Menetlus : 2021/2524(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0370/2021

Esitatud tekstid :

B9-0370/2021

Arutelud :

PV 07/07/2021 - 21
CRE 07/07/2021 - 21

Hääletused :

PV 08/07/2021 - 4
PV 08/07/2021 - 11
CRE 08/07/2021 - 4

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0353

<Date>{30/06/2021}30.6.2021</Date>
<NoDocSe>B9-0370/2021</NoDocSe>
PDF 178kWORD 55k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>suuliselt vastatava küsimuse B9-0000/2021 alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5</TitreRecueil>


<Titre>uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks</Titre>

<DocRef>(2021/2524(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Cristian-Silviu Buşoi</Depute>

<Commission>{ITRE}tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

MUUDATUSED

B9-0370/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks

(2021/2524(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (O-000031/2021 – B9-0000/2021),

 võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (COM(2020)0628),

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 1. detsembri 2020. aasta kohtumise järeldusi,

 võttes arvesse Euroopa teadusruumi eduaruannet perioodi 2016–2018 kohta,

 võttes arvesse Euroopa innovatsioonitegevuse 23. juuni 2020. aasta tulemustabelit,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6. oktoobri 2020. aasta otsust kohtuasjas C-66/18[1],

 võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitust Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta[2],

 võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

 võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A. arvestades, et Euroopa teadusruumi loomise lõpuleviimine teadlaste vaba liikumise ning teaduslike teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumise saavutamisega on Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete;

B. arvestades, et Euroopa teadusruumi puhul nähti ette kaotada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna riikide pingutuste killustatus, vähendades selleks õigus- ja haldusraamistike vahelisi erinevusi;

C. arvestades, et Euroopa teadusruumi abil on loodud olulised mehhanismid teadlaste vaba liikumise ning teadmustehnoloogiate ja innovatsiooni vahetamise tagamiseks; arvestades ka seda, et Euroopa teadusruum on väljakujunenud ja tuntud raamistik, mis ergutab piiriülest ühist teadus- ja innovatsioonitegevust liikmesriikide teadlaste ja Euroopa teadusruumi keskuste vahel;

D. arvestades, et teadusuuringud peavad tuginema teadusuuringute usaldusväärsuse aluspõhimõtetele ning teaduste ja humanitaarteaduste akadeemiate Euroopa föderatsiooni (ALLEA) välja töötatud Euroopa käitumisjuhendit teadusuuringute usaldusväärsuse kohta tuleks teadusringkondades pidada võrdlusaluseks; arvestades, et sõltumatus ja objektiivsus on teaduse vastu usalduse loomise ja säilitamise põhielemendid;

E. arvestades, et teadusuuringute ja innovatsiooni kiirendamine Euroopa Liidus ning avaliku ja erasektori teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse vahelise koostöö parandamine liikmesriikides, pidades silmas uute tehnoloogialahenduste varajast turuleviimist ja kasutuselevõttu ühiskonnas ning olemasolevate lahenduste parandamist, on meie kliimaeesmärkide saavutamiseks, digiülemineku elluviimiseks ja Euroopa majanduse taastamiseks ülioluline; arvestades, et kvaliteetsete töökohtade loomine annab ELile majanduslikke võimalusi; arvestades, et alusuuringutesse investeerimine tähendab tulevikku investeerimist, ning arvestades, et selliste teadusuuringute rahastamine ei tohiks olla lahutamatult seotud majandusliku tasuvusega; arvestades, et suured teaduslikud läbimurded on tulnud avaliku sektori vahenditest rahastatud teadusuuringutest;

F. arvestades, et üldreeglina tuleks teadusuuringute ja innovatsiooni puhul järgida tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet; arvestades, et oluline on siiski rõhutada, et tehnoloogiliste valikute puhul tuleb järgida kehtivat poliitikaraamistikku;

G. arvestades, et teadusuuringud ja innovatsioon on väga olulised, et võimaldada Euroopal taastuda, toetada ja kiirendada digi- ja rohepööret sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, suurendada liidu kestlikkust ja konkurentsivõimet ning tugevdada liidu vastupanuvõimet;

H. arvestades, et COVID-19 kriis on negatiivselt mõjutanud paljusid noori teadlasi, kelle töötingimused on halvenenud ja kelle juurdepääs laboratooriumidele ja muudele olulistele rajatistele on vähenenud ning kellel on seetõttu vähem võimalusi oma projekte lõpule viia ja omandada karjääri edendamiseks vajalik kvalifikatsioon;

I. arvestades, et Euroopa Liidu kõrgharidussektori juhtivatel ametikohtadel on naisi vaid 24 %; arvestades, et naised on doktorantide seas mitmel teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialal endiselt alaesindatud, sealhulgas IKT ja inseneriteaduse valdkonnas, aga ka tootmise ja ehituse valdkonnas;

J. arvestades, et teadusuuringute ja innovatsioonialast suutlikkust, mida on viimase kümne aasta jooksul loodud vähemtulemuslikes riikides, võiks eelkõige aidata suurendada käsitus, mis pöörab muude ELi rahastamisprogrammide ja ELi poliitika suuremat tähelepanu; arvestades, et see eeldaks vahendite koondamist tegevuste toetamiseks, mis edendavad inimkapitali arengut ning uuenduslike tehnoloogiate ja uute ärimudelite kasutuselevõttu, samuti taristu hooldust ja arendamist; arvestades, et aruka spetsialiseerumise prioriteetide kohaste struktuurifondi investeeringute sihipärane kombineerimine raamprogrammist toetatavate tipptaseme teadusuuringute ja innovatsiooni algatustega võib märkimisväärselt parandada teatavate piirkondade tulemuslikkust ja tugevdada Euroopa teadusruumi tervikuna; arvestades, et sellega seoses on samuti oluline rõhutada vajadust optimeerida ja paremini koordineerida teadustaristute kasutamist ELi tasandil;

K. arvestades, et komisjoni kaasav lähenemisviis, et viia Euroopa teadusruum kooskõlla Euroopa haridusruumi ja Euroopa tööstuspoliitikaga ning edendada nende vastastikku sõltuvate poliitikate koostoimet, peaks looma Euroopa teadusruumis, Euroopa haridusruumis või tööstuspoliitikas pigem sünergiat kui suurendama keerukust;

L. arvestades, et Euroopa teadusruum peaks andma panuse paljudesse ELi strateegiasse ja rahvusvahelistesse kohustustesse, nagu VKEde ja digistrateegiad, Euroopa roheline kokkulepe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

M. arvestades, et avatus maailmale ja rahvusvaheline koostöö on edukate ELi teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks hädavajalik; arvestades, et raamprogrammiga assotsieerunud riigid on Euroopa teadusruumi lahutamatu osa ja aitavad selle eesmärkide saavutamisele kaasa juba praegu; arvestades, et Euroopa naabruses asuvad riigid väärivad erilist tähelepanu; arvestades, et kõik naabruses asuvad ida- ja lõunapoolsed riigid peaksid saama kasu teadusvahetusest ja -koostööst ELi liikmesriikidega;

N. arvestades, et Euroopa teadusruumi loomist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et liidus oleks tagatud akadeemiline vabadus ning ilma, et austataks Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid akadeemilise vabaduse, kõrgharidusasutuste asutamise vabaduse ja ettevõtlusvabaduse kohta; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu hinnangul ei hõlma akadeemiline vabadus mitte ainult individuaalset mõõdet, kuivõrd see on seotud väljendusvabadusega ja konkreetselt teadusuuringute valdkonna kommunikatsiooni-, teadusuuringute ja tulemuste levitamise vabadusega, vaid ka akadeemiliste asutuste autonoomias kajastuvat institutsioonilist ja organisatsioonilist mõõdet;

Eesmärgid

1. peab tervitatavaks komisjoni teatist „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“, milles sätestatakse strateegilised eesmärgid ja meetmed, mida tuleb rakendada tihedas koostöös liikmesriikidega, et seada prioriteediks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna investeeringud ja reformid, saavutada eesmärgiks seatud kulutuste tase 3 % SKPst, parandada teadlaste juurdepääsu tipptasemele kogu ELis ning võimaldada teadusuuringute tulemuste jõudmist teadusringkonna, ühiskonna ja reaalmajanduseni, tagades samas, et avaliku sektori rahastatud teadusuuringud ja innovatsioon aitavad tõeliselt kaasa ühiskonna heaolule;

2. kutsub liikmesriike üles võtma vastu Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti, mis sisaldab järgmisi kohustusi, mis tuleb saavutada 2030. aastaks: suurendada avaliku sektori kulutusi teadusuuringutele ja innovatsioonile kogu ELis kooskõlastatud viisil praeguselt keskmiselt 0,81 %-lt SKPst 1,25 %-le; suurendada ühiste programmide ja Euroopa partnerluste teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikku avaliku sektori rahastamist 5 %-ni praeguselt tasemelt, mis on veidi alla 1 %, ning leppida ühiselt kokku Euroopa teadusruumi tegevuse prioriteetsetes valdkondades (horisontaalsed ja temaatilised);

3. rõhutab tugevat seost teadusuuringute ja innovatsiooni ning ettevõtluse vahel, mis loob võimalusi uute nn ükssarvikute, idufirmade ja VKEde asutamiseks; tuletab meelde, kui oluline on luua digitaalne ökosüsteem, mis aitaks peamiselt Euroopa teadusruumi innovatsioonikeskuste kaudu kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile ja VKEde kasvule;

