RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Nicaraguas pärast 7. novembri valimisi
8.12.2021 - (2021/3000(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Pedro Marques, Javi López
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0581/2021
B9‑0585/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas pärast 7. novembri valimisi
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas[1],
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel Nicaragua kohta tehtud avaldusi, eelkõige 8. novembri 2021. aasta avaldust hiljutiste valimiste kohta,
– võttes arvesse assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel[2] (ELi ja Kesk-Ameerika vaheline assotsieerimisleping),
– võttes arvesse nõukogu määrusi ja otsuseid, mis käsitlevad Nicaraguas toime pandavate inimõiguste raskete rikkumiste vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 11. oktoobri 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/1800, millega muudetakse otsust (CFSP) 2019/1720, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas ning millega pikendati neid sanktsioone 15. oktoobrini 2022[3],
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse Ameerika Ühendriikide presidendi Bideni 16. novembri 2021. aasta meedet „Teadaanne Nicaraguas demokraatiat ohustava poliitika või tegevuse eest vastutavate isikute sisserändajana või muu kui sisserändajana riiki sisenemise peatamise kohta“,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 20. novembri 2021. aasta avaldust, milles kinnitatakse veel kord pädevust Nicaragua suhtes ja väljendatakse kahetsust Nicaragua otsuse üle denonsseerida tõsiste inimõiguste rikkumiste olukorras ARO harta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et 7. novembril 2021 toimusid Nicaraguas väidetavate pettuste tõttu nn fiktiivsed presidendi- ja parlamendivalimised; arvestades, et alates 2021. aasta juunist on Ortega režiim vangistanud 50 kõige silmapaistvamat poliitilist oponenti, sealhulgas presidendivalimiste kandidaate; arvestades, et Nicaragua kõrgem valimisnõukogu (el Consejo Supremo Electoral) tühistas režiimi korraldusel kõigi sõltumatute opositsioonierakondade ja presidendivalimiste seitsme kandidaadi juriidilise isiku staatuse;
B. arvestades, et pärast seda, kui peaaegu pooled hääled olid loetud, teatas kõrgem valimisnõukogu, et Daniel Ortega, olles kogunud 75 % häältest ja 65 % valimisaktiivsusest, kindlustas endale neljandat korda järjest tagasivalimise; arvestades, et Nicaragua rahvuskogu 91 kohast 75 kohta kontrollib FSLN (el Frente Sandinista de Liberación Nacional - Sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne); arvestades, et Walter Espinoza (kelle parteil Partido Liberal Constitucionalista on 14 % häältest ja kümme kohta) on parlamendi peamine opositsiooniliige; arvestades, et Nicaragua kodanikuühiskonna organisatsioonide vaatluste kohaselt oli valimisaktiivsus hinnanguliselt palju madalam: hääletamisest hoidumise määr oli ligikaudu 81,5 %;
C. arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide teatel registreeriti valimispäeval 285 poliitilise vägivalla ja valimissurve avaldamise juhtumit, mis hõlmasid peamiselt riigitöötajate, avaliku sektori töötajate, üliõpilaste ja meditsiinitöötajate hirmutamist, ahistamist, ähvardamist ja väljapressimist eesmärgiga sundida neid valima; arvestades, et Nicaragua valitsus on jätnud Nicaragua rahva ilma kodaniku- ja poliitilistest õigustest ning väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusest, keelustanud hulgaliselt kodanikuühiskonna organisatsioone ega pole täitnud inimõiguste ja põhivabadustega seotud kohustusi, mis tulenevad Nicaragua põhiseadusest, Ameerika riikide demokraatiahartast ja rahvusvahelistest paktidest, mille osaline riik on;
D. arvestades, et Nicaragua valitsus on viimastel aastatel võtnud vastu üha piiravamaid seadusi, millega institutsionaliseeritakse repressioonid ja legaliseeritakse riigis seaduste vastuvõtmisest saadik toime pandud teod; arvestades, et Nicaragua on muutunud hirmuvabariigiks, kus rohkem kui 140 000 kodanikku on sunnitud otsima varjupaika paguluses; arvestades, et 2020. aastal elas 47 % Nicaragua kodanikest Costa Ricas vaesuses, enam kui kolm neljandikku neist sai süüa vaid korra päevas, 41 %-l ei olnud stabiilset sissetulekuallikat ja ühel viiendikul puudus järgmiseks kuuks kindel eluase;
E. arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjoni 25. oktoobri 2021. aasta aruandes „Nicaragua: Concentration of Power and the Undermining of the Rule of Law“ (Nicaragua: mõjuvõimu koondumine ja õigusriigi õõnestamine) märgiti, et valitsus on loonud Nicaraguas repressioonide, korruptsiooni, valimispettuse ja struktuurse karistamatuse kaudu politseiriigi, et saavutada oma „alaline võimul püsimine ning privileegide ja immuniteetide säilitamine“;
F. arvestades, et üle 40 riigi on Nicaragua valimised kategooriliselt hukka mõistnud ja keeldunud neid demokraatlikeks tunnistamast; arvestades, et 10. novembril 2021. aastal võeti ARO peaassambleel vastu resolutsiooni eelnõu, milles märgitakse, et Nicaragua valimistel puudub demokraatlik legitiimsus; arvestades, et kättemaksuks teatas Nicaragua valitsus et alustab kaheaastast AROst väljaastumise protsessi;
G. arvestades, et valimiste ajal ei lastud seitsmel rahvusvahelisel meediakanalil valimiste kajastamiseks riiki siseneda; arvestades, et sõltumatud ajakirjandusühendused on hukka mõistnud vähemalt 52 sõltumatute ajakirjanike vastu suunatud rünnakut, mis toimusid ajavahemikul 25. oktoobrist kuni 7. novembrini 2021; arvestades, et 7. novembril akrediteeriti ainult ametlikud meediakanalid, millega rikuti õigust teabele ja väljendusvabadust;
H. arvestades, et 3.–7. novembrini 2021 teatati riigis 35 meelevaldsest kinnipidamisest; arvestades, et ainult üheksa vangi on vabastatud ja 26 on endiselt vangistuses; arvestades, et kokku on meelevaldselt kinni peetud 170 inimest, sealhulgas seitse presidendivalimiste kandidaati; arvestades, et petturlike valimiste eelsetel päevadel sagenesid inimõiguste rikkumised, mida väidetavalt panid toime peamiselt politseiametnikud, munitsipaalametnikud, parariiklike asutuste teenistujad ning valitsuse liikmed ja toetajad;
I. arvestades, et 2021. aasta oktoobri seisuga oli vaid 5 % Nicaragua elanikkonnast täielikult vaktsineeritud; arvestades, et sellise trendi jätkumisel saavutab Nicaragua ulatusliku vaktsineerituse kõige varem 2023. aastal;
1. mõistab hukka Nicaragua ebademokraatliku valimisprotsessi, millega rikuti kõiki rahvusvahelisi demokraatlikke standardeid usaldusväärsete, kaasavate, õiglaste ja läbipaistvate valimiste kohta; seab kahtluse alla nende ebaseaduslike valimiste tulemuste legitiimsuse; toetab avaldusi, milles kinnitatakse, et nende valimistega viidi lõpule Nicaragua üleminek autokraatlikule riigikorrale;
2. kinnitab taas solidaarsust Nicaragua elanikega ja mõistab teravalt hukka Nicaragua ametivõimude repressiivse tegevuse demokraatliku opositsiooni erakondade ja nende liikmete, ajakirjanike ja muude meediatöötajate, üliõpilaste, põlisrahvaste, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete ning nende pereliikmete vastu, ning eelkõige nende põhjustatud surmajuhtumid; nõuab, et viivitamata lõpetataks piiravate meetmete kehtestamine, repressioonid ja inimõiguste rikkumised, ning nõuab vastutuse võtmist Nicaragua valitsuse poolt alates 2018. aastast toime pandud ränkade rikkumiste eest;
3. kordab, et Nicaragua sügava poliitilise kriisi ainus lahendus on kaasav ja sisukas riigisisene dialoog, ning peab kahetsusväärseks Nicaragua režiimi korduvat eemaldumist ja soovimatust sellist protsessi alustada; tuletab meelde oma varasemaid seisukohti, milles on sätestatud valitsuse algatatud kaasava ja sisuka riikliku dialoogi peamised eeltingimused: nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus taastaks viivitamata õigusriigi põhimõtte ja põhivabadused riigis ning lõpetaks repressioonide ja terrori olukorra; nõuab kõigi meelevaldselt kinni peetud poliitvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning riigist põgenenud isikute naasmist ilma eranditeta ja täielike tagatistega ning rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide tagasipöördumist riiki; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid kodanikuühiskonna praeguseid ja tulevasi püüdlusi luua tingimused dialoogiks, millega kaasneb demokraatiale üleminek, järgides 2019. aasta kokkulepetes kehtestatut;
4. nõuab valimiste korraldamist kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja Ameerika riikide demokraatiahartaga, et vastata Nicaragua rahva demokraatlikele püüdlustele, ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide viivitamata piiranguteta riiki sisenemise lubamist;
5. toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldust, mille kohaselt kaalub ta kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, et võtta lisameetmeid, sealhulgas meetmeid, mis võivad olla individuaalsetest piirangutest ulatuslikumad, ning püüab samal ajal hoiduda meetmetest, mis võivad Nicaragua rahva olukorda veelgi raskemaks muuta;
6. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid humanitaarkoostööd, et toetada kõige haavatavamaid, ning uurima samal ajal alternatiivseid meetmeid laialt levinud korruptsiooni vastu võitlemiseks ja tagamaks, et Nicaraguale eraldatud ELi vahendeid, sh neid, mis on eraldatud mitmepoolsete finantseerimisasutuste kaudu, ei kasutataks korrumpeerunud režiimi tugevdamiseks;
7. peab kahetsusväärseks Nicaragua välisministri 19. novembril 2021. aastal välja antud ARO harta denonsseerimist ning rõhutab, et see otsus sulgeb riigile juurdepääsu Ameerika Riikide Arengupanga poolsele rahastamisele ja tähendab, et Nicaragua loobub ARO piirkondlikest inimõiguste kaitsmise mehhanismidest;
8. tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika vahelist assotsieerimislepingut silmas pidades austama ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste järgimise põhimõtteid; kordab oma nõudmist, et praegust olukorda arvesse võttes rakendataks assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit;
9. nõuab, et kooskõlas Nicaragua õigusaktide ning rahvusvaheliste lubaduste ja kohustustega tagataks erapooletute, põhjalike ja sõltumatute uurimiste abil õiglus ja vastutavus kõigi ohvrite eest; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama ÜRO Inimõiguste Nõukogus uurimis- ja vastutavusmehhanismi loomist;
10. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles oma Nicaraguas olevate esindajate ja saatkondade kaudu kohapealset olukorda tähelepanelikult jälgima ning jälgima muu hulgas kohtuprotsesse, külastama vanglas või koduarestis viibivaid valitsuskriitilisi isikuid ja opositsioonijuhte ning hõlbustama erakorraliste viisade väljastamist ja pakkuma liikmesriikides poliitilistel põhjustel ajutist varjupaika; nõuab, et Euroopa välisteenistus tõhustaks korrapärast dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega ning tugevdaks mehhanisme, mis toetavad nende asendamatut tööd;
11. kordab oma nõudmist, et Alessio Casimirri antaks viivitamata Itaaliale välja;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0359.
- [2] EÜT L 346, 15.12.2012, lk 3.
- [3] ELT L 361, 12.10.2021, lk 52.