RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste kohta, muu hulgas Ukraina vastu peetava sõja viimaste arengute ja ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide kohta
5.4.2022 - (2022/2560(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Viola Von Cramon‑Taubadel, Michèle Rivasi, Mounir Satouri, Ernest Urtasun, Katrin Langensiepen, Ville Niinistö, Alviina Alametsä, Hannah Neumann, Tineke Strik, Sergey Lagodinsky
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0197/2022
B9‑0197/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste kohta, muu hulgas Ukraina vastu peetava sõja viimaste arengute ja ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eelkõige 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta[1],
– võttes arvesse ÜRO põhikirja, Euroopa inimõiguste konventsiooni, Helsingi lõppakti, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni julgeoleku poliitilis-militaarsete aspektidega seotud käitumisjuhendit, Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta ja Viini dokumenti,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. märtsi 2022. aasta järeldusi, milles käsitletakse Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu,
– võttes arvesse alates 2014. aastast vastu võetud nõukogu otsuseid, mis käsitlevad Ukrainas toimuva tõttu Venemaa suhtes kehtestatud ELi piiravaid meetmeid,
– võttes arvesse 10. ja 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooni,
– võttes arvesse komisjoni presidendi ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hiljutisi avaldusi Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta,
– võttes arvesse G7 riikide juhtide 11. ja 24. märtsi 2022. aasta avaldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on kõik riigid võrdselt suveräänsed ning peavad oma rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõuga ähvardamisest ja jõu kasutamisest teiste riikide territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse vastu;
B. arvestades, et Venemaa Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 Ukraina vastu agressioonisõda; arvestades, et sõjalist agressiooni Ukraina vastu alustati osaliselt Valgevene territooriumilt, kes on Venemaa agressioonile kaasa aidanud ja seda võimaldanud;
C. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni poolt Ida-Ukrainas õhutatud konflikti kaheksa aasta jooksul on hukkunud üle 14 000 inimese, sealhulgas nii sõjaväelased kui ka tsiviilelanikud; arvestades, et ÜRO andmetel on alates 24. veebruarist 2022 kinnitatud vähemalt 1100 tsiviilelaniku hukkumine, kuid ÜRO tunnistab, et tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt palju suurem; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on Ukrainast põgenenud umbes 4 miljonit inimest ja riigis on ligikaudu 6,5 miljonit riigisisest põgenikku;
D. arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu on vastu võtnud neli Venemaa vastu suunatud sanktsioonide paketti, mille eesmärk on nõrgendada Kremli võimet sõda rahastada ning kehtestada sissetungi eest vastutavale Venemaa poliitilisele eliidile selged majanduslikud ja poliitilised tagajärjed; arvestades, et need meetmed hõlmavad sihipäraseid individuaalseid sanktsioone, majanduslikke ja finantssanktsioone, meediapiiranguid, diplomaatilisi meetmeid ning majanduslike suhete piiramist valitsuse kontrolli alt välja jäävate Donetski ja Luhanski oblastitega; arvestades, et nõukogu on samuti vastu võtnud Valgevene vastu suunatud sanktsioonid vastuseks Valgevene osalemisele Ukraina sissetungis;
E. arvestades, et sanktsioonidel on mõju, kuid see, et EL ostab Venemaalt fossiilkütuseid, annab endiselt režiimile vahendeid, mis aitavad sõda rahastada; arvestades, et lisaks on sõjal Ukrainas ja sanktsioonidel märkimisväärne negatiivne majanduslik mõju kõigile liikmesriikidele, kusjuures osa liikmesriike on mõjutatud teistest rohkem, muu hulgas nende sõltuvuse tõttu Venemaa energiaimpordist;
F. arvestades, et president Putin allkirjastas 31. märtsil presidendi dekreedi, millega kohustatakse nn ebasõbralikke riike, sealhulgas ELi, avama Venemaa Gazprombankis pangakonto, et jätkata Venemaa gaasi impordi eest maksmist; arvestades, et Venemaa on 2022. aasta lõpuni keelanud enam kui 200 toote, sealhulgas telekommunikatsiooni-, meditsiini-, sõidukite, põllumajandus- ja elektriseadmete ning puidu ekspordi; arvestades, et see blokeerib intressimakseid välisinvestoritele, kellel on riigivõlakirjad, ja takistab neil Venemaa aktsiaid müüa;
1. mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu ja Valgevene osalemise selles sõjas ning nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas ning viiks tingimusteta välja kõik väed ja sõjavarustuse kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt;
2. väljendab oma vankumatut solidaarsust Ukraina rahvaga, toetab täielikult Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning rõhutab, et see sõda kujutab endast rahvusvahelise õiguse rasket rikkumist;
3. nõuab tungivalt jätkuvaid diplomaatilisi jõupingutusi, et lõpetada sõda Ukrainas ja leida rahumeelne lahendus, ning kutsub liikmesriike, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama Ukrainat kõikvõimalike vahenditega ja innustama rahvusvahelisi partnereid tegema sama;
4. mõistab teravalt hukka Venemaa relvajõudude hirmuteod, millest on teatatud mitmes okupeeritud Ukraina linnas, näiteks Butšas; nõuab, et sõjakuritegude ja muude raskete õigusrikkumiste toimepanijatel ning pädevatel valitsusametnikel ja sõjaväejuhtidel tuleb oma tegude eest vastutada; toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri poolt sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes algatatud uurimist ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo uurimiskomisjoni tööd;
5. väljendab heameelt sanktsioonide kiire vastuvõtmise üle nõukogus ning tunnustab ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühtsust vastuses Venemaa agressioonile Ukraina vastu ning G7 riikide vahelist kõrgetasemelist koordineerimist; kutsub kõiki partnereid, eelkõige ELi kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike üles sanktsioonide pakette järgima; väljendab heameelt hiljuti moodustatud Vene eliidi, esindajate ja oligarhide (Russian Elites, Proxies, and Oligarchs, REPO) rakkerühma üle, mille eesmärk on koordineerida ELi, G7 ja Austraalia tööd seoses Venemaa ja Valgevene oligarhide vastu kehtestatud sanktsioonidega;
6. toonitab, et praegu tuleb prioriteediks seada kehtivate sanktsioonide täielik ja tõhus rakendamine kogu ELis ja ELi rahvusvaheliste liitlaste poolt; kutsub liikmesriike üles tegema kindlaks õigusliku aluse ja vajaduse korral selle kiiresti looma, et tagada viivitamata täielik ja tõhus sanktsioonide järgimine riikide jurisdiktsioonides; kutsub komisjoni ja ELi järelevalveasutusi üles jälgima tähelepanelikult kõigi ELi sanktsioonide tõhusat ja terviklikku rakendamist liikmesriikides ning tegelema nendest kõrvalehoidmisega; palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda meetmete võtmist kolmandate riikide vastu, kes püüavad aidata Venemaad ja Valgevenet kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hoida;
7. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et riiklikud karistused ELi sanktsioonide rikkumise eest oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad; väljendab heameelt selle üle, et teatati sanktsioonide andmekogust ja tegevuskavast (sealhulgas kriteeriumid ja ajakava), mille abil saab ELi sanktsioonide süstemaatilise rikkumise tuvastamise korral algatada rikkumismenetlusi Euroopa Liidu Kohtus;
8. rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama, et nende territooriumil registreeritud ametiasutused, äriühingud ja muud toimijad täidaksid täielikult nõukogu otsuseid piiravate meetmete kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid koostööd ja teabe jagamist ning nõuab tugevamat ELi järelevalve- ja jõustamismehhanismi; kutsub nõukogu üles regulaarselt ajakohastama sanktsioonide nimekirju sinna kantud ettevõtete osas, kuna nimekirjas olevad ettevõtted püüavad sanktsioonide vältimiseks kasutada õiguslikke lünki ja otsivad muid loomingulisi lahendusi;
9. kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles koostama ELi jaoks tervikliku tegevuskava seoses edasiste sanktsioonidega ning teavitama selgelt piiridest ja meetmete võtmisest sanktsioonide tagasipööramiseks juhul, kui Venemaa astub samme Ukraina sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseks tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;
10. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid looksid ülemaailmse korruptsioonivastaste sanktsioonide mehhanismi ning võtaksid kiiresti sihipäraseid sanktsioone isikute suhtes, kes tegelevad suurkorruptsiooniga Venemaal ja Valgevenes;
11. väljendab heameelt kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli meetmete vastuvõtmise üle; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kaaluma viivitamata impordikeelu meetmete kehtestamist tagamaks, et kaubandus Venemaaga ei aita mingil viisil kaasa Ukraina-vastase sõja rahastamisele, sealhulgas fossiilkütuste, terase ja toorainete impordi abil; nõuab eelkõige teemantidega kauplemise keelustamist; nõuab, et Venemaa ettevõtetel keelataks osaleda ELi tasandi riigihangetes;
12. nõuab, et viivitamata keelustataks Venemaalt pärit energiakaupade import, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei annaks järele Venemaa nõudmisele aktsepteerida nende ostude eest ainult rublasid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma selle asemel energiasüsteemi detsentraliseerimisele ning suurendama hoogsalt investeeringuid energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse; rõhutab, et impordikeelu tagajärgedega tegelemiseks on vaja Euroopa lahendust, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid pühenduksid solidaarsusmehhanismile, keskendudes kõige haavatavamatele kodanikele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;
13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid uuesti läbi oma tuumaenergiastrateegiad ja lõpetaksid koostöö Venemaa ettevõtetega uutes projektides, sealhulgas Soomes ja Bulgaarias, ning olemasolevates projektides, mille puhul Venemaa eksperte saab asendada lääneriikide ekspertidega, ning lõpetaksid järk-järgult Rosatomi teenuste kasutamise; nõuab teaduskoostöö lõpetamist Venemaa energiaettevõtetega, nagu Rosatom, ja teiste asjaomaste Venemaa teadusüksustega;
14. nõuab tungivalt, et rahvusvahelised energiaorganisatsioonid kaaluksid uuesti Venemaa rolli oma tegevuses, sealhulgas Venemaa ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheliste koostööprojektide võimalikku peatamist ning Venemaa osalemise peatamist mitmepoolsetes projektides;
15. nõuab, et laiendataks nende isikute loetelu, kellele sanktsioonid on suunatud, ning et liikmesriigid uuriksid lisaks varade külmutamisele ja arestimisele ka võimalusi oligarhide valduses oleva vara konfiskeerimiseks; teeb ettepaneku, et varade konfiskeerimisest saadud tulu tuleks kasutada Ukraina abistamiseks; kutsub komisjoni üles kaardistama ja avaldama igas liikmesriigis külmutatud ja arestitud varad; väljendab heameelt kodanikuühiskonna ja uurivate ajakirjanike, eelkõige algatuse Russian Asset Tracker jõupingutuste üle Venemaa oligarhidele kuuluvate varade avalikustamisel, ning palub ametivõimudel teha selliste algatustega tihedat koostööd;
16. kordab seisukohta, mida ta väljendas oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsioonis ettepanekutega komisjonile investeeringute eest kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade kohta; võtab teadmiseks komisjoni 28. märtsi 2022. aasta soovituse Venemaa sissetungiga Ukrainasse seotud viivitamatute meetmete kohta seoses investoritele kodakondsuse andmise kavade ja investoritele elamisloa andmiste kavadega; kordab, et isikud, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid või kes toetavad rahvusvahelise õiguse rikkumisi, ei tohiks saada kasu ELi kodakondsusest ega elamisõigusest, olenemata nende kodakondsusest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles otsima püsivat lahendust opositsioonipoliitikutele, ajakirjanikele, kodanikuühiskonna aktivistidele, inimõiguste kaitsjatele ja teistele Venemaa ja Valgevene repressiivsete režiimide vastastele inimestele elamisõiguse andmiseks ELis, ilma et oleks vaja kasutada investeeringute eest kodakondsuse ja elamisloa andmise kavasid;
17. nõuab, et EL ja liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid järjepidevalt kehtivaid rahapesuvastaseid norme, ning palub komisjonil esitada eelmisel aastal kavandatud rahapesuvastase paketi jaoks tugevdatud meetmed, et kõrvaldada lüngad, nagu krüptovara; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kiiresti ja ambitsioonikalt vastu komisjoni ettepaneku keelustada varifirmad, mida Venemaa oligarhid on oma rikkuse varjamiseks ulatuslikult kasutanud;
18. kutsub komisjoni üles hindama sanktsioonide rakendamise tõhusust mõnes keskse tähtsusega kolmandas riigis, kus tekitab muret hoolsuskohustuse puudumine, ning kutsub ELi järelevalveasutusi üles tegema koostööd finantsettevõtjatega, et tagada nende suutlikkus sanktsioone nõuetekohaselt rakendada; palub komisjonil vaadata läbi suure riskiga kolmandaid riike sisaldava rahapesuvastase loetelu, et lisada sinna Araabia Ühendemiraadid, mis olid rahapesuvastase töökonna poolt 2022. aasta märtsis kantud halli nimekirja;
19. nõuab, et Venemaa ja Valgevene kantaks ELi rahapesuvastase võitlusega seotud suure riskiga kolmandate riikide nimekirja, ning kutsub liikmesriike üles kaaluma maksuteabe automaatse vahetamise peatamist Venemaaga ning peatama topeltmaksustamise vältimise lepingud nii Venemaa kui ka Valgevenega;
20. nõuab tungivalt, et igat liiki varade, näiteks kinnisvara, jahtide, eralennukite ja kunsti tegelike tulusaajate registreerimise jälgimiseks kogu ELis loodaks Euroopa vararegister, mis peaks olema kättesaadav kõigile pädevatele asