RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Tuneesias
18.10.2021 - (2021/2903(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Michael Gahler, David McAllister, Željana Zovko
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0523/2021
B9‑0528/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Tuneesias
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tuneesia kohta, eriti oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi suhete kohta Tuneesiaga praeguses piirkondlikus olukorras,[1]
– võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta,[2]
– võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet Tuneesia presidendi- ja parlamendivalimiste kohta, mis toimusid vastavalt 15. septembril ja 6. oktoobril 2019. aastal,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelist assotsieerimislepingut ning selle raames 2019. ja 2020. aastal toimunud mitmesuguseid temaatilisi kohtumisi,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi direktorite nõukogu 26. veebruari 2021. aasta järeldusi IV artikli kohase Tuneesiaga konsulteerimise kohta,
– võttes arvesse 4. juuni 2021. aasta ühiskommünikeed „For a renewed partnership“ (Uue partnerluse nimel) ELi ja Tuneesia suhete kohta,
– võttes arvesse Tuneesia presidendi Kais Saiedi 25. juuli 2021. aasta otsust võtta kasutusele põhiseaduse artiklis 80 osutatud volitused,
– võttes arvesse Tuneesia presidendi 26. juuli 2021. aasta dekreeti nr 2021‑69, millega lõpetati valitsusjuhi ja valitsuse liikmete ametiaeg,
– võttes arvesse Tuneesia presidendi 29. juuli 2021. aasta dekreeti nr 2021‑80 rahvaesindajate kogu volituste peatamise kohta,
– võttes arvesse Tuneesia presidendi 24. augusti 2021. aasta dekreeti nr 2021‑109 erakorraliste meetmete pikendamise ning rahvaesindajate kogu volituste peatamise kohta,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 27. juulil 2021. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 10. septembri 2021. aasta Tunise visiidi ajal tehtud tähelepanekuid,
– võttes arvesse Tuneesia presidendi 22. septembri 2021. aasta dekreeti nr 2021‑117 erakorraliste meetmete kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Tuneesia on ELi privilegeeritud partner ning et EL on vankumatult pühendunud Tuneesia demokraatiale ja peab Tuneesia abistamist ja toetamist enda jaoks oluliseks prioriteediks, nagu näitavad ka 2011., 2014. ja 2018. aasta valimisvaatlusmissioonid; arvestades, et käesoleval aastal möödub Tuneesia revolutsioonist kümme aastat ja tegemist on Tuneesia demokraatliku arengu olulise verstapostiga;
B. arvestades, et Tuneesia sotsiaal-majanduslik olukord on olnud raske – majandus on riigi sisepoliitilise olukorra tõttu stagnatsioonis ning COVID-19 pandeemia ja turismi lakkamine on seda veelgi süvendanud, ühtlasi valitseb riigi noorte seas suur tööpuudus, inflatsioon on kõrge, naaberriikide olukord põhjustab julgeolekuprobleeme, piirkond kaotab mõjuvõimu ja korruptsioon lokkab; arvestades, et selleks, et Tuneesia inimeste olukord veelgi ei halveneks ning riigis valitseks stabiilsus ja julgeolek, tuleb tegeleda probleemide algpõhjustega;
C. arvestades, et Tuneesia president Kais Saied kuulutas 25. juulil 2021. aastal, et võtab talle Tuneesia põhiseaduse artikliga 80 antud õigusega kasutusele erakorralised meetmed, sest riiki ähvardab vahetu oht, ning arvestades, et seejärel vabastas ta ametist peaminister Hichem Mechichi, peatas määramata ajaks riigi parlamendi töö, võttis kõikidelt parlamendiliikmetelt puutumatuse ja nimetas ametisse uue valitsuse; arvestades, et riigis puudub konstitutsioonikohus ning seetõttu ei saa parlamendiliikmed presidendi ühepoolset otsust erakorralise olukorra pikendamise kohta edasi kaevata, ehkki põhiseaduse vastavas artiklis on see võimalus ette nähtud; arvestades, et otsuse tähtajatus on tekitanud Tuneesia demokraatliku arengu ja põhiõiguste pärast suurt muret;
D. arvestades, et president Kais Saied andis 22. septembril 2021. aastal välja dekreedi nr 2021‑117, millega koondatakse kogu riigivõim isiklikult president Kais Saiedi kätte, kusjuures dekreeti nimetatakse kehtivaks ja põhiseadusest ülimuslikumaks, ehkki sellega õõnestatakse põhiseadust; arvestades, et õigusi ja vabadusi käsitlevaid põhiseaduse sätteid täidetakse ja järgitakse üksnes siis, kui need ei ole vastuolus presidendi dekreetidel põhinevate seaduste ja erakorraliste meetmetega; arvestades, et praegu on võim koondatud presidendi kätte määramata ajaks, ja arvestades, et demokraatlikus riigis peab valitsema võimude tasakaal ja lahusus;
E. arvestades, et Tuneesia rahvas reageeris presidendi algatusele algselt leplikult ja toetavalt, mis näitab, et üldsus oli riigis valitsenud keerulise sotsiaal-majandusliku olukorra ja valitsuse düsfunktsionaalsusega väga rahulolematu; arvestades, et nüüd on avalik arvamus muutunud ja kodanikuühiskond polariseerunud, nii et pühapäeviti korraldatakse meeleavaldusi nii president Kais Saiedi toetuseks kui ka tema vastu; arvestades, et 18 kohalikku ja rahvusvahelist vabaühendust on esitanud ühisdeklaratsiooni, milles hoiatatakse, et demokraatia on Tuneesias ohus; arvestades, et G7 riigid kutsusid Tuneesiat üles naasma põhiseadusliku korra juurde ja laskma parlamendil oma tööd jätkata;
F. arvestades, et Tuneesia kodanikuühiskond on hästi arenenud ja kindel ning riigil on rahvusliku dialoogiga suured kogemused; arvestades, et ajakirjandus- ja avaldamisvabadus on avatud, vaba ja demokraatliku ühiskonna lahutamatud osad; arvestades, et kodanikuühiskond on alates juulist rahvuslikust dialoogist kõrvale jäetud ja sellega ei ole president Kais Saiedi tegevuse asjus konsulteeritud;
G. arvestades, et Tuneesia majandus sõltub suurel määral välisinvesteeringutest, turismist ja ELi-suunalisest ekspordist; arvestades, et Maailmapanga hinnangul tuleb Tuneesia jooksevkonto ja valitsemissektori eelarve puudujäägi tõttu riigis läbi viia tugevad struktuurireformid; arvestades, et EL on Tuneesia suurim kaubanduspartner, kellega kauplemine moodustas 2020. aastal Tuneesia kaubandusmahust 57,9% (ELi saadeti 70,9% Tuneesia ekspordist ja EList toodi 48,3% Tuneesia impordist); arvestades, et majandus saab jõudsalt areneda ainult siis, kui demokraatia taastatakse ning riigis tagatakse julgeolek ja stabiilsus;
H. arvestades, et COVID-19 pandeemia on Tuneesia juba niigi habrast olukorda veelgi halvendanud; arvestades, et puudu on tulnud nii hapnikust kui ka vaktsiinidest, mis on mõlemad tervishoiukriisi tõhusaks lahendamiseks hädavajalikud; arvestades, et EL eraldas Tuneesiale hiljuti oma epideemiate vahendist 700 000 eurot, et aidata riigil COVID-19 pandeemiaga toime tulla, ning lisaks on paljud liikmesriigid andnud Tuneesiale märkimisväärses koguses rahalist ja humanitaarabi, sh arvukalt meditsiiniseadmeid ja vaktsiine;
I. arvestades, et EL on alates 2011. aastast teinud Tuneesia toetuseks suuri ja pidevaid jõupingutusi, andes ohtralt finantsabi paljudest rahastamisvahenditest, näiteks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, arengukoostöö rahastamisvahendist, ELi stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist, Euroopa Arengufondist ning ka makromajandusliku finantsabina; arvestades, et kõigi nimetatud rahastamisvahendite eesmärk on edendada demokraatiat, õigusriiki, poliitilist dialoogi, reforme, meedia mitmekesisust ja vaesuse kaotamist ning toetada demokraatlikke institutsioone, kodanikuühiskonda ja head valitsemistava; arvestades, et aastatel 2021–2027 asendab EL eri rahastamisvahendid uue naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ning selle raames antava ELi välisabi peamine eesmärk on tugevdada, toetada ja edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste austamist;
J. arvestades, et nõukogu poolt 2020. aasta novembris vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas kinnitas liit taas oma kohustust suurendada demokraatia edendamiseks tehtavaid pingutusi;
1. kinnitab oma pühendumust ELi ja Tuneesia partnerlusele ning Tuneesia demokraatlikule arengule; kordab, et õigusriigi põhimõtet, põhiseadust ja õigusraamistikku tuleb austada ka edaspidi ning et rahvast esindava institutsioonina on vaja korralikult toimivat ja legitiimset parlamenti; mõistab sellega seoses hukka president Kais Saiedi otsuse peatada Tuneesia parlamendi tegevus alates 2021. aasta 24. augustist määramata ajaks ning nõuab, et parlament jätkaks oma tegevust võimalikult kiiresti, järgides kõiki demokraatlikke standardeid; kutsub kõiki Tuneesia parlamendi liikmeid üles täitma funktsionaalses parlamendis endale rahva poolt antud ülesandeid, pingutama riigi majandusliku arengu nimel ning vältima vägivalla puhkemist ja riigi lõhenemist;
2. võtab teadmiseks, et vähemalt 73 Tuneesia parlamendi liiget on nõudnud parlamendi istungite jätkamist; rõhutab jõuliselt, et parlament on demokraatlikus riigis oluline institutsioon ja see on põhiseaduse reformimiseks hädavajalik; juhib tähelepanu asjaolule, et konstitutsioonikohtu puudumine võimaldab Tuneesias põhiseaduse artikli 80 väga ulatuslikku tõlgendamist ja kohaldamist ning takistab parlamendiliikmetel oma töö peatamise otsust ja muid presidendi poolt artikli 80 alusel võetud meetmeid edasi kaevata, et saada nendele õiguslik hinnang;
3. kordab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üleskutset taastada võimalikult kiiresti institutsiooniline stabiilsus ning eelkõige austada põhiõigusi ja hoiduda igasugusest vägivallast;
4. võtab teadmiseks, et 29. septembril 2021. aastal nimetati peaministriks Najla Bouden Romdhane ja 11. oktoobril nimetati ametisse ka ülejäänud ministrite kabineti liikmed; peab kiiduväärseks, et ministriteks nimetati ka naisi;
5. kutsub Tuneesia ametivõime üles austama põhiseadust ja tagama, et kõikide kodanike põhiõigusi austatakse; tuletab meelde, et põhi- ja inimõigused on võõrandamatud ja tingimusteta ülimuslikud, ning nõuab põhiseaduse rolli taastamist esmase õigusaktina; kutsub ametivõime üles vältima reisikeeldude ja koduarestide kehtestamisega kaasnevat õiguslikku ebakindlust; on seisukohal, et sõjaväekohtute kasutamine tsiviilisikute üle kohtu mõistmiseks on äärmiselt problemaatiline ning sellised kohtuprotsessid tuleb lõpetada;
6. rõhutab, et põhiseaduse ja poliitilise süsteemi muutmine saab toimuda üksnes põhiseadusega lubatud piirides; peab murettekitavaks, et presidendi dekreedis nr 2021‑117 ei ole öeldud, kui kauaks presidendile nii ulatuslik võim antakse; võtab teadmiseks Tuneesia Inimõiguste Kaitsmise Liidu ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide kriitika võimu koondamise kohta presidendi kätte; rõhutab, et demokraatlikus riigis peab valitsema võimude tasakaal ja lahusus;
7. rõhutab tungivat vajadust viia läbi struktuurireformid ja võtta kasutusele poliitikameetmed, et lahendada riigi sotsiaal-majanduslik kriis, ning peab kiiduväärseks, et peaminister Boudeni programmis tähtsustati eelkõige majanduse taastamist ja võitlust korruptsiooni vastu; kutsub kõiki sidusrühmi üles naasma tõhusa ja kaasava rahvusliku dialoogi juurde, et lõpetada erakorralised meetmed, taastada tavapärased poliitilised protsessid ja tugevdada demokraatlikke institutsioone, ning kutsub kõiki sidusrühmi samuti üles taasalustama struktuurireformide ja sotsiaal-majandusliku taastumise protsessi; kinnitab veel kord ELi vankumatut pühendumist Tuneesia toetamisele COVID-19 pandeemia tõttu süvenenud finants- ja majanduskriisist ülesaamisel ja demokraatia edasisel tugevdamisel; kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tõhustama Tuneesia ametivõimude, majandusüksuste ja kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi;
8. toonitab, et ELi ja Tuneesia tugeva partnerluse peamine alus on ühine arusaam õigusriigist, demokraatiast ja inimõigustest; rõhutab, et Rahvusvahelise Valuutafondi päästelaenu saamiseks vajalike struktuurireformide edukaks läbiviimiseks on vaja stabiilseid ja toimivaid institutsioone;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning Tuneesia presidendile, valitsusele ja parlamendile.