B9-0408/2021

 

Istungidokument

 

<NoDocSe>B9‑0408/2021</NoDocSe>

<Date>{05/07/2021}6.7.2021</Date>

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>

<Titre>opositsiooni, eelkõige Rahvaste Demokraatliku Partei (HDP) mahasurumise kohta Türgis</Titre>

<DocRef>(2021/2788(RSP))</DocRef>

<RepeatBlock-By><Depute>Anna Fotyga, Adam Bielan, Valdemar Tomaševski, Witold Jan Waszczykowski, Eugen Jurzyca</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission></RepeatBlock-By>

B9‑0408/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon opositsiooni, eelkõige Rahvaste Demokraatliku Partei (HDP) mahasurumise kohta Türgis

(2021/2788(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eriti 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Türgis ja eelkõige valitud linnapeade ametist tagandamise kohta[1] ning 19. mai 2021. aasta resolutsiooni komisjoni 2019. ja 2020. aasta Türgit käsitlevate aruannete kohta[2],

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. juuni 2021. aasta järeldusi,

– võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kohtuasjas Selahattin Demirtaş vs. Türgi,

– võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille osalisriik on ka Türgi,

– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Kurdistani Töölispartei (PKK) vastutab Türgi vastu suunatud 40 aastat kestnud terrorikampaania käigus vähemalt 40 000 inimese, sealhulgas naiste ja laste surma eest; arvestades, et Türgi, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja paljud teised riigid on kandnud PKK terroriorganisatsioonide loetellu;

B. arvestades, et kõrgema apellatsioonikohtu peaprokurör esitas konstitutsioonikohtule uuesti 850-leheküljelise süüdistuse Rahvaste Demokraatliku Partei (HDP) vastu, mis saadeti seejärel ülemkohtusse, mida nimetatakse ka kassatsioonikohtuks; arvestades, et süüdistusaktis nõutakse poliitilist keeldu peaaegu 500 parteiliikmele ja erakonna pangakonto külmutamist; arvestades, et prokuröri sõnul olid selle taotluse aluseks HDP avaldused ja tegevus, mis ei olnud kooskõlas demokraatlike ja üldiste õiguspõhimõtetega, tegutsemine koos PKK terroriorganisatsiooni ja sellega seotud organisatsioonidega ning tegelemine PKK tegevuse laiendamisega;

C. arvestades, et konstitutsioonikohtus toimus muudetud süüdistusakti esimene läbivaatamine ja see kiideti ühehäälselt heaks; arvestades, et peaprokurör põhjendas enamikku HDP vastu esitatud süüdistusi Kobane meeleavaldustega, millega seoses on käimas kohtumenetlus HDP poliitikute, sealhulgas vangistatud endiste kaasesimeeste Selahattin Demirtaşi ja Figen Yüksekdaği vastu; arvestades, et need süüdistused põhinesid peamiselt HDP keskjuhatuse säutsul (6. oktoober 2014), milles kutsuti inimesi üles protesteerima, et näidata üles solidaarsust Kobane elanikega ISISe vastu ja Türgi poolt Kobane suhtes kehtestatud embargo vastu; arvestades, et nn Kobane kohtuasjas on HDPst 108 süüdistatavat; arvestades, et 28 neist on kuni kohtumõistmiseni vahi alla võetud, kuue inimese suhtes on kehtestatud kohtuliku kontrolli meetmed ja 75 inimese suhtes on välja antud vahistamismäärused;

D. arvestades, et justiitsministeeriumi prokurörid esitasid 30. juunil 2021 Türgi Suure Rahvusassamblee ühisele konstitutsiooni- ja õiguskomisjonile kokkuvõtted menetlustest, mille eesmärk on võtta kuue opositsioonierakonna 20 opositsiooniaktivistilt seadusandja puutumatus; arvestades, et need menetlused on suunatud 15 HDPsse kuuluva parlamendiliikme vastu, Vabariikliku Rahvapartei (CHP) juhi Kemal Kılıçdaroğlu ja ühe seadusandja vastu kõigist muudest opositsioonierakondadest, s.o Demokraatlikust Regioonide Parteist (DBP), İYİst (Hea erakond), Türgi Töölisparteist (TİP) ja Demokraatide Parteist (DP);

E. arvestades, et Türgis otsustab erakondade tegevuse lõpetamise konstitutsioonikohus riigi peaprokuratuuri poolt ülemkohtule esitatud süüdistuse alusel; arvestades, et lõpliku laialisaatmise asemel võib 15-liikmeline konstitutsioonikohus otsustada selle asemel riigi poolt erakonnale antava abi osaliselt või täielikult tühistada, sõltuvalt asjaomaste tegude tõsidusest;

F. arvestades, et erakondade, eriti kurdimeelsete erakondade tegevuse lõpetamine ei ole Türgi ajaloos erandlik; arvestades, et erakondade laialisaatmine on kõigis demokraatlikes riikides kohaldatav õiguslik meede, mida tuleks ellu viia kooskõlas põhiseaduse ja asjaomaste õigusaktide sätetega ning mis peaks põhinema selgetel tõenditel selle kohta, et selline radikaalne samm on õigustatud ja vajalik; arvestades, et konstitutsioonikohus on seni keelustanud kuus kurdimeelset erakonda;

G. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt leidnud, et erakondade sulgemine rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 11 sätestatud õigust ühinemisvabadusele;

H. arvestades, et Türgi valitsus on süüdistanud HDPd, mis on Türgi suuruselt kolmas erakond, PKKga otseste sidemete olemasolus;

J. arvestades, et Türgi parlamendi poolt 2016. aasta mais vastu võetud ajutine põhiseaduse muudatus võimaldas ära võtta parlamendiliikme puutumatuse ja seejärel vangistada parlamendiliikmeid HDPst, CHPst, valitsevast Õigluse ja Arengu Parteist (AKP) ja Rahvusliku Liikumise Parteist (MHP);

K. arvestades, et nende parlamendiliikmete üle mõisteti kohut „terroristliku organisatsiooni liikmeks olemise“, „terroristliku propaganda levitamise“ ja paljude muude kuritegude eest; arvestades, et kohtumenetlusi uurivad valitsusvälised organisatsioonid on märkinud, et valdav osa prokuratuuri käsutuses olevatest tõenditest koosneb süüdistatavate avalikest sõnavõttudest ja tegevusest poliitikutena;

L. arvestades, et 17. juunil 2021 mõrvati jõhkralt HDP töötaja Deniz Poyraz erakonna İzmiris asuvas büroos; arvestades, et İzmiris asuv HDP hoone oli sihtmärgiks võetud juba mitu kuud enne rünnakut ja HDP ametnikud İzmiris rääkisid politsei ja kuberneriga võimalikust nende vastu suunatud rünnakust, kuid politsei ei rakendanud ettevaatusabinõusid; arvestades, et HDP bürood rünnanud rühmad said tegelikult innustust valitsuse HDP-vastasest kihutustööst; arvestades, et neljapäeval, 1. juulil 2021 mõistsid Türgi võimu- ja opositsioonierakonnad İzmiris kurdimeelse erakonna HDP büroo vastu toimunud rünnaku hukka, samas kui erakonna töötaja Deniz Poyrazi mõrvanud Onur Gencer vahistati ettekavatsetud tapmise eest vaid 24 tundi pärast vahejuhtumit; arvestades, et Onur Genceri kiire vahistamine ja asjaolu, et ühes erakonna ruumis ei märgatud kuriteopaiga uurimise käigus kuulijälge, tekitas kriitikat uurimise pealiskaudsuse kohta; arvestades, et HDP ja Poyrazi advokaadid esitasid 21. juunil 2021 prokuratuurile 10-leheküljelise petitsiooni 38 artikliga, milles nõuti uurimise tõhusat läbiviimist; arvestades, et Deniz Poyrazi mõrva ei tohiks käsitleda eraldiseisva vihakuriteona, vaid pigem poliitiliste pingete osana;

M. arvestades, et Türgi ei täida endiselt Euroopa Inimõiguste Kohtu 20. novembri 2018. aasta siduvat otsust, mida kinnitati Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja 22. detsembri 2020. aasta otsusega ja milles kutsutakse Türgi ametivõime üles Selahattin Demirtaşi viivitamata vabastama;

N. arvestades, et 21. juunil 2021 kiitis Türgi konstitutsioonikohus heaks kõrgema apellatsioonikohtu peaprokuröri Bekir Sahini esitatud läbivaadatud süüdistuse, milles taotleti HDP tegevuse lõpetamist väidetavate sidemete tõttu PKK terroriorganisatsiooniga;

O. arvestades, et Euroopa Ülemkogu märkis oma 25. juuni 2021. aasta järeldustes, et erakondade sihikule võtmine kujutab endast suurt tagasilööki inimõigustele ja on vastuolus Türgi kohustusega austada demokraatiat ja õigusriiki ning et dialoog selles küsimuses jääb ELi ja Türgi suhete lahutamatuks osaks;

P. arvestades, et kriitikud on süüdistanud president Erdoğani kohtute kasutamises valitsuse ja tema konservatiivse AKP vastase poliitilise teisitimõtlemise mahasurumiseks; arvestades, et Türgi valitsus on alates 2016. aasta riigipöördest mitmel korral võtnud meetmeid opositsioonirühmituste ja -erakondade nõrgestamiseks; arvestades, et viimastel aastatel on toimunud ka massirünnakuid opositsioonipoliitikute vastu;

Q. arvestades, et kurdi võitlejad/terroristid, sealhulgas PKK, rahvakaitseüksuste (YPG) ja Hêzên Rizgariya Efrînê (HRE) (mis on hästi koolitatud ja organiseeritud rühmitused) liikmed intensiivistasid hiljuti oma rünnakuid Türgi sõjaväe vastu asjaomases piirkonnas;

R. arvestades, et 2013. aastal alanud kurdi rahuprotsess, mille eesmärk oli lahendada pooltevahelised erimeelsused rahumeelselt ja poliitiliselt, varises kokku, kui Türgi valitsus ei suutnud jõuda mingile kokkuleppele Kurdi Demokraatliku Ühtsusparteiga (PYD), mis on PKK Süüria haru;

1. kordab, kui olulised on head suhted Türgiga, mis põhinevad ühistel väärtustel, inimõiguste austamisel, õigusriigi põhimõtetel, vabadel ja demokraatlikel valimistel, põhivabadustel ja üldisel õigusel õiglasele kohtumenetlusele;

2. rõhutab, et mis tahes erakonna tegevuse keelustamist peaksid toetama kindlad tõendid selle kohta, et niisugune samm on õigustatud, ning kutsub Türgi ametivõime üles selliseid tõendeid esitama; tuletab sellega seoses meelde HDP väidetavaid sidemeid PKKga, mis on kantud ELi terroriorganisatsioonide loetellu;

3. on arvamusel, et mõõduka erakonna kaotamine tugevdaks neid kurdi elanikke, kes toetavad terrorismi ja vägivalda, ning oleks kahjulik pluralismi seisukohast Türgis ja seoses vajadusega integreerida kurdi elanikkonda, kellel on õigus valida oma esindus Türgi parlamendis;

4. kutsub Türgit üles tagama pluralismi ning austama ühinemis- ja väljendusvabadust kooskõlas Türgi põhiseaduses sätestatud kaitsemeetmetega ja Türgi rahvusvaheliste kohustustega;

5. tunneb muret opositsiooni kuuluvate parlamendiliikmete parlamentaarse staatuse tühistamise korduva kasutamise pärast ning kutsub Türgi ametivõime üles tagama, et kõigil isikutel oleks õigus nõuetekohasele menetlusele ja et nende juhtumid vaataks läbi sõltumatu kohus, mis suudab tagada õiguskaitsevahendid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

6. peab kahetsusväärseks, et Türgi ei ole täitnud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid Selahattin Demirtaşi kohtuasjas, vaid peab teda jätkuvalt kinni, ning nõuab tema viivitamatut vabastamist;

7. rõhutab vajadust taasalustada kurdi rahuprotsessi;

8. peab murettekitavaks järjest suurenevat survet opositsioonierakondadele, sealhulgas Vabariiklikule Rahvaparteile (CHP);

9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Türgi presidendile, valitsusele ja parlamendile.