RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Liibanonis
14.9.2021 - (2021/2878(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Christophe Grudler, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Karin Karlsbro, Ilhan Kyuchyuk, Karen Melchior, Javier Nart, Jan‑Christoph Oetjen, Samira Rafaela, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Michal Šimečka, Nicolae Ştefănuță, Dragoş Tudorache
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0465/2021
B9‑0470/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Liibanonis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibanoni kohta,
– võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1275[1] ja nõukogu 30. juuli 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/1277[2], mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 4. augusti 2021. aasta avaldust Liibanoni rahva toetuseks korraldatud kolmandal rahvusvahelisel konverentsil, mille kutsusid ühiselt kokku ÜRO peasekretär ja Prantsuse Vabariigi president,
– võttes arvesse 21. juunil 2021. aastal ajakohastatud riigiülevaadet Liibanoni kohta, mis sisaldub ELi aastaaruandes inimõiguste ja demokraatia kohta 2020. aastal,
– võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Toiduprogrammi (WFP) 23. märtsi 2021. aasta aruannet „Hunger Hotspots: FAO-WFP early warnings on acute food insecurity“ (Näljahäda piirkonnad: FAO-WFP varajased hoiatused toiduga kindlustamatuse tekke kohta), milles nähakse Liibanoni näljahädast ohustatud piirkonnana,
– võttes arvesse ELi, ÜRO ja Maailmapanga poolt 2020. aasta detsembris vastu võetud aruannet Liibanoni reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistiku kohta,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 28. septembril 2020. aastal ELi nimel tehtud avaldust Liibanoni peaministriks määratud isiku tagasiastumise kohta,
– võttes arvesse 30. mail 2006. aastal sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel[3] ning ELi-Liibanoni assotsiatsiooninõukogu 11. novembri 2016. aasta otsust nr 1/2016, millega lepitakse kokku ELi ja Liibanoni partnerluse prioriteedid[4],
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 2. septembri 2004. aasta resolutsiooni 1559 ja 11. augusti 2006. aasta resolutsiooni 1701, milles nõutakse relvastatud rühmituste desarmeerimist Liibanonis,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et humanitaarolukord Liibanonis on järsult halvenenud pärast Beiruti sadamas 4. augustil 2020 toimunud plahvatust, kus hukkus 218 ja sai vigastada 7000 inimest ja mille eest ei ole siiani ühtegi ametiisikut vastutusele võetud; arvestades, et vastavalt ajalehe The Guardian uurimisele, mis avaldati 2021. aasta jaanuaris, võis Beiruti sadamas plahvatanud 2750 tonni ammooniumnitraati olla saadetud ja teel Süüriasse; arvestades, et ammooniumnitraati tarninud äriühing võis olla seotud ettevõtetega, mis kuuluvad kolmele Süüria presidendi Bashar al-Assadiga tihedates suhetes olevale vene-süüria ärimehele;
B. arvestades, et Beiruti sadama plahvatus osutas juba niigi rängale majanduslikule ja poliitilisele olukorrale, mida näitasid ka 2019. aasta oktoobris toimunud massilised tänavameeleavaldused ehk nn Liibanoni oktoobrirevolutsioon, kus mõisteti hukka ulatuslik ametnike korruptsioon ning nõuti avalikke teenuseid ja ilmalikke demokraatlikke reforme; arvestades, et neid nõudmisi esitasid erineva usulise ja sotsiaalse taustaga Liibanoni kodanikud;
C. arvestades, et Maailmapank teatas, et Liibanoni majanduslangus võib olla üks kõige rängemaid, mida maailmas on viimase 150 aasta jooksul nähtud; arvestades, et inflatsioon jõudis 2020. aastal 84 %-ni ja suureneb 2021. aastal arvatavalt 100 %-ni;
D. arvestades, et vaesus kasvab plahvatuslikult ja ÜRO 2021. aasta septembri aruandest nähtub, et üle 74 % Liibanoni elanikkonnast elab vaesuses ja 82 % mitmemõõtmelises vaesuses[5]; arvestades, et kolmandikul Liibanoni lastest ei ole võimalik ühelgi päeval õhtusööki saada; arvestades, et ühe aasta jooksul, 2020. aasta lõpuks suurenes äärmises vaesuses elavate Süüria pagulaste osakaal 55 %-lt 89 %-le; arvestades, et 2021. aasta septembri seisuga on COVID-19 vastu täielikult vaktsineeritud ainult 17 % elanikkonnast;
