sisalduvate meetmete (sealhulgas digivaldkonna ja keskkonnahoidlikud investeeringud) ning kokkulepitud reformide ja investeeringutega tuleb aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisele, kvaliteetsete töökohtade loomisele ja ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele; arvestades, et meetmed, mis nende sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele kaasa ei aita, ei ole taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetega kooskõlas;

I. arvestades, et üldjuhul oleksid liikmesriigid pidanud esitama oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava komisjonile 30. aprilliks 2021; arvestades, et praeguseks on komisjonile riikliku taaste- ja vastupidavuskava esitanud 23 liikmesriiki;

1. on seisukohal, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajaloolise tähtsusega ELi vahend, mille abil aidata liikmesriikidel leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, tagada liikmesriikide majanduses tugeva ja kestliku kasvu poole liikumine, valmistada ELi ette selliste pikaajaliste ülesannetega tegelemiseks nagu õiglane, rohe- ja digipööre, et edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist ning luua ELi lisaväärtust;

2. nõuab, et komisjon esitaks enne asjakohaste nõukogu rakendusotsuste eelnõude vastuvõtmist põhjalikud ja ammendavad hinnangud, ning peab kiiduväärseks komisjoni püüet tagada, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega seotud asjakohased nõukogu rakendusotsused võetaks vastu kiiresti, s.o enne suve, ning komisjoni pidevat koostööd liikmesriikidega, et aidata neil koostada kvaliteetseid kavasid;

3. rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt peab taaste- ja vastupidavusrahastu aitama kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud ühtekuuluvuseesmärkide saavutamisele;

4. on veendunud, et rahasummad tuleb ühiskondade vahel jaotada õiglaselt, et tagada ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele ning territoriaalsele lähenemisele, heaolule ja majanduslikule stabiilsusele suurim võimalik mõju; nõuab rahasummade eraldamisel ja kasutamisel täielikku läbipaistvust ja aruandekohustuse täitmist;

5. kordab, et parlament kutsub üles tagama talle õiguse saada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta teavet, et ta saaks teha taaste- ja vastupidavusrahastu komisjonipoolse hindamise ja rakendamise üle laitmatut demokraatlikku kontrolli;

6. kutsub komisjoni üles andma parlamendile teada, mida sisaldavad struktuurireformid, mille üle on liikmesriikidega riiklike taastamis- ja vastupidavuskavadega seoses läbi räägitud, eriti reformid, mis esialgsetes kavades ei sisaldunud;

7. kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama, kas ja mil määral aitab iga riiklik taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikult ning terviklikul ja tasakaalustatud viisil saavutada kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud kuut sammast; tuletab meelde, et iga meede peaks aitama kaasa ühele või mitmele Euroopa jaoks olulisele poliitikavaldkonnale, mis on jagatud kuueks sambaks;

8. märgib, et komisjoni andmetel vastavad kõik ametlikult esitatud kavad kliima- ja digivaldkonna investeeringute sihtidele; kutsub komisjoni üles hindama ka kavandatud investeeringute kvalitatiivset külge, tagamaks, et need vastavad nii kvantitatiivsetele kui ka kvalitatiivsetele sihtidele;

9. tuletab meelde, et kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega ei tohi sellest rahastust katta jooksvaid riiklikke kulusid, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ning rahastu abil tuleb eelkõige piiriüleste projektide kaudu luua Euroopa lisaväärtust;

Rohepööre

10. väljendab heameelt selle üle, et taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavaid keskkonnahoidlikke investeeringuid rahastatakse osaliselt roheliste võlakirjade emiteerimise kaudu;

11. rõhutab, et kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud metoodikaga tuleks iga kava kogueraldisest (toetused ja laenud) eraldada vähemalt 37 % kliimameetmeteks; palub, et kui komisjon hindab, kas kliimakulutuste osakaal on 37 %, pööraks ta tähelepanu sellele, et meetmeid ei arvestataks topelt ega liigitataks valesti ja et välditaks rohepesu; tunneb muret selle pärast, et mõned investeeringud on liigitatud keskkonnahoidlikeks, kuigi VI lisas esitatud jälgimismetoodikat nende suhtes ei kohaldata; soovitab, et kui VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikat laiendatakse, siis kohaldataks selle suhtes lisakontrolli;

