RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Ukraina piiril ja Venemaa okupeeritud Ukraina aladel
13.12.2021 - (2021/3010(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Anna Fotyga, Jacek Saryusz‑Wolski, Raffaele Fitto, Jadwiga Wiśniewska, Ladislav Ilčić, Ryszard Antoni Legutko, Angel Dzhambazki, Witold Jan Waszczykowski, Ryszard Czarnecki, Adam Bielan, Elżbieta Kruk, Veronika Vrecionová, Dace Melbārde, Roberts Zīle, Elżbieta Rafalska, Jan Zahradil, Alexandr Vondra
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0594/2021
B9‑0598/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ukraina piiril ja Venemaa okupeeritud Ukraina aladel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja, 1975. aasta Helsingi lõppakti ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1990. aasta Pariisi hartat,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta ning 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/205 inimõiguste olukorra kohta Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopolis (Ukraina),
– võttes arvesse nõukogu otsuseid, mis käsitlevad ELi piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse rahvusvahelise Krimmi platvormi 23. augusti 2021. aasta ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Venemaa poliitiliste suhete suunda[1],
– võttes arvesse Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta,
– võttes arvesse Minskis 12. veebruaril 2015. aastal vastu võetud ja allkirjastatud Minski kokkulepete rakendamismeetmete paketti, mis kiideti tervikuna heaks ÜRO Julgeolekunõukogu 17. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga 2202 (2015),
– võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni kuulumist Euroopa Nõukogusse ning OSCEsse ning sellega kaasnevaid kohustusi,
– võttes arvesse Ukraina 29. märtsi 2021. aasta ettepanekut Ida-Ukrainas täieliku relvarahu taastamiseks ning Minski kokkulepete täitmist käsitleva ühise tegevuskava projekti,
– võttes arvesse 5. detsembri 1994. aasta Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 2021. aasta resolutsiooni Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna (Ukraina) ning Musta mere ja Aasovi mere osade militariseerimise probleemi kohta,
– võttes arvesse G7 riikide Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide välisministrite ning Euroopa Liidu kõrge esindaja 12. detsembri 2021. aasta avaldust,
– võttes arvesse Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Venemaa sissetung Krimmi ja selle ebaseaduslik annekteerimine 2014. aastal näitas Kremli agressiivset ja revisjonistlikku poliitikat, mille eesmärk on pärssida kõik katsed aidata kaasa demokraatlikule arengule piirkonnas, mida Venemaa peab „lähivälismaaks“;
B. arvestades, et Venemaa praegune režiim ohustab Euroopa rahu ja julgeolekut, nähes selles tegevuses vahendit uue julgeolekustruktuuri kehtestamiseks;
C. arvestades, et pärast seda agressiooni ei ole Normandia formaadi ning Minski I ja II kokkulepetega suudetud lõpetada vaenutegevust Ukraina ja Venemaa toetatud separatistide vahel Donetskis ja Luganskis ning edusamme ei ole tehtud Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja okupeerimise lõpetamiseks Venemaa poolt; arvestades, et Venemaa on konflikti osaline ja ei saa end seetõttu esitleda vahendajana;
D. arvestades, et praeguseks on konflikt nõudnud üle 14 000 inimelu; arvestades, et Venemaa rikub Donbassis jätkuvalt relvarahu ning Ukraina positsioone on rünnatud 2 346 korral, mille tagajärjel hukkus 65 Ukraina sõdurit ja 261 sai vigastada, sealhulgas 29 Ukraina relvajõudude sõjaväelast, kelle snaiprid tapsid ajavahemikus 1. jaanuarist 2. detsembrini 2021;
E. arvestades, et president Putini Venemaa peab Ukraina vastu pidevat hübriidsõda, toetatuna alalisest jõu kasutamise ohust kogu piirkonnas eesmärgiga hoida Ukraina poliitiliselt tasakaalust väljas ja siduda ta Moskva poolt välja kuulutatud mõjusfääriga, millega sisuliselt võetakse idapartnerluse riikidelt ära õigus valida ise oma liitlasi;
