RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Liibanonis
14.9.2021 - (2021/2878(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Salima Yenbou, Ignazio Corrao, Francisco Guerreiro, Jordi Solé, Rosa D’Amato, Ernest Urtasun, Hannah Neumann, Mounir Satouri, Erik Marquardt, Alviina Alametsä, Tineke Strik, Tilly Metz
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0465/2021
B9‑0465/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Liibanonis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibanoni kohta,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 26. juuli 2021. aasta avaldust valitsuse moodustamise protsessi kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 3. augusti 2021. aasta avaldust aasta tagasi Beiruti sadamas toimunud plahvatuse kohta,
– võttes arvesse komisjoni 4. augusti 2021. aasta pressiteadet „Liibanon: EL teeb koroonaviirusele reageerimiseks kättesaadavaks 5,5 miljonit eurot“,
– võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta järeldusi Liibanoni kohta ja välisasjade nõukogu 12. juuli 2021. aasta järeldusi,
– võttes arvesse Liibanoni reformi-, taastamis- ja ülesehitusraamistikku (Reform, Recovery & Reconstruction Framework – 3RF),
– võttes arvesse ELi 2020. aasta aruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas,
– võttes arvesse rahvusvahelise Liibanoni toetusrühma 20. augusti 2021. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Liibanoni puudutava ülevaate 1. septembri 2021. aasta lõppjäreldusi,
– võttes arvesse UNICEFi 23. juuli 2021. aasta pressiteadet „Liibanon: UNICEF hoiatab, et ühisveevärk on kokkuvarisemise äärel“,
– võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Liibanoni kohta ja ÜRO peasekretäri hiljutist 13. juuli 2021. aasta aruannet ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1701 (2006) rakendamise kohta ajavahemikul 20. veebruarist 18. juunini 2021,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et rohkem kui aasta pärast Beiruti sadamas 2020. aasta augustis kärgatanud plahvatust ei ole toimunud suuremaid vahistamisi, kohalik uurimine seiskub pidevalt ning riigi poliitika ja majanduse ulatuslikumad reformid on veel ellu viimata;
B. arvestades, et Beiruti sadamas 2020. aasta augustis toimunud tohutu plahvatus nõudis 200 inimese elu, vigastas 6 000 inimest ja jättis umbes 300 000 inimest kodutuks; arvestades, et 2020. aasta plahvatus oli põhjustatud korruptsiooni ja hooletuse koosmõjust, mille tagajärjel ladustati sadamas ebaseaduslikult 2 750 tonni ammooniumnitraati;
C. arvestades, et Liibanon seisab silmitsi laastava majandus-, finants-, sotsiaal- ja poliitilise kriisiga, mille tagajärjeks Liibanoni rahvale on arvukad inimohvrid; arvestades, et Maailmapank on kirjeldanud kriisi nn tahtliku surutisena, mille on põhjustanud poliitilise eliidi soovimatus seada hädavajalikud reformimeetmed oma poliitilistest ja majanduslikest huvidest tähtsamaks; arvestades, et 19. mail 2021. aastal tegi rahvusvaheline Liibanoni toetusrühm Beirutis avalduse, milles ta nõudis tungivalt täielike volitustega valitsuse moodustamist hädavajalike reformide elluviimiseks, märkides, et vastutus sügavama kriisi vältimise eest lasub Liibanoni juhtkonnal, ning nõudis, et Liibanoni demokraatia säilitamiseks toimuksid valimised õigeaegselt;
D. arvestades, et valuuta väärtuse järsu languse ja tohutu inflatsiooni tõttu on ligi 80 % elanikkonnast sattunud allapoole vaesuspiiri; arvestades, et 2019. aastal alanud pangandussektori kokkuvarisemine takistas Liibanonis elavate inimeste juurdepääsu pangakontodele ja tekitas tõsiseid majandusraskusi; arvestades, et Maailmapank on märkinud, et Liibanoni majandus oli 2020. aastal kahanenud 20,3 % võrra ja prognooside kohaselt väheneb see 2021. aastal veel 9,5 %, lisades, et juba niigi ränga kriisi sotsiaalne mõju võib kiiresti katastroofiliseks muutuda;
E. arvestades, et ligikaudu 80 % elanikkonnast elab juba praegu allpool riiklikku vaesuspiiri; arvestades, et Maailmapank rõhutas ka vajadust võtta kiireloomulisi meetmeid, et vältida elektrisektori täielikku kokkuvarisemist lähitulevikus; arvestades, et UNICEFi andmetel on Liibanonis enam kui neljal miljonil inimesel, sealhulgas miljonil pagulasel, vahetu oht kaotada juurdepääs puhtale veele; arvestades, et UNICEF hoiatas, et kui avalik veevarustussüsteem kokku variseb ja vesi tuleb muretseda alternatiivsete või erasektori veekäitlejate käest, võivad veekulud järsult tõusta enam 200 % kuus; arvestades, et maailma toiduabi programmi andmetel on 2021. aastal 22 % Liibanoni kodanikest, 50 % Süüria pagulastest ja 33 % teiste riikide pagulastest toiduga kindlustamata; arvestades, et Liibanonis on leidnud pelgupaiga ligikaudu 1,5 miljonist Süüria pagulasest koosnev kogukond; arvestades, et COVID-19 mõjutab riigi elanikkonda eriti rängalt;
F. arvestades, et hoolimata pangasaladuse seaduse peatamisest ei ole tehtud edusamme keskpanga kohtuauditi tegemisel; arvestades, et pärast teateid Šveitsi uurimise kohta seoses tehingutega, milles väidetavalt osalesid keskpanga president Riad Salameh ja tema vend, algatas Liibanoni peaprokurör uurimise ja Prantsusmaa prokurörid algatasid eeluurimise seoses Salamehi puudutavate rahapesusüüdistustega; arvestades, et keskpanga president eitab kõiki süüdistusi;
G. arvestades, et riiklik korruptsioonivastane institutsioon ei toimi ikka veel, kuna selle volinikud on ametisse nimetamata; arvestades, et Liibanonis kadunud ja kadunuks jääma sunnitud inimeste riiklik komisjon ning riiklik inimõiguste komisjon, sealhulgas piinamise tõkestamise komitee, ei toimi endiselt;
H. arvestades, et Liibanoni kodanikuühiskond on elujõuline ning paljud aktivistid, kogukonnajuhid, teadlased, kunstnikud ja noorterühmitused mobiliseeruvad ja nõuavad kiireloomulisi reforme; arvestades, et 2011. aastal toimunud esialgsetele meeleavaldustele järgnes teine meeleavalduste laine 2015. aasta suvel, mil Liibanon koges kliimamuutuste tõttu erakordselt kuuma ilma, elektrikatkestusi, tänavatele prügi kuhjumist ja valitsuse ummikseisu pärast parlamendivalimiste teist edasilükkamist; arvestades, et 2019. aastal algas uus protestide laine, milles nõuti poliitikute vastutusele võtmist riigis lokkava korruptsiooni eest;
I. arvestades, et praeguse süsteemi kohaselt ei ole Liibanoni inimestel vabadust võrdselt osaleda, vaid neid diskrimineeritakse sõltuvalt sellest, millisesse sekti ja klassi nad on sündinud ning mis soost nad on; arvestades, et alates 1990. aastast on aktivistid ja kodanikuühiskonna juhid nõudnud, et inimeste isikutunnistustest eemaldataks viited sektile;
J. arvestades, et alates 2019. aasta oktoobri ülestõusudest on Liibanoni ühiskond nõudnud poliitilisi reforme, et kiiresti tegeleda praeguse laastava majanduskrahhi ja korruptsiooniga; arvestades, et meeleavaldused jätkusid pärast toonase peaministri Saad al-Hariri tagasiastumist rahva nõudmise tõttu moodustada valitsus, mis võitleks korruptsiooni vastu, viiks ellu reforme ning oleks vaba kallutatud mõjust ja manipuleerimisest; arvestades, et järgnenud valitsus, mida juhtis peaminister Hassan Diab, ei suutnud lahendada kiireloomulist vajadust reformide järele ja astus pärast sadamas toimunud plahvatust tagasi, kuid jäi ametisse administratiivhooldajana;
K. arvestades, et varsti pärast 2020. aasta plahvatust tegi parlament esialgu Liibanoni suursaadikule Saksamaa juures, Mustapha Adibile ülesandeks moodustada valitsus; arvestades, et pärast Adibi tagasiastumist 2020. aasta oktoobris tegi parlament Saad al-Haririle ülesandeks moodustada valitsus; arvestades, et Saad al-Hariri teatas, et tal ei ole võimalik valitsust moodustada, ja astus seejärel tagasi, mis põhjustas valuuta väärtuse uue languse; arvestades, et Liibanoni juhid leppisid 10. septembril 2021. aastal peaminister Najib Mikati juhtimisel kokku uue valitsuse moodustamises pärast seda, kui valitsuskabineti kohtade üle oli aasta kestnud poliitiline vaenutegevus, mis teravdas niigi laastavat majanduskrahhi;
