RESOLUTSIOONI ETTEPANEK parlamendi vaadete kohta seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamisega komisjonis ja nõukogus
7.6.2021 - (2021/2738(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Dacian Cioloş, Luis Garicano, Valérie Hayer, Dragoş Pîslaru, Pascal Canfin, Martin Hojsík
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0331/2021
B9‑0337/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon parlamendi vaadete kohta seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamisega komisjonis ja nõukogus
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu[1] (edaspidi „taaste- ja vastupidavusrahastu määrus“),
– võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi õiguse kohta saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta[2],
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 174 ja 175,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrus võeti vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;
B. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu on mahu ja rahastamisvahendite poolest enneolematu instrument; arvestades, et komisjon valmistab ette võlakirjade emissiooni, kuna kõik ELi liikmesriigid on omavahendeid käsitleva otsuse[3] nüüdseks edukalt ratifitseerinud;
C. arvestades, et demokraatlik kontroll, vastutus ja parlamentaarne kontroll taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise üle on võimalik ainult siis, kui Euroopa Parlament on täielikult kaasatud ja kõiki tema soovitusi arvestatakse kõigis etappides; arvestades, et Euroopa Parlament avaldab taaste- ja vastupidavusdialoogi raames käsitletavate küsimuste kohta arvamust, muu hulgas resolutsioonide ja komisjoniga peetava mõttevahetuse kaudu; arvestades, et komisjon peab neid seisukohti arvesse võtma;
D. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatakse, et üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades sellega liikmesriikide vastupidavust, kriisiks valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele, lastele ja noortele, ning aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, toetades rohepööret ja vähendades heitkoguseid vähemalt 57 %, sh sidumise abil vastavalt Euroopa kliimaseaduse sätetele ja järgides 2050. aastaks kehtestatud ELi kliimaneutraalsuse eesmärki ning toetades digipööret, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu liikmesriikide majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele sõltumatusele koos avatud majanduse ja Euroopa lisaväärtuse loomisega;
E. arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärk on anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid;
F. arvestades, et reeglina oleksid liikmesriigid pidanud esitama komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava 30. aprilliks 2021; arvestades, et praeguseks on komisjonile taaste- ja vastupidavuskava esitanud 23 liikmesriiki;
G. arvestades, et Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni korduvalt andma teavet, sh kirjalikult, taaste- ja vastupidavusalase dialoogi eesmärgil toimuva riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamise seisu kohta;
1. on seisukohal, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajaloolise tähtsusega ELi instrument, et edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, soodustada lähenemist, aidata liikmesriikidel leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, seada oma majandus tugevale ja kestlikule kasvuteele, valmistada ELi ette selliste pikaajaliste probleemidega tegelemiseks nagu õiglane rohe- ja digipööre ning luua ELi lisaväärtust;
2. nõuab, et komisjon kohaldaks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel täpselt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sätteid ja mõtet ning esitaks põhjalikud ja igakülgsed hinnangud enne asjaomaste ettepanekute tegemist nõukogu rakendusotsuse vastu võtmiseks; peab kiiduväärseks komisjoni pingutusi tagada nende kiire vastuvõtmine enne suve, kuid ootab, et kavade hindamisel ei tehta poliitilisi järeleandmisi; rõhutab, et ambitsioonikad kavad ja usaldusväärne elluviimine on väga olulised, et seda ajaloolist võimalust mitte käest lasta; ootab, et komisjon ja liikmesriigid suudaksid taaste- ja vastupidavusrahastut täielikult ära kasutada ning esitaksid kvaliteetsed kavad, mis aitavad oluliselt kaasa Euroopa jagatud eesmärkide saavutamisele;
3. on veendunud, et rahalised vahendid tuleb jaotada õiglaselt ühiskondade ja tulevaste põlvkondade vahel, et tagada suurim võimalik mõju majanduslikule ja sotsiaalsele ülespoole suunatud lähenemisele ning territoriaalsele lähenemisele, heaolule ja majanduslikule stabiilsusele; nõuab rahaliste vahendite eraldamisel ja kasutamisel täielikku läbipaistvust ja aruandekohustuse täitmist;