12. tuletab meelde, et rohepöörde toetamiseks on kõige tähtsamad sätted, mis käsitlevad olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, ja nõue, mille kohaselt tuleks vähemalt 37 % igas riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud investeeringute ja reformide kulutustest (toetused ja laenud) eraldada kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning tuleb vältida selliste meetmete rahastamist, mis on liidu kliimaeesmärkidega vastuolus; tuletab meelde, et olulise kahju ärahoidmise põhimõte on üks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse horisontaalsetest põhimõtetest ja seetõttu tuleb kõigi meetmete puhul järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taksonoomiamääruse artikli 17 tähenduses; on sellega seoses mures, et kavade hindamisel seda põhimõtet ei järgita, ning palub komisjonil tagada olulise kahju ärahoidmise põhimõtte täieliku järgimise ning avaldada kõigi plaanide kohta kõik hinnangud, milles käsitletakse olulise kahju ärahoidmise kriteeriumi järgimist;

13. kutsub komisjoni üles avaldama riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades loetletud elurikkusega seotud kulutuste ja/või meetmete põhjaliku ülevaate; on mures selle pärast, et enamikes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on elurikkuse edendamise meetmeid väga vähe või ei ole neid üldse; ootab sellega seoses ühtlasi, et komisjon kohaldaks olulise kahju ärahoidmise põhimõtet rangelt ja lükkaks eelkõige tagasi reformid ja investeeringud, mis võivad elurikkust kahjustada või millega ei kaasne piisavad kõrvalmeetmed;

Digipööre

14. tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid oma kavades nägema digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute puhul ette julgeolekualase enesehindamise, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et täita asjakohaseid liidu ja riigi õigusnorme; palub komisjonil tagada, et selline hindamine nähtaks ette kõigis selliseid investeeringuid sisaldavates riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ning et vastavad meetmed ei oleks liidu strateegiliste huvidega vastuolus;

15. on veendunud, et keskkonnahoidlikel ja digivaldkonna investeeringutel on suur potentsiaal luua kvaliteetseid töökohti ning vähendada ebavõrdsust; kutsub komisjoni üles tagama, et keskkonnahoidlikest ja digivaldkonna investeeringutest saaksid kasu kõige vähem kaitstud kogukonnad ja piirkonnad, nt üleminekuetapis kivi- ja pruunsöepiirkonnad ning nende töötajad, ning kliimamuutustest enim mõjutatud kogukonnad ja piirkonnad; rõhutab, et võimalikult suure mõju tagamiseks tuleks riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades määrata eelnevalt kindlaks keskkonnahoidlike ja digivaldkonna investeeringute oodatav sotsiaalne tasuvus;

Majanduskasvu, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning heaolu edendamine

16. peab eriti kiiduväärseks meetmeid, mis riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on esitatud selleks, et toetada õiglast, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, võidelda vaesuse ja ebavõrdsuse vastu, edendada üldist juurdepääsu kultuurile ja haridusele, arendada kvalifikatsioone ja oskusi, toetada lapsi ja noori, suurendada kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimise suutlikkust ning leevendada COVID-19 kriisi mõju majandusele;

17. kutsub komisjoni üles tagama, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades pöörataks piisavat tähelepanu lastele ja noortele mõeldud meetmetele, eriti riikides, kus on tuvastatud struktuurseid probleeme sellistes valdkondades nagu koolist väljalangemine, noorte töötus ja laste vaesus; rõhutab, et reformid ja noorte heaks tehtavad investeeringud, eelkõige oskuste ja haridusega seotud investeeringud, tuleks viia noortegarantiiga kooskõlla ning nende puhul tuleks peale varustuse ostmise pöörata põhitähelepanu kvalifikatsioonide arendamisele; rõhutab, et lastega seotud reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas Euroopa lastegarantii põhimõtetega ning keskenduma iga vaesuses elava lapse õigusele saada tasuta tervishoiuteenuseid, tasuta haridust, tasuta lapsehoidu, korralikku eluaset ja piisavat toitu;

18. rõhutab 7.–8. mail 2021. aastal Portos toimunud sotsiaaltippkohtumist, kus ELi juhid tunnistasid, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas on majanduse taastamise põhielemente, ning rõhutasid Porto deklaratsioonis, et nad on kindlalt otsustanud jätkata ELi ja riiklikul tasandil selle rakendamise tugevdamist;

19. peab kiiduväärseks toetust, mis liikmesriikidele on rakendusmeetmetes ette nähtud kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning ELi tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna algatustega ja mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, tugevdada sotsiaalkaitsesüsteeme ning vähendada ebavõrdsust ja kaitsetust; tuletab komisjonile meelde, et riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad peavad rahuldavalt vastama hindamiskriteeriumidele, ning kutsub komisjoni üles hindama hoolikalt iga meetme sotsiaalseid tagajärgi ja mõju, et tagada vastavus taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele; nõuab seetõttu kindlalt, et komisjon tagaks, et igas riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas oleks neid kriteeriume korrektselt arvesse võetud;