4. tunnistab ülikoolide ja akadeemiliste asutuste keskset rolli elujõuliste teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemide loomisel; toonitab üliõpilaste kui järgmise põlvkonna novaatorite keskset rolli nendes ökosüsteemides;

5. rõhutab, et Euroopa teadusruumi kontekstis ei piirdu mõisted „teadusuuringud“ ja „innovatsioon“ üksnes tehnoloogilise innovatsiooniga, vaid need on valdkondadevaheliste teemadena integreeritud sotsiaal- ja humanitaarteaduste kõikidesse aspektidesse ning täielikult igasse üldeesmärki;

6. on veendunud, et Euroopa teadusruumi läbivaatamine peaks hõlmama horisontaalset lähenemisviisi teadusasutuste, sealhulgas ülikoolide vahelise koostöö tugevdamiseks; nõuab suuremat eelarvetoetust ülikoolide liitudele ning tugiraamistiku loomist, mis võimaldab liitudel paindlikult areneda; on ka veendunud, et ülikoolide koostöö ei tohiks piirduda üksnes liitudega, vaid ülikoolidele peaksid olema kättesaadavad ka muud rahastamiskavad koostöö tegemiseks ka väljaspool liite;

7. rõhutab, kui oluline on luua sünergia kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kui tõeliste partnerite vahel teadusuuringute ja innovatsiooni kontekstis, samuti tööstusliitudega, mis võimendaks täielikult ülikoolide kahetist rolli; kordab sellega seoses vajadust luua teadlastele soodsad tingimused ja võimalused, kasutades selleks kvaliteetset teadustaristut; kutsub komisjoni üles tagama nende partnerluste kaasav ülesehitus, mis põhineb läbipaistvusel, sidusrühmade tasakaalustatud esindatusel ja pideval avatusel, ning pakkuma sellistele erinevatele sidusrühmadele osalemiseks piisavaid võimalusi;

8. rõhutab, et kõik rahastamistaotlused peavad olema läbipaistvad ja aegsasti teatavaks tehtud; toonitab ka, et tööstustehnoloogia ühistes tegevuskavades tuleks paremini arvesse võtta alt üles suunatud sisendit ja kaasavat osalemist ning mitte pidada sisendi peamiseks allikaks üksnes tööstust, vaid arvestada ka kõige uuemat tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni sisendit ning samuti tarbijaorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite panust;

9. palub liikmesriikidel kujundada uus Euroopa teadusruumi ümber konkreetseteks poliitika- ja rahastamismeetmeteks, mille eesmärk on aidata kaasa rohe- ja digiüleminekule, ambitsioonika Euroopa rohelise kokkuleppe ja tööstusstrateegia rakendamisele ja vastupanuvõimelisele taastumisele ning täita rahuldamata meditsiinilisi vajadusi; toonitab, kui olulised on piisavad seosed innovatsiooni ja tööstusökosüsteemide ning nende osaliste vahel (sealhulgas akadeemilised ringkonnad, tööstus, avalik sektor eri tasanditel, üldsus ja kodanikuühiskond kogu ELis), et tagada teadusuuringute tulemuste kiirem rakendamine majanduses ja ühiskonnas; rõhutab sellega seoses VKEde olulist rolli innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisega tegelemisel ning traditsiooniliste VKEde potentsiaali, mida tuleb alles rakendada; rõhutab Euroopa teadusruumi keskuste rolli vahendina, millega tagada kvaliteetsete teadusuuringute kättesaadavus kõigis ELi linnades ja piirkondades ning edendada piirkondi, kus on olemas kestliku majanduskasvu võimalused;

10. tunneb muret selle pärast, et teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide kvaliteedi parandamise protsess on aeglustumas ja edeneb kogu liidus ebaühtlaselt[3];

11. juhib tähelepanu olulisele rollile, mida teadusuuringud ja innovatsioon etendasid COVID-19 pandeemia ajal, kui kriisist ülesaamiseks käidi välja mitut sektorit ja valdkonda hõlmavad lahendused; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa teadusruumi koroonavastase tegevuskava üle, mis on näide kiiresti määratletud ja sihipärastest meetmetest, mida võetakse koos liikmesriikidega;

12. rõhutab, et COVID-19 pandeemia ei ole näidanud mitte ainult teadusuuringute ja innovatsiooni alal toimuva koostöö tähtsust, vaid ka avatud teaduse tavade ja taristu tähtsust, et leida kiiresti lahendusi ühiskonna kõige pakilisematele vajadustele; rõhutab, et Euroopa teadusruumil on keskne roll avatud teaduse edendamisel ning teadusuuringute tulemuste, andmete ja taristu jagamisel, samuti selle tagamisel, et kõik avaliku sektori rahastatud teadusuuringutel põhinevad teaduspublikatsioonid tuleks vaikimisi avaldada avatud juurdepääsuga ajakirjades ning teadusuuringute tulemuste ja andmete kättesaadavaks tegemine peaks toimuma põhimõttel, et need on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad (Findable, Accessible, Interoperable, Reusable – FAIR);

