RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Liibanonis
14.9.2021 - (2021/2878(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Thierry Mariani, Jérôme Rivière, Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi, Marco Campomenosi
fraktsiooni ID nimel
B9‑0466/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Liibanonis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Liibanonis ja Lähis-Idas,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse kohta,
– võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel[1],
– võttes arvesse 1969. aastal Liibanoni ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni vahel sõlmitud Kairo lepingut,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli 4. augusti 2021. aasta sõnavõttu Liibanoni rahva toetuseks korraldatud rahvusvahelisel konverentsil,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. septembri 2021. aasta avaldust olukorra kohta Liibanonis,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Beiruti sadamas 4. augustil 2020 toimunud plahvatusel on olnud vapustavad tagajärjed meelsusele riigis; arvestades, et pärast Beiruti sadama plahvatust ei suutnudki peaministrikandidaadid Mustapha Adib, Hassan Diab ja Saad Hariri valitsust moodustada; arvestades, et mitu kuud hiljem, 10. septembril 2021 teatas peaministrikandidaat Najib Mikati uue valitsuse moodustamisest;
B. arvestades, et Liibanoni naela devalveerimine tõi kaasa laastava majandus- ja rahanduskriisi, mis omakorda on rängalt mõjutanud sotsiaalseid tingimusi Liibanonis;
C. arvestades, et Süüria sõda on kestnud ligikaudu kümme aastat, põhjustades massilist väljarännet, mille tagajärjel viibib Liibanoni territooriumil peaaegu 1,5 miljonit Süüria pagulast, kellest 879 000 on registreeritud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametis (UNHCR), ja seda riigis, kus elab vähem kui 7 miljonit inimest;
D. arvestades, et ainuüksi Euroopa Liit on alates 2011. aastast eraldanud Liibanonile üle 2,3 miljardi euro, sealhulgas 722 miljonit eurot humanitaarabi, et reageerida kiireloomulistele vajadustele, ning sellest enamik on läinud Süüria pagulastele Liibanonis;
E. arvestades, et Liibanonis on ikka veel üle 170 000 Palestiina pagulase, arvestamata neid, kes on hiljuti saabunud Süüriast; arvestades, et Kairo kokkulepe aitas kaasa Liibanoni kodusõja puhkemisele;
F. arvestades, et väga murettekitav on ettepanek naturaliseerida pagulased, kelle puhul puuduvad väljavaated lähemal ajal kodumaale repatrieerimiseks, kusjuures seda ettepanekut toetas 2016. aastal ka Ban Ki-moon;
G. arvestades, et 27. juunil 2016. aastal al-Qaa linna vastu suunatud rünnakud, mille käigus neli enesetapupommirünnakute toimepanijat tapsid viis inimest, oleksid võinud olla palju ohvriterohkemad, kui linnapea poleks kangelaslikult tegutsenud ja neutraliseerinud ründajatest kõige ohtlikuma; arvestades, et kahes enesetapupommirünnakus Burj al-Barajneh kvartalis 12. novembril 2015 hukkus üle 40 inimese;
H. arvestades, et paljude piirkondlike ja rahvusvaheliste jõudude korduvad välissekkumised Liibanonis õõnestavad kõiki katseid saavutada Liibanonis poliitiline tasakaal;
I. arvestades, et 8. augustil 2020 andis Türgi välisminister Türgi kodakondsuse suurele hulgale Liibanoni kodanikele;
J. arvestades, et Liibanoni kristlikku kogukonda esindavad mitmed poliitilised parteid, kes on nii valitsuse suhtes kriitilised kui ka sellega seotud; arvestades, et kristlaste kogukonna poliitilisi õigusi ei tohiks nõrgestada;
K. arvestades, et on mitmeid kuuldusi plaanide kohta lükata edasi parlamendi- ja kohalikud valimised Liibanonis;
L. arvestades, et Euroopa Liit teatas 6. aprillil 2018, et püüab genereerida kolme aasta jooksul 1,5 miljardi euro väärtuses investeeringuid Liibanoni;
M. arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel on teatanud Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi kehtestamisest Liibanoni vastu; arvestades, et hiljuti Lähis-Ida riikide suhtes kehtestatud sanktsioonidel on sageli olnud sotsiaalsed ja humanitaarsed tagajärjed elanikele nendes riikides, kellele sanktsioonid olid suunatud, ilma et sanktsioonid oleksid kaasa toonud poliitilisi muutusi;
1. väljendab solidaarsust Liibanoni rahvaga, eelkõige 4. augusti 2020. aasta plahvatuse ohvritega ja 2021. aasta suvel kütusepuuduse tõttu toimunud paljude vägivaldsete sündmuste ohvritega;
2. rõhutab, et vaatamata Liibanoni suurele vastupanuvõimele, mida riik on kodusõja ajal ja pärast seda pidevalt näidanud, toob Liibanoni inimeste ja eriti keskklassi väljaränne kaasa ajude äravoolu ja ohustab riigi tulevikku;
3. rõhutab Süüria sõja destabiliseerivat mõju kogu Lähis-Idas, eelkõige süürlaste rände tõttu naaberriikidesse; on sellega seoses seisukohal, et rahvusvahelise üldsuse poolt Liibanonile pandud kohustus jätkata rohkem kui miljoni Süüria pagulase võõrustamist oma territooriumil on kiirendanud majanduskriisi, taristu halvenemist ja demograafilisi pingeid riigis;
4. on seisukohal, et Süüria pagulastele antav rahvusvaheline abi tuleb ümber hinnata, võttes arvesse sündmusi Liibanoni majandusarengus ja Liibanoni perekondade vaesumist; rõhutab, et abi antakse dollarites, kuid Liibanoni vääring odavneb pidevalt; märgib, et selline olukord soodustab inflatsiooni ja viib olukorrani, kus Süüria perekonnad saavad rohkem toetusi kui Liibanoni perekonnad;
5. peab kahetsusväärseks asjaolu, et pärast arvukaid vigu Palestiina pagulaste vastuvõtmisel Liibanonis, eelkõige Kairo kokkuleppe raames, ja nn eksterritoriaalsete alade loomist Liibanonis püüab rahvusvaheline üldsus rikkuda Liibanoni suveräänsust, kas survestades Liibanoni andma nendele pagulastele Liibanoni kodakondsust või ergutades uute eksterritoriaalsete alade loomist;
6. tuletab meelde, et Süüria pagulased, sealhulgas Arsali linna pagulaslaagrist pärit rakukeste liikmed, on juba pannud Liibanonis toime islamistlikke rünnakuid, mis tapsid mitu inimest al-Qaaa kristlikus linnas, ning muud rakukesed korraldasid kohutavaid rünnakuid Burj al-Barajnehis;
7. väljendab muret selle pärast, et halvenev majandusolukord ja rahutused, mille on põhjustanud Süüria pagulaste suur arv, on kaks tegurit, mis loovad Liibanonis igasuguse rahvusvahelise sekkumise jaoks soodsa keskkonna; juhib erilist tähelepanu Türgi kasvavale mõjule riigi põhjaosas, millel võivad olla tõsised tagajärjed Vahemere idaosale, eriti Küprosele;
8. on seisukohal, et nendes tingimustes on oluline moodustada valitsus, mis teenib Liibanoni rahvast ja annab rahvusvahelisele üldsusele selguse riigi tuleviku osas; täpsustab, et see uus valitsus peaks kajastama Liibanoni rahva tahet ega tohiks olla rahvusvahelise sekkumise tulemus, mis kahjustaks automaatselt valitsuse usaldusväärsust: väljendab heameelt kauaoodatud valitsuse moodustamise üle;
9. on seisukohal, et kristlike kogukondade rolli, esindatuse ja mõju säilitamist Liibanonis ei tohi ohverdada, eriti mis puudutab poliitilisi positsioone; väljendab sellega seoses heameelt maroniitide patriarhi silmapaistva rolli üle demokraatlikus arutelus riigis;
10. kardab, et kohalike ja seadusandlike valimiste edasilükkamine Liibanonis kahjustab riigi rahvusvahelist usaldusväärsust; rõhutab, et kuigi valimiste korraldamine on tõepoolest riigi suveräänne eesõigus, oleks nende edasilükkamine Liibanoni kuvandi jaoks hävitav;
11. on seisukohal, et komisjoni kohustus on anda läbipaistvad vastused Liibanonile makstud ELi maksumaksjate rahaliste vahendite jaotamise ja haldamise kohta, ning tuletab meelde, et võitlus riigis levinud korruptsiooni vastu on alates 2019. aasta oktoobrist Liibanonis toimunud arvukate meeleavalduste keskmes;
12. tuletab meelde, et Liibanonil on ajalooliselt olnud privilegeeritud suhted Euroopa Liidu liikmesriikidega; hoiatab, et riigi destabiliseerimine on ELile ohuks, eriti julgeoleku ja rände valdkonnas;
13. on seisukohal, et mis tahes Liibanoni vastu suunatud sanktsioonirežiim nõuab äärmist ettevaatlikkust, arvestades majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mida sanktsioonid võivad riigis põhjustada;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Liibanoni Vabariigi valitud valitsusele.
- [1] ELT L 143, 30.5.2006, lk 2.