L. arvestades, et pärast plahvatust ühines EL Maailmapanga ja ÜROga, et avaldada kahjustuste ja vajaduste kiirhindamise aruanne, milles selgitatakse, et kui Liibanon soovib saada juurdepääsu rahvusvahelisele abile ja arengu rahastamisele, peab ta ellu viima usaldusväärse reformikava; arvestades, et aruandes tuuakse välja järgmised valdkonnad, kus reformid on hädavajalikud: makromajanduse stabiliseerimine, sealhulgas meetmed usalduse taastamiseks Liibanoni eelarveasutuste vastu; juhtimismeetmed sõltumatu ja läbipaistva kohtusüsteemi edendamiseks; algatused toimiva tegevuskeskkonna loomiseks erasektori jaoks, sealhulgas algatused konkurentsiraamistiku tõhustamiseks ja seeläbi suurkorruptsioonist vaba turu loomiseks; ning sotsiaalkaitsesüsteem, mis tagaks inimeste turvalisuse;
M. arvestades, et praegune poliitiline, sotsiaalne, majandus- ja finantskriis on 1990. aasta kodusõja lõpus tehtud valitsusotsuste otsene tagajärg, sealhulgas sõjaväejuhtidele sõjakuritegude eest amnestia andmine, mis tõi kaasa ulatusliku korruptsiooni ja halva juhtimise kogu riigis; arvestades, et 1989. aasta Taifi lepingus (millega lõpetati kodusõda) visandatud reforme on tõsiselt takistanud sõjajärgne pikaajaline karistamatus, mis halvenes pärast Süüria lahkumist Liibanonist 2005. aastal, millega kaasnes Hizbullah’ mõjuvõimu suurenemine;
N. arvestades, et 1989. aasta Taifi leping sisaldas olulisi nõudmisi haldusliku detsentraliseerimise, sektantluse kaotamise, säästva arengu ja kodanike võrdsete õiguste kohta; arvestades, et neid nõudmisi ei ole siiani ellu viidud;
1. väljendab sügavat muret Liibanoni poliitilise, majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi süvenemise pärast, mis põhjustab elanikkonnale jätkuvalt kannatusi; väljendab täielikku toetust kõigile inimestele, keda praegune kriis mõjutab, sealhulgas kõigile 2020. aasta augusti plahvatuse ohvritele ja nende perekondadele;
2. taunib varasemate ja praeguste liidrite tõsist vastutust kriisi pikendamise ja süvendamise eest ning mõistab kõige karmimalt hukka tahtliku katastroofi, mida Liibanoni rahvas peab taluma;
3. on mures Liibanoni poliitiliste osalejate üha keevalisema retoorika pärast ning kutsub riigi peaministrit, presidenti, uut valitsust ja kõiki poliitilisi osalejaid üles pidama sisukat dialoogi, et astuda viivitamata samme oluliste reformide suunas, millega tagatakse korruptsioonivastased meetmed, makromajanduspoliitika, sõltumatu kohtusüsteem ning kaasavamad tervishoiu- ja haridussüsteemid;
4. tuletab meelde, et EL, Maailmapank ja ÜRO on nõudnud sõltumatu ja läbipaistva kohtusüsteemi loomist, tänapäevase riigihangete seaduse vastuvõtmist ja korruptsioonivastase strateegia jõustamist, ning mõistab hukka Liibanoni järjestikuste valitsuste tegevusetuse viimastel aastatel;
5. mõistab eelkõige hukka praeguse sektantliku süsteemi, mille kohaselt ei ole Liibanoni rahval vabadust osaleda võrdselt ühiskonnas, vaid neid diskrimineeritakse sõltuvalt nende sünnipärasest sektist, soost ja klassist, ning nõuab kiireloomulisi reforme, et võimaldada võrdset esindatust ja sotsiaalset kaasatust;
6. nõuab tungivalt, et Liibanoni ametivõimud võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada läbipaistvate ja demokraatlike valimiste õigeaegne läbiviimine 2022. aastal; rõhutab, kui olulised on kiireloomulised reformid, et tagada kohaldatava valimisraamistiku selgus, ning meetmed naiste, noorte ja puuetega inimeste poliitilises protsessis osalemise suurendamiseks; tuletab meelde, et ÜRO on välja töötanud raamistiku toetamaks naisi kandidaatide ja valijatena ning edendamaks seeläbi naiste suuremat osalemist poliitilises protsessis, ning nõuab selle raamistiku täielikku integreerimist valimisreformi kavadesse; nõuab tungivalt, et Liibanoni ametivõimud tagaksid rahvusvaheliste vaatlejate kutsumise ja annaksid neile võimaluse valimisi kontrollida, ning nõuab ELi 2018. aasta valimisvaatlusmissiooni soovituste täielikku rakendamist;
7. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles võtma ÜRO Inimõiguste Nõukogus kiiresti juhtrolli, et tagada resolutsiooni vastuvõtmine, millega luuakse Beiruti plahvatuse uurimiseks rahvusvaheline sõltumatu uurimismissioon, kellele antakse volitused viia läbi plahvatuse ja riigisisese kohtuliku uurimisega seotud inimõiguste rikkumiste ja kuritarvitamiste põhjalik uurimine, ning milles sõnastatakse soovitused meetmete kohta, mis on vajalikud, et tagada nende rikkumiste ja kuritarvituste eest vastutavate isikute vastutuselevõtmine ning et tegeleda nende aluseks olevate süsteemsete puudustega, mis viisid plahvatuseni ja riigisisese uurimise ebaõnnestumiseni;
8. kutsub Liibanoni ametivõime üles tagama riikliku korruptsioonivastase institutsiooni tulevaste liikmete täieliku sõltumatuse ning vältima mis tahes soosinguid selle asutuse ning kadunud ja kadunuks jääma sunnitud inimeste riikliku komisjoni liikmete ametisse nimetamisel;
9. tuletab meelde, et 3RFi rahastamine on hädavajalik, ning nõuab tungivalt, et Liibanoni valitsus rakendaks viivitamata raamistiku prioriteetseid poliitikameetmeid, et alustada selle ülesehitusetappi;
10. väljendab heameelt ELi jõupingutuste üle konsultatsiooniprotsessi kava loomiseks 3RFi raames, mida soovitati kahjustuste ja vajaduste kiirhindamises; rõhutab arutelu- ja dialoogiprotsessi tähtsust kogukondade, rahastajate ja avalike institutsioonide vahelise usalduse taastamisel; rõhutab, et taastamisega seotud sekkumismeetmed, mida rahastatakse 3RFist, hõlmavad põhitoetust kodude ja kohalike ettevõtete ülesehitamiseks, tervishoiuteenuste osutamiseks ja koolide rahastamiseks; kutsub komisjoni üles lisama Liibanoni prioriteetse riigina naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“;
11. rõhutab siiski, et arvestades kohapeal valitsevaid raskeid tingimusi, tuleks kohe suurendada ka humanitaarabi koos lisakavadega põhiliste avalike teenuste toetamiseks;
12. nõuab, et komisjon nõuaks aruandekohustust ja ELi rahastatavate projektide hoolikat jälgimist, ning mõistab teravalt hukka äärmiselt laialdase halva juhtimise ja finantsjärelevalve puudumise varem antud vahendite üle, sealhulgas ELi rahastatud ringlussevõtukäitiste puhul, mis ei hakanudki tööle; kutsub Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastast Ametit üles kontrollima ja uurima kõiki selliseid halva juhtimise juhtumeid; nõuab, et loodaks rahvusvaheline ajutine finantskontrolli töörühm, mida juhiks Maailmapank või Rahvusvaheline Valuutafond ning mille ülesanne oleks kontrollida rahvusvahelise rahastamise kasutamist ja tagada, et riikide ministeeriumid ja haldusasutused kasutaksid rahvusvahelist rahastamist kodanike hüvanguks; nõuab, et uuritaks ja kontrollitaks ELis asuvate vahendajate võimalikku osalemist Liibanonist ELi suunduvates ebaseaduslikes rahavoogudes;
13. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jätkama tugeva surve avaldamist Liibanoni poliitilistele esindajatele reformide elluviimiseks, seades muu hulgas suuremahulise struktuurse toetuse tingimuseks reaalsete muutuste elluviimise, sealhulgas korruptsioonivastased meetmed, makromajanduspoliitika, sõltumatu kohtusüsteem ning kaasavamad tervishoiu- ja haridussüsteemid; kutsub samal ajal ELi ja selle liikmesriike üles jätkama selliste rohujuure tasandi organisatsioonide, kodanikuühiskonna, kohalike partnerite, institutsioonide ja juhtide toetamist, kes suudavad reforme ellu viia;
14. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama rohujuure tasandi aktiviste ja kodanikuühiskonna osalejaid, kes tegelevad Liibanonis reformide ja korruptsioonivastase võitlusega, ning järgima lähenemisviisi, mis toetab alt üles suunatud humanitaar- ja stabiliseerimisalaseid jõupingutusi; peab kiiduväärseks kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna algatusi, mille eesmärk on luua kohalikud mehhanismid abi andmiseks, teenuste parandamiseks ning kodanike ja valitsuse õiguste ja kohustuste uuesti määratlemiseks;
15. nõuab viivitamatuid sanktsioone Liibanoni poliitilise eliidi üksikute liikmete suhtes, kes keelduvad seadmast esikohale riigi ja kodanike vajadusi ning kes selle asemel seavad oma isikliku kasu avalikust heaolust kõrgemale; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et nõukogu on teatanud sanktsioonirežiimi kehtestamisest olukorra eest vastutavate isikute suhtes, kuid peab kahetsusväärseks, et seda sanktsioonirežiimi ei rakendata; kutsub nõukogu üles võtma ka koostöös teiste rahvusvaheliste partneritega vastu sihipäraseid sanktsioone isikute ja üksuste vastu, kes on seotud ebaseaduslikult saadudud tulu skandaalidega ja 4. augustil 2020 Beirutis toimunud plahvatusest tuleneva rahvusvahelise inimõigustealase õiguse jämedate rikkumistega ning kes on endiselt ametis valitsusasutustes, kus nad tegelevad jätkuvate kuritarvituste või jõupingutustega, et tagada omaenda karistamatus;
16. peab murettekitavaks riigiteenistujate vastutuse puudumist ja liigse jõu kasutamist meeleavaldajate vastu koos väidetavate piinamisjuhtumite ja kadunuks jääma sundimise erapooletu uurimise puudumisega;
17. kutsub liikmesriike üles vaatama läbi kogu relvaekspordi Liibanoni julgeolekujõududele, pidades silmas teateid meeleavaldajate vastu suunatud surmava ja ülemäärase jõu kasutamise juhtumite kohta, ning uurima kooskõlas ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, kas relvaeksport on rangelt kooskõlas kaheksa kriteeriumiga, eelkõige seoses siserepressioonide ja kõrvalesuunamise ohuga, või kas relvaeksport on läinud või läheb kuritahtlikesse üksustesse; nõuab selliste juhtude tuvastamise korral ekspordi viivitamatut peatamist;
18. taunib Palestiina pagulaskogukonna rasket olukorda Liibanonis ja nõuab sellega seoses nende süstemaatilist kaasamist ELi humanitaarabisse Liibanonis ning suuremat toetust ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA), mis on põhiline põhiteenuste osutaja nendele äärmiselt haavatavatele kogukondadele;
19. väljendab muret pagulaste ja rändajate, eelkõige rändajatest koduabiliste vastu suunatud vihakõne sagenemise pärast riigis; väljendab sügavat muret üha sagenevate teadete pärast Süüriast pärit pagulaste piinamise ja neile avaldatava surve kohta nõustuda vabatahtliku tagasipöördumisega Süüriasse;
20. kutsub liikmesriike üles näitama vastutuse jagamisel tunduvalt suuremat pühendumust, et anda pagulastele võimalus leida kaitset vahetust naaberpiirkonnast kaugemal ümberasustamise, humanitaarpõhjustel vastuvõtmise kavade, lihtsustatud korras perekonna taasühinemise või paindlikumate viisaeeskirjade abil; tuletab meelde, et kestvate lahenduste leidmiseks ümberasustatud isikute jaoks on oluline piisav pikaajaline rahastamine ja programmitöö, et toetada riigisiseseid põgenikke ja pagulasi ka pärast humanitaarprogrammi tsükli lõppu;
21. avaldab korduvat tugevat toetust kõigile inimõiguste kaitsjatele Liibanonis ja nende tehtud tööle; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide esindusi riigis üles oma kontaktides Liibanoni ametivõimudega jõulisemalt toetama kodanikuühiskonda ja kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid, et suurendada oma toetust inimõiguslaste tööle, ning vajaduse korral hõlbustada erakorraliste viisade väljastamist ja pakkuda neile ELi liikmesriikides ajutist varjupaika;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Liibanoni valitsusele ja parlamendile.