RESOLUTSIOONI ETTEPANEK humanitaarolukorra kohta Tigrays
4.10.2021 - (2021/2902(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Thierry Mariani
fraktsiooni ID nimel
B9‑0486/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon humanitaarolukorra kohta Tigrays
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Etioopia põhiseadust,
– võttes arvesse 2016. aastal alanud ELi ja Etioopia strateegilist koostööd,
– võttes arvesse toonase Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Etioopia peaministri Abiy Ahmedi kohtumist 24. jaanuaril 2019,
– võttes arvesse erakorralise seisukorra väljakuulutamist Etioopias 5. novembril 2020,
– võttes arvesse ELi 2020. aasta detsembri otsust peatada Etioopiale antava 88,5 miljoni euro suuruse abi väljamaksmine,
– võttes arvesse ELi välisministrite nõukogu 19. aprilli 2021. aasta otsust, milles kutsuti läbi viima ELi ja Etioopia ühist uurimist Tigray sündmuste kohta,
– võttes arvesse nõukogu 10. mai 2021. aasta järeldusi Aafrika Sarve kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Tigray piirkonna valitsuse keeldumine lükata piirkondlikud valimised edasi, millest teatati 4. novembril 2020, tõi kaasa keskvalitsuse relvastatud sekkumise, mis vallandas eriti ohvriterohke kodusõja;
B. arvestades, et ÜRO humanitaarabiasutused on alates 2021. aasta juunist andnud teada suurenenud näljaohust Tigrays ja 30 000 lapsest, kes on näljahäda tõttu otseselt surmaohus;
C. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet nõudis juba 4. märtsil 2021 Tigrays toime pandud sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude sõltumatut uurimist, ning arvestades, et Etioopia valitsus teatas seitsme ÜRO asutuse juhi väljasaatmisest 30. septembril 2021;
D. arvestades, et Etioopia õigeusu kiriku patriarh süüdistas 8. mail 2021 videoülekandes valitsusvägesid kavatsuses panna Tigrays toime genotsiid ja „pühkida tigrinjad maamunalt“;
E. arvestades, et Etioopia peaminister Abiy Ahmed tunnistas 23. märtsil 2021 Eritrea osalemist konfliktis, ehkki Eritrea on üks maailma kõige vaenulikumaid riike usuvabaduse ja eriti kristluse suhtes, ning kutsus 10. augustil 2021 Etioopia tsiviilelanikke etnilise solidaarsuse vaimus ühinema sõjaväega, et võidelda Tigray vastu;
F. võttes arvesse arvukaid teateid valitsusvägede toimepandud väärkohtlemistest Tigrays, eelkõige Goda linnas, nagu on kinnitanud Radio France Internationale;
G. võttes arvesse kuritarvitusi, mis pandi toime Mek’ele vallutamise käigus, 2021. aastal Aksumi pühas linnas toimunud tsiviilelanike massimõrva, Eritrea relvajõudude väidetavaid raskeid vägivallategusid pagulaste vastu Tigray sõjapiirkondades ning hiljuti naiste õiguste ministri ametist lahkunud Filsan Abdullahi Ahmedi väiteid vägistamiskampaaniate kohta, mis kaasnesid valitsusvägede sõjategevusega Tigrays;
H. arvestades, et Nobeli inimõiguste komitee tegi hindamisel vea, kui ta autasustas Abiy Ahmedi vaid mõni kuu pärast valituks osutumist 2018. aasta aprillis, ehkki hiljem ta vallandas Etioopia ajaloo ühe kõige verisema kodusõja;
I. arvestades, et Somaalias on valimisi mitu korda edasi lükatud ja riigis koguvad jõudu islamimeelsed jõud, kellele võib kasuks tulla Etioopia nõrgestamine;
J. arvestades, et Aafrika Sarvel valitsevad geopoliitilised pinged, mis tõmbavad endale kõigi rahvusvaheliste jõudude tähelepanu;
K. võttes arvesse Keenia ettepanekut jätta terroristlike organisatsioonide loetelust välja Tigray Rahvavabastusrinne (FLPT – Front de libération du peuple du Tigré);
L. võttes arvesse ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldusi, milles märgitakse, et Shimelba ja Histatsi pagulaslaagrid on täielikult hävinud, ning arvestades, et konflikti tõttu on põgenikke juba üle 200 000 ja Sudaani on põgenenud ligi 70 000 inimest;
