RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Tuneesias
18.10.2021 - (2021/2903(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Pedro Marques, Maria Arena
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0523/2021
B9‑0526/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Tuneesias
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tuneesia kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. juulil 2021 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust ning tema 10. septembril 2021. aastal Tuneesias tehtud avaldusi ajakirjanikele,
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. veebruari 2021. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Vahemere uus tegevuskava“ (JOIN(2021)0002) ja sellele lisatud talituste ühist töödokumenti „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava“ (SWD(2021)0023),
– võttes arvesse ELi ja Tuneesia 1995. aasta assotsieerimislepingut,
– võttes arvesse Tuneesia 2014. aasta põhiseadust,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Tuneesia on ühinenud,
– võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mille Tuneesia ratifitseeris 1985. aastal,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Tuneesia 2010. aasta detsembri revolutsiooniga lõppes president Zine El Abidine Ben Ali autokraatlik valitsemine ja riigis algas uus mitme partei poliitika ajastu;
B. arvestades, et 25. juulil 2021 vabastas president Kais Saied ametist peaministri Hichem Mechichi, peatas parlamendi tegevuse esialgu 30 päevaks ja võttis parlamendiliikmetelt puutumatuse; arvestades, et president põhjendas seda sammu Tuneesia põhiseaduse artikliga 80, millega antakse presidendile volitused erakorraliste meetmete võtmiseks, et seista riigis silmitsi eelseisva kriisiga; arvestades, et põhiseaduse artiklis 80 on sätestatud, et eriolukordades toimib parlament koos presidendiga, korraldades alalise istungi;
C. arvestades, et Araabia Ühendemiraatide, Saudi Araabia ja Egiptuse valitsused kiitsid viivitamata president Saiedi algatust ja avaldasid sellele retoorilist toetust;
D. arvestades, et president Saied langetas selle otsuse tõsise majandus- ja tervishoiukriisi ajal, mil COVID-19 surmajuhtumite arv oli maailmas teisel kohal; arvestades, et sisepoliitilised erimeelsused on Tuneesia institutsioonilist süsteemi aastaid blokeerinud, takistades riigil 2014. aasta põhiseaduses sätestatud reformide elluviimist, eelkõige konstitutsioonikohtu loomist, ning majandusreformide elluviimist;
E. arvestades, et 22. septembril 2021 võttis president Saied vastu erakorralised meetmed, mis võimaldasid tal asendada valitsuse ja parlamendi ning juhtida riiki dekreedi alusel määramata ajaks, allutades seega 2014. aasta põhiseaduse kehtivuse tema enda otsusele;
F. arvestades, et 29. septembril 2021. aastal nimetas president Saied Tuneesia esimeseks naispeaministriks Najla Bouden Romdhane, et luua uus valitsus; arvestades, et president Saied teatas, et uus valitsus annab hädaolukorras aru talle, mitte peaministrile, vähendades seega peaminister Boudeni volitusi võrreldes tema eelkäija volitustega; arvestades, et peaminister Bouden teatas, et uue valitsuse peamine prioriteet on riigi rahanduse tasakaalustamine ja Tuneesiale vajalike majandusreformide jätkamine ning korruptsioonivastane võitlus riigis; arvestades, et 11. oktoobril 2021. aastal astus ametisse 24 ministrist ja riigisekretärist koosnev uus valitsus, sealhulgas 10 naist;
G. arvestades, et parlamendiliikmete puutumatuse äravõtmine on viinud mitme parlamendiliikme varasemate korruptsiooni ja pettusega seotud kohtuotsuste täitmisele pööramiseni; arvestades, et mõnel neist on mitteametlikult takistatud reisimist ja teised on koduarestis; arvestades, et avameelset parlamendiliiget ja rikkumisest teatajat Yassine Ayarit, kes paljastas Tuneesias mitu korruptsioonijuhtumit, on alates 28. juulist 2021 kinni peetud Mornaguia vanglas, kus ta kannab kahekuulist karistust, mille sõjakohus mõistis talle 2018. aastal Facebooki postituste eest, milles ta kritiseeris sõjaväge;
H. arvestades, et Tuneesia politsei sulges 26. juulil 2021 ilma selgitusi andmata Al Jazeera bürood Tunises; arvestades, et 6. oktoobril 2021 konfiskeerisid Tuneesia julgeolekujõud ringhäälinguseadmed, mida kasutas Ennahda erakonnale lähedal seisev telekanal Zitouna TV, pärast seda, kui sõltumatu audiovisuaalkommunikatsiooni ülemamet (HAICA) teatas, et kanal oli tegutsenud ebaseaduslikult; arvestades, et 3. oktoobril 2021 vahistasid Tuneesia ametivõimud Zitouna saatejuhi Amer Ayadi, keda süüdistati riigi julgeoleku vastases vandenõus; arvestades, et Zitouna TV võrk alustas tegevust 2012. aastal pärast president Ben Ali langemist;
I. arvestades, et Tuneesia üldine tööliit (UGTT) esitas 10. septembril 2021 tegevuskava riikliku nõuandekomitee loomiseks, et tagada riigis kaasavate sotsiaalsete ja poliitiliste reformide õigusraamistik, eelkõige poliitilise süsteemi ja valimisseaduse reformiks ning põhiseaduse muutmiseks;
J. arvestades, et Tuneesia on alates 1995. aastast olnud ELi lähedane partner, tehes koostööd Euroopa naabruspoliitika raames; arvestades, et alates 2011. aastast on EL andnud üle kahe miljardi euro ulatuses toetusi ja 800 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi, et toetada Tuneesia võetud kohustust minna üle demokraatiale; arvestades, et 2021. aasta mais tehti Tuneesia makromajandusliku finantsabi programmi raames kättesaadavaks 600 miljoni euro suurune osamakse, mille konkreetne eesmärk oli leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikke tagajärgi riigis;
1. on sügavalt mures seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu koondumise pärast üheainsa inimese, Kais Saiedi kätte; märgib, et sellisel määral võimu tsentraliseerimine on demokraatlike põhimõtetega vastuolus;
2. väljendab praegusel Tuneesia riigi noore demokraatia jaoks raskel hetkel selle rahvale kaastunnet ja toetust ning kordab, et tuneeslastel on seaduslik õigus demokraatlikule teele ja sotsiaal-majanduslikule heaolule;
3. väljendab muret presidendi ühepoolse otsuse pärast kirjutada põhiseadus ümber tingimustel, mis annavad talle peaaegu piiramatu võimu, sealhulgas õiguse anda ilma sekkumiseta dekreediga välja nn seadusandlikke tekste ja kuulutada need ülimuslikuks mis tahes järelevalve või kohtuliku kontrolli suhtes, samuti vabastada riigiametnikud ametist ja asendada nad liitlastega;
4. väljendab muret juba niigi terava sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemise pärast, mida praegune poliitiline kriis saab üksnes süvendada, mis võib omakorda viia Tuneesia majanduse rahvusvahelise isolatsioonini ja kahjustada Tuneesia kui piirkonna demokraatliku mudeli mainet välismaal;
5. kinnitab veel kord oma keskset veendumust, et demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine on Tuneesias kestliku ja tõeliselt kaasava majanduskasvu ja jõukuse ning sõnavabaduse, meeleavaldamise õiguse, reisimisõiguse, õiglase kohtumõistmise ning sõjaväekohtutes tsiviilisikute kohtumõistmise vältimise põhialused;
6. kiidab heaks UGTT sellekohased soovitused; on veendunud, et poliitilise süsteemi ja põhiseadusliku raamistiku mis tahes kohandamine peab toimuma kaasava dialoogi abil, millesse on kaasatud ametiühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid; kutsub Tuneesiat üles asutama konstitutsioonikohtu, et vältida oma põhiseaduse väärtõlgendusi ja vääritimõistmist mis tahes asjaomase osaleja poolt;
7. on mures hiljutise poliitikute vastu suunatud vahistamiste laine pärast ning Tuneesia demokraatlikus elus osalevate ringhäälinguettevõtete sulgemise pärast; kutsub Tuneesia ametivõime üles tagama riigis põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige väljendus- ja teabevabaduse täieliku austamise;
8. on seisukohal, et õigusriigi põhimõtte austamine ja kohtusüsteemi sõltumatus on demokraatia prioriteedid ja eeltingimused; nõuab sõltumatu kohtusüsteemi taastamist, mis peaks viima Tuneesia sõjaväekohtute reformimiseni, et vältida sõjalisi kohtuprotsesse tsiviilisikute üle;
9. väljendab muret kolmandate riikide osalejate sekkumise pärast, mis õõnestab Tuneesia demokraatiat ja tugevdab nende haaret piirkonnas; kutsub sellega seoses ELi institutsioone ja liikmesriike üles innustama valimispõhiste esindusdemokraatia mehhanismide taastamist Tuneesias, kuna need on selle riigiga tehtava majandus- ja rahanduskoostöö nurgakivi;
10. tuletab meelde, et Tuneesial on ELiga privilegeeritud suhe, kuna riik on piirkonnas peamine kaubanduspartner ja EL on revolutsioonile järgnenud kümne aasta jooksul investeerinud Tuneesia demokraatiale üleminekusse; on veendunud, et EL peaks jätkuvalt toetama Tuneesia jõupingutusi praegusest majandus- ja pandeemiakriisist ülesaamiseks, samas kui Tuneesia peaks kiiresti taastama oma demokraatlike institutsioonide rolli;
11. juhib tähelepanu sellele, et Tuneesia vajab kiiresti stabiilset valitsust, mida legitimeerib demokraatlik vastutus, et alustada uuesti kõnelusi Rahvusvahelise Valuutafondiga riigi majanduse taaskäivitamiseks hädavajaliku laenu väljamaksmise üle;
12. kutsub ELi üles jätkama programme, millega toetatakse Tuneesia kodanikke, ja suurendama praegust kriisi arvesse võttes vajaduse korral abi, sealhulgas tervishoiutoetust COVAXi mehhanismi kaudu, et aidata riigil COVID-19 pandeemia tõsise mõjuga toime tulla;
13. palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning liikmesriikidel jälgida tähelepanelikult olukorda Tuneesias ning palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendi väliskomisjonile ja inimõiguste allkomisjonile, et tagada nõuetekohane parlamentaarne dialoog selles olulises ja murettekitavas olukorras;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Tuneesia parlamendile ja valitsusele.