4. kordab parlamendi üleskutset tagada parlamendi õigus saada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta teavet, et parlament saaks teha taaste- ja vastupidavusrahastu komisjonipoolse hindamise ja rakendamise üle laitmatut demokraatlikku kontrolli;
5. kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama, kas ja mil määral aitab iga riiklik taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikult ning terviklikul ja tasakaalustatud viisil saavutada kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud kuut sammast; tuletab meelde, et iga meede peaks aitama kaasa ühele või mitmele Euroopa jaoks olulisele poliitikavaldkonnale, mis on jagatud kuueks sambaks;
6. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni esitatud teabe kohaselt täidavad kõik ametlikult esitatud kavad kliima- ja digivaldkonna investeerimiseesmärgid; kutsub komisjoni üles hindama ka kavandatud meetmete kvalitatiivset külge, tagamaks, et need täidavad tulemuslikult ja kogu rakendusetapis nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed eesmärgid;
7. tuletab meelde, et vastavalt määrusele ei tohi taaste- ja vastupidavusrahastust katta jooksvaid riiklikke kulusid, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;
8. märgib, et rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavad piiriülesed projektid loovad suurt Euroopa lisaväärtust ja avaldavad sellega seotud ülekanduvat mõju, ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et vähesed riiklikud kavad sisaldavad piiriüleseid projekte; palub komisjonil liikmesriike kindlasti julgustada esitama piiriüleseid projekte, mida rahastada taaste- ja vastupidavusrahastust;
9. märgib, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on otsustanud laenu taotleda vaid üksikud liikmesriigid; kutsub liikmesriike üles kaaluma kättesaadavate laenude parimal moel kasutamist, et võimalust mitte käest lasta;
10. kutsub komisjoni üles võtma arvesse, et tulevikus võib tekkida vajadus riiklikke kavasid muuta, et tagada nõukogu rakendusakti eelnõu ettevalmistamiseks vastavus taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetele;
Rohepööre
11. väljendab heameelt asjaolu üle, et taaste- ja vastupidavusrahastu keskkonnasäästlikke investeeringuid rahastatakse osaliselt roheliste võlakirjade emiteerimise kaudu;
12. rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud metoodika kohaselt tuleks kõikides kavades vähemalt 37 % kogueraldisest (toetused ja laenud) anda kliimale; palub komisjonil olla tähelepanelik, kui ta hindab, kas kliimameetmetele eraldatakse 37 % kulutustest, et meetmeid ei arvestataks topelt ega liigitataks valesti ja et välditaks rohepesu; tunneb muret selle pärast, et mõned investeeringud on tähistatud keskkonnahoidlike investeeringutena, kuigi VI lisas esitatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikat nende suhtes ei kohaldata; soovitab, et kui VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikat laiendatakse, siis kohaldataks selle suhtes lisakontrolli; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike tegema reforme, millega lihtsustatakse suunistes välja selgitatud peamiste valdkondade edukat rakendamist;
13. tuletab meelde, et rohepöörde toetamiseks on kõige tähtsamad sätted, mis käsitlevad olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, ja nõue, mille kohaselt tuleks vähemalt 37 % igas riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate investeeringute ja reformide kulutustest (toetused ja laenud) eraldada kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning tuleb vältida selliste meetmete rahastamist, mis on liidu kliimaeesmärkidega vastuolus; tuletab meelde, et kõik meetmed peavad järgima olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taksonoomiamääruse[4] artikli 17 tähenduses; on mures, et kavades seda põhimõtet ei järgita, ning palub komisjonil tagada selle põhimõtte täielik järgimine, kaasa arvatud rakendamisetapis, ning avaldada kõik sellega seotud hinnangud; rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine ei tohi viia keskkonnastandardite alandamiseni ega olla vastuolus keskkonnaalaste õigusnormidega;
