RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Nicaraguas

8.12.2021 - (2021/3000(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Anna Fotyga, Hermann Tertsch, Ryszard Czarnecki, Valdemar Tomaševski, Bogdan Rzońca, Elżbieta Rafalska, Elżbieta Kruk, Ladislav Ilčić, Adam Bielan, Witold Jan Waszczykowski, Carlo Fidanza
fraktsiooni ECR nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0581/2021

B9‑0586/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas

(2021/3000(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas[1] ja 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni Nicaragua välisagentide seaduse kohta[2],

– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi Nicaragua kohta, eelkõige 8. novembri 2021. aasta avaldust Nicaragua valimiste kohta,

– võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel[3],

– võttes arvesse nõukogu määrusi ja otsuseid Nicaraguas toime pandud raskete inimõiguste rikkumiste vastaste sanktsioonide kohta, ning nõukogu 11. oktoobri 2021. aasta otsust, millega neid sanktsioone pikendatakse kuni 15. oktoobrini 2022[4],

– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 12. novembri 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas,

– võttes arvesse Ameerika Ühendriikide presidendi 16. novembri 2021. aasta teadaannet Nicaraguas demokraatiat ohustava poliitika või tegevuse eest vastutavate isikute sisserändajana või muu kui sisserändajana Ameerika Ühendriikidesse sisenemise peatamise kohta,

– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 20. novembri 2021. aasta avaldust, milles kinnitatakse veel kord komisjoni pädevust Nicaragua suhtes ja väljendatakse kahetsust Nicaragua otsuse üle denonsseerida inimõiguste raskete rikkumiste olukorras ARO harta,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eriti selle artikleid 7, 13 ja 14,

– võttes arvesse aruannet Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ühinemise kohta

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 7. novembril 2021 toimusid Nicaraguas pettusekahtlusega presidendi- ja parlamendivalimised, mida strateegiliselt suunas Daniel Ortega; arvestades, et ametisolev president, kes on riiki juhtinud alates 2007. aastast, suutis tagada oma tagasivalimise viiendaks järjestikuseks ametiajaks, kusjuures kõrgeima valimisnõukogu andmetel anti tema poolt ligikaudu 75 % häältest ja valimisaktiivsus oli 65 %; arvestades, et Nicaragua kodanikuühiskonna organisatsioonide tehtud vaatluste põhjal oli valimisaktiivsus palju madalam kui kõrgeima valimisnõukogu avaldatud arvud näitavad ja umbes 81 % valijatest jättis hääletamata;

B. arvestades, et Daniel Ortega on järjekindlalt ja strateegiliselt kõrvaldanud igasuguse usutava valimiskonkurentsi – takistanud erakondi osalemast ning õõnestanud valimisprotsessi usaldusväärsust süstemaatilise ja meelevaldse vangistamise, ahistamise ja hirmutamisega, mida on rakendatud seitsme võimaliku presidendikandidaadi, ligi 40 opositsioonijuhi (sealhulgas üliõpilaste ja maapiirkondade juhtide), ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja äriringkondade esindajate suhtes – ning valitsus avaldab survet ka finantssektorile; arvestades, et Ortega-Murillo perekonna režiim, mille usaldusväärsus on üha vähenenud ja millel ei ole praegu demokraatlikku mandaati, valitseb Nicaraguat nüüd autokraatlikult, erinemata Somoza perekonnast, mille vastu Ortega ja sandinistlik liikumine (sandinistas) nelikümmend aastat tagasi võitlesid;

C. arvestades, et Nicaragua valitsus on jätnud Nicaragua rahva ilma kodaniku- ja poliitilistest õigustest, eelkõige väljendus-ja ühinemisvabadusest ja rahumeelse kogunemise vabadusest, ning on keelustanud paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid; arvestades, et Nicaragua valitsus on jõhkralt eiranud inimõiguste ja põhivabadustega seonduvaid omaenda ametlikke kohustusi, mis tulenevad Nicaragua põhiseadusest, Ameerika riikide demokraatiahartast ja rahvusvahelistest paktidest, mille osaline Nicaragua on; arvestades, et karistamatuse säilitamiseks rakendab Nicaragua diktatuur strateegiat, millega püütakse riigis laialt levinud inimõiguste rikkumisi varjata, eitada ja õigustada; arvestades, et meelevaldselt vahistatud inimestele esitatakse poliitiliselt fabritseeritud ja ebamääraseid, ilma tõenditeta kriminaalsüüdistusi ning selliste asjade menetlemisel rikutakse tõsiselt menetlustagatisi, mis näitab kohtusüsteemi sõltumatuse puudumist;

D. arvestades, et valimispäeval tuli rohkesti teateid ajakirjandusvabaduse piirangutest, muu hulgas ei lubatud ajakirjanikke valimisjaoskondade lähedusse; arvestades, et lisaks teadetele ajakirjanike ajutiste vahistamiste ning nende isiklike asjade ja töövahendite konfiskeerimiste kohta teatati veel eriti jõhkratest meediaväljaannete ja ajakirjanike ahistamise juhtumitest; arvestades, et meediakanaleid kohustati kogu riigis üle kandma diktaator Daniel Ortega kõnet, mille ta pidas valimispäeva keskpäeval; arvestades, et valimispropaganda edastamine valitsusmeelses meedias tähendab kohaldatavate riigi õigusnormide rikkumist; arvestades, et Nicaraguast kohapealt valimisi kajastada soovivate rahvusvaheliste reporterite väljasaatmine ja riiki sisenemise keelamine oli üks meetmetest, millega takistati ajakirjanikke ja meediaväljaandeid oma tööd tegemast;

E. arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHR) teatel ei olnud avaliku sektori töötajad mitte ainult sunnitud Ortega poolt hääletama, vaid olid sunnitud ka tõendama, et on hääletanud – esitama fotod või ette näitama veekindla tindi jälgedega sõrmed; arvestades, et avaliku sektori töötajaid ähvardati töölt vallandamisega, kui nad ei täida eespool nimetatud nõudeid; arvestades, et teatati ka ühe üliõpilasjuhi vahistamisest ja samalaadsetest kättemaksuaktidest teiste isikute vastu, kes ei suutnud tõendada, et nad olid hääletanud; arvestades, et väidetavalt keelati mõnedel meditsiiniüliõpilastel siseneda avalik-õiguslikesse ja eraülikoolidesse ning haiglatesse, kus nad praktikal olid; arvestades, et on teateid samasuguste meetmete rakendamisest avalike haiglate meditsiinitöötajate suhtes, keda on vallandatud;

F. arvestades, et Ortega-Murillo valitsus juhib autoritaarset ja diktaatorlikku režiimi, kontrollides täielikult kõiki valitsemisharusid ja eelkõige julgeolekujõude, kes meelevaldselt kiusavad, ahistavad, ähvardavad ja vangistavad neid, kes mõtlevad teistmoodi ja väljendavad teistsuguseid poliitilisi vaateid; arvestades, et on tõendeid sihipäraste operatsioonide läbiviimise kohta, mida korraldatakse nende inimeste kohtuväliseks hukkamiseks ja tapmiseks, keda režiim peab oma poliitilisteks vastasteks; arvestades, et neid raskeid inimõiguste rikkumisi tuleks käsitada inimsusvastaste kuritegudena ja nende eest tuleks sellele vastavalt karistada; arvestades, et Nicaragua on muutunud hirmuriigiks, kust suur hulk kodanikke on sunnitud pagema ja mujal varjupaika taotlema;

G. arvestades, et 22. novembril 2021 saatsid Nicaragua demokraatlikud opositsiooniorganisatsioonid ametlikud märgukirjad Argentina, Belize’i, Colombia, Costa Rica, El Salvadori, Lõuna-Korea, Hispaania, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Panama, Dominikaani Vabariigi ja Taiwani välisministritele ja Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Panga (CABEI) juhatajatele, kes kõik on CABEI juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu liikmed; arvestades, et märgukirjades nõutakse, et CABEI seaks Nicaragua režiimile väljamaksete tegemise tingimuseks inimõiguste austamise, kõigi meedia ja kodanike ning nende omandi vastaste repressioonide ja rünnakute viivitamatu lõpetamise ning nende ARO resolutsioonide järgimise, milles on sätestatud miinimumtingimused vabade ja demokraatlike valimiste korraldamiseks ning õigusriigi taastamiseks; arvestades, et Nicaragua demokraatlikud opositsiooniorganisatsioonid on rõhutanud, et CABEI ei ole mitte ainult jätkanud Ortega-Murillo režiimi rahastamist, vaid on seda tegelikult suurendanud, olles sellega muutunud diktatuuri peamiseks rahaliseks toetajaks; arvestades, et muid rahvusvahelisi finantsasutusi tuleks teavitada vajadusest toetada kõiki pingutusi õigusriigi taastamiseks Nicaraguas;

H. arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjoni 2021. aasta oktoobris avaldatud aruandes märgitakse, et valitsus on loonud Nicaraguas repressioonide, korruptsiooni, valimispettuse ja struktuurse karistamatuse kaudu politseiriigi, et saavutada „määramata ajaks võimul püsimine ning oma privileegide ja immuniteetide säilitamine“;

I. arvestades, et Nicaragua ja Kuuba on ainsad Ladina-Ameerika riigid, kes ei ole ratifitseerinud Rooma statuuti, mis näitab selgelt, et neil puudub rahu- ja julgeolekutahe;

1. mõistab hukka Nicaragua ebademokraatliku valimisprotsessi, mille käigus rikuti kõiki rahvusvahelisi demokraatlikke norme usaldusväärsete, kaasavate, õiglaste ja läbipaistvate valimiste kohta; ei pea ebaseaduslike valimiste tulemusi legitiimseks ega tunnusta ühtegi nendest valimistest tulenevat ametivõimu; rõhutab, et äsjaste valimistega viidi lõpule Nicaragua ümberkujundamine täielikuks autokraatlikuks režiimiks;

2. avaldab toetust Nicaragua rahvale, kes on endiselt demokraatlikele põhimõtetele pühendunud ülemaailmse kogukonna liige; on kindlalt veendunud, et Nicaragua rahvas väärib osasaamist demokraatias tunnustatud vabadustest ja õigustest; toetab seetõttu kõiki pingutusi demokraatia taastamiseks vabade ja õiglaste valimiste kaudu kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste normide ja kokkulepetega ning Ameerika riikide demokraatiahartaga, et teoks teha Nicaragua rahva demokraatlikud püüdlused ja kodanikuõigused ning lubada rahvusvahelistel organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel riiki siseneda; nõuab meelevaldselt keelustatud opositsioonierakondade õigusliku seisundi taastamist ja nende ebaseaduslikult vangistatud kandidaatide ning kõigi ebaseaduslikult kinnipeetavate poliitvangide viivitamatut vabastamist;

3. taunib asjaolu, et diplomaatilised ja tehnilised algatused, mida demokraatlikud kogukonnad ja organisatsioonid, sealhulgas ARO on alates 5. juunist 2018 teinud Nicaraguas esindusdemokraatia ja inimõiguste kaitse edendamiseks, on olnud edutud, sest Nicaragua valitsus on neid eiranud või on need tagasi lükanud; nõuab vajaduse korral demokraatlike partnerite ja institutsioonide tihedamat koostööd ja koordineerimist diplomaatia, sanktsioonide ja viisapiirangute kasutamisel, et panna Ortega-Murillo valitsuse ebademokraatlikku tegevust toetavad isikud vastutust tundma;

4. kinnitab veel kord ELi solidaarsust Nicaragua rahvaga võitluses demokraatia taastamise eest ning rõhutab, et igasugune ELi abi peab jõudma tõeliste abisaajateni, mitte ametisoleva valitsuse ja ametivõimude kätte; toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldust, mille kohaselt tuleb arvesse võtta kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, et võtta lisameetmeid, sealhulgas meetmeid, mis võivad olla individuaalsetest piirangutest ulatuslikumad, ning samal ajal hoiduda meetmetest, mis võivad Nicaragua rahva olukorra veelgi raskemaks muuta;

5. tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika assotsieerimislepingut silmas pidades järgima ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtteid; kinnitab veel kord, et praegust olukorda arvesse võttes tuleb rakendada assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit;

6. mõistab hukka vägivalla, poliitilise opositsiooni juhtide süstemaatilise mahasurumise, kodanikuühiskonna tegelaste, inimõiguste kaitsjate ja meedia survestamise, nendevastaste kuritegude toimepanijate laialdase karistamatuse ning Nicaragua valitsusametnike püsiva korruptsiooni; tuletab meelde, et need teod kujutavad endast inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte selget rikkumist ning annavad tunnistust president Daniel Ortega, asepresident Rosario Murillo ja Nicaragua valitsusametnike jätkuvast suutmatusest neid põhimõtteid ja väärtusi kaitsta ning tahtmatusest seda teha;

7. nõuab, et Nicaragua ametivõimud lõpetaksid repressioonid ja hakkaksid taas täielikult austama inimõigusi, sealhulgas kodaniku- ja poliitilisi õigusi, eelkõige tühistaksid kõik piirangulised seadused ning taastaksid inimõigusi kaitsvate organisatsioonide õigusliku seisundi;

8. kordab oma nõudmist vabastada viivitamata ja tingimusteta kõik meelevaldselt kinnipeetud poliitvangid, opositsiooniaktivistid, inimõiguste kaitsjad ja ajakirjanikud ning tühistada nende vastu algatatud kohtumenetlused; mõistab hukka nende jätkuva psüühilise ja füüsilise väärkohtlemise politsei- ja vanglavõimude poolt ning isolatsioonis hoidmise, kus neil puudub võimalus võtta ühendust advokaatide ja pereliikmetega või saada arstiabi; kutsub valitsust üles esitama viivitamata kõik asjakohased tõendid selle kohta, et vangistatud isikud on elus, ja teabe vangistatute asukoha kohta; mõistab hukka Ortega režiimi otsuse külmutada nende isikute vastu algatatud kohtumenetlused, mille tõttu nad jäävad tähtajatusse eelvangistusse;

9. nõuab, et kõigile ohvritele saaks erapooletute, põhjalike ja sõltumatute uurimiste ja valimiste kaudu osaks õiglus ja vastutus kooskõlas Nicaragua seaduste ja rahvusvaheliste kohustustega;

10. kutsub liikmesriike ja ÜRO Julgeolekunõukogu kooskõlas Rooma statuudi artiklitega 13 ja 14 üles algatama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu Nicaragua ja Daniel Ortega suhtes ametliku uurimise Rooma statuudi artikli 7 kohaste inimsusvastaste kuritegude asjus, mille eest vastutavad Nicaragua riik ja Daniel Ortega isiklikult: inimeste mõrvamine, väljasaatmine või sunniviisiline ümberpaigutamine, vangistamine või muul viisil füüsilise vabaduse võtmine, millega rikutakse rahvusvahelise õiguse põhireegleid, piinamine, vägistamine või muu samaväärse raskusastmega seksuaalvägivald, poliitiline tagakiusamine, kadunuks jääma sundimine ja muud ebainimlikud teod; rõhutab, et need teod on osa Daniel Ortega diktatuuri riiklikust poliitikast ja alates 2018. aasta aprillist on need veelgi jõulisemaks muutunud;

11. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles hoolikalt jälgima olukorda kohapeal oma kohalike esindajate ja Nicaraguas asuvate saatkondade kaudu, et võimaldada inimestele erakorraliste viisade väljastamist ja anda neile liikmesriikides poliitilistel põhjustel ajutist varjupaika;

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

• [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0359.
• [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0259.
• [3] ELT L 346, 15.12.2012, lk 3.
• [4] ELT L 361, 12.10.2021, lk 52.