13. rõhutab, et COVID-19 pandeemia on suurendanud nõudlust parema ühendatuse järele ja on seetõttu kiirendanud digiüleminekut; peab siiski kahetsusväärseks, et tehnoloogia jagamist ja intellektuaalomandi õigusi ei ole võetud piisavalt arvesse;

14. nõuab tasakaalu loomist alusuuringute ja rohkemate rakendusuuringute vahel, mis viivad konkreetse innovatsioonini kogu Euroopa teadusruumis, ning rõhutab, et mõlemad on äärmiselt olulised;

15. juhib tähelepanu sellele, et alusuuringute all mõistetakse sellist teadlaste tegevust, mille käigus uuritakse küsimusi teadmiste suurendamise eesmärgil, olenemata selle tegevuse majanduslikust tulust või lühiajalisest rakendatavusest;

16. juhib tähelepanu sellele, et uues Euroopa teadusruumis tuleb täielikult omaks võtta rohe- ja digiüleminek ning aidata kiirendada sellega seoses teadusuuringute ja innovatsiooni hoogustamist, viies muu hulgas teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud paremini vastavusse ja suurendades neid, kasutades ära koostoimet taaste- ja vastupidavusrahastuga ning parandades era- ja avaliku sektori vahelist teadusuuringute ja innovatsiooni alast koostööd mitte ainult liikmesriikide siseselt, vaid ka nende vahel, et kiirendada selliste uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu ühiskonnas ja varajast turuletoomist, mis on väga olulised ELi kliimaalaste eesmärkide saavutamiseks, kasutades ühtlasi ära kaksikülemineku pakutavaid suuri majanduslikke võimalusi;

Rahastamine ja koostoime

17. rõhutab, et arvestades asjaolu, et Euroopa seisab silmitsi pakiliste ühiskondlike, ökoloogiliste ja majanduslike probleemidega, mida on süvendanud COVID-19 kriis, on viimane aeg Euroopa teadusruum ümber korraldada, et saavutada Euroopa majanduse taastumine ning luua ELi jaoks uus sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupanuvõimeline mudel; tunneb seetõttu muret liikmesriikide poliitika ja liikmesriikidega ELi tasandil kokku lepitud poliitika aeglase kooskõlastamise pärast;

18. kutsub liikmesriike üles suurendama teadusuuringuteks ja innovatsiooniks eraldatud riiklikke eelarveid; väljendab sellega seoses heameelt nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustes uuesti kinnitatud eesmärgi üle investeerida sellel eesmärgil 3 % SKPst; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei võtnud nendes järeldustes endale pakutud investeerimiseesmärki eraldada teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikuks rahastamiseks 1,25 % SKPst;

19. tuletab meelde, kui tähtis on teadusuuringute ja innovatsiooni panus Pariisi kokkuleppes kehtestatud eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse; julgustab suurendama läbivalt teadusuuringutele ja innovatsioonile eraldatavaid riiklikke eelarveid puhta energia tehnoloogiate valdkonnas, edendades seeläbi riiklikke eesmärke ja rahastamiseesmärke, millega näidatakse kätte konkreetne ja asjakohane suund 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkide täitmiseks;

20. toonitab, kui oluline on luua ja kasutada ära täielikku koostoimet Euroopa rahastamisvahendite vahel, eelkõige programmide „Euroopa horisont“, „Erasmus+“, ühtekuuluvuspoliitika vahendite, taasterahastu „Next Generation EU“, ühtse turu programmi, programmi „InvestEU“, LIFE+, õiglase ülemineku fondi ja ELi välistegevuse vahendite, Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna partnerluse (PRIMA), programmi „EL tervise heaks“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“ vahel, ning palub komisjonil anda liikmesriikidele selgeid, lihtsaid ja praktilisi suuniseid ja ühtlustatud vahendeid, mis aitaksid neid sünergiaid riigi ja piirkonna tasandil kõige paremini rakendada; rõhutab sellega seoses taaste- ja vastupidavusrahastu tähtsust, millega toetatakse arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni taristuid, ning antakse suur panus uue Euroopa teadusruumi rakendamisse;