20. nõuab, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja kõigi võrdseid võimalusi ning nende eesmärkide süvalaiendamist; on väga mures selle pärast, et enamik riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid nende eesmärkide saavutamisele ega nende süvalaiendamisele eriti kaasa ei aita ega sisalda soolise ebavõrdsuse probleemi lahendamiseks selgesõnalisi ja konkreetseid meetmeid, mis võib seada ohtu nende kavade võime leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju naistele;

21. rõhutab, et maksudest kõrvalehoidmine, maksustamise vältimine ja agressiivne maksuplaneerimine koos kahjuliku maksukonkurentsiga vähendavad liikmesriikide maksutulu; tuletab meelde nendele liikmesriikidele esitatud riigipõhiseid soovitusi, kes agressiivset maksuplaneerimist soodustavad; tunneb muret selle pärast, et sellised süsteemid võivad õõnestada taaste- ja vastupidavusrahastule omast solidaarsust; palub seetõttu komisjonil hinnata riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvaid riigisiseseid meetmeid, mida peetakse agressiivset maksuplaneerimist, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist soodustavaks, ning ebatõhusaid rahapesuvastaseid meetmeid;

22. tuletab komisjonile meelde, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb käsitleda liikmesriikide majanduse kriitilisi puudusi; rõhutab, et kõiki meetmeid, eelkõige neid, mis on seotud digi- ja rohepöördega, tuleks hinnata ka sotsiaalsest seisukohast, et vältida töökohtade kadumise, tööturuhäirete ja tööhõive polariseerumise ohtu, mis on tingitud kesktaseme kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade kadumisest, ning tagada, et äriühingute digi- ja rohepöörde protsesse ei kasutataks ettekäändena, et rakendada kulude vähendamise strateegiaid, mis põhinevad tööjõu kokkuhoiul;

23. rõhutab, et kvaliteetsete töökohtade loomine on üks taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sisalduvatest eesmärkidest ja seda tuleb teha reformide ja investeeringute laiaulatusliku paketi abil, samuti meetmete abil, millega tagatakse stabiilsed lepingud, korralikud palgad, kollektiivläbirääkimiste õigus ja sotsiaalkaitse alammäärad, sh ülevalpool vaesuspiiri olevad inimväärsed pensionid; kutsub komisjoni üles lisama need näitajad suunistesse, mille alusel hinnatakse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade abil saavutatud sotsiaalset progressi; juhib tähelepanu sellele, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kohaselt elluviidavad tööturureformid peavad olema nende eesmärkide saavutamisega kooskõlas;

24. on mures selle pärast, et riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid ning partnerluslepinguid ja ELi programme koordineeritakse vähe; nõuab, et liikmesriigid edendaksid taaste- ja vastupidavusrahastu ning partnerluslepingute ja ELi programmide koostoimet ja vastastikust täiendavust;

25. kutsub komisjoni üles hindama, mil määral on taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate reformide ja investeeringute abil võimalik komisjoni hinnangul kaotada ELis esinev investeeringute puudujääk, et saavutada kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse kestlikkuse eesmärgid, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

Sidusrühmade kaasamine

26. tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 152 on sätestatud, et liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil ning peab austama nende sõltumatust; rõhutab, et riigisiseste sidusrühmade, näiteks riigi parlamendi, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide piisav kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning kogu rahastu edukuse jaoks otsustava tähtsusega, et suurendada riikide vastutust oma kavade eest, tagada rahasummade kiire, läbipaistev, tulemuslik ja korrektne kasutamine, suurendada läbipaistvust ning hoida ära kattumist, puudujääki ja topeltrahastamist; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Regioonide Komitee ja paljud sidusrühmad on mures selle pärast, et sidusrühmad ei ole taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ega rakendamisse kaasatud kas üldse või on kaasatud väga vähe; hoiatab, et kõik riiklike taaste- ja vastupidavuskavade alusel võetavad meetmed peaksid olema täielikus kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja tavade ning rolliga, mis sidusrühmadel on eelkõige reformide ja investeeringute kavandamisel ja elluviimisel;

Kiire vastuvõtmine ja rakendamine

27. rõhutab, et kõiki komisjoni heakskiidetud asjakohaseid meetmeid tuleb täiendada eesmärkide, sihtide ja kuluarvestusega, mis on asjakohased, selged, üksikasjalikud ja mille täitmist seiratakse piisavalt palju, ning need on liikmesriikidele seatud selged kohustused;