14. tuletab meelde, et arvestades elurikkuse järsu vähenemise vastu võitlemise tähtsust, peaks taaste- ja vastupidavusrahastu aitama kaasa elurikkusega seotud meetmete integreerimisele liidu poliitikavaldkondadesse; kutsub komisjoni üles avaldama ülevaate taaste- ja vastupidavuskavades loetletud elurikkusega seotud meetmetest; on mures, et enamik taaste- ja vastupidavuskavasid sisaldavad elurikkuse kaitseks väga piiratud meetmeid või puuduvad sellised meetmed üldse; ootab, et komisjon kohaldaks sellega seoses rangelt olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ja nõuaks eelkõige kavandatavate reformide või investeeringute parandamist, kui need võivad elurikkust kahjustada või kui nendega ei kaasne piisavad kõrvalmeetmed;
15. rõhutab, et investeeringutel peab olema püsiv mõju, et EL saavutaks oma CO2-neutraalsuse eesmärgid; pooldab keskkonnahoidlikke investeeringuid, mis viivad Euroopa majanduse ümberkujundamiseni ning aitavad kaotada kliima- ja keskkonnasõbralike investeeringute puudujäägi, kaotades kestvuskaupade ostude liigse subsideerimise; tunneb muret asjaolu pärast, et paljudes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades keskendutakse lühiajalistele investeeringutele, ning nõuab rohkem järgmise põlvkonna investeeringuid ja reforme, millel võib olla ka vahetu mõju;
Digipööre
16. rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peavad kõik kavad sisaldama meetmeid, mis aitavad mõjusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digitaliseerimise meetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; tuletab meelde, et seda metoodikat tuleb kasutada meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; tuletab meelde, et mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis suurendavad investeeringu mõju digieesmärkidele.
17. tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid oma kavades nägema digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute puhul ette julgeolekualase enesehindamise, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et järgida asjakohaseid liidu ja riigi õigusnorme; palub komisjonil tagada, et selline hinnang esitataks kõigis selliseid investeeringuid sisaldavates riiklikes kavades ning et vastavad meetmed ei oleks vastuolus liidu strateegiliste huvidega;
18. on mures, et on olemas riiklikud kavad, mille puhul ei saavutata digipöördesse ja eelkõige digitaristusse tehtavate investeeringutega piisavat tasakaalu;
Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine
19. kutsub komisjoni üles tagama, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades pöörataks piisavat tähelepanu lastele ja noortele suunatud meetmetele, eriti riikides, kus on tuvastatud struktuurseid probleeme sellistes valdkondades nagu koolist väljalangemine, noorte töötus, laste vaesus ja väikelaste haridus; nõuab, et reformid ja investeeringud noortesse, eelkõige need, mis on seotud oskuste täiendamise, ümberõppe ja hariduse, kutseõppe, duaalõppe ja elukestva õppega, tuleks viia kooskõlla noortegarantiiga ning nendes tuleks lisaks seadmete ostmisele keskenduda ka pädevuste arendamisele; rõhutab, et lastega seotud reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas lastegarantii põhimõtetega ning keskenduma iga vaesuses elava lapse õigusele ja võimalustele saada tasuta tervishoiuteenuseid, tasuta haridust, tasuta lapsehoidu, korralik eluase ja piisavalt toitu;
20. tunneb heameelt meetmete üle, mis on taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatud kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ELi tööhõive-, haridus-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna algatustega, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, tugevdada sotsiaalkaitsesüsteeme ja vähendada kaitsetust; tuletab komisjonile meelde, et taaste- ja vastupidavuskavad peavad rahuldavalt vastama hindamiskriteeriumidele; on veendunud, et rohelistel ja digiinvesteeringutel on suur potentsiaal luua kvaliteetseid töökohti ning vähendada ebavõrdsust ja digilõhet; kutsub komisjoni üles tagama, et kõige haavatavamad kogukonnad ja piirkonnad ning kliimamuutustest enim mõjutatud kogukonnad ja piirkonnad saaksid investeeringutest kasu; kutsub komisjoni üles loobuma ilma tegeliku lisaväärtuseta projektide nn ümberpakendamisest mahajäänud piirkondade jaoks, eriti kui see võib suurendada ELis erinevusi sotsiaalses, majanduslikus ja territoriaalses lähenemises;
21. nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks liikmesriikidelt kindlalt selliste reformi- ja investeerimismeetmete rakendamist, mis suurendavad halduslikku ja institutsioonilist vastupidavust ning kriisiks valmisolekut;
22. nõuab, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja kõigi võrdseid võimalusi ning nende eesmärkide süvalaiendamist; ootab, et komisjon koguks süsteemselt, analüüsiks ja esitaks kooskõlas Euroopa Kontrollikoja eriaruandega nr 10/2021 olemasolevaid sooliselt segregeeritud andmeid taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks;
23. tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavuskavad peaksid sisaldama reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmeid sidusa paketina; on seisukohal, et paljude riikide kavades on pandud suur rõhk investeeringutele, kuid rohkem tuleks pingutada struktuurireformide valdkonnas; tuletab komisjonile meelde, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb käsitleda liikmesriikide majanduse kriitilisi kitsaskohti ning selleks peaksid kõik kavad aitama mõjusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides; usub, et sõltumata liikmesriikide suurusest ja valimiste ajakavast peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et kavandatud reformid oleksid tegelikud ega pööraks tagasi varasemaid ambitsioonikamaid reforme;
24. rõhutab, et kvaliteetsete töökohtade loomine on üks taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sisalduvatest eesmärkidest ning seda tuleb teha reformide ja investeeringute laiaulatusliku paketi abil;
25. peab kahetsusväärseks asjaolu, et riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid ei koordineerita piisavalt partnerluslepingute ja ELi programmidega, näiteks programmiga „InvestEU“; nõuab, et loodaks koostoime ja vastastikune täiendavus taaste- ja vastupidavusrahastu, partnerluslepingute ja muude ELi meetmete vahel, hõlbustades muu hulgas programmi „InvestEU“ riikide alafondide kasutamist;
26. tuletab komisjonile meelde, et VKEde ja idufirmade märkimisväärne kaasamine on taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sõnaselge eesmärk, sealhulgas riigihankemenetlustes; tunneb muret selle pärast, et taaste- ja vastupidavusrahastust antavatest vahenditest saavad peamiselt kasu suured äriühingud ja see võib takistada ausat konkurentsi; kutsub komisjoni üles pöörama ülimat tähelepanu selle tagamisele, et VKEd ja idufirmad saaksid taaste- ja vastupidavusrahastust antavatest vahenditest kasu, ning tegema seda muu hulgas niisuguste vahe-eesmärkide sõnastamise ja suuniste pideva esitamisega, milles käsitletakse programmi rakendamist liikmesriikides; teeb ettepaneku lisada tehtavasse seiresse ka taaste- ja vastupidavusrahastu niisuguste vahendite osakaal, mille lõppsaajad on VKEd, ning kasutada selleks ühiseid näitajaid;
Sidusrühmade kaasamine
27. tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 4 punkti q kohaselt peaks riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduma „nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud“; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike konsulteerima kõigi riiklike sidusrühmadega ning tagama nende, sealhulgas kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kavade rakendamisse ja eelkõige kavade seiresse, et tagada tulevaste võimalike muudatuste või uute kavade puhul konsultatsioonide korraldamine;
28. tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 152 on sätestatud, et liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil ning peab austama nende sõltumatust; rõhutab, et riiklike sidusrühmade, näiteks riikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna piisav kaasamine on riiklike kavade ning taaste- ja vastupidavusrahastu kui terviku edukuse jaoks otsustava tähtsusega; juhib tähelepanu Euroopa Regioonide Komitee väljendatud muredele ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljud liikmesriigid ei ole piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kavade koostamise protsessi kaasanud või on nad sellesse kaasanud ebapiisavalt, kuigi nad sõltuvad neist suure osa taaste- ja vastupidavusrahastu rahaliste vahendite suunamisel; peab kahetsusväärseks ka asjaolu, et mõnel juhul ei ole isegi liikmesriikide parlamente piisavalt kaasatud ega teavitatud;
Õigusriik ja korruptsiooni piiramine taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel
29. rõhutab, et selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad oleksid tulemuslikud, peavad komisjon, liikmesriigid ja kõik rakenduspartnerid tegutsema läbipaistvalt ja vastutustundlikult;
30. tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning kõikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade puhul tuleks täielikult järgida õigusriigi tingimuste täitmist käsitlevat määrust[5]; on seisukohal, et komisjon peab lükkama tagasi kõik meetmed või projektid, mis on vastuolus ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustega;
31. tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastut tuleks rakendada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt; nõuab, et komisjon hindaks põhjalikult korda, mille liikmesriigid on kavandanud taaste- ja vastupidavusrahastu ja muude liidu programmide raames eraldatud vahendite kasutamisel huvide konflikti, korruptsiooni ja pettuste ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning topeltrahastamise ärahoidmiseks; palub komisjonil esitada paranduseelarve projekti, et suurendada Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri rahastamist ning anda neile vajalikud rahalised ja inimressursid, mis on vastavuses vajadusega kontrollida enneolematu suurusega ELi kulutusi; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ajal väga hoolikalt ELi finantshuve ähvardavaid ohte, pöörates erilist tähelepanu riigihangetele;
32. kutsub liikmesriike üles koguma ja salvestama andmeid lõplike vahendite saajate ja toetusesaajate ning taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate projektide eesmärkide, summa ja asukoha kohta standardses elektroonilises ja koostalitlusvõimelises vormingus ning kasutama ühtset andmekaevevahendit, mille teeb kättesaadavaks komisjon; kutsub sellega seoses komisjoni üles viima võimalikult kiiresti lõpule ühtse andmekaevevahendi väljatöötamise; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõikes 2 on sätestatud liikmesriikide kohustused koguda standarditud kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs; tuletab komisjonile meelde, et need kohustused tuleb tagada auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskavade kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks; tuletab ka komisjonile meelde vajadust tagada lõplike vahendite saajate läbipaistvus ja asjakohane kord topeltrahastamise vältimiseks;
Euroopa Parlamendi hinnang delegeeritud õigusaktidele
33. usub, et taaste- ja vastupidavusrahastu edukas rakendamine suurendab toetust Euroopa ühtsele maksusüsteemi ülesehitusele ja võib olla selle aluseks; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt määrab komisjon kindlaks ühised näitajad, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu puhul edusammudest aru andmisel ning taaste- ja vastupidavusrahastu seireks ja hindamiseks;
34. tuletab komisjonile meelde parlamendi vetoõigusi sotsiaalkulude (sh lastele ja noortele tehtavate kulutuste) aruandlusmetoodika määratlemisel; palub komisjonil tagada täielik läbipaistvus nende vastuvõtmise ajakava osas; rõhutab, et riiklike taaste- ja vastupidavusrahastu edukusest ja rakendamisest aru andmiseks on oluline leppida kokku sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodikas ning tulemustabelis; on seisukohal, et parlamendile esitatud ettepanekute projektid ei vasta ootustele;
Järeldused
35. palub komisjonil hinnata esitatud kavasid asjakohaselt ja taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele vastavalt; väljendab suurt muret selle pärast, kas paljud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad meetmed ikka vastavad aluseks oleva taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetele, ning palub komisjonil tagada, et kõikide kavade kõik elemendid oleksid selle määrusega täielikult kooskõlas;
36. tuletab meelde oma nõudmist, et komisjon täidaks taaste- ja vastupidavusrahastu määrusest tuleneva kohustuse anda parlamendile kogu asjakohane teave taaste- ja vastupidavusrahastu määruse rakendamise seisu kohta ning võtta arvesse taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus väljendatud vaadetest tulenevaid kõiki asjaolusid, sealhulgas asjaomastes komisjonides ja täiskogu resolutsioonides esitatud vaateid; tunneb heameelt komisjoni suuremate pingutuste üle anda Euroopa Parlamendiga korrapäraselt toimuvatel kohtumistel asjakohast teavet;
37. tuletab nõukogule meelde, et „[n]õukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga“, eriti rakendusotsuste vastuvõtmise etapis;
38. kutsub komisjoni üles järgima ka edaspidi taaste- ja vastupidavusdialoogide käigus avatud, läbipaistvat ja konstruktiivset lähenemisviisi;
39. tuletab meelde Euroopa Parlamendi 2020. aasta seisukohta tugevama taastekava kohta ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles hindama, kas kriisiga toimetulekuks oleks vaja lisavahendeid, et tagada ELi võime konkureerida suurte majandustega;
°
° °
40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.
- [1] ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0257.
- [3] Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).
- [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
- [5] ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1.