21. on arvamusel, et taastamiskavad ja taasterahastu „Next Generation EU“ annavad võimaluse tugevdada teadmiste kolmnurka ning oskusi, haridust ja teadusuuringuid; toonitab, et seosed algatustega peavad olema struktureeritumad, et tugevdada Euroopa haridusruumi ja Euroopa innovatsiooniruumi; tunneb heameelt nõukogu kavatsuse üle lisada Euroopa teadusruumi tugevdamine riiklikesse taastekavadesse;

22. rõhutab, kui oluline on akadeemiliste ringkondade, teadusasutuste ja tööstuse vaheline koostöö juba projektide kavandamise etapist, et edendada teadust ning ressursse ja lisaeeliseid andvaid uuenduslikke tehnoloogiaid ja lahendusi ning viia koos lõpule tehnoloogilise innovatsiooni projektid, et luua turuvalmis tooteid, teenuseid või protsesse ning suurendada heaolu; julgustab uue Euroopa teadusruumi kontekstis eri osalejate vahelist vastastikust teabevahetust ja tihedamat koostööd eesmärgiga edendada haridusalaseid kogemusi, kiirendada teadmussiiret, suurendada teadlikkust ja pakkuda lahendusi sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike probleemide lahendamiseks;

23. rõhutab potentsiaali, mida pakub multidistsiplinaarne ja paljusid sidusrühmi hõlmav ökosüsteemide käsitus, mis ühendab Euroopa loomingulist ja kultuurilist tugevust ning loome- ja kultuurivara; märgib eri sektorite ja teadusharude, sealhulgas kunsti-, disaini- ja loomevaldkondade ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste ühendamisest tulenevast koostoimest saadavat kasu;

24. tunnistab erasektori rolli meie teadusuuringute ja innovatsioonisuutlikkuse parandamisel, uuenduste laiendamisel ning Euroopa konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamisel; rõhutab, et märkimisväärset ühiskondlikku mõju on võimalik muu hulgas saavutada uusimate teadusandmete kasutuselevõtuga idufirmades, väljakujunenud ettevõtetes ja tööstuses; rõhutab vajadust tugevdada pikaajalist strateegilist koostööd akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahel, et edendada avaliku huvi eesmärke ja integreerida teadmiste kolmnurk, et saavutada paremaid ühiskondlikke tulemusi; rõhutab, et tööstusel ja VKEdel võib olla oluline roll pikaajalistesse investeeringutesse panustamisel ja nn surmaoru ületamisel, ning kutsub komisjoni üles uurima, kuidas paremini ära kasutada avaliku ja erasektori teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute koostoimet, sealhulgas seoses koolituse, oskuste ja teadustegevuse arendamisega;

25. kordab seoses uue Euroopa teadusruumiga, kui oluline on kohaldada olemasolevat intellektuaalomandi raamistikku ning toetada tulevast ühtset patenti ja kõiki vajalikke paindlikkusmeetmeid, et saavutada tasakaal intellektuaalomandi õiguste mõjusa tagamise ja innovatsiooni edendamise vahel; rõhutab tulevase ühtse patendi võimalikku rolli menetluste lihtsustamisel ja Euroopa novaatorite halduskoormuse vähendamisel;

Lõhe vähendamine

26. on veendunud, et Euroopa, riiklike ja erasektori eri rahastamisvoogude integreerimine, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“, taaste- ja vastupidavusrahastu, ELi Ühtekuuluvusfondi ning riikliku teadus- ja arendustegevuse rahastamise ühtlustamine, on teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate avaliku sektori kulutuste märkimisväärse suurenemise saavutamise üks põhitegureid;

27. nõuab, et programmi „Euroopa horisont“ pakett „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ oleks suurte sihtidega ning toetaks liikmesriikidevahelist koostööd, et tipptaseme kättesaadavus saavutataks tasakaalustatult;

28. kutsub liikmesriike üles, võttes samas arvesse pandeemiast taastumist, võimalikult kiiresti toetama uut Euroopa teadusruumi riiklike reformide ja vahenditega, mis täiendavad ELi rahastamisvahendeid, rakendades selleks programmi „Euroopa horisont“ osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“, mis aitab vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste erinevust ning ebavõrdsust riikide ja piirkondade vahel; rõhutab sellega seoses vajadust tegeleda teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute ja reformidega; väljendab heameelt Euroopa teadusruumi üleminekufoorumi ning tulevase Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti üle; märgib, et pakti edu sõltub selle sektorisisesest ulatuslikust toetusest, ning nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade kaasamist pakti väljatöötamise protsessi;

29. tunnistab piirkondlike valitsuste olulist rolli teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika edendamisel ning piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooniökosüsteemide tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama mitmetasandilist valitsemist, mis hõlmab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, et edendada piirkondlikke ökosüsteeme ja Euroopa teadusruumi keskusi;