28. tuletab komisjonile meelde, et investeeringutega peaksid kaasnema reformid, ning nõuab, et komisjon tagaks, et kõigiks heakskiidetud tagasiulatuvateks investeeringuteks määrataks selgelt kindlaks asjakohased eesmärgid ja sihid; märgib, et kui taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate projekti hulgas ei ole selliseid, mis teisi projekte tõepoolest täiendavad, võib rahastu makromajanduslik mõju olla piiratud;

29. rõhutab, et selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad oleksid tulemuslikud, peavad komisjon, liikmesriigid ja kõik rakenduspartnerid tegutsema igati läbipaistvalt ja vastutustundlikult; palub komisjonil hinnata asjaomaste talituste ja ELi organite, nagu Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri vajadusi ning eraldada neile taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise tõhusaks kontrollimiseks vajalikud rahalised ja inimressursid;

30. rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning iga riikliku taaste- ja vastupidavuskava puhul tuleks täielikult järgida õigusriigi põhimõtte austamisega seotud tingimuslikkuse määrust[4], ning palub komisjonil hoolikalt hinnata meetmeid, mis liikmesriikidel on kavas võtta taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud summade kasutamisel korruptsiooni, pettuse ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja olukorra parandamiseks;

31. kutsub komisjoni üles tagama, et ajakava, mille alusel kiidetakse heaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel vastuvõetavad delegeeritud õigusaktid (s.o taaste- ja vastupidavuse tulemustabelit ning sotsiaalkulutustest, sealhulgas lastele ja noortele tehtavatest kulutustest, aruandmise metoodikat käsitlevad delegeeritud õigusaktid), on täiesti läbipaistev, ning võtma nende õigusaktide kiireks heakskiitmiseks arvesse taaste- ja vastupidavusdialoogi asjakohaseid elemente;

32. rõhutab, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade eelhindamiseks tuleb kokku leppida sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodika, tagamaks, et kavades ette nähtud meetmetega aidatakse saavutada taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud sotsiaalvaldkonna eesmärke; on veendunud, et sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodikas tuleb eeskujuks võtta Euroopa sotsiaalõiguste samba ülesehitus ja analüüsida, kuidas aitavad meetmed igaüht samba 20 põhimõttest ellu viia; märgib, et tulemustabel ja ühised näitajad, mille abil hinnata, kuidas on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kõigis kuues sambas üld- ja erieesmärgi saavutamiseks edenenud, peavad olema tõhusad; rõhutab, et parim hindamismehhanism, mille alusel jälgida ülespoole suunatud sotsiaalses lähenemises tehtud edusamme, on Euroopa poolaasta sotsiaalvaldkonna tulemustabel, ja teeb seetõttu ettepaneku, et see tulemustabel integreeritaks sotsiaalse progressi jälgimise vahendina ühistesse näitajatesse;

33. kutsub komisjoni üles lisama sotsiaalvaldkonna tulemustabeli sotsiaalnäitajad, eelkõige need, mis on seotud inimväärse töö, sotsiaalse õigluse, võrdsete võimaluste, tugevate sotsiaalhoolekandesüsteemide ja õiglase liikuvusega, ühistesse näitajatesse, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu puhul edusammudest aru andmisel ning kavade seirel ja hindamisel, samuti sotsiaalvaldkonna, sealhulgas Euroopa lastegarantii ja noortegarantii tulemuste jälgimise metoodikasse; rõhutab, et parlament kavatseb hoolikalt analüüsida delegeeritud õigusakte, mille komisjon selle kohta esitab, et teha kindlaks, kas sotsiaalnäitajad, tulemustabel ja sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodika on nende eesmärkidega kooskõlas, ning veenduda, et ei ole vaja esitada vastuväiteid;

Järeldused

34. palub komisjonil hinnata esitatud kavasid asjakohaselt ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt; väljendab suurt muret selle pärast, kas paljud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad meetmed ikka vastavad aluseks oleva taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetele, ning palub komisjonil esitada üksikasjalikud põhjendused ja selgitused;

35. tuletab nõukogule meelde, et „[n]õukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga“, eriti rakendusotsuste vastuvõtmise etapis;

36. kutsub komisjoni üles järgima taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus avatud, läbipaistvat ja konstruktiivset tegutsemisviisi;

37. tuletab meelde seisukohta, mille parlament sõnastas 2020. aastal tugevama taastekava kohta, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles hindama, kas kriisiga toimetulekuks oleks vaja lisasummasid ja/või tuleks taaste- ja vastupidavusrahastut laiendada või muuta see alaliseks vahendiks;

 

°

° °

38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

• [1] ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.
• [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0257.
• [3] Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).
• [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).