F. arvestades, et ELi ja Valgevene piiril valitseva kriisi taustal on Venemaa toonud Ukraina piirile üle 100 000 rünnakjõudude sõjaväelase, sealhulgas lahingutankid ja iseliikuvad suurtükiväerelvad, intensiivistades samal ajal Ukraina riigi vastu suunatud hübriidsõja taktikat ja andes alust tunda suurt muret, et ees võib seista teine sissetung Ukrainasse; arvestades, et vägede koondamisega on kaasnenud ka kümnete tuhandete reservväelaste teenistusse kutsumine, lisavägede ja -varustuse saatmine okupeeritud Krimmi ning relvade lähetamine Donbassi ja Luganski piirkonna käsilasvägedele;
G. arvestades, et Venemaa valmistab okupeeritud Krimmis tuumarelvade paigaldamiseks jätkuvalt ette Krimmi sõjalist taristut, renoveerides muu hulgas vajalikku taristut Nõukogude Liidu aegsetes tuumalõhkepeade ladustamisrajatistes;
H. arvestades, et 2021. aastal korraldas Venemaa Föderatsioon 90 eri tasandi sõjalist õppust, sealhulgas ulatuslikke õppusi Krimmis ja sellega piirnevates Musta mere vetes;
I. arvestades, et president Putin on ähvardanud ulatuslikuma sõjategevusega Ukrainas, tuues põhjenduseks NATO laienemise ja nõudes „õiguslikke tagatisi“ selle kohta, et Ukraina ei ühine sõjalise liiduga ega saa NATO vägesid või kaitsetaristut vastuvõtvaks „mitteametlikuks“ liikmeks; arvestades, et president Putin on teistkordselt alates 2021. aasta kevadest koondanud Ukraina ümbrusse ulatuslikud väed ning tal on õnnestunud luua mulje strateegilisest ebakindlusest ning ta püüab sundida lääneriike pidama tema tingimustel ühiselt läbirääkimisi mitme Kremli eesmärgi üle;
J. arvestades, et alates konflikti algusest on Venemaa kasutanud Ukraina vastu desinformatsioonikampaaniaid, teenusetõkestusründeid, veebisaitide rikkumist, häktivistide rühmade korraldatud lekkeid ja pahavara laialdast kasutuselevõttu;
K. arvestades, et Venemaa on oluliselt intensiivistanud desinformatsioonikampaaniat Ukraina vastu, levitades valepropagandat, nagu püüaks just Ukraina provotseerida konflikti Venemaaga, millega on kaasnenud massiline, rohkem kui kümnekordistunud Ukraina-vastast propagandat levitav sotsiaalmeediategevus, mille maht läheneb tasemele, mis eelnes Venemaa sissetungile Ukrainasse 2014. aastal;
L. arvestades, et olukord ELi ja Valgevene piiril on endiselt pingeline ning Valgevene ohvitserid ja sõdurid osalevad paljudes provokatiivsetes tegevustes; arvestades, et rändajate ärakasutamisega Valgevene režiimi poolt püütakse lõhkuda ELi ühtsust ja ohustada ELi piirkondlikku julgeolekut;
M. arvestades, et lääs peab Venemaa ja Valgevene ühiselt tekitatud rändekriisi agressiooniks, kuid see võib olla ka osa strateegiast juhtida Euroopa riikide tähelepanu mujale ajal, mil Venemaa valmistub sissetungiks Ukrainasse;
N. arvestades, et mõne liikmesriigi lahkarvamusi tekitavad otsused ehitada Nord Streami torujuhtmed on vastuolus energialiidu väärtustega ja ohustavad otseselt Kesk- ja Ida-Euroopa julgeolekut ning võivad olla vahendiks, mida kasutada väljapressimise vahendina Ukraina, Poola ja laiemalt ELi vastu;
O. arvestades, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg märkis, et Venemaa maksab mis tahes edasise Ukraina-vastase agressiooni eest kõrget hinda;
P. arvestades, et Bideni administratsioon on mures, et Venemaa võib tungida Ukrainasse läbi Valgevene, maskeerides oma väed Valgevene vägedeks, mis annab Venemaale võimaluse rünnakut eitada;
Q. arvestades, et alates 2014. aastast on Ameerika Ühendriigid andnud Ukrainale julgeolekuabi üle 2,9 miljardi USA dollari ning alates 2021. aastast on aastas eraldatud 393 miljonit USA dollarit, mis teeb Ukrainast Euroopa suurima sõjalise välisrahastamise ning rahvusvahelise sõjalise hariduse ja koolituse alase rahastamise saaja; arvestades, et ka Ühendkuningriik ja Kanada on käivitanud Ukraina toetuseks eraldi programmid ja operatsioonid;
R. arvestades, et inimõiguste olukord Ida-Ukraina okupeeritud osades ja okupeeritud Krimmi poolsaarel halveneb jätkuvalt, et sõnavabaduse, usuvabaduse ja omandiõiguse rikkumised, karmid piirangud hariduslikele ja keelelistele õigustele, meediavabaduse kuritarvitamine ja sunniviisiline Venemaa kodakondsuse andmine on muutunud süstemaatiliseks ning põhilised inimõigused ja põhivabadused ei ole tagatud; arvestades, et okupeeritud Krimmi isehakanud võimud ahistavad jätkuvalt krimmitatarlasi, esitades neile kümneid valesüüdistusi terrorismis;
S. arvestades, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel Donetski ja Luganski piirkonnas on üle 160 ebaseadusliku vangla, kus on alates konflikti algusest ebaseaduslikult kinni peetud, piinatud ja ebainimlikult koheldud rohkem kui 3000 inimest;
1. mõistab teravalt hukka Venemaa jätkuv agressiooni ja vaenutegevuse Ukraina, idapartnerluse riikide ja ELi vastu;
2. mõistab ühemõtteliselt hukka Krimmi ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimise ning Donetski ja Luganski piirkondade teatavate osade de facto okupeerimise Venemaa poolt ning nõuab, et EL tugevdaks sanktsioone ja külmutaks diplomaatilised suhted, kuni Venemaa täidab oma rahvusvahelisi kohustusi; toetab Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, nagu on sätestatud ELi-Ukraina assotsieerimislepingus;
3. lükkab tagasi Venemaa selgituse rohkem kui 100 000 rünnakjõudude sõjaväelase koondamise kohta Ukraina piiri äärde ning nõuab nende viivitamatut tagasi tõmbamist; tuletab meelde, et vastavalt ÜRO põhikirjale peavad kõik liikmesriigid hoiduma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest iga riigi territoriaalse puutumatuse või poliitilise sõltumatuse vastu või toimimast moel, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega;
4. mõistab teravalt hukka Venemaa jätkuva poliitika, millega blokeeritakse kõik Ukraina poole rahualgatused; väljendab muret ka selle pärast, et Venemaa takistab OSCE erakorralisel vaatlusmissioonil oma ülesandeid täitmast, segades missiooni mehitamata õhusõidukeid ja takistades vaatlejate juurdepääsu okupeeritud aladele; mõistab hukka Venemaa otsuse sulgeda OSCE vaatlusmissioon Gukovo ja Donetski Vene kontrollpunktides;
5. on sügavalt mures Aasovi mere, Musta mere ja Läänemere piirkonna jätkuva militariseerimise pärast, eelkõige Kaliningradi oblasti ja ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi militariseerimise pärast, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni poolt välja töötatud juurdepääsu ja tegevuse takistamise (A2/AD) võimekuse üle, mis hõlmab uute S-400 õhutõrjesüsteemide kasutamist, ning tavajõudude enneolematu koondamise ja ettevalmistuste pärast tuumarelvade võimalikuks paigaldamiseks;
6. väljendab muret rahvusvahelise julgeoleku- ja relvastuskontrolli struktuuri jätkuva halvenemise pärast, sealhulgas Krimmi ajutise okupeerimise tõttu Venemaa Föderatsiooni poolt, millel on olnud destabiliseeriv mõju rahvusvahelisele relvastuskontrollirežiimile ning julgeolekut ja usaldust suurendavatele meetmetele, muu hulgas nendele, mis on kehtestatud avatud taeva lepinguga, Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga ja 2011. aasta Viini dokumendiga usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete kohta; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Krimmi ei ole võimalik kontrollida ega inspekteerida Viini dokumendi, avatud taeva lepingu ja Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu alusel, ning kutsub rahvusvahelist üldsust üles suurendama survet Venemaale selle olukorra muutmiseks; rõhutab, et Venemaa tegevus on katse kehtestada uus julgeolekukord;
7. kutsub liikmesriike üles valmistuma sihipäraste lisasanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu, sealhulgas blokeerima Venemaa juurdepääsu SWIFT-süsteemile, et võtta riigi valitsevalt eliidilt ära rahalised vahendid, mida kasutada uueks agressiooniks teiste riikide vastu, ning tugevdama valdkondlikke meetmeid, kehtestades muu hulgas ranged piirangud ELi kaupade ja teenuste, sealhulgas luksuskaupade ekspordile Venemaa Föderatsiooni ning Venemaalt pärit kaupade ja teenuste impordile, ning laiendama Krimmi sanktsioonide kohaldamisala;
8. kutsub nõukogu ja tulevast eesistujariiki Prantsusmaad üles kutsuma Ukraina kaitseteemalisele tippkohtumisele;
9. kutsub nõukogu ja komisjoni üles lugema seetõttu Venemaa strateegilises kompassis suureks ohuks Euroopa mandrile, nagu märgiti ka NATO analüüsirühma aruandes;
10. lükkab tagasi kõik Venemaa katsed kaasata mõned riigid oma mõjusfääri ja kujundada sellega nende tulevikku; väljendab sellega seoses heameelt NATO avalduse üle 2008. aasta Bukaresti tippkohtumise otsuste pöördumatuse ning Ukraina ja Gruusia ühinemise väljavaadete kohta;
11. märgib, et Ukraina võimalik tulevane osalemine alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektides parandaks märkimisväärselt Ukraina riiklikku kaitsevõimet kooskõlas ELi parimate tavade ja standarditega;
12. kutsub liikmesriike ja meie partnereid üles andma Ukrainale rohkem sõjalist abi; väljendab heameelt ELi nõukogu 2. detsembri 2021. aasta kohtumisel vastu võetud otsuse üle eraldada Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastu raames 31 miljoni eurot, et aidata tugevdada riigi vastupanu- ja kaitsevõimet, eelkõige Ukraina võimekust küberturvalisuse, meditsiini, inseneritegevuse, liikuvuse ja logistika alal ning mehitamata õhusõidukite ja snaipertegevuse vastaseid süsteeme; ootab, et EL kasutaks sellega seoses Euroopa rahutagamisrahastut täies ulatuses;
13. mõistab teravalt hukka rändajate ja pagulaste ärakasutamise Lukašenka režiimi poolt ning toetab liikmesriikide pingutusi rändevooge tõhusaks haldamiseks, et kaitsta ELi välispiire; hoiatab, et president Putini korraldatud olukorra eesmärk on juhtida tähelepanu kõrvale Venemaa edasise Ukrainasse sissetungi plaanidelt;
14. väljendab muret torujuhtme Nord Stream 2 ehitamise pärast ja tuletab meelde selle projekti põhilisi pikaajalisi poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekuriske; märgib, et torujuhe suurendab ELi sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, ohustab ELi siseturgu, ei ole kooskõlas ELi energiapoliitika ega selle strateegiliste huvidega ning sellel võivad olla sõjast laastatud Ukrainale negatiivsed tagajärjed; kutsub seetõttu kõiki sidusrühmi, eriti liikmesriikide ja Euroopa sidusrühmi vastavalt oma varasematele seisukohtadele kasutama projekti peatamiseks olemasolevaid õiguslikke klausleid;
15. mõistab karmilt hukka jätkuvad inimõiguste rikkumised ebaseaduslikult okupeeritud Krimmis ja muudel de facto Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumitel; mõistab Venemaa Föderatsiooni hukka selle eest, et ta asustab Venemaa kodanikke okupeeritud Krimmi ning Donetski ja Luganski territooriumile, rikkudes sellega tasakaalu Venemaa passiomanike ja ukrainlaste vahel, ning et Venemaa jätkab oma passide väljastamist ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumide elanikele;
16. kutsub ELi üles aitama jätkuvalt kaasa Krimmi rahvusvahelise platvormi konsultatsiooni- ja koordineerimisformaadi väljatöötamisele eesmärgiga lõpetada rahumeelselt Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ajutine okupeerimine Venemaa Föderatsiooni poolt ning taastada Ukraina kontroll selle territooriumi üle, järgides täielikult rahvusvahelist õigust
17. toetab Ukraina võimude püüdlusi reformida riiki kooskõlas assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna sätetega; toonitab, et sellised pingutused on vajalikud, et suurendada Ukraina vastupanuvõimet ning tõhusamalt võidelda Venemaa praeguse ja tulevase agressiooni vastu;
18. julgustab liikmesriike kooskõlastama oma tegevust NATO tugevdatud kohalolekuga ning aitama suurendada vastuvõtvate riikide ja eesliiniriikide kaitsevõimet, et hoida ära Venemaa edasine agressioon;
19. kutsub komisjoni üles rohkem pingutama, et parandada Ukraina küberturvalisuse asutuste vastupanuvõimet ja eksperditeadmisi, et rünnakuid ennetada ja need tagasi lükata;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning NATO peasekretärile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0383.