RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Ukraina piiril ja Venemaa okupeeritud Ukraina aladel
13.12.2021 - (2021/3010(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Michael Gahler, Rasa Juknevičienė, Paulo Rangel, Sandra Kalniete, Jerzy Buzek, Andrius Kubilius, Radosław Sikorski, Traian Băsescu, Vladimír Bilčík, Tomasz Frankowski, Andrzej Halicki, Andrey Kovatchev, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, Janina Ochojska, Michaela Šojdrová, Eugen Tomac, Isabel Wiseler‑Lima, Aušra Maldeikienė
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0594/2021
B9‑0597/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ukraina piiril ja Venemaa okupeeritud Ukraina aladel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja, ÜRO mereõiguse konventsiooni, inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse 1. augusti 1975. aasta Helsingi lõppakti ja sellele järgnenud dokumente,
– võttes arvesse 19.–21. novembril 1990. aastal toimunud konverentsil sõlmitud Pariisi uue Euroopa hartat,
– võttes arvesse 12. veebruaril 2015. aastal Minskis vastu võetud ja allkirjastatud Minski kokkulepete rakendamismeetmete paketti, mis kiideti tervikuna heaks ÜRO Julgeolekunõukogu 17. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga 2202 (2015),
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, eriti selle II jaotist, mis käsitleb poliitilist dialoogi ning lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas[1],
– võttes arvesse 3. juunil 2021. aastal toimunud esimest ELi ja Ukraina küberjulgeolekualast dialoogi,
– võttes arvesse USA-Ukraina strateegilise partnerluse hartat, millele kirjutasid 10. novembril 2021. aastal alla USA riigisekretär Anthony Blinkin ja Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 24. novembri 2021. aasta avaldust Venemaa dekreedi kohta, mis käsitleb Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rikkuvaid lihtsustatud kaubandusmeetmeid,
– võttes arvesse president Bideni ja president Putini 7. novembri 2021. aasta kaugkohtumist, millel arutati Venemaa vägede massilist koondamist Ukraina piirile,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Venemaa ja Ukraina vahelisel lõuna- ja läänepiiril ning okupeeritud Krimmis sõjalist kohalolekut taas pidevalt suurendanud ning koondanud sinna praeguseks ligikaudu 100 000 sõjaväelast; arvestades, et hiljutist vägede koondamist peetakse suuremaks kui eelmist, mis toimus käesoleva aasta kevadel;
B. arvestades, et Minski kokkulepete vastuvõtmisest on möödunud üle kuue aasta ja Krimmi poolsaare ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt ning Ukraina sõja algusest üle seitsme aasta;
C. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Donetski ja Luganski nn rahvavabariigis viibivate käsilasvägede kaudu Ida-Ukrainat destabiliseerinud 2014. aastast saadik; arvestades, et konfliktis on hukkunud enam kui 14 000 inimest ja see on tekitanud ligikaudu kaks miljonit riigisisest põgenikku;
D. arvestades, et Euroopa Liit mõistab hukka president Putini poolt 15. novembril 2021. aastal allkirjastatud lihtsustatud kaubandusreegleid käsitleva Venemaa dekreedi, mille kohaselt on lubatud võtta meetmeid, mille eesmärk on tagada kaupade lihtsam pääs Ukraina Donetski ja Luganski piirkonda, mis ei ole valitsuse kontrolli all, ja nendest piirkondadest välja; arvestades, et dekreediga soovitakse valitsuse kontrolli alt ajutiselt väljas olevaid Donetski ja Luganski piirkonda Ukrainast veel rohkem eraldada, mis on Minski kokkulepete eesmärkidega vastuolus;
E. arvestades, et USA-Ukraina strateegilise partnerluse hartas on sätestatud, et Ameerika Ühendriigid ja Ukraina kavatsevad jätkata mitme sellise sisulise meetme rakendamist, millega püütakse Ukraina vastu suunatud välist otsest ja hübriidagressiooni takistada ning võtta Venemaa vastutusele agressiooni ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, sealhulgas Krimmi okupeerimise ja annekteerimise katse eest ning Venemaa juhitava relvastatud konflikti eest Ukraina Donetski ja Luganski piirkonna osades ning pideva pahatahtliku käitumise eest;
F. arvestades, et president Putin ütles 1. detsembril 2021. aastal, et ootab NATO-lt õiguslikult siduvaid tagatisi selle kohta, et idalaienemist rohkem ei toimu; arvestades, et 7. detsembril 2021. aastal pidasid president Biden ja president Putin kaugkohtumise, mille käigus president Biden hoiatas, et kui Venemaa tungib Ukrainasse, siis kehtestavad Ameerika Ühendriigid karmid majandussanktsioonid ja suurendavad Ukrainale antavat sõjalist toetust;
