RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Nicaraguas
8.12.2021 - (2021/3000(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Leopoldo López Gil, Michael Gahler, David McAllister, Antonio Tajani, Paulo Rangel, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Antonio López‑Istúriz White, Isabel Wiseler‑Lima
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0581/2021
B9‑0581/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas[1],
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel Nicaragua kohta tehtud avaldusi, eelkõige 8. novembri 2021. aasta avaldust Nicaraguas toimunud valimiste kohta ja 10. juuni 2021. aasta avaldust halveneva poliitilise olukorra kohta Nicaraguas, ning tema pressiesindaja 6. mai 2021. aasta avaldust uue valimisseaduse kohta,
– võttes arvesse 59 riigi ühisavaldust Nicaragua kohta, mis võeti vastu 22. juunil 2021. aastal ÜRO Inimõiguste Nõukogu 47. istungjärgul,
– võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel[2],
– võttes arvesse nõukogu määruseid ja otsuseid, mis käsitlevad Nicaraguas toime pandavate inimõiguste raskete rikkumiste vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 11. oktoobri 2021. aasta otsust, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/1720, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas[3] ning millega pikendati neid sanktsioone 15. oktoobrini 2022,
– võttes arvesse USA riigisekretäri 8. novembri 2021. aasta avaldust Nicaragua ebademokraatlike valimiste kohta,
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) Peaassamblee 12. novembri resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni avaldusi, eelkõige 10. novembri 2021. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka Nicaraguas valimiste toimumise ajal teatatud inimõiguste rikkumised, ja 20. novembri 2021. aasta avaldust, milles rõhutatakse oma pädevust Nicaragua suhtes ja peetakse kahetsusväärseks Nicaragua otsust denonsseerida inimõiguste raskete rikkumiste olukorras ARO harta,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et 7. novembril 2021. aastal korraldas president Daniel Ortega režiim vaatemängu, millega püüdis jätta muljet, nagu oleks Nicaraguas toimunud valimisprotsess, kuigi tegelikkuses ei olnud see ei vaba ega õiglane, vaid oli läbinisti ebademokraatlik ja õiguspäratu; arvestades, et Ortega, kes on riiki juhtinud alates 2007. aastast, ennistas end ametisse viiendaks ametiajaks, st oma neljandaks järjestikuseks ametiajaks;
B. arvestades, et Ortega käskis kõigil teistel Nicaragua ametivõimudel võtta valmistulemuse mõjutamiseks kasutusele kõik kättesaadavad vahendid; arvestades, et 2021. aasta maist novembrini kõrvaldasid Nicaragua ametivõimud praktiliselt igasuguse tõsiselt võetava valimiskonkurentsi, tehes seda eri sektorites tegutseva 40 juhtisiku, sealhulgas opositsioonijuhtide, üliõpilaste, maapiirkondade juhtide, ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja äriringkondade esindajate pideva ahistamise, hirmutamise ja meelevaldse vangistamise abil, kusjuures seitse neist olid presidendivalimistel opositsioonierakondadesse kuulunud eelkandidaadid; arvestades, et meelevaldselt vahistatud isikute suhtes on algatatud menetlus, milles on rängalt rikutud menetluslikke tagatisi, ning et see näitab kohtusüsteemi sõltumatuse puudumist; arvestades, et petturlike valimiste eelsetel päevadel sagenesid inimõiguste rikkumised, mida väidetavalt panid toime peamiselt politseiametnikud, munitsipaalametnikud, paramilitaarjõudude teenistujad ning valitsuse liikmed ja toetajad; arvestades, et kõrgem valimisnõukogu (organ, mis on võimuerakonna täieliku kontrolli all) tühistas kolme peamise opositsioonierakonna õigusliku seisundi ja kõrvaldas need valimistelt;
C. arvestades, et Nicaragua kodanikuühiskonna organisatsioonide tehtud usaldusväärsete vaatluste kohaselt oli valimisaktiivsus hinnanguliselt 14,7–18,5 %, mitte 65 %, nagu oli kõrgema valimisnõukogu hinnang; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide teatel registreeriti valimispäeval rohkem kui 200 poliitilise vägivalla ja valimissurve avaldamise juhtumit;
D. arvestades, et valitsus on ajakirjandust, ajakirjandusvabadust ja õigust teabele üha enam sihikule võtnud ja rünnanud; arvestades, et valimispäeval ei lubatud rahvusvahelise meedia esindajatel riiki siseneda ning see oli käik, millega püüti veelgi suurendada läbinisti petturliku protsessiga seotud tsensuuri- ja varjamisalast tegevust;
E. arvestades, et Nicaragua valitsus on jätnud Nicaragua rahva ilma kodaniku- ja poliitilistest õigustest ning väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusest, keelustanud hulgaliselt kodanikuühiskonna organisatsioone ning ei ole täitnud Nicaragua põhiseadusest, Ameerika riikide demokraatiahartast ja rahvusvahelistest paktidest, mille osaline riik on, tulenevaid inimõiguste ja põhivabadustega seotud kohustusi;
F. arvestades, et Nicaragua valitsus on viimastel aastatel võtnud vastu üha piiravamaid seadusi, millega institutsionaliseeritakse repressioonid ja legaliseeritakse riigis niisuguste seaduste vastuvõtmisest saadik toime pandud diskrimineerivad teod; arvestades, et Nicaragua on muutunud hirmuvabariigiks, kus suur hulk kodanikke on sunnitud otsima varjupaika paguluses;
G. arvestades, et muu hulgas ülimalt väike valimisaktiivsus, opositsiooni ründamine ning inimeste kodaniku- ja poliitiliste õiguste mahasurumine on märk sellest, et Ortega režiim on valimisprotsessi usaldusväärsuse täielikult põrmustanud ja mis tahes tulemuse õiguspärasuse olematuks teinud;
1. mõistab kõige karmimal viisil hukka Ortega-Murillo režiimi poolt 7. novembril 2021. aastal korraldatud valimistega seotud vaatemängu; kuulutab tulemuse õiguspäratuks, kuna valimisprotsessis rikuti kõiki rahvusvahelisi demokraatlikke standardeid, mis kehtivad usaldusväärse, kaasava, õiglase ja läbipaistva minimaalse valimiskonkurentsi suhtes; rõhutab, et parlament ei tunnusta praegu ega tulevikus ühtegi võltshääletuse tulemusel tekkinud institutsioonilist võimu; toetab avaldusi, milles kinnitatakse, et nende valimistega viidi lõpule Nicaragua üleminek autokraatlikule riigikorrale;
2. mõistab hukka vägivalla, poliitilise opositsiooni juhtide süstemaatilise mahasurumise, kodanikuühiskonna osalejate, inimõiguste kaitsjate ja meedia allasurumise, nende vastu toime pandud kuritegude laialdase karistamatuse ning Nicaragua valitsusametnike püsiva korruptsiooni; tuletab meelde, et need teod kujutavad endast inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte selget rikkumist ning näitavad president Daniel Ortega, asepresident Rosario Murillo ja Nicaragua valitsusametnike jätkuvat suutmatust neid põhimõtteid ja väärtusi kaitsta;
3. kordab oma nõudmist vabastada viivitamata ja tingimusteta kõik meelevaldselt kinnipeetud poliitvangid, opositsiooniaktivistid, inimõiguste ja keskkonnakaitsjad ja ajakirjanikud ning tühistada nende vastu algatatud kohtumenetlused; mõistab hukka nende jätkuva psühholoogilise ja füüsilise väärkohtlemise politsei- ja vanglavõimude poolt, kelle sihtmärgiks on eelkõige naised, ning olukorra, kus mõningaid neist hoitakse isolatsioonis, ilma et neil oleks võimalik võtta ühendust advokaatide ja pereliikmetega või saada arstiabi;
4. nõuab, et kooskõlas Nicaragua põhiseaduse ning rahvusvaheliste lubaduste ja kohustustega tagataks erapooletute, põhjalike ja sõltumatute uurimiste abil õiglus ja vastutavus kõigi ohvrite eest; nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud korraldaksid põhjalikud struktuurireformid, et tagada õiguslikud miinimumtagatised ja nõuetekohane menetlus; kutsub taas Nicaragua ametivõime üles tunnistama kehtetuks piiravad ja karistavad seadused, mille eesmärk on suruda maha kodanikuühiskonna organisatsioone, opositsioonierakondi ja üksikisikuid, kes avaldavad Ortega režiimi suhtes kriitilisi arvamusi; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama ÜRO Inimõiguste Nõukogus uurimis- ja vastutavusmehhanismi loomist;
5. nõuab, et Nicaragua ametivõimud järgiksid ja austaksid inimõigusi ning lubaksid Nicaragua rahval kasutada oma kodaniku- ja poliitilist õigust võtta osa vabadest ja õiglastest valimistest, ning nõuab seetõttu valimiste korraldamist kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja Ameerika riikide demokraatiahartaga ning seda, et rahvusvahelistel organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel lubataks riiki siseneda ja seal vaatlemisega tegeleda; märgib, et Nicaragua režiimiga dialoogi pidamise eeltingimused on vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamine, vabaduste taastamine ja represseerimise lõpetamine, poliitvangide vabastamine, meelevaldselt laiali saadetud erakondade õigusliku seisundi taastamine ja pagenud isikute tagasipöördumine nii, et neid ei tõrjuta ja neile antakse täielikud tagatised;
6. kinnitab veel kord ELi solidaarsust Nicaragua rahvaga; juhib tähelepanu sellele, et EL ja selle liikmesriigid peaksid jätkama oma humanitaarabi andmist, et toetada kõige haavatavamaid; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jälgima tähelepanelikult kohapealset olukorda oma Nicaraguas olevate esindajate ja saatkondade kaudu, sealhulgas kohtuprotsesside jälgimise kaudu ning vanglas või koduarestis viibivate valitsuskriitiliste isikute ja opositsioonijuhtide külastamise teel, ning hõlbustama erakorraliste viisade väljastamist ja pakkuma asjakohasel juhul liikmesriikides poliitilistel põhjustel ajutist varjupaika; nõuab, et Euroopa välisteenistus suurendaks kohapeal ELi delegatsiooni kaudu oma pingutusi tõhustada korrapärast dialoogi Nicaragua kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega, et toetada nende asendamatut tööd;
7. kordab, et Nicaragua sügava poliitilise kriisi ainus lahendus on kaasav ja sisukas riigisisene dialoog; mõistab karmilt hukka Nicaragua režiimi korduva tagasitõmbumise ja soovimatuse sellist protsessi alustada; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid kodanikuühiskonna praeguseid ja tulevasi püüdlusi luua tingimused dialoogiks, millega kaasneb demokraatiale üleminek, järgides 2019. aasta märtsi kokkulepetes kehtestatut;
8. rõhutab, et Nicaragua režiimi korruptsioon ja patrimoniaalne kord, mis hõlmab ka loodusvarade hävitamist, on endeemiline ja väga levinud; nõuab sellega seoses, et EL ja selle liikmesriigid jälgiksid vahendeid, mida Euroopa eraldab Nicaraguale, sealhulgas mitmepoolsete ja finantseerimisasutuste kaudu, et hoida ära nende jõudmine korrumpeerunud režiimi kätesse ja tagada, et need oleksid suunatud otse kohalikule elanikkonnale;
9. toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldust, mille kohaselt kaalub ta kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, et võtta lisameetmeid, sealhulgas meetmeid, mis võivad olla individuaalsetest piirangutest ulatuslikumad, ning püüab samal ajal hoiduda meetmetest, mis võivad Nicaragua rahva olukorda veelgi raskemaks muuta; tunneb heameelt asjaolu üle, et niisuguste isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, on lisatud paljude teiste hulgas ka Rosario Murillo ja et selle loetelu kehtivust on pikendatud 2022. aasta oktoobrini; nõuab, et sellesse loetellu lisataks viivitamata ka Daniel Ortega;
10. peab kahetsusväärseks, et Nicaragua välisminister denonsseeris 19. novembril Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) harta, ning rõhutab, et see otsus tähendab ka loobumist ARO inimõiguste kaitseks loodud piirkondlikest mehhanismidest; toonitab, et niisuguse taganemise jõustumine võib võtta aega kuni kaks aastat; tuletab meelde, et kuigi Nicaragua loobus harta kohaldamisest, on tema suhtes endiselt siduvad niisugused kohustused, mis tulenevad muudest ARO dokumentidest, sealhulgas Ameerika inimõiguste konventsioonist;
11. kutsub rahvusvahelist üldsust ja sarnaselt meelestatud demokraatlikke partnereid üles suurendama mitmepoolsetel foorumitel kooskõlastatult Nicaragua režiimile poliitilise surve avaldamist ja selle isoleerimist, et aidata Nicaragua rahval taastada kiiresti ja täielikult demokraatlik kord ning rahva suveräänsus;
12. tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika vahelist assotsieerimislepingut silmas pidades austama ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste järgimise põhimõtteid; kordab oma nõudmist, et praegust olukorda arvesse võttes rakendataks assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit;
13. kordab oma nõudmist, et Alessio Casimirri antaks viivitamata Itaaliale välja;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0359.
- [2] ELT L 346, 15.12.2012, lk 3.
- [3] ELT L 361, 12.10.2021, lk 52.