RESOLUTSIOONI ETTEPANEK põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte kohta Sloveenias, eelkõige Euroopa Prokuratuuri prokuröri kandidaatide nimetamisega viivitamise kohta

15.12.2021 - (2021/2978(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Cyrus Engerer, Simona Bonafè, Birgit Sippel, Katarina Barley, Elena Yoncheva, Juan Fernando López Aguilar
fraktsiooni S&D nimel
Sophia in ’t Veld, Anna Júlia Donáth, Fabienne Keller, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Moritz Körner
fraktsiooni Renew nimel
Tineke Strik
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Konstantinos Arvanitis
fraktsiooni The Left nimel

Menetlus : 2021/2978(RSP)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

B9-0588/2021

Esitatud tekstid :

B9-0588/2021

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/12/2021 - 9
PV 16/12/2021 - 15
CRE 16/12/2021 - 9

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0512

B9-0588/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte kohta Sloveenias, eelkõige Euroopa Prokuratuuri prokuröri kandidaatide nimetamisega viivitamise kohta

(2021/2978(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (edaspidi „ELi leping“), eriti selle artiklit 2,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artiklit 86,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,

– võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu sellega seotud kohtupraktikat,

– võttes arvesse komisjoni 30. septembril 2020 avaldatud 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta (COM(2020)0580) ja 20. juulil 2021 avaldatud 2021. aasta aruannet õigusriigi kohta (COM/2021/0700),

– võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta [1],

– võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel [2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks [3] (edaspidi „õigusriigi tingimuslikkuse määrus“),

– võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta [4],

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 17. novembri 2021. aasta lähetusaruannet, mis koostati pärast ajutise delegatsiooni 13.–15. oktoobril 2021 tehtud visiiti Sloveeniasse ja mille eesmärk oli hinnata ELi väärtuste austamist ja õigusriigi olukorda,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma tööd,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta täiskogu arutelu Ungari sekkumise kohta meediasse Sloveenias ja Põhja-Makedoonias,

– võttes arvesse kirju, mille komisjon saatis 15. veebruaril, 29. aprillil ja 23. juunil 2021 justiitsministrile ning milles komisjon väljendas muret kahe Euroopa delegaatprokuröri kandidaadi nimetamise poolelioleva riikliku menetluse lõpuleviimise pärast ja selle pärast, et riiklikku menetlust ei ole nõuetekohaselt järgitud,

– võttes arvesse kirja, mille Sloveenia Vabariigi välisminister saatis 4. mail 2020 õigusküsimuste volinikule ja milles reageeriti komisjoni esimese õigusriiki käsitleva aastaaruande ettevalmistamisele,

– võttes arvesse kirja, mille Sloveenia Vabariigi peaminister saatis 23. veebruaril 2021 komisjoni presidendile seoses ettevalmistustega Sloveenia eesistumisperioodiks ELi nõukogus,

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et ELi lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, mis on liikmesriikide ühised väärtused ning mida peavad järgima nii EL kui ka iga liikmesriik kõigis oma poliitikavaldkondades;

B. arvestades, et õigusriik on üks ühistest väärtustest, millel EL rajaneb; arvestades, et aluslepingute kohaselt on komisjoni kohustus koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tagada õigusriigi kui ELi ühe alusväärtuse ning ELi õiguse, väärtuste ja põhimõtete austamine ja järgimine;

C. arvestades, et tõhus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem on oluline selleks, et tagada õigusriigi toimimine ning kodanike põhiõiguste ja kodanikuvabaduste kaitsmine ELis;

D. arvestades, et määrus, millega luuakse Euroopa Prokuratuur 22 liikmesriigi (sh Sloveenia) tõhustatud koostöö alusel, võeti vastu 12. oktoobril 2017 ja jõustus 20. novembril 2017; arvestades, et Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu ja detsentraliseeritud prokuratuur, millel on pädevus uurida ELi eelarve vastaseid kuritegusid, nagu pettus, korruptsioon või raske piiriülene käibemaksupettus, esitada nende toimepanijatele süüdistus ja anda nad kohtu alla;