1. toetab Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kordab, et toetab igati ELi põhimõtet Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseaduslikku annekteerimist mitte tunnustada;
2. mõistab hukka, et Venemaa on koondanud Ukraina piirile suure hulga vägesid; tuletab meelde, et see toimub käesoleval aastal juba teist korda, ning märgib, et teadete kohaselt on koondatud ligikaudu 100 000 sõjaväelast ning suur arv tanki- ja suurtükiväeüksusi; rõhutab, et lisaks vägede koondamisele on järsult sagenenud Venemaa vaenulikud avaldused;
3. on seisukohal, et EL peab Ukraina piiril Venemaa vägede koondamisest – mis on suurt muret tekitav olukord – järeldused tegema; nõuab Venemaalt, et ta täidaks rahvusvahelisi kohustusi ning seetõttu lõpetaks viivitamata põhjendamatu vägede koondamise, mille eesmärk on naaberriike ähvardada, peataks kõik pidevad provokatsioonid ja edaspidi hoiduks provokatsioonidest ning leevendaks olukorda sellega, et viib oma väed nende alalistesse baasidesse;
4. kordab, et Venemaa vägede koondamine ohustab ka Euroopa stabiilsust, julgeolekut ja rahu ning seetõttu peaks EL pidama Ukrainaga sihikindlat julgeolekualast dialoogi, mis aitab kohapealseid julgeolekuprobleeme ühtselt hinnata; rõhutab, et kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51, mis lubab individuaalset ja kollektiivset enesekaitset, peaksid sõbralikud riigid pakkuma Ukrainale rohkem sõjalist toetust ja kaitserelvastust; nõuab, et Venemaa viiks oma väed Luganski ja Donetski nn rahvavabariigist välja ning annaks Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna uuesti Ukraina kontrolli alla;
5. rõhutab, et Venemaa püüab Ukraina piirile vägede korduva koondamisega saavutada seda, et lääneriigid teeksid Ukraina kulul poliitilisi järeleandmisi; kordab oma kindlat veendumust, et ka Pariisi uue Euroopa harta sätete kohaselt on kõigil riikidel õigus sõltumatult ja välise sekkumiseta otsustada, kellega nad poliitilisi ja sõjalisi liite moodustavad; on seisukohal, et Venemaa nõudmist teha Ukraina kulul järeleandmisi Euroopa Liit täita ei kavatse; tuletab meelde, et Venemaa tõlgendab lääneriikide kompromisse ja vastutulekut nõrkusena ja sellega ainult innustataks Venemaad käituma veel agressiivsemalt;
6. rõhutab, et Venemaa vägede koondamine on ühtlasi osa laiemast hübriidsõjastrateegiast, mida Venemaa rakendab Euroopa Liidu vastu, tekitades oma naabruses, oma piiridel ja Euroopa Liidus kaost ja segadust; kordab, et Venemaa kombineerib sõjalisi, digitaalseid, energiaalaseid ja desinformatsiooniga seotud ohte ning kasutab ELi nõrgestamiseks ära selle avatud süsteemi, kuigi ta teab, et otseses majanduslikus ja sõjalises vastasseisus on tema võimekus mitu korda väiksem kui ühendatud Euroopa-Atlandi kogukonnal; on veendunud, et EL peab olema teadlik iseenda ja naabruses asuvate partnerite nõrkadest kohtadest ning suurendama vastupanuvõimet, et hübriidrünnakutega toime tulla;
7. rõhutab, et Euroopa Liit peab olema valmis saatma Venemaa Föderatsioonile väga jõulise hoiatuse, et sõjaline vaenutegevus ei ole mitte ainult lubamatu, vaid et sellel on ka kõrge majanduslik ja poliitiline hind; nõuab, et nõukogu hakkaks ennetavalt koostama uut sanktsioonide paketti, mis on suunatud Venemaa Föderatsioonile, selle relvajõudude ohvitseride korpusse kuuluvatele isikutele ja võimalike sissetungioperatsioonide kavandamises osalevatele vanemohvitseridele, Venemaa presidendi lähikondlastele ning režiimiga seotud oligarhidele ja nende perekondadele; nõuab, et sanktsioonide hulka kuuluks ELis asuvate finants- ja materiaalsete varade külmutamine, reisikeelud ja Venemaa väljaarvamine SWIFTi maksesüsteemist, mille tulemusel jääksid Venemaa ettevõtted rahvusvaheliselt finantsturult eemale, ja keeld osta nii esmas- kui ka järelturult Venemaa riigivõlakirju; nõuab tungivalt, et sanktsioonid kehtestataks koostöös USA, Ühendkuningriigi ja teiste sarnaselt meelestatud demokraatlike riikidega;
8. peab kiiduväärseks kõiki piiravaid meetmeid, mille EL on Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku annekteerimise tõttu kehtestanud; nõuab, et kõik Krimmi poolsaarel ja Venemaal ebaseaduslikult kinni peetud ja vangistatud Ukraina kodanikud vabastataks viivitamata, ning mõistab hukka Krimmis ja Ida-Ukraina okupeeritud aladel toime pandava pideva inimõiguste rikkumise ning paljudele nende piirkondade elanikele Venemaa passide jagamise teel Venemaa kodakondsuse andmise; on veendunud, et sanktsioonid peaksid kehtima seni, kuni Venemaa täidab nende tühistamise tingimused;