M. arvestades, et 12. augustil 2021. aastal kuulutati välja Oromo Vabastusarmee ja FLPT vaheline lähenemine, ning arvestades, et FLPT väed liiguvad Desse linna suunas, mida kaitsevad Eritrea üksused ja kus suurenevad valitsusvastased meeleavaldused;
N. arvestades, et Türgi on ametlikult määratud hõlbustama Sudaani ja Etioopia vahelisi suhteid seoses vaidlusaluste piirialadega, ning arvestades, et Etioopia peaminister külastas 18. augustil 2021 Ankarat, et taotleda Türgi sõjalist toetust Tigray vastu;
1. väljendab sügavat muret jätkuva kodusõja pärast Etioopias ning nõuab võimalikult kiiresti rahu taastamist riigis, kus on niigi suured sotsiaalsed probleemid;
2. tuletab meelde, et Tigray piirkonda, mis on olnud sõjas üle kümne kuu, on nüüd tabanud näljahäda eelkõige piirkonna täieliku isolatsiooni tõttu, mida keskvalitsus on alates 2020. aasta novembrist kohaldanud; tuletab sellega seoses meelde, et seitsme ÜRO asutuse juhi väljasaatmine 30. septembril 2021 on kahetsusväärne tõsiasi;
3. on šokeeritud arvukatest teadetest selle konflikti käigus toime pandud kohutavatest, eelkõige oma riigi vägede poolt Tigray elanike vastu toime pandud tegudest;
4. rõhutab, et Eritreaga alliansi loomisega on Etioopia keskvalitsus toonud juba niigi kahetsusväärses kodusõja olukorras sellesse juurde eriti ohtliku osaleja;
5. mõistab hukka arvukad kuritarvitused – vägistamised, inimröövid ja meelevaldsed hukkamised –, millest on teatanud paljud osalejad, sealhulgas patriarh Mathias I, kes osutab Tigrays toimuvale genotsiidile;
6. rõhutab, et Eritreas valitseb usuvabaduse ja kristlike religioonide vihkamine, ning väljendab muret raskete tagajärgede pärast, mida selline ideoloogia Tigray käimasolevatele kokkupõrgetele paratamatult kaasa toob;
7. mõistab hukka arvukad teated rünnakutest just kristlaste või kristlike pühapaikade vastu, sealhulgas väärkohtlemised, mis on toime pandud Idrati rahva vastu või Debre Damo kloostris Adigrati piirkonnas ja paljudes Tigray pühakodades;
8. tuletab meelde, et 2019. aasta oktoobris anti peaminister Abiy Ahmedile Nobeli rahupreemia Eritreaga rahulepingu sõlmimise eest, kuid nüüd on see verine liit pöördunud Tigray rahva vastu;
9. rõhutab, et Nobeli rahupreemia laureaadi Abiy Ahmedi arvates on Tigray meeleavaldused tema sõjaväe „harjutuspaik“;
10. rõhutab, et eelseisvad valimised Somaalias, millega kaasneb oht, et riigis kasvab islamirühmituste arv, suurendavad veelgi vajadust leida kiiresti lahendus Etioopia kodusõjale;
11. märgib sellega seoses, et olukorra heaks mõistmiseks tuleb arvesse võtta Etioopia naabruskonda, sealhulgas džihaadirühmitusi ning Sudaanist, Lõuna-Sudaanist, Eritreast ja Somaaliast lähtuvat destabiliseerivat mõju;
12. märgib, et suurt huvi sekkumise vastu tunneb Keenia, kes kutsub Etioopia keskvalitsust üles eemaldama FLPT terroriorganisatsioonide nimekirjast, mis oleks esimene samm poliitiliste läbirääkimiste alustamise suunas;
13. rõhutab suurt muret väljendades, et konflikti tõttu on põgenikke juba sadu tuhandeid ja sellel võivad olla täiesti laastavad rändetagajärjed, et 2017. aastal saadeti Saudi Araabiast ja teistest riikidest välja peaaegu 400 000 etiooplast ning Etioopia on ise vastu võtnud ligi 800 000 pagulast, samas kui 20 % riigi elanikkonnast sõltub otseselt rahvusvahelisest toiduabist;
14. märgib, et Oromia piirkonna mässulistel, kes on traditsiooniliselt Tigray piirkonna suhtes vaenulikud, on liitunud FLPTga ning ähvardavad nüüd valitsusvägesid, nõudes peaminister Abiy Ahmedi tagasiastumist;
15. seab kahtluse alla Türgi rolli piirkonnas, ehkki Türgit esitletakse Sudaani ja Etioopia vahendajana piiriläbirääkimistel;
16. peab oluliseks, et Euroopa Liidu liikmesriigid panustaksid Etioopia kriisi lahendamisse, sest selle rände-, julgeoleku- ja geopoliitilised tagajärjed võivad kujutada endast tõsist ohtu Euroopale;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Ülemkogu eesistujale, liikmesriikide valitsustele ja ÜRO peasekretärile.