E. arvestades, et Euroopa Prokuratuur on korraldatud nii kesktasandil kui ka riiklikul tasandil; arvestades, et detsentraliseeritud tasand koosneb osalevate ELi riikide Euroopa delegaatprokuröridest, kes tegelevad juhtumitega, viivad läbi uurimisi ja esitavad süüdistusi oma päritoluliikmesriigis; arvestades, et Euroopa delegaatprokurörid on Euroopa Prokuratuuri lahutamatu osa ning seetõttu on nad Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel funktsionaalselt ja õiguslikult sõltumatud;

F. arvestades, et Euroopa Prokuratuur võttis talle määrusega (EL) 2017/1939 antud uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesanded üle 1. juunil 2021; arvestades, et iga liikmesriik oleks pidanud enne 1. juunit 2021 nimetama vähemalt kaks Euroopa delegaatprokuröri kandidaati; arvestades, et Sloveenia nimetas viimase osaleva riigina ja märkimisväärse viivitusega kaks delegaatprokuröri kandidaati 22. novembril 2021; arvestades, et Sloveenia valitsuse arvates oli tegemist ajutise kandidaatide esitamisega, kuni riiklik valikumenetlus on lõpule viidud; arvestades, et Euroopa Prokuratuuri kolleegium nimetas 24. novembril 2021 kaks Sloveeniast pärit Euroopa delegaatprokuröri viieks aastaks ametisse; arvestades, et liikmesriik ei või vabastada Euroopa delegaatprokuröri ametist või võtta tema suhtes distsiplinaarmeetmeid tema Euroopa Prokuratuuri määrusest tulenevate ülesannetega seotud põhjustel ilma Euroopa peaprokuröri nõusolekuta;

G. arvestades, et pärast kahe delegaatprokuröri nimetamist Euroopa Prokuratuuri teatas justiitsminister seadusemuudatusest, mille koostas peaministri büroo ja mis võeti vastu kiirmenetluse korras ilma tavapärase ekspertidega konsulteerimiseta ning mis annab justiitsministeeriumile kaalutlusõiguse esitada kandidaate juhul, kui avalikult konkursilt ei tule piisavalt kandidaate, ning millega nihkuvad volitused riiklikult prokuratuurinõukogult valitsusele;

H. arvestades, et sama seadusemuudatusega nähakse ette üleminekusätted, mis võimaldaksid asendada Euroopa Prokuratuuri delegaatprokurörid kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist;

I. arvestades, et prokurörid on kohtusüsteemi lahutamatu osa ja neil on õigusriigi kaitsmisel keskne roll; arvestades, et on oluline, et prokurörid oleksid sõltumatud ja võimelised täitma oma kohustusi põhjendamatu sekkumise ja surveta; arvestades, et Sloveenias on 258 prokuröri ametikohast praegu täidetud ainult 206; arvestades, et vähemalt 15 valitud riigiprokuröri ootab valitsuse poolt ametissenimetamist; arvestades, et komisjon märkis õigusriiki käsitleva 2021. aasta aruande Sloveeniat puudutavas peatükis, et riigiprokuröride ametisse nimetamisega viivitati põhjendamatult;

J. arvestades, et meediavabadus on toimiva demokraatia ja õigusriigi üks tugisambaid ja tagatisi; arvestades, et meediavabadus, mitmekesisus ja sõltumatus ning ajakirjanike turvalisus on väljendus- ja teabevabaduse õiguse äärmiselt olulised osad ning ELi ja selle liikmesriikide demokraatliku toimimise seisukohast väga tähtsad;

K. arvestades, et Sloveenia on Piirideta Reporterite 2021. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas 36. kohal (ELis 18. kohal), olles langenud eelmise aasta 32. kohalt veel neli kohta tahapoole [5]; arvestades, et komisjoni 2021. aasta õigusriiki käsitleva aruande kohaselt tähendab see, et meediavabadus ja ajakirjanike kaitse riigis halveneb; arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik märkis oma 4. juuni 2021. aasta memorandumis, et Sloveenias on elav meediamaastik ja kodanikuühiskond ning kodaniku- ja poliitilised õigused, sealhulgas väljendusvabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus, on üldiselt kaitstud nii seadusega kui ka tegelikkuses; arvestades, et inimõiguste volinik märkis ka, et Sloveenia meediavabaduse aluseks olevad tingimused on viimase aasta jooksul halvenenud ning et viimase 13 kuu jooksul on Euroopa Nõukogu platvormil avaldatud Sloveenia kohta 13 hoiatusteadet; arvestades, et seda on oluliselt rohkem kui viimastel aastatel [6];

L. arvestades, et Sloveenia pressiagentuuril (STA), kes on riiklik ja avalik teabeedastaja, on oluline roll meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse tagamisel riigis; arvestades, et agentuuri sõltumatus ja võime tegutseda ilma poliitilise sekkumiseta ning stabiilne rahastamine on tema osutatava avaliku teenuse seisukohast väga tähtis; arvestades, et STA seaduse artiklis 3 on selgelt sätestatud riigi kohustus tagada STA institutsiooniline autonoomia, toimetuslik sõltumatus ja piisav rahastamine avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks;

M. arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku sõnul ei käsitleta Sloveenia asjakohastes õigusaktides huvide konflikti meediakanalite omanike ja erakondade vahel; arvestades, et läbipaistvuse puudumine ja see, et riigiasutustel ei ole erikohustust anda aru summadest, mida riigiettevõtted või riigile kuuluvad ettevõtted on kulutanud reklaamile meedias, tõstatab küsimuse riikliku reklaami võimalikust poliitilisest ärakasutamisest; arvestades, et meediat ja audiovisuaalteenuseid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine on ikka veel pooleli; arvestades, et komisjoni 2021. aasta õigusriiki käsitleva aruande kohaselt suureneks meediaomandi läbipaistvus, kui võetaks vastu massimeediaseaduse muudatusettepanekute projektid, mille valitsus avaldas 2020. aasta juulis;

N. arvestades, et hoolimata oma juriidilisest kohustusest maksta riiklikku toetust, peatas Sloveenia valitsus 2021. aastal 312 päevaks STA poolt osutatava avaliku teenuse rahastamise; arvestades, et STA esitas avaliku teenuse osutamise eest tasu maksmise tagamiseks nõude kohtule; arvestades, et 8. novembril 2021 kirjutasid STA ja valitsuse kommunikatsioonibüroo (UKOM) alla avalike teenuste lepingule avalike teenuste osutamiseks 2021. aasta novembris ja detsembris; arvestades, et 17. novembril 2021 maksis UKOM STA poolt jaanuarist aprillini osutatud avaliku teenuse eest 676 000 eurot; arvestades, et lisaks maksti 140 000 eurot STA poolt augustis osutatud avaliku teenuse eest; arvestades, et avalike teenuste rahastamisega seoses on ikka veel tasumata vähemalt 507 000 euro ulatuses nõudeid;

O. arvestades, et Sloveenia Ajakirjanike Liit kogus koos STAga 2021. aastal 385 132 eurot kahes ühisrahastuskampaanias „#zaobSTAnek“[7], mille eesmärk oli vältida pankrotti, kuna professionaalse ja sõltumatu agentuuri püsimajäämine ning umbes 100 töötaja töökohad olid suures ohus;

P. arvestades, et STA ja UKOM peavad praegu läbirääkimisi 2022. aasta avalike teenuste lepingu üle; arvestades, et 12. novembril 2021 tehti meediavabaduse kiirreageerimise projekti ühisavalduses [8], millele on alla kirjutanud Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus, Euroopa Ajakirjanike Liit, Free Press Unlimited, rahvusvaheline võrgustik International Press Institute ja OBC Transeuropa, hoiatus STA pikaajalise rahalise elujõulisuse kohta ning väljendati muret, et UKOMi uus järelevalve STA finantstegevuse üle võib rikkuda toimetuslikku sõltumatust; lisaks märgiti, et allkirjastatud lepingu kohased kaubandustingimused nõrgendavad STA ärimudeli jätkusuutlikkust kehtiva lepingu tingimuste kohaselt, kuna oluline on piisav ja õiglane rahastamine, tagades samal ajal STA toimetusliku sõltumatuse, nagu on ette nähtud seadusega;

Q. arvestades, et Sloveenias esineb järjest enam ajakirjanike, eriti naisajakirjanike internetis ahistamist, ähvardamist ja nende vastu suunatud hagisid, mille taga on silmapaistvad poliitikud ja avaliku elu tegelased, sealhulgas valitsuse liikmed; arvestades, et Sloveenias on teatatud juhtumitest, kus meediasse on sekkutud poliitiliselt; arvestades, et ajakirjanikel on endiselt takistusi juurdepääsul avalikule teabele ja dokumentidele;

R. arvestades, et puuduvad läbipaistvad ja selged põhimõtted selle kohta, kuidas riigi valitsus ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused jaotavad reklaami meediakanalitele; arvestades, et eriti läbipaistmatu on kohaliku meedia olukord; arvestades, et meedia majanduslik olukord Sloveenias on COVID-19 pandeemia ajal halvenenud ja ei ole vastu võetud erimeetmeid, millega leevendada pandeemia mõju meediakanalitele;

S. arvestades, et Euroopa Ülikool-Instituudi 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes ja eri sidusrühmade poolt on väljendatud muret rahvusringhäälingu RTV Slovenia finantsseisundi ja talle avaldatava poliitilise surve pärast; arvestades, et Euroopa Ajakirjanike Liidus ja meediavabaduse kiirreageerimise projektis on väljendatud muret Sloveenia avalik-õigusliku telejaama RTV Slovenia uudistesaadetes kavandatud muudatuste pärast, mis võivad vähendada televisiooniteenuse osutaja võimet teavitada üldsust ja kontrollida võimupositsioonil olevaid isikuid [9];

T. arvestades, et Sloveenia ja mõned teised liikmesriigid ei ole veel rakendanud kõiki audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (direktiiv (EL) 2018/1808) ja Euroopa elektroonilise side seadustiku (direktiiv (EL) 2018/1972) nõudeid, eelkõige neid, mis käsitlevad meediaturgu reguleeriva riikliku asutuse sõltumatust, ega tugevdatud reegleid vägivallale või vihkamisele õhutamise vastu võitlemiseks ning turvalisema, õiglasema ja mitmekesisema audiovisuaalmaastiku edendamiseks;

U. arvestades, et on tulnud murelikke teateid, et surve sõltumatutele avaliku sektori asutustele ja meediale jätkub, hõlmates laimukampaaniad, kriminaaluurimisi ning üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid, mille on esitanud silmapaistvad avaliku elu tegelased ja poliitikud, sealhulgas valitsuse liikmed; arvestades, et Sloveenia ei ole laimu täielikult dekriminaliseerinud, millel võib olla pärssiv mõju väljendusvabadusele ja riigiametnike kuritarvitustest teatamisele ning mis võib viia enesetsensuurini;

V. arvestades, et piiravad meetmed COVID-19 pandeemia leviku vastu võitlemiseks on võetud enamasti vastu määruste ja dekreetidega ning harvemini seaduste ja õigusaktide kujul; arvestades, et Sloveenia konstitutsioonikohus on kuulutanud mitu valitsuse dekreeti ja piiravaid meetmeid käsitlevat õigusnormi põhiseadusevastaseks kas seetõttu, et need rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet, või seetõttu, et neil puudub õiguslik alus;

W. arvestades, et komisjon leidis oma õigusriiki käsitlevate 2020. ja 2021. aasta aruannete Sloveeniat käsitlevas peatükis, et kohtunõukogule ja riiklikule prokuratuurinõukogule piisavate vahendite tagamine on nende autonoomsete organite sõltumatu ja tulemusliku toimimise oluline tingimus;

X. arvestades, et konstitutsioonikohtusse on esitatud rekordarv kohtuasju; arvestades, et mitmeid konstitutsioonikohtu otsuseid ei rakendatud ettenähtud aja jooksul;

Y. arvestades, et on tulnud teateid väidetava poliitilise sekkumise kohta uurimisasutuste ja prokuratuuriasutuste, eriti riikliku uurimisbüroo tegevusse; arvestades, et 2020. aasta oktoobris tegi halduskohus otsuse selle kohta, kas riikliku uurimisbüroo endise direktori ametist vabastamine oli ebaseaduslik, ning arvestades, et selle otsuse peale on esitatud apellatsioonikaebus; arvestades, et komisjoni õigusriiki käsitleva 2021. aasta aruande Sloveeniat käsitleva peatüki kohaselt ei ole uurimisbüroo kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite vallas konkreetseid tulemusi saavutanud;

Z. arvestades, et valitsus võttis vastu uue muudetud politseikorralduse ja -töö seaduse, mis kehtib alates 13. novembrist 2021 ja sisaldab üleminekusätteid, millega nähakse ette, et kõrged politseiametnikud vabastatakse kohe oma ametikohustuste täitmisest, lõpetades seega umbes 130 politseijuhi, sealhulgas korrakaitse- ja kriminaalpolitsei direktorite, kõigi kaheksa politseiasutuse direktori ja 110 politseijaoskonna ülema töösuhte; arvestades, et politseiseaduse muudatustega muudetakse menetlusi, mis käsitlevad seda ajahetke, mil riigiprokurör juhtumi üle võtab, mis võib mõjutada prokuratuuri sõltumatust; arvestades, et 2021. aastal vabastati ametist kolm riikliku uurimisbüroo juhti ja politsei kõrgematel tasanditel toimus mitu olulist muutust, sealhulgas riikliku politseiüksuse direktori ebaseaduslik ametist vabastamine; arvestades, et siseminister ja politsei peadirektor ei ole nimetatud ebaseaduslikku ametist vabastamist käsitlevat otsust nr 82/2020–33 seni rakendanud [10];

AA. arvestades, et komisjoni 2021. aasta õigusriiki käsitleva aruande Sloveeniat käsitleva peatüki kohaselt on kodanikuühiskonna tegutsemisruum ahenenud; arvestades, et teatatud on valitsusväliste organisatsioonide vastu suunatud laimukampaaniatest, eriti sotsiaalmeedias; arvestades, et need kampaaniad on eriti mõjutanud rändajate, meediapädevuse ja inimkaubanduse probleemidega tegelevaid kodanikuühiskonna organisatsioone; arvestades, et Sloveenia riikliku valitsusväliste organisatsioonide katusvõrgustiku CNVOS kogutud andmete kohaselt on avaliku sektori vahendite saamisel edukad ainult need valitsusvälised organisatsioonid, kellele on antud avalikes huvides tegutsemise staatus; arvestades, et valitsusväliste organisatsioonide rahastamist suurendati 372 miljonilt eurolt 2019. aastal 416 miljoni euroni 2020. aastal, ning arvestades, et valitsus tegi mitu seadusandlikku muudatust, et toetada valitsusväliseid organisatsioone pandeemia ajal [11];

AB. arvestades, et Sloveenia ülemkohus leidis, et Sloveenia politsei käitumine varjupaigataotleja suhtes, kes oli langenud aheltagasitõrjumise ohvriks, on ebaseaduslik ning rikub kollektiivse väljasaatmise keeldu, piinamise keeldu ja taotleja õigust varjupaigamenetlusele [12];

AC. arvestades, et 13.–15. oktoobril 2021 külastas Sloveeniat demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma delegatsioon, kes jõudis järeldusele, et avaliku sektori asutused, eriti konstitutsioonikohus, andmekaitsevolinik ja riigi peaprokurör, toimivad üldiselt hästi; arvestades, et samal ajal väljendas delegatsioon sügavat muret muude käesolevas resolutsioonis käsitletud küsimuste pärast;

1. peab hädavajalikuks tagada, et ELi lepingu artiklis 2 loetletud ühiste Euroopa väärtuste järgimine tagataks täielikult;

2. on sügavalt mures Sloveenia avaliku arutelu taseme, vaenuõhkkonna, usaldamatuse ja sügava polariseerumise pärast, mis on vähendanud usaldust avaliku sektori asutuste vastu ja nende vahel; rõhutab asjaolu, et silmapaistvad avaliku elu tegelased ja poliitikud, sealhulgas valitsuse liikmed, peavad olema eeskujuks ja tagama lugupidava ja tsiviliseeritud avaliku arutelu, mille käigus ei ähvardata, rünnata, hägustata ega ahistata;

3. väljendab heameelt, et 24. novembril 2021 nimetati pärast kuuekuulist viivitust Sloveeniast Euroopa Prokuratuuri kolleegiumisse kaks delegaatprokuröri, mis tähendab, et Euroopa Prokuratuuri koosseis on nüüd täielik ja kõik osalevad liikmesriigid on delegaatprokurörid nimetanud; on seisukohal, et täielikult toimiv Euroopa Prokuratuur on äärmiselt oluline, et kaitsta ELi eelarve terviklikkust ja tagada ELi finantshuve kahjustavate kuritegude eest vastutusele võtmine; väljendab muret justiitsministeeriumi kavandatavate muudatuste pärast riigiprokuröre käsitlevates õigusaktides, mis võimaldaksid tagasiulatuvalt muuta prokuröride ametisse nimetamise kriteeriume ja tooksid kaasa ohu, et kaks hiljuti ametisse nimetatud Sloveeniast pärit Euroopa Prokuratuuri delegaatprokuröri vabastatakse ametist [13]; palub, et Sloveenia valitsus tagaks Sloveenias vastavalt Euroopa Prokuratuuri määruses sätestatud reeglitele Euroopa Prokuratuuri tulemusliku struktuurse toimimise;

4. palub, et valitsus viiks praegu kinnitamist ootavate riiklike prokuröride ametisse nimetamise protsessi võimalikult kiiresti lõpule; võtab teadmiseks kohtunõukogu ja riikliku prokuratuurinõukogu vahendite suurendamise ning rõhutab, kui oluline on nende isevalitsevate asutuste finantsautonoomia ja neile piisavate vahendite eraldamine;

5. võtab teadmiseks STA-le antava riigi toetuse taasalustamise; rõhutab, kui oluline on agentuuri pikaajaline majanduslik elujõulisus, et ta saaks täita oma ülesandeid sõltumatult;

6. kutsub valitsust üles taastama STA riiklikku rahastamist, mida ta on õiguslikult kohustatud tegema, ning kandma raha üle korrapäraselt ja täielikult kooskõlas siseriikliku õigusega; palub valitsusel tagada agentuuri toimetuslik sõltumatus;

7. väljendab muret rünnakute, laimukampaaniate, kriminaaluurimiste ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide pärast, mille algatajaks on väljapaistvad avaliku elu tegelased ja poliitikud, sealhulgas valitsuse liikmed, eriti kui need pärinevad ametivõimudelt ja ametiisikutelt, ning kutsub kõiki osalisi üles sellist tegevust lõpetama; palub Sloveenia valitsusel tagada Sloveenia avalik-õiguslikule televisioonile RTV piisavad rahalised vahendid, lõpetada igasuguse poliitiline sekkumine ja surve avaldamine selle toimetuspoliitikale ning tagada selle ringhäälinguorganisatsiooni sõltumatus; kutsub ametivõime üles parandama meediaomandi läbipaistvust, kehtestama selged reeglid riigiettevõtete ja riigile kuuluvate ettevõtete reklaamile kulutatavate summade kohta ning tagama, et üldsusel ja ajakirjanikel oleks avalikule teabele nõuetekohane juurdepääs;

8. võtab teadmiseks valitsuse poolt 2020. aasta juulis esitatud muudatusettepanekud, mis kavatseti vastu võtta 2021. aasta lõpuks ja mis vastuvõtmise korral suurendaksid meediaomandi läbipaistvust; kutsub Sloveenia valitsust, Sloveenia Riigikogu ja Sloveenia Riiginõukogu üles kiirendama arutelusid menetluses oleva massimeediaseaduse üle; rõhutab lisaks vajadust selgete reeglite järele riikliku reklaami jaotamise kohta, et tagada, et üldsusel ja ajakirjanikel on avalikule teabele tegelik juurdepääs;

9. väljendab muret selle pärast, et ikka veel valitsetakse dekreetidega ja et seetõttu puudub parlamentaarne kontroll, ning on eriti mures praeguste COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse pärast; märgib, et paljudel valitsuse dekreetidel puudub selge õiguslik alus ja need jäetakse sageli ametlikus väljaandes avaldamata;

10. märgib, et korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise õigus- ja institutsiooniline raamistik on pidevalt paranenud, mis kajastub eelkõige seadusandlikes muudatustes, mis on parandanud korruptsiooni ennetamise komisjoni sõltumatust, korraldust ja toimimist, kuigi selle asutuse inimressursid on endiselt piiratud, ning on tugevdanud lobitööd, rikkumisest teatajate kaitset ja varade deklareerimist käsitlevat õigusraamistikku; märgib, et eelmine strateegia on suures osas ellu viidud, kuid on endiselt mures, et korruptsioonivastaste reeglite täitmist ei tagata tulemuslikult, samuti asjaolu pärast, et mõned meetmed on veel pooleli ja uut kava ei ole vastu võetud, ning suutlikkuse pärast uurida korruptsioonijuhtumeid tulemuslikult, aga ka selle pärast, et korruptsioonijuhtumite, eriti kõrgetasemeliste juhtumite puhul on süüdimõistvate kohtuotsuste arv väike;

11. kutsub Sloveenia valitsust üles tagama, et politseiseaduse muudatused ei too mingil juhul kaasa põhjendamatut poliitilist sekkumist ega mõjuta politseijõudude suutlikkust ja/või prokuratuuri rolli ja sõltumatust; kutsub Sloveenia valitsust üles tagama piisavad rahalised vahendid, et ametiasutused saaksid täita oma ülesandeid täielikult ja põhjendamatute takistusteta;

12. soovitab ametiasutustel suurendada pingutusi, et tegeleda peamiste inimõiguste küsimustega, mis mõjutavad varjupaigataotlejaid ja rändajaid, romasid, kadunud inimesi ja vaesuses elavaid inimesi [14];

13. väljendab heameelt, et inimõiguste ombudsmanile anti hiljuti vastavalt Pariisi põhimõtetele A-staatusega riikliku inimõiguste asutuse akrediteering, mille saamiseks oli tehtud tööd alates 2015. aastast;

14. kutsub valitsust üles täielikult austama Sloveenia põhiseadust ning ELi ja rahvusvahelist õigust ja kohustusi;

15. on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad oma õigus- ja haldustavades täielikult järgima ELi õigust ning austama täielikult õigusriigi põhimõtet ja võimude lahususe põhimõtet;

16. palub Sloveenial audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (direktiiv (EL) 2018/1808) ja Euroopa elektroonilise side seadustik (direktiiv (EL) 2018/1972) siseriiklikku õigusesse viivitamata üle võtta; palub Sloveenial võtta siseriiklikku õigusesse üle ka direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELi rikkumisest teatajate direktiiv);

17. kutsub Sloveenia valitsust üles kiiresti ja täielikult rakendama konstitutsioonikohtu otsuseid; palub Sloveenia valitsusel tagada kohtunõukogule ja riiklikule prokuratuurinõukogule, konstitutsioonikohtule ja ülemkohtule piisavad rahalised vahendid ning austada nende finantsautonoomiat, et need autonoomsed organid ja sõltumatud institutsioonid saaksid toimida sõltumatult ja tulemuslikumalt;

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Sloveenia presidendile, valitsusele ja parlamendile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Viimane päevakajastamine: 15. detsember 2021

Õigusteave - Privaatsuspoliitika