9. rõhutab, et tuleb võtta otsustavaid meetmeid, et takistada Venemaal kehtivatest ELi sanktsioonidest kõrvale hoida; on seisukohal, et selleks peaks EL kohaldatavad õigusnormid läbi vaatama ja neid ajakohastama, et kaotada paljud lüngad ning muuta sanktsioonid niimoodi tõhusamaks ja panna Venemaa vaenuliku tegevuse eest ka tegelikkuses kõrgemat hinda maksma;
10. nõuab, et EL vähendaks sõltuvust Venemaa energiast, ning nõuab seetõttu tungivalt, et ELi institutsioonid ja kõik liikmesriigid tagaksid, et Ukraina vastu suunatud relvastatud rünnaku korral Nord Stream 2 torujuhet tööle ei rakendata, olenemata sellest, kas see vastab mingil hetkel ELi gaasidirektiivi[2] sätetele või mitte, ning et lõpetataks vastuoluliste Rosatomi tuumaelektrijaamade ehitamine;
11. rõhutab, et liikmesriigid ei tohiks enam Venemaalt vara ega ebaselge päritoluga investeeringuid vastu võtta, vaid peaksid kehtivaid rahapesuvastaseid direktiive korrektselt kohaldama; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegutsema aktiivsemalt selle nimel, et piirata ELis Kremli strateegilisi investeeringuid, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ja institutsioone ning levitada korruptsiooni;
12. nõuab tungivalt, et Venemaa ja tema toetatud separatistid järgiksid relvarahukokkulepet; kutsub Venemaad üles osalema konstruktiivselt Normandia formaadi ja kolmepoolse kontaktrühma töös ning täitma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis tulenevad Minski kokkulepetest ja ÜRO mereõiguse konventsioonist; innustab nõukogu ühtlasi laiendama oma sanktsioonide kohaldamisala nii, et need hõlmaksid ka Krimmis nn passide pealesundimist ja ebaseaduslike valimiste korraldamist ning et nendega tõstetaks hinda, mida Venemaa peab Minski kokkulepete ja Normandia formaadi läbirääkimiste blokeerimise eest maksma; kutsub Rahvusvahelist Kriminaalkohut üles uurima kuritegusid, mille Venemaa ja tema nimel võitlevad üksused on Krimmi poolsaarel ja Ida-Ukrainas toime pannud; rõhutab sellega seoses Rahvusvahelise Kohtu ja üldise kohtualluvuse kohtuasjade võimalikku rolli; on seisukohal, et Luganski ja Donetski nn rahvavabariigi de facto ametivõimude poliitilisi ja sõjalisi juhte tuleks karistada kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames;
13. kordab, et toetab lennul MH17 olnud Malaysian Airlinesi lennuki traagilise allatulistamise rahvusvahelist uurimist, sest see võib osutuda sõjakuriteoks, ning kordab oma nõudmist tuua süüdlased kohtu ette;
14. nõuab, et EL tugevdaks USA ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega tehtavat koostööd ning looks liidu, mille eesmärk on kogu maailmas demokraatiat kaitsta, ja pakuks demokraatia kaitsmiseks vahendeid, mille hulka peaksid kuuluma ühised sanktsioonid, ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemise meetmed, majandus- ja finantsabi saamiseks rangemad tingimused, rahvusvahelised uurimised ning vabaduse ja demokraatia, inimõiguslaste ja demokraatia kaitsjate toetamise ammendav kava;
15. mõistab hukka president Putini poolt allkirjastatud lihtsustatud kaubandusreegleid käsitleva Venemaa dekreedi, mille kohaselt on lubatud võtta meetmeid, mille eesmärk on tagada kaupade lihtsam pääs Ukraina Donetski ja Luganski piirkonda, mis ajutiselt ei ole valitsuse kontrolli all, ja nendest piirkondadest välja; rõhutab, et sellised ühepoolsed meetmed rikuvad Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, sealhulgas tollikontrolli osas;
16. peab rahvusvahelise Krimmi platvormi loomist kiiduväärseks; peab seda väga vajalikuks, sest selle abil saab hoida Krimmi poolsaare ebaseadusliku annekteerimise teema rahvusvahelisel areenil päevakajalisena; väljendab rahulolu selle üle, et EL toetab seda algatust igati ning platvormi avamisel olid kohal ELi ja liikmesriikide kõrgetasemelised esindajad;
17. kutsub Venemaa rahvast üles mitte uskuma üldlevinud ametlikku propagandat, milles lääneriike kujutatakse Venemaa rahva ja riigi vaenlastena; tuletab meelde, et demokraatia ja vabadus on oht ainult korrumpeerunud Venemaa eliidile, mitte rahvale; väljendab soovi alustada dialoogi ja luua edaspidi suhteid demokraatliku Venemaaga; tuletab meelde, et Kremli huve esikohale seadva agressiivse välis- ja sisepoliitika tõttu kannatavad Venemaa inimesed; kordab, et demokraatia ja vabadus on autoritaarsetele ja agressiivsetele valitsemisvormidele kõige tõhusam vastumeede;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.