30. rõhutab vajadust tagada koostoime Euroopa teadusruumi keskuste ja muude teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud keskuste vahel, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) innovatsioonikeskused, digitaalse innovatsiooni keskused ja võrgustikud, sealhulgas tehisintellekti digitaalse innovatsiooni keskused, ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik;

31. julgustab algatusi, mille eesmärk on veelgi suurendada investeeringuid oskustesse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni nendes liikmesriikides, mida Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt peetakse endiselt tagasihoidlikeks ja mõõdukateks novaatoriteks; peab tervitatavaks juba olemasolevaid algatusi, mis tagaksid nende liikmesriikide järelejõudmise, sealhulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi piirkondlikku innovatsioonikava;

32. rõhutab, et Euroopa teadusruum peaks seadma prioriteediks juurdepääsu tipptasemele, teadlaste liikuvuse ja teadmiste vaba liikumise, edendama kaasatust ja levitama võimalusi kogu Euroopa territooriumil, tugevdades sidemeid ja koostoimet teadusuuringute ja innovatsiooni eri kogukondade vahel, aidates seeläbi kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali täielikule ärakasutamisele; rõhutab, et tipptaseme prioriteediks seadmisega võib Euroopa teadusruum etendada erinevuste vähendamisel liidus keskset rolli ja aidata ületada senini eksisteerivat teaduslünka;

33. rõhutab, et ühiskonna vajadused ja huvid peaksid olema teadusuuringute ja innovatsiooni keskmes ning kodanike, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamine peaks seetõttu olema uue Euroopa teadusruumi prioriteet, et hõlbustada vastuvõttu ühiskonnas ja saavutada seeläbi suurem ühiskondlik mõju ja suurem usaldus teaduse vastu; nõuab seetõttu teadusalase teabe paremat levitamist ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, samuti kodanikuühiskonna ja lõppkasutajate, kaasa arvatud suurema tõrjutuse riskiga rühmade (nt puuetega inimesed ja muud alaesindatud ühiskonnarühmad) esindusorganisatsioonide tihedat kaasamist juba alates teadusuuringute ja innovatsiooni algfaasist, et käsitleda nende teadusuuringutest ja innovatsioonist kõrvalejätmisega seotud üliolulisi küsimusi, ning tagada ka see, et hiljem välja töötatud tehnoloogiad ja uuendused teenivad tõepoolest ühiskonda, mitte vastupidi;

34. väljendab heameelt komisjoni kava üle parandada kogu ELi teadlaste juurdepääsu tipptasemel institutsioonidele ja taristutele; rõhutab siiski vajadust sihipärasema toetuse järele, et teadusuuringute ja innovatsioonilõhe liidus kaotada;

35. rõhutab, kui oluline on vähendada teadusandmete kättesaadavuse killustatust, ja tunnistab, et uue Euroopa teadusruumi kontekstis on suur tähtsus Euroopa avatud teaduse pilvel, mille eesmärk on tuua kokku institutsioonilised, riiklikud ja Euroopa sidusrühmad, algatused ja andmetaristud, et arendada ELis kaasavat avatud teaduse ökosüsteemi; palub edendada osalemist avatud teaduse ja andmete jagamise algatustes, parandades selleks Euroopa andmejagamistaristuid ja edendades andmestandardite kasutamist;

Karjäär

36. rõhutab, kui oluline on anda naistele ja tütarlastele võimalus alustada karjääri teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, ning palub liikmesriikidel ja komisjonil töötada välja meetmed, mis parandaksid naiste teaduskarjääri tingimusi ja vähendaksid nende lahkumist; nõuab noorte teadlaste ja alaesindatud rühmade töövõimaluste atraktiivsuse parandamist, võttes arvesse ka naiste üliolulist panust teadus- ja arendustegevusse, vähendades samal ajal selle sektori soolist palgalõhet; julgustab liikmesriike ja teadusasutusi, sealhulgas ülikoole, toetama teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas paindlikke ja peresõbralikke töötingimusi ja -korraldust nii naistele kui ka meestele, sh hoolduskohustuse võrdset jagamist, ning analüüsima teadlaste tulemuslikkust, et kõrvaldada soolised eelarvamused; nõuab ka soolise mõõtme paremat integreerimist teadusuuringute ja innovatsiooni sisusse ning eristatud andmete ja tulemuste paremat kogumist;

37. hindab kõrgelt ERA4You sihipäraste liikuvusmeetmete algatust, mille eesmärk on toetada teadlasi nendes liikmesriikides, kus teadusuuringute ja innovatsioonisuutlikkus on madal, et õppida ja arendada tipptaset ning edendada teadlaste liikuvust tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel;

38. võtab teadmiseks Euroopa teadusruumi üleminekufoorumi käivitamise, et toetada liikmesriike riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ja reformide koordineerimisel ja prioriseerimisel;

39. märgib, et andekate inimeste ringlus ning teadusuuringute ja innovatsiooni võimalused on liikmesriigiti väga erinevad; on veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma saavutada selle, et andekate inimeste ringlus kujutaks endast teadlaste tasakaalustatud liikuvust, leevendades nii ajude äravoolu probleemi; on seisukohal, et sellise tasakaalu saavutamine nõuab tegutsemist Euroopa tasandil vastavate poliitikameetmete ja -vahendite abil;

40. rõhutab, kui olulised on teadlaste liikuvust soodustavad stimuleerimiskavad (ERASMUS+, Marie Skłodowska-Curie meetmed, Euroopa Teadusnõukogu); tuletab sellega seoses meelde programmi „Euroopa horisont“ alla kuuluvat uuringut, mis käsitleb toetusmeetmeid teadlaste liitu ja oma päritoluriiki tagasipöördumiseks ja võib olla kasulik näitamaks, et teadlaste tagasipöördumist edendavate meetmete järele on vajadus;

41. palub komisjonil töötada selle eesmärgi saavutamiseks välja lisavahendid ja -meetmed, kasutades selleks Euroopa teadusruumi keskusi ja algatust ERA4You, laiendamismeetmeid ja toetusvahendeid, et kavandada ja rakendada riiklikes teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemides reforme, sealhulgas programmi „Horisont“ poliitika toetusvahendi abiga;

42. väljendab heameelt algatuse üle töötada välja teadlasekarjääri toetamise vahendite kogum; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon kavatseb selle vastu võtta alles 2024. aastaks, ning palub see kiiresti vastu võtta, et suurendada liikuvust, arendada pädevusi ja oskusi, pakkuda sihtotstarbelisi koolituskursusi ja parandada tööalast konkurentsivõimet;

43. nõuab, et komisjon teeks kindlaks ja kõrvaldaks püsivad tõkked, millega teadlased kokku puutuvad, kui nad kaaluvad teistesse Euroopa riikidesse ja piirkondadesse kolimist, sealhulgas teadusuuringutega mitteseotud tõkked, nagu sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja personalipoliitika, mis hõlmab tunnustamis- ja tasustamissüsteeme, samuti lastehoiuvõimalused ning töö- ja eraelu tasakaal; kutsub komisjoni ja riiklikke asutusi üles koostööd tegema ning parandama teadlaste töölevõtmist ja liikuvust ning karjäärivõimalusi puudutava teabe kogumist ja võrreldavust;

44. toetab komisjoni kavatsust tugineda üle-euroopalisele liikuvate teadlaste pensionifondile (RESAVER) ja töötada välja üldine teadlaste karjääriraamistik, et veelgi edendada piiriülest ja valdkondadevahelist liikuvust, suurendada karjäärivõimaluste võrreldavust ja läbipaistvust ning meelitada paremini ligi kõrgelt kvalifitseeritud andekaid inimesi kolmandatest riikidest;

45. on veendunud, et teadlased on teadussüsteemide, innovatsiooni ja kestliku majanduskasvu üks olulisemaid ressursse ning neile tuleb tagada oma töö tegemiseks piisavad tingimused; on ka veendunud, et tööandjad ja rahastajad peaksid tagama, et teadlaste töötingimused tagavad paindlikkuse ja sõltumatuse, mida peetakse edukaks teadustööks hädavajalikuks, võimaldavad nii nais- kui ka meesteadlastel ühendada pere- ja tööelu ning parandavad juurdepääsu taristutele, andmetöötlusvõimsusele ja -võimalustele; nõuab teadlaste virtuaalse liikuvuse pakutavate võimaluste süstemaatilist tunnustamist;

46. rõhutab oskuste väga olulist rolli; on arvamusel, et teadmiste esikohale seadmine on uue Euroopa teadusruumi üks olulisemaid tugisambaid; rõhutab ülikoolide rolli elukestva õppe, oskuste omandamise ja ümberõppe edendamisel, et suurendada kõigi töötajate võimalusi, vastata rohe- ja digipöördest tulenevale oskuste vajadusele tööturul ning aidata kaasa kiirele taastumisele COVID-19 kriisist;

47. kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et määrata kindlaks poliitika ja kord, mis toetaks teadlaskarjääri paremat juhtimist, vähendaks ebakindlust, edendaks kaasatust ja mitmekesisust ning lõppkokkuvõttes parandaks teadussaavutuste kvaliteeti;

Teadustööd võimaldavad tingimused

48. on arvamusel, et liit peaks selleks, et tegeleda teadusuuringute ja innovatsiooniga, toetada tööstust ja VKEsid ning vabastada Euroopa poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalik innovatsioonipotentsiaal, olema varustatud maailmatasemel taristute ja seadmetega;

49. tunnistab teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi tegevuskava tähtsust teadusuuringute ja innovatsiooni taristute arendamisel, mis on Euroopa teadusruumi üks peamisi alustalasid, ning rõhutab uute üleeuroopaliste taristute arendamise tähtsust;

50. kutsub asjaomaseid institutsioone üles toetama noori teadlasi, pakkudes neile asjakohaseid tingimusi ja võimalusi, ning võtma kiireloomulisi meetmeid, näiteks pikendama toetuste ja projektide kestust, kohandama tähtaegu ja parandama juurdepääsu võimalustele;

51. nõuab uute ja olemasolevate annete arendamist ning keskse punkti loomist, mis tegeleks teadlaste vahetuse ja suhtlemisega kõigis nende karjääri etappides ning kõigis tehisintellekti valdkondades, arvestades et tehisintellektist on saanud innovatsiooni, tulevase majanduskasvu ja konkurentsivõime oluline edasiviiv jõud ning see on väga oluline ühiskonna ees seisvate peamiste probleemide, nagu kliimamuutused, energia ja liikuvus, toit ja loodusvarad, tervis ja kaasav ühiskond, lahendamisel; rõhutab, kui oluline on kogu ELis soodustada Euroopa teadusruumi keskuste arendamist, et suurendada juurdepääsu nendele vahenditele ja aidata vähendada oskuste nappust selles valdkonnas;

52. rõhutab, et väga oluline on töötada kiiresti välja Euroopa avatud teaduse pilve süsteem, mis põhineb FAIR-põhimõtetel; tunneb muret, et selle eesmärgi poole liigutakse aeglaselt; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks Euroopa avatud teaduse pilve laiendamist usaldusväärseks teadusuuringute ja innovatsiooniruumiks; tuletab meelde, kui oluline on ühendada kõik andmete jagamisega seotud algatused, näiteks need, mis on seotud tervise, energia, tootmise, liikuvuse, põllumajanduse, rahanduse, oskuste ja avaliku halduse Euroopa andmeruumide loomisega;

Põhimõtted

53. rõhutab, et Euroopa teadusruumi ei ole võimalik välja kujundada ilma liidus tagatud akadeemilise vabaduseta; kiidab heaks akadeemilise vabaduse põhimõtte uue Euroopa teadusruumi alustalana;

54. kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa teadusruumiga edendataks akadeemilise vabaduse austamist kõigis Euroopa riikides, et tagada teaduse tipptase ja kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 13;

55. rõhutab, et vaja on järgida eetikatavasid ja aluspõhimõtteid ning eetikanorme, mis on sätestatud erinevates riiklikes, valdkondlikes või institutsioonilistes eetikakoodeksites; tuletab meelde, kui oluline on kohaldada ELi teadusprogrammide suhtes raamprogrammi „Euroopa horisont“ eetikat käsitlevas artiklis 19 sätestatud põhimõtteid;

56. rõhutab, et selleks, et aidata kaasa ühiskonnale kasulike uute teadmiste ja innovatsiooni arendamisele, on vaja kaasata kodanikke; palub komisjonil tõhustada dialoogi kodanikuühiskonnaga, suurendada teadlikkust ja soodustada aktiivset osalemist teadusuuringute kõikides etappides, võimaldades seeläbi kodanikel ühiselt kavandada lahendusi, anda ideedesse oma panus ja luua konstruktiivne suhtumine teadusesse ja selle eesmärki; kutsub asjaomaseid institutsioone üles pöörama erilist tähelepanu võimalustele kaasata noori ja üliõpilasi;

Globaalne mõõde

57. rõhutab, et rahvusvaheline koostöö on oluline element, mis võimaldab Euroopa teadusruumil edendada teadmiste ja oskuste jagamist ning parandada teadusuuringute ja innovatsiooni suutlikkust;

58. rõhutab, et Euroopa teadusruumi reformimine ning väljaspool Euroopa teadusruumi toimuvat rahvusvahelist koostööd käsitleva ELi ja liikmesriikide strateegilise käsituse ajakohastamine peab käima käsikäes; nõuab seetõttu, et ajakohastataks komisjoni 2012. aasta teatist rahvusvahelise teadusuuringute ja innovatsiooni alase koostöö kohta, mis peaks sisaldama uut lähenemisviisi koostööle madala ja keskmise sissetulekuga riikidega;

 

°

° °

59. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] Kohtuotsus, 6. oktoober 2020, Euroopa Komisjon vs. Ungari, C-66/18, EU:C:2020:792.

[2] ELT L 75, 22.3.2005, lk 67.

[3] Vt Euroopa teadusruumi 2018. aasta eduaruanne.

Viimane päevakajastamine: 6. juuli 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika