RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Nicaraguas
8.12.2021 - (2021/3000(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Tilly Metz, Jordi Solé, Anna Cavazzini, Francisco Guerreiro, Hannah Neumann, Ignazio Corrao, Diana Riba i Giner
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0581/2021
B9‑0583/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 31. mai 2018. aasta[1], 14. märtsi 2019. aasta[2], 19. detsembri 2019. aasta[3], 8. oktoobri 2020. aasta[4] ja 8. juuli 2021. aasta[5] resolutsiooni,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldusi Nicaragua teemal, eelkõige 8. novembri 2021. aasta avaldust Nicaragua valimiste kohta,
– võttes arvesse nõukogu 4. mai 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/607, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/1720, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas[6], ja nõukogu 4. mai 2020. aasta rakendusmäärust (EL) 2020/606, millega rakendatakse määrust (EL) 2019/1716, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas[7], ning otsust, millega pikendatakse selliste sanktsioonide kehtivust 15. oktoobrini 2022,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 13. septembril 2021. aastal Inimõiguste Nõukogu 48. istungjärgul antud suulist ajakohastatud ülevaadet inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee 11. novembri 2021. aasta lõppmärkusi Nicaraguat käsitleva viienda korralise aruande kohta,
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni Peaassamblee 12. novembri 2021. aasta resolutsiooni valimiste kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 20. novembri 2021. aasta avaldust inimõiguste tõsiste rikkumiste kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 9. detsembril 1998. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud deklaratsiooni üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike organite õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi,
– võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, mida ajakohastati 2008. aastal,
– võttes arvesse 4. märtsil 2018 Costa Ricas Escazús allkirjastatud piirkondlikku lepingut, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas,
– võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel[8], eelkõige selle artiklit 1,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et inimõiguste olukord Nicaraguas tekitab endiselt sügavat muret, eelkõige seoses poliitiliste õiguste kasutamisega 7. novembril 2021 aset leidnud näivvalimistel, mis toimusid presidendivalimiste eelkandidaatide, opositsioonijuhtide, üliõpilaste ja maapiirkondade juhtide, ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja põlisrahvaste esindajate süstemaatilise meelevaldse vahistamise ja vangistamise, ahistamise ja hirmutamise taustal; arvestades, et meelevaldselt vahistatud isikutele on esitatud ebamäärased kriminaalsüüdistused, mille kohta puuduvad tõendid ja mille menetlemisel on rängalt rikutud menetluslikke tagatisi; arvestades, et endiselt on vahi all 159 inimõiguste kaitsjat ja poliitilist oponenti ning rohkem kui 103 000 Nicaragua kodanikku elab eksiilis; arvestades, et 2021. aasta novembri seisuga hoitakse enamikku kinnipeetavaid isolatsioonis ja kohtud keelduvad menetluste kohta teavet andmast;
B. arvestades, et 2021. aasta augustis tühistas kõrgem valimisnõukogu meelevaldselt erakonna „Kodanikud vabaduse eest“ juriidilise isiku staatuse, tunnistades selle kandidatuurid kehtetuks, ilma et erakonnal oleks lubatud ennast kaitsta; arvestades, et maikuus diskvalifitseeriti veel kaks erakonda, kõrvaldades nii kõik peamiste opositsioonirühmituste kandidaatide võimalused; arvestades, et 7. novembri 2021. aasta presidendi- ja parlamendivalimistel valiti pettusesüüdistuste saatel tagasi ametisolev president Daniel Ortega, kes on juhtinud riiki 2007. aastast, ja kõrgema valimisnõukogu andmetel hääletas tema poolt umbes 75 % valijaid ja valimisaktiivsus oli 65 %; arvestades, et Nicaragua kodanikuühiskonna organisatsioonide vaatluste kohaselt oli tegelik valimisaktiivsus palju madalam, kuna hääletamisest hoidumise määr oli ligikaudu 81 %;
C. arvestades, et rünnakud väljendusvabaduse vastu on sagenenud ning riigiprokuratuur on ähvardanud mitmeid ajakirjanikke ja meediatöötajaid, mistõttu paljud neist lahkuvad kaitset otsides Nicaraguast; arvestades, et sarnaselt sellele represseeritakse inimõiguste kaitsjaid, keskkonnakaitsjaid, nais- ja LGBTIQ aktiviste, ühiskondlikke ja poliitilisi liidreid, ettevõtete juhte, juriste ning meditsiinitöötajaid ja valitsusväliste organisatsioonide töötajaid; arvestades, et ainuüksi 28. juulist kuni 26. augustini andsid ametivõimud korralduse sulgeda 45 mittetulundusühendust, sealhulgas kuus rahvusvahelist abiorganisatsiooni, mitu meditsiiniliitu, kes kritiseerivad valitsuse reageerimist COVID-19 pandeemiale, ja naisorganisatsioone;
D. arvestades, et ametlikud andmed näitavad, et ainuüksi juunis ja juulis broneeris Costa Ricas varjupaiga taotlemiseks aja rohkem Nicaragua kodanikke kui 2021. aasta esimese viie kuu jooksul kokku; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku juulis ja augustis läbi viidud humanitaarolukorra hindamise kohaselt on üle kolme neljandiku Costa Ricas asuvatest Nicaragua pagulastest ja varjupaigataotlejatest näljas, saades COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju tõttu süüa vaid üks või kaks korda päevas;
E. arvestades, et inimõiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste jätkuv halvenemine leiab aset kasvava ja endeemilise vägivalla kontekstis; arvestades, et Nicaragua põlisrahvad on pidanud taluma sagedasi agressioone ja asjaolu, et nende õigusi ei kaitsta, lisaks keskkonnaseisundi halvenemisele, mille on põhjustanud ulatuslik karjakasvatus ning ebaseaduslik metsaraie ja kaevandamine; arvestades, et alates 2020. aasta jaanuarist Nicaraguas seoses territoriaalsete vaidlustega ja põlisrahvaste vastu toime pandud mõrvad ja agressiooniaktid on jätkuvalt karistamata, eelkõige Kariibi mere põhjaranniku autonoomses piirkonnas toime pandud teod, sealhulgas üheksa põliselaniku mõrvamine 23. augustil ja kahe naise seksuaalne kuritarvitamine rünnakus, mis oli seotud maavaidlusega kulla kaevandamise üle Sauni territooriumidel; arvestades, et Nicaraguas tapeti 2020. aastal 12 keskkonnaliidrit (2019. aastal oli neid 5), mis tähendab, et võttes aluseks rahvaarvu, oli see 2020. aastal maa- ja keskkonnakaitsjate jaoks kõige ohtlikum riik;
F. arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide teatel registreeriti valimispäeval rohkem kui 200 poliitilise vägivalla ja valimissurve avaldamise juhtumit, mis hõlmasid peamiselt riigitöötajate, avaliku sektori töötajate, üliõpilaste ja meditsiinitöötajate hirmutamist, ahistamist, ähvardamist ja väljapressimist eesmärgiga sundida neid valima;
G. arvestades, et Nicaragua valitsus on viimastel aastatel vastu võtnud üha piiravamaid seadusi, nagu välisagentide reguleerimise seadus, küberkuritegevuse vastane eriseadus, vaenukuritegude vastane seadus, seadus rahva õiguse kohta iseseisvusele, suveräänsusele ja enesemääramisele rahu nimel, seadus, millega muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku ning põhiseaduse artikli 37 muudatus; arvestades, et seda õiguslikku mehhanismi kasutati selleks, et takistada 7. novembril 2021 vabade ja läbipaistvate üldvalimiste läbiviimist, sealhulgas opositsioonikandidaatide osalemist;
H. arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine on ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa;
1. mõistab hukka 7. novembri 2021. aasta valimiste puhul demokraatlike tagatiste puudumise ja valimistulemuste õiguspärasuse puudumise; mõistab hukka igasuguse tõsisema valimiskonkurentsi kõrvaldamise, millega jäeti Nicaragua rahvas ilma õigusest oma esindajaid vabalt valida, ja valimisprotsessi usaldusväärsuse hävitamise, mis saavutati presidendivalimiste eelkandidaatide, opositsioonijuhtide, üliõpilaste ja maapiirkondade juhtide, ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja äriringkondade esindajate süstemaatilise vangistamise, ahistamise ja hirmutamise teel;
2. mõistab hukka asjaolu, et Nicaragua rahvalt on võetud väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadus ning et teisitimõtlejad sunnitakse vaikima, arvukad kodanikuühiskonna organisatsioonid on kuulutatud ebaseaduslikuks ning riigi repressioonidel ei näi lõppu tulevat;
3. mõistab teravalt hukka asjaolu, et üha suureneva polariseerumise ning hirmutamise ja ähvardamise õhkkonna laiemas kontekstis piiratakse Nicaraguas aina enam kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja erimeelsuse avaldusi, ning selle on hukka mõistnud ka inimõiguste kaitsjad riigis; mõistab hukka asjaolu, et murettekitavalt sagenevad opositsioonierakondade, ajakirjanike ja muude meediatöötajate, üliõpilaste, põlisrahva, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna liikmete ning kõigi eelnimetatute pereliikmete hirmutamise, häbimärgistamise, ähvardamise, vahendite konfiskeerimise ja meelevaldse vahistamise juhtumid; mõistab lisaks hukka kasvava vägivalla ja hirmutamise, sealhulgas naiste tapmised, millega puutuvad riigis kokku inimõiguste kaitsjad, LGBTIQ kogukonna liikmed, naisaktivistid ja põlisrahvaste aktivistid; peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et ei ole võetud otsustavaid meetmeid, et tagada õiglus inimõiguste ränkade rikkumiste ohvritele, sealhulgas poliitilistel põhjustel vabadusest ilma jäetud isikute tingimusteta vabastamine;
4. rõhutab, et jätkuvad vahistamised ja repressioonid ning hirmutamine ja ahistamine välistavad vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamise võimaluse, õõnestades seeläbi usaldust institutsioonide vastu, võimendades veelgi demokraatlike institutsioonide juba niigi halba olukorda ja viies lõpule Nicaragua valitsuse ülemineku autokraatiale; kordab, et Nicaragua elanikel peaks olema võimalik kasutada oma hääleõigust ilma hirmutamise, vägivalla või haldussekkumiseta, et need, kes soovivad oma kandidatuuri esitada, peaksid saama seda teha takistusteta ning et valijatel peaks olema võimalik osaleda valimiskampaaniates;
5. rõhutab vaba ja sõltumatu meedia tähtsust demokraatlikus ühiskonnas ning tuletab meelde, et on oluline, et meedia saaks kajastada kõigi kandidaatide valimiskampaaniaid, ilma ametivõimude sekkumise või nende kehtestatud põhjendamatute piiranguteta; kutsub Nicaragua valitsust üles lõpetama ajakirjanike ja sõltumatu meedia kriminaliseerimine ja kohtulikule vastutusele võtmine;
6. nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus taastaks tagatised, et kõik nicaragualased saaksid oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi täiel määral kasutada, lõpetaks opositsiooni, ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna tagakiusamise ning vabastaks viivitamata ja tingimusteta 2018. aasta aprillist saadik kinni peetud isikud ja tühistaks kõik nende vastu algatatud kohtumenetlused; nõuab, et korraldataks valimised kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja Ameerika demokraatiahartaga, et Nicaragua rahval oleks võimalik oma demokraatlikke püüdlusi ellu viia;
7. rõhutab ja tunnustab kodanikuühiskonna, inimõiguste kaitsjate ja keskkonnakaitsjate ning ajakirjanike keskset rolli Nicaraguas ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles maksma välja toetuseid ja seadma prioriteediks toetuse andmise selle riigi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, inimõiguste kaitsjatele ja keskkonnakaitsjatele ning rakendama meetmeid ja programme, mille eesmärk on parandada eksiilis viibivate kaitsjate julgeolekut;
8. rõhutab, kui oluline on ehitada üles aktiivne ja mõjukas kodanikuühiskond, mis põhineb demokraatial, võrdsusel ning sõna- ja ühinemisvabadusel, ning seda edendada ja kaitsta; kordab sellega seoses oma üleskutset Nicaragua valitsusele hoiduda tegevusest, mis ahendab kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate tegutsemisruumi, ning võimaldada kodanikuühiskonna organisatsioonidel tegutseda turvalises ja soodsas keskkonnas kättemaksu kartmata;
9. nõuab selliste piiravate seaduste tühistamist, nagu välisagentide reguleerimise seadus, küberkuritegevuse vastane eriseadus, vaenukuritegude vastane seadus, seadus rahva õiguse kohta iseseisvusele, suveräänsusele ja enesemääramisele rahu nimel ning seadus, millega muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku; on kindlalt vastu institutsioonide ja seaduste väärkasutamisele Nicaragua autoritaarse valitsuse poolt eesmärgiga kriminaliseerida kodanikuühiskonna organisatsioone ja poliitilisi oponente;
10. on vapustatud keskkonnakaitsjate üha sagenevast kriminaliseerimisest ja tagakiusamisest Nicaraguas, sealhulgas eksiilis viibiva bioloogi ja keskkonnakaitsja Amaru Ruizi jätkuvast kriminaliseerimisest; mõistab hukka Nicaragua põlisrahvaste vastu suunatud jätkuvad rünnakud ja agressioonid, mis üheskoos ulatuslikust karjakasvatusest ja ebaseaduslikust metsaraiest ja kaevandamisest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemisega ohustavad tõsiselt nende inimõiguseid; kutsub Nicaragua valitsust üles täitma Escazú lepingust tulenevaid kohustusi tagada keskkonnainfo kättesaadavus ja üldsuse osalemine keskkonnaasjades ning võimalus keskkonnaküsimustes kohtusse pöörduda;
11. kutsub Nicaragua valitsust üles kiiresti lubama rahvusvahelistel organisatsioonidel, sealhulgas Ameerika Inimõiguste Komisjonil ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürool riiki tagasi pöörduda, et inimõiguste olukorda jälgida;
12. kutsub Nicaragua valitsust üles looma sõltumatut uurimisüksust, kuhu kuuluvad rahvusvahelised eksperdid, et teostada järelevalvet riigiprokuratuuri usaldusväärsete, erapooletute ja põhjalike uurimiste üle, mis puudutavad kõrgete politseiametnike väidetavat vastutust 2018. aasta repressioonide raames ja pärast seda toime pandud ränkade inimõiguste rikkumiste eest; kutsub Nicaragua institutsioone üles juurima välja karistamatust inimõiguste raskete rikkumiste ja kuritarvituste eest ning tagama ohvritele juurdepääsu õiguskaitsele ja täielikule hüvitisele;
13. nõuab, et EL ja selle institutsioonid toetaksid kindlalt Ameerika Inimõiguste Komisjoni olemasolu ja tegevust;
14. nõuab, et EL seaks oma välistegevuse ja dialoogi abil jätkuvalt esikohale demokraatia, õigusriigi, võrdsuse ja meediavabaduse edendamise ning teeks koostööd rahvusvahelise kogukonnaga, et kaitsta Nicaraguas dialoogi, demokraatiat ja inimõigusi; palub ELi delegatsioonil Nicaraguas jälgida tähelepanelikult riigis toimuvat, sealhulgas jälgida kohtuprotsesse ning külastada vanglas või koduarestis viibivaid opositsiooniliidreid ja valitsuse kritiseerijaid; kutsub komisjoni üles tagama, et tema koostööabi suurendab toetust kodanikuühiskonnale, eelkõige inimõiguste kaitsjatele, ega aita mingil viisil kaasa Nicaragua ametivõimude praegusele repressiivsele poliitikale;
15. kutsub nõukogu üles kaaluma sanktsioonide sihtmärgiks olevate isikute ja üksuste loetelu laiendamist ning rõhutab, et kohaldatavad sanktsioonid ei tohi kahjustada Nicaragua rahvast; tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika vahelist assotsieerimislepingut silmas pidades austama ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste järgimise põhimõtteid; nõuab, et praegust olukorda silmas pidades võetaks assotsieerimislepingu IV osa suhtes kasutusele lepingu demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste klausel; kutsub nõukogu üles hoiduma jätkuvalt selliste meetmete võtmisest, mis võivad Nicaragua rahva olukorda raskendada, ning suunama järjepidevalt oma tegevuse ainult neile, kes vastutavad Nicaraguas demokraatiavastaste arengusuundade eest;
16. kutsub ELi delegatsiooni ja kohapeal diplomaatilisi esindusi omavaid liikmesriike üles täielikult rakendama ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ja pakkuma kinnipeetavatele inimõiguste kaitsjatele kogu asjakohast toetust, sealhulgas vanglakülastused ja kohtuprotsesside jälgimine, mõistma avalikult hukka inimõiguste kaitsjate ja sõltumatu meedia väärkohtlemise ning toetama nende tööd; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriike lisaks üles kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et suurendada toetust inimõiguste kaitsjate tööle ning vajaduse korral hõlbustada erakorraliste viisade väljastamist ja pakkuda liikmesriikides ajutist varjupaika;
17. kutsub Nicaraguas tegutsevaid Euroopa ettevõtteid üles tagama, et kogu nende tarneahelas täidetakse punktipealt inimõiguste alast hoolsuskohustust;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.