E. arvestades, et Liibanoni raha rekordiline odavnemine 90 % alates 2019. aasta lõpust saadik on võimaldanud riigi rikkaimatel inimestel oma finantsvõla väärtust elanikkonna enamust kahjustanud rekordilise inflatsiooni arvelt amortiseerida; arvestades, et Liibanoni parlamendi rahanduskomisjon lükkas tagasi valitsuse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise kava, mis oleks võimaldanud säilitada 98 %-le elanikkonnast nende säästud, tagades alla 500 000 USA dollari suuruste säästudega pangakontode varad; arvestades, et vastuseks parlamendiliikmete esitatud kriitikale majanduse elavdamise kava kohta tegi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) valitsuse esitatud kava toetuseks kolm avaldust; arvestades, et taastamiskava tagasi lükanud parlamendiliikmetel on mängus erahuvid, kui nad Liibanoni pankade huvide kaitsevad, sest nad on nendes pankades kas aktsionärid või on neil aktsionäridega sidemed;
F. arvestades, et meetmed ebaseadusliku tulu vastu võitlemiseks on osa korruptsiooni ja karistamatuse vastasest võitlusest, mis on Liibanoni kriisi lahendamiseks eriliselt vajalik;
G. arvestades, et nõukogu 30. juuli 2021. aasta otsusega kehtestati sihipäraste sanktsioonide raamistik Liibanoni demokraatiat või õigusriigi põhimõtet õõnestavate isikute ja üksuste vastu; arvestades, et need sanktsioonid tegude eest, nagu pidev valitsuse moodustamise häirimine või valimiste korraldamise tõsine takistamine, selliste Liibanoni ametivõimude poolt heaks kiidetud ja ELi toetatavate kavade rakendamise tõkestamine või häirimine, mille eesmärk on parandada aruandekohustust ja head valitsemistava, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris, ning avaliku sektori vahenditega seotud tõsised finantsrikkumised, ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga hõlmatud teod ja kapitali loata eksport, hõlmavad reisikeeldu ELi ja varade külmutamist;
H. arvestades, et lekkinud ametlikud dokumendid näitavad, et Liibanoni tolli-, sõjaväe- ja julgeolekuasutused ning kohtud on kuue aasta jooksul vähemalt kümnel korral hoiatanud järjestikuseid valitsusi Beiruti sadamas lõhkeainete varude ohtliku ladustamise eest, kuid meetmeid ei ole võetud; arvestades, et Liibanoni kesksed poliitikategelased on plahvatuse kohalikku uurimist takistanud, sealhulgas vabastades ametist esimese eeluurimiskohtuniku pärast seda, kui ta oli kutsunud ülekuulamisele poliitikuid, ning lükates tagasi teise eeluurimiskohtuniku taotlused võtta kahtlustatavatelt parlamendiliikmetelt puutumatus ja küsitleda julgeolekujõudude kõrgemaid ametiisikuid;
I. arvestades, et Riad Salameh, kes on Liibanoni Keskpanga juhataja 1993. aastast alates, on järginud strateegiat, mille kohaselt tuleb sarnaselt püramiidskeemiga olemasolevatele võlausaldajatele maksta, laenates üha rohkem, ja ka see viis finantskokkuvarisemiseni 2019. aasta lõpus; arvestades, et Riad Salameh on väidetavalt blokeerinud nii pettuse uurimise keskpangas kui rahvusvahelise auditi, mis on vajalik IMFi abi kasutuselevõtuks; arvestades, et Prantsusmaa ja Šveitsi korruptsioonivastased kohtunikud uurivad 2021. aasta juulist saadik teda ning tema sugulasi ja kolleege kahtlustatuna väidetavalt ebaseaduslikult raha üleviimises Liibanonist Šveitsi pankadesse ja Panamasse ning rahapesus Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Ühendkuningriigis kinnisvara abil ja miljonite ulatuses;
J. arvestades, et pärast oma reise Liibanoni 2020. aasta augustis ja septembris esitas Prantsusmaa president Emmanuel Macron riigi reformimiseks, rahvusvahelise abi suurendamiseks ja sealse majanduse toetamiseks üksikasjaliku tegevuskava;
K. arvestades, et kuigi kõik erakonnad võtsid endale kohustuse järgida tegevuskavas planeeritud ajakava, ei suutnud Liibanoni poliitikud 13 kuu jooksul moodustada valitsust ega alustada hädavajalikke struktuurireforme; arvestades, et valitsus moodustati 10. septembril 2021. aastal;
1. on seisukohal, et Liibanoni praegune olukord on inimtegevusest tingitud katastroof, mille on põhjustanud väike hulk mehi valitseva poliitilise ringkonna eri osadest; väljendab tõsist muret Liibanoni elanikkonnale tekitatud pöördumatu kahju pärast, sealhulgas ajude äravool ja inimressursside ammendumine, mis on riigi taastumise ja demokraatia jaoks väga olulised; on veendunud, et vastutuse tugevdamine, vabade ja õiglaste valimiste toetamine ning põhiliste avalike teenuste osutamine peab olema Liibanoni poliitilise ringkonna seas olulisem kui mis tahes isiklikud kaalutlused;
2. mõistab teravalt hukka asjaolu, et suurem osa Liibanoni parlamendist ja mõned ministeeriumid keeldusid tegemast koostööd õigusasutustega, et võidelda korruptsiooni vastu ja uurida tulemuslikult Beiruti sadama plahvatust; rõhutab seetõttu, et plahvatuse praegust uurimist tõhustada ning tagada selle sõltumatus, erapooletus ja tulemuslikkus;
3. kutsub eranditult kõiki ELi liikmesriike üles tegema täielikku koostööd ELi uute sihipäraste sanktsioonidega seoses, mis on suunatud korrumpeerunud juhtide ning Liibanonis demokraatia ja õigusriigi põhimõtete õõnestajate ja nendega seotud isikute vastu, ning neid sanktsioone tugevdama; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja nõukogu eraldaksid kiiresti piisavalt vahendeid, et uus mehhanism tulemuslikult välja töötada ning alustada korrumpeerunud juhtide ja nendega seotud isikute loendi koostamist; kutsub ELi liikmesriike ja nende partnereid, nagu Ühendkuningriik ja Šveits, üles tegema koostööd võitluses avaliku sektori vahendite väidetava väärkasutamise vastu hulga Liibanoni ametiisikute poolt;
4. kutsub hiljuti moodustatud valitsust üles esitama kiiremas korras majanduse elavdamise kava, et taastada varjusurmas olevad Liibanoni avalikud teenused, sotsiaalkaitsemehhanismid ning toetus tervishoiule ja haridusele; nõuab tungivalt, et valitsus alustaks uuesti läbirääkimisi IMFiga; nõuab, et Liibanoni ministeeriumides loodaks ÜRO järelevalve all rahvusvaheline humanitaarabi rakkerühm, et suurendada humanitaar- ja arenguabi ning jälgida rahaliste vahendite kasutamist; nõuab, et ELi ja rahvusvaheline rahaline toetus jätkuks, et tagada esmatarbevahendite (nt kütus, ravimid ja teravili) soetamine ning tervishoiu ja haridusega seotud põhiõiguste säilimine;
5. nõuab tungivalt, et EL lähetaks vaatlusmissiooni Liibanoni mitu kuud enne 2022. aasta mais toimuvaid parlamendivalimisi; rõhutab, et Liibanoni poliitikud peavad põhiseaduses sätestatud ajakavast kinni pidama, mitte tähtaegu edasi lükkama;
6. tunnustab Liibanoni ühiskonda ise organiseerumise eest, vastupidavuse ülesnäitamise eest ja alternatiivi pakkumise eest traditsioonilisele kildkondlikest huvidest lõhestatud ja korrumpeerunud poliitikaringkonnale; tunnustab näiteks opositsioonikoalitsiooni The Order Revolves selle eest, et Liibanoni poliitilise süsteemi vastastel rahvameeleavaldustel osalenud insenerid viidi kokku ja 2021. aasta juunis võitsid nad Liibanoni inseneride ametiühingu valimised;
7. kutsub rahvusvahelist üldsust üles andma vajalikku rahalist toetust, et Liibanoni relvajõududel ja sisejulgeolekujõududel täita oma olulist rolli hoida veelgi enam kokku varisemast riigiasutusi, mis tagavad humanitaarabi ja stabiilsust;
8. mõistab hukka destabiliseerivad välissekkumised ja nõuab tungivalt, et Liibanoni ametivõimud seisaksid kindlalt vastu tegevusele, sealhulgas Assadi režiimi poolt, millega surutakse maha väiteid kaasosaluse kohta ammooniumnitraadi plahvatamises Beiruti sadamas; rõhutab, et Hezbollah’ ja teised rühmitused on eriliselt vastutavad Liibanoni 2019. aasta rahvaliikumise mahasurumise ning riigi poliitilise ja majanduskriisi eest;
9. väljendab muret Liibanoni rolli pärast uimastite, eelkõige Captagon-amfetamiini jaotuskeskusena;
10. nõuab, et loodaks sõltumatutest kohtunikest koosnev erikohus, et uurida Liibanoni kriisiga otseselt seotud korruptsioonijuhtumeid ja esitada nendes kahtlustatavatele Liibanonis või välismaal elavatele isikutele süüdistus. Kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja nõuetekohase menetluse reeglitega ning õigusega õiglasele kohtumenetlusele peaks kohtul olema lubatud anda korraldus nende isikute kinnipidamiseks ja takistada neil osalemast riigi poliitilises elus;
11. rõhutab, et kuna Assadi režiim surus 2011. aastal kõikehõlmavalt maha Süüria rahva ülestõusu, on Liibanon vastu võtnud suurima osa Süüria pagulastest; juhib tähelepanu sellele, et selle dramaatilise humanitaarolukorra jätkumise eest lasub eriline vastutus Süüria režiimil, ja sellele, et rahvusvahelisel üldsusel on rahvusvahelise solidaarsuse alusel kohustus Liibanoni täielikult abistada;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Liibanoni parlamendile ja valitsusele.
- [1] ELT L 277 I, 2.8.2021, lk 1.
- [2] ELT L 277 I, 2.8.2021, lk 16.
- [3] ELT L 143, 30.5.2006, lk 2.
- [4] ELT L 350, 22.12.2016, lk 114.
- [5] ÜRO Lähis-Ida majandus- ja sotsiaalkomisjon, Multidimensional poverty in Lebanon (2019-2021): Painful reality and uncertain prospects (Mitmemõõtmeline vaesus Liibanonis (2019–2021): valus reaalsus ja ebakindlad väljavaated), 3. september 2021.