RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Tuneesias
18.10.2021 - (2021/2903(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Frédérique Ries, Olivier Chastel, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Jan‑Christoph Oetjen, Nicolae Ştefănuță
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0523/2021
B9‑0525/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Tuneesias
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tuneesia kohta,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. juuli 2021. aasta avaldust Euroopa Liidu nimel ja tema 10. septembri 2021. aasta pressiavaldusi Tunises,
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. veebruari 2021. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Vahemere uus tegevuskava“ (JOIN(2021)0002) ja sellele lisatud talituste ühist töödokumenti „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava“ (SWD(2021)0023),
– võttes arvesse 1998. aasta Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel (ELi-Tuneesia assotsieerimisleping)[1],
– võttes arvesse Tuneesia 2014. aasta põhiseadust,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Tuneesia on ühinenud,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Tuneesiast sai alguse araabia kevad, kui 2011. aasta jaanuaris rahumeelselt kukutati president Zine al-Abidine Ben Ali; arvestades, et hoolimata ebakindlast üleminekust on Tuneesia selle piirkonna ainus riik, millest on saanud demokraatia; arvestades, et riigi uued demokraatlikud institutsioonid on endiselt haprad;
B. arvestades, et 2019. aasta oktoobris ja novembris toimunud Tuneesia teiste vabade parlamendi- ja presidendivalimiste tulemusel tuli võimule president Kais Saied; arvestades, et killustunud parlamendi tõttu nimetati nende valimiste ja 2021. aasta juuli vahel ametisse kolm valitsusjuhti; arvestades, et 2014. aasta põhiseaduse kohaselt jagavad täidesaatvat võimu president ja peaminister;
C. arvestades, et Mechichi valitsus (2020–2021) vastutas oluliste inimõiguste rikkumiste eest; arvestades, et Amnesty Internationali andmetel piinati 2021. aasta jaanuaris vahi all olevaid meeleavaldajaid;
D. arvestades, et riik kannatab aastakümneid korruptsiooni all; arvestades, et riikliku korruptsioonivastase ameti endine juht Imed Boukhris vabastati 2021. aasta juunis ilma selgitusteta ametist ja asendati vahetult tolleaegse peaministri Mechichi ühe väimehega;
E. arvestades, et üha rohkem tuneesia elanikke on koduriigist lahkunud, vahel seades oma elu Vahemere ületamisel ohtu; arvestades, et ajude äravool Tuneesiast on üks suurimaid araabia riikide seas;
F. arvestades, et Tuneesia on COVID-19 surmajuhtumite arvu poolest maailmas teisel kohal; arvestades, et 2021. aasta juulis toimusid president Kais Saiedi toetuseks arvukad valitsusevastased protestid, mille käigus väljendati ühist pahameelt korruptsiooni ning majandus-, sotsiaal- ja tervishoiukriisi pärast;
G. arvestades, et 25. juulil 2021 kanti televisioonis üle president Kais Saiedi kõne, milles ta andis teada oma otsusest vabastada peaminister Mechichi ja tema valitsus ametist, ning ajutiselt peatada Tuneesia parlamendi töö 30 päevaseks perioodiks, mida võib pikendada, ning võtta kõigilt parlamendiliikmetelt puutumatus; arvestades, et sõjavägi blokeeris seejärel juurdepääsu parlamendile; arvestades, et pärast seda on mitme parlamendiliikme üle sõjaväekohtus kohut mõistetud; arvestades, et Tuneesia põhiseaduse artiklis 80 on sätestatud, et parlament peab kogu erakorralise seisukorra aja jooksul pidevalt koos käima ning et vabariigi president ei saa parlamenti laiali saata; arvestades, et 24. augustil 2021 pikendas president parlamendi tegevuse peatamise perioodi kuni edasiste korraldusteni;
H. arvestades, et 26. juulil 2021 sulges politsei telekanali Al Jazeera Tunise büroo; arvestades, et tegelikkuses on telekanali personalil siiski lubatud oma tegevust riigis jätkata;
I. arvestades, et riiklik korruptsioonivastane amet oli sunnitud 20. augustil 2021 oma kontorid sulgema, kuid selle kohta põhjendusi ei esitatud; arvestades, et siseministeerium on oma valdusse võtnud tuhandete rikkumisest teatajate isikuandmed;
J. arvestades, et tuhanded ettevõtjad ja kodanikuühiskonna osalejad on väidetavalt ilma vastava määruseta pandud reisikeelu alla, ning kümneid inimesi on koduarestis ja riikliku järelevalve all;
K. arvestades, et 22. septembril 2021 andis president välja presidendi dekreedi 117, millega peatati põhiseadus, välja arvatud selle preambul ja kaks esimest peatükki, mis käsitlevad üldisi sätteid, õigusi ja vabadusi; arvestades, et president võttis endale täielikud seadusandlikud volitused muuta dekreediga seadusi, millega reguleeritakse erakondi, valimisi, kohtusüsteemi, ametiühinguid ja ühendusi, ajakirjandusvabadust ja teabevabadust, justiitsministeeriumi korraldust, sisejulgeolekujõude, inimõigusi ja vabadusi, isikustaatuse seadustikku, sisejulgeolekujõude, tolli ja riigieelarvet;
L. arvestades, et presidendi dekreediga nr 117 keelati presidendi otsuste peale edasikaebamine kohtus, sealhulgas Tuneesia kõrgeimas halduskohtus ja kassatsioonikohtus; arvestades, et dekreediga anti korraldus sulgeda ajutine organ õigusaktide põhiseadusele vastavuse läbivaatamiseks (Instance provisoire de contrôle de constitutionnalité des lois), mis loodi põhiseadusega 2014. aastal enne Tuneesia konstitutsioonikohtu moodustamist;
M. arvestades, et Tuneesia kodanikuühiskond on avalikult väljendanud suurt muret õiguste ja vabaduste uute piirangute pärast; arvestades, et kodanikuühiskonnal, sealhulgas ametiühingutel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja erakondadel on alates 2011. aastast olnud oluline roll Tuneesia demokraatiale ülemineku kujundamisel ja tugevdamisel; arvestades, et hoolimata märkimisväärsest politseijärelevalvest tulid Tunises 10. oktoobril 2021 tuhanded inimesed tänavatele, et protesteerida president Kais Saiedi võimuhaaramise vastu;
N. arvestades, et 29. septembril 2021 nimetas president peaministriks Najla Boudeni; arvestades, et president kuulutas 11. oktoobril 2021. aastal välja uue valitsuse, mis koosneb 25 liikmest, kelle hulka kuuluvad ka varasemate, 2020. ja 2021. aasta valitsuste sise-, haridus- ja välisministrid;
O. arvestades, et EL on andnud Tuneesiale makromajandusliku finantsabina 2 miljardit eurot otsetoetusi demokraatiale ülemineku toetuseks, sealhulgas 2020. aastal 260 miljonit eurot ja alates 2021. aasta juunist 200 miljonit eurot;
1. on sügavalt mures seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu koondumise pärast president Kais Saiedi kätte; märgib, et selline võimu koondumine on vastuolus demokraatliku kontrolli- ja tasakaalustuspõhimõttega, eriti kui otsuste üle puudub igasugune kontroll ning pole võimalust neid edasi kaevata;
2. kutsub Tuneesia presidenti üles täielikult austama Tuneesia 2014. aasta põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi ning täielikult täitma Tuneesia rahvusvahelisi kohustusi;
3. kutsub presidenti üles võimaldama Tuneesial vastavalt oma põhiseaduslikule korrale naasta täieõigusliku parlamentaarse demokraatia juurde;
4. mõistab hukka mõne Tuneesia parlamendi liikme, näiteks Karama (väärikusliikumise) kaasasutaja Rached Khiari ässitavad avaldused, milles ta õigustas õpetaja Samuel Paty mõrvamist Prantsusmaal pühaduseteotuse tõttu;
5. nõuab tungivalt, et president võimaldaks sõltumatute riiklike reguleerivate asutuste, sealhulgas õigusaktide põhiseadusele vastavuse läbivaatamise ajutise organi ja riikliku korruptsioonivastase ameti täielikku ja nõuetekohast toimimist;
6. nõuab tungivalt, et president võtaks omaks kaasava ja osalussõbraliku lähenemisviisi, mis lubaks kodanikuühiskonna esindajaid kaasata kõigisse põhiseaduslikesse ja seadusandlikesse reformidesse juba nende varajases etapis, et viia need reformid võimalikult kiiresti lõpule; rõhutab, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile tuleks korrapäraselt esitada ajakohastatud teavet Tuneesia viimaste institutsiooniliste arengute kohta;
7. rõhutab, et eriti oluline on koostada põhiseaduslikud ja seadusandlikud tekstid, mis pakuvad kontrolli ja tasakaalu ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse osas vähemalt sama palju tagatisi kui Tuneesia 2014. aasta põhiseadus; märgib, et Tuneesia varasemad põhiseadused, mis küll ametlikult selliseid põhimõtteid tagavad, ei suutnud neid mitmete repressiivsete seaduste tõttu tõhusalt kaitsta; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid oleksid valmis Tuneesia ametivõimude taotlusel abistama Tuneesia institutsioone tehnilise abi andmisega;
8. võtab teadmiseks Najla Boudeni nimetamise Tuneesia esimeseks naispeaministriks; märgib, et tema volitusi piirab presidendi 22. septembri 2021. aasta dekreedis nr 117 sätestatud raamistik, mis koondab täidesaatva võimu presidendi kätte; märgib, et 11. oktoobril 2021 moodustati uus valitsus;
9. palub presidendil ümber mõelda oma seisukoht mitte toetada naiste ja meeste võrdseid õigusi eranditult kõigis valdkondades; nõuab lõpu tegemist naiste õiguslikule diskrimineerimisele pärimise, laste hooldusõiguse, koduomaniku õiguse, vanemapuhkuse õiguse ja tööõiguste valdkonnas, eelkõige koduabiliste ja naispõllumajandustootjate puhul; väljendab rahulolu 2017. aasta seadusega, mis käsitleb naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamist, ning nõuab selle täielikku rakendamist riigis, sealhulgas õiguskaitseametnike koolitamise kaudu, et vägistamise ja väärkohtlemise ohvritele saaks anda tõhusat tuge; nõuab, et EL jätkaks naiste varjupaikade toetamist Tuneesias, millest kõik neli on pidevalt ülerahvastatud;
10. peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata tugevale partnerlusele Tuneesiaga ei ole EL suutnud riiki alates araabia kevadest paremini toetada ega aidata saavutada head valitsemistava ja kaasavat majanduskasvu;
11. kinnitab veel kord ELi täielikku toetust Tuneesiale kui olulisele demokraatlikule partnerile selles piirkonnas;
12. kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles jätkama Tuneesia ametivõimude abistamist, sealhulgas makromajandusliku finantsabi ja COVAXi algatuse kaudu, tingimusel et kooskõlas ELi-Tuneesia assotsieerimislepingu artikliga 2 austatakse inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid; rõhutab, et vastutustundliku valitsuse loomine on oluline samm selles suunas;
13. kutsub komisjoni üles taasalustama kolmepoolset dialoogi Tuneesia kodanikuühiskonna, Tuneesia ametivõimude ja komisjoni vahel;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Tuneesia valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT L 97, 30.3.1998, lk 2.