RESOLUTSIOONI ETTEPANEK opositsiooni, eelkõige Rahvaste Demokraatliku Partei (HDP) mahasurumise kohta Türgis
6.7.2021 - (2021/2788(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Hilde Vautmans, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Izaskun Bilbao Barandica, Olivier Chastel, Vlad Gheorghe, Bernard Guetta, Karin Karlsbro, Nathalie Loiseau, Karen Melchior, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0406/2021
B9‑0410/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon opositsiooni, eelkõige Rahvaste Demokraatliku Partei (HDP) mahasurumise kohta Türgis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eelkõige 19. mai 2021. aasta resolutsiooni komisjoni 2019. ja 2020. aasta Türgit käsitlevate aruannete kohta[1], 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Türgis ning eelkõige Selahattin Demirtaşi ja teiste meelsusvangide juhtumi kohta[2] ning 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Türgis ja eelkõige valitud linnapeade ametist tagandamise kohta[3],
– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist ELi laienemispoliitika kohta (COM(2020)0660) ja sellele lisatud 2020. aasta aruannet Türgi kohta (SWD(2020)0355),
– võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal, ja asjaolu, et Türgi (nagu kõigi kandidaatriikide) ühinemine ELiga sõltub Kopenhaageni kriteeriumide täielikust täitmisest,
– võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2021. aasta järeldusi välissuhete kohta ning nõukogu ja Euroopa Ülemkogu muid asjakohaseid järeldusi Türgi kohta,
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. märtsi 2021. aasta ühisteatist ELi ja Türgi vaheliste poliitiliste, majandus- ja kaubandussuhete olukorra kohta (JOIN(2021)0008),
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 19. augusti 2019. aasta avaldusi valitud linnapeade ametist tagandamise ja sadade inimeste kinnipidamise kohta Türgi kaguosas,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku 4. novembri 2016. aasta avaldust mitme HDP liikme, sealhulgas erakonna kaasesimeeste vahistamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 46 ning Türgi kohustust täita kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid,
– võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja 22. detsembri 2020. aasta otsust kohtuasjas Selahattin Demirtaş vs. Türgi (14305/17) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu 20. novembri 2018. aasta otsust samas kohtuasjas,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 24. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni 2260 „Opositsioonipoliitikute halvenev olukord Türgis: mida saab teha nende põhiõiguste kaitsmiseks ühes Euroopa Nõukogu liikmesriigis?“ („The worsening situation of opposition politicians in Turkey: what can be done to protect their fundamental rights in a Council of Europe member State?“),
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Türgi ametivõimud on riigis demokraatiat tõrjudes pidevalt rünnanud Rahvaste Demokraatlikku Parteid (HDP) ja teisi opositsioonierakondi;
B. arvestades, et Türgi kassatsioonikohtu peaprokurör esitas 17. märtsil 2021 konstitutsioonikohtule süüdistusakti, milles nõudis HDP laialisaatmist;
C. arvestades, et 31. märtsil 2021 toimus konstitutsioonikohtu üldkogus süüdistusakti esimene läbivaatamine, mille käigus leiti menetluslikke puudusi ning otsustati paluda peaprokuratuuril need puudused kõrvaldada;
D. arvestades, et 7. juunil 2021 esitas peaprokurör konstitutsioonikohtule läbivaadatud süüdistusakti HDP laialisaatmiseks;
E. arvestades, et lisaks nõudmisele erakond laiali saata nõutakse läbivaadatud süüdistusaktis, nagu ka algses süüdistusaktis, poliitilise tegevuse keeldu peaaegu 600-le HDP poliitikule ja erakonna pangakontode külmutamist;
F. arvestades, et 21. juunil 2021 toimus konstitutsioonikohtu üldkogus muudetud süüdistusakti esimene läbivaatamine ja see kiideti ühehäälselt heaks;
G. arvestades, et peaprokurör võttis enamiku HDP vastu esitatud süüdistuste aluseks Kobane meeleavaldused, millega seoses on käimas kohtumenetlus HDP poliitikute, sealhulgas endiste kaasesimeeste Selahattin Demirtaşi ja Figen Yüksekdaği vastu;
H. arvestades, et need süüdistused põhinevad peamiselt HDP keskjuhatuse postitusel (6. oktoober 2014), milles kutsuti inimesi üles protesteerima, et näidata üles solidaarsust Kobane elanikega ISISe vastu ja Türgi poolt Kobane suhtes kehtestatud embargo vastu;
I. arvestades, et nn Kobane kohtuasjas on HDPst 108 süüdistatavat; arvestades, et neist 28 on kuni kohtumõistmiseni vahi all; arvestades, et kuuele inimesele on kehtestatud kohtulikud piirangud ja 75 inimese kohta on antud vahistamismäärus;
J. arvestades, et 17. juunil 2021 mõrvati İzmiris asuvas HDP büroos erakonna töötaja Deniz Poyraz; arvestades, et tema keha rüvetati enne ja pärast ta surma;
K. arvestades, et İzmiris asuv HDP hoone oli sihtmärgiks võetud juba mitu kuud enne rünnakut; arvestades, et İzmiris töötavad HDP erakonna ametnikud olid politseid ja kuberneri teavitanud, et nende vastu võidakse toime panna rünnak, kuid politsei ei rakendanud ettevaatusabinõusid;
L. arvestades, et HDP bürood rünnanud rühmad said innustust valitsuse HDP-vastasest kihutustööst;
M. arvestades, et kolm HDP parlamendiliiget on jäetud ilma parlamendikohast ja parlamendiliikme puutumatusest ning on võetud vahi alla;
N. arvestades, et 30. juunil 2021 esitasid justiitsministeeriumi prokurörid Türgi Suure Rahvusassamblee ühisele konstitutsiooni- ja õiguskomisjonile kokkuvõtted menetlustest, mille eesmärk on võtta kuue opositsioonierakonna 20 parlamendiliikmelt seadusandja puutumatus;
O. arvestades, et need menetlused on suunatud 15 HDPsse kuuluva parlamendiliikme vastu, Vabariikliku Rahvapartei (CHP) juhi Kemal Kılıçdaroğlu vastu ja ühe seadusandja vastu igast ülejäänud opositsioonierakonnast, s.o Demokraatlikust Regioonide Parteist (DBP), İYİst (Hea erakond), Türgi Töölisparteist (TİP) ja Demokraatide Parteist (DP);
P. arvestades, et 1. märtsi 2021. aasta seisuga on Türgi Suure Rahvusassamblee ühises konstitutsiooni- ja õiguskomisjonis läbivaatamisel kokku 1 267 menetluse kokkuvõtet, millest 955 (75 %) on esitatud 59 HDP parlamendiliikme vastu;
Q. arvestades, et Türgi parlamendi liiget aastatel 2007–2018, HDP endist kaasesimeest ning presidendikandidaati 2014. ja 2018. aasta valimistel Selahattin Demirtași (kes sai vastavalt 9,76 % ja 8,32 % häältest) on peetud üle nelja aasta kinni põhjendamatute süüdistuste alusel ja hoolimata kahest Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest tema vabastamiseks;
R. arvestades, et alates 31. märtsil 2019 toimunud kohalikest valimistest on 65st Türgi kaguosas demokraatlikult valitud HDP linnapeast 59 asendatud valitsuse poolt ametisse nimetatud provintside kuberneride või usaldusisikutega ja seda põhjendusel, et nende linnapeade suhtes on väidetavate sidemete tõttu terrorismiga käimas kriminaaluurimine; arvestades, et kohtumenetluse käigus vabastati 36st vahistatust 32, kuus valitud kaaslinnapead on aga endiselt vanglas;
1. mõistab resoluutselt hukka repressiivsed meetmed, mida Türgi ametivõimud rakendavad HDP ja teiste Türgi opositsioonierakondade suhtes;
2. mõistab hukka Türgi kassatsioonikohtu peaprokuröri uuesti konstitutsioonikohtule esitatud süüdistusakti, mille abil püütakse HDP likvideerida ja keelata poliitiline tegevus rohkem kui 600 HDP liikmel; märgib murega, et HDP likvideerimist taotleva kohtuasjaga kulmineerub selle erakonna kauane mahasurumine, mis on kestnud juba aastaid ning mille käigus on kohut mõistetud tuhandete parteiliikmete, juhtide, parlamendiliikmete, kohalike volikogude liikmete ja kaaslinnapeade üle, peamiselt terrorismiga seotud süüdistuste alusel;
3. mõistab teravalt hukka Deniz Poyrazi kohutava tapmise; avaldab kaastunnet tema sugulastele ja sõpradele; nõuab, et võimud uuriksid seda juhtumit põhjalikult ja annaksid süüdlased kohtu alla;
4. kutsub Türgi võime üles hoiduma HDP vastasest kihutustegevusest ning võtma vajalikke meetmeid HDP büroode ja ametnike, samuti parlamendiliikmete ning valitud kohalike volikogude liikmete ja kaaslinnapeade kaitseks;
5. mõistab hukka otsuse jätta parlamendikohast ja puutumatusest ilma HDP liikmed Leyla Güven, Ömer Faruk Gergerlioğlu ja Musa Farisoğulları ning mõistab hukka nende vahistamise pärast seda otsust; kutsub Türgi ametivõime üles need isikud viivitamata vabastama ja loobuma nende vastu esitatud süüdistustest;
6. mõistab teravalt hukka HDP endiste kaasesimeeste Figen Yüksekdaği ja Selahattin Demirtaşi (viimane on ka opositsioonijuht ja endine presidendikandidaat) jätkuva kinnipidamise alates 2016. aasta novembrist; tuletab meelde Euroopa Inimõiguste Kohtu 20. novembri 2018. aasta otsust juhtumi Demirtaş vs. Türgi kohta, mida kinnitati Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja 22. detsembri 2020. aasta otsusega ja milles kutsutakse Türgi ametivõime üles Demirtaşi viivitamata vabastama;
7. peab äärmiselt murettekitavaks järjest suurenevat survet peamisele opositsiooniparteile (CHP) ja selle juhile Kemal Kılıçdaroğlule, sealhulgas partei väljaannete konfiskeerimist kohtumääruse alusel, Kılıçdaroğlu poliitiliste avalduste põhjal tema puutumatuse äravõtmise taotlemist ning avalikke ähvardusi ja isegi füüsilisi rünnakuid tema vastu; kordab, et on tõsiselt mures Vabariikliku Rahvapartei (CHP) Istanbuli piirkonnaorganisatsiooni esimehe Canan Kaftancıoğlu jätkuva poliitilise ja kohtuliku ahistamise pärast, kuna ta mõisteti 2019. aasta septembris peaaegu kümneks aastaks vangi poliitiliselt motiveeritud kohtuasjas, mille kohta on veel oodata ülemkohtu otsust;
8. kutsub Türgi ametivõime üles vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik muud opositsiooni esindajad, kes vahistati Türgi teisitimõtlejate mahasurumise käigus, ning loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;
9. on sügavalt mures laiaulatuslike terrorismivastaste õigusaktide väärkasutuse pärast; kordab oma üleskutset Türgi ametivõimudele: viia terrorismivastased õigusaktid vastavusse rahvusvaheliste normidega, et tagada põhiõiguste ja -vabaduste ning proportsionaalsuse ja seaduse ees võrdsuse mõjus kaitse;
10. taunib Türgi opositsiooniliste parlamendiliikmete parlamentaarse staatuse korduvat tühistamist, mis kahjustab tõsiselt parlamendi kui demokraatliku institutsiooni mainet; mõistab hukka Türgi võimude otsuse tagandada kaheldavate tõendite alusel ametist demokraatlikult valitud linnapead ja asendada usaldusalustega, keda ei ole ametisse valitud; rõhutab, et sellised meetmed kahjustavad poliitilise opositsiooni võimet teostada oma õigusi ja täita oma demokraatlikku rolli; on sügavalt mures selle tõsise tagasimineku pärast opositsioonierakondade tegevusvabaduse osas, mis näitab inimõiguste äärmiselt halba olukorda Türgis ning demokraatia ja õigusriigi jätkuvat õõnestamist, millega rikutakse Kopenhaageni kriteeriume;
11. rõhutab, et demokraatlikud valimised ja toimiv parlamentaarne demokraatia on pikaajalise stabiilsuse ja õitsengu alus ning et opositsiooniparteide vastu võetud meetmetega rikutakse räigelt Euroopa väärtusi, konventsioone ja õiguskorda;
juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu tõsiasjale, et ülimalt olulist põhiõiguste ja -vabaduste valdkonda, mis on ühinemisprotsessis kesksel kohal, ei saa lahutada ja eraldada üldistest suhetest ning et see on endiselt peamine takistus võimaliku Türgile pakutava positiivse tegevuskava edendamise teel, kuna edusammude eeltingimuseks peaks olema ka opositsioonierakondade ja valitud ametikandjate õiguste ja tegutsemisvabaduse täielik austamine;
12. märgib taas kahetsusega, nagu ka oma 19. mai 2021. aasta resolutsioonis, mis käsitleb komisjoni aruannet Türgi kohta aastatel 2019–2020, et pärast seda parlamendi viimast resolutsiooni ei ole olukord Türgis kaugeltki paranenud, vaid on sisepoliitika, institutsioonide ja välispoliitika vallas pigem veelgi halvenenud; avaldab lootust, et negatiivne suundumus pööratakse kiiresti ja püsivalt vastupidiseks; jääb aga kindlalt seisukohale, et kui seda ei juhtu, siis peaks komisjon kooskõlas 2005. aasta oktoobris vastu võetud läbirääkimisraamistikuga soovitama ühinemisläbirääkimised Türgiga ametlikult peatada, et mõlemad pooled saaksid praegu kehtiva raamistiku asjakohasuse ja toimivuse realistlikult läbi vaadata, pidades struktureeritud ja kõikehõlmavat kõrgetasemelist dialoogi, või vajaduse korral uurida võimalikke uusi mudeleid tulevaste suhete korraldamiseks;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Türgi Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0234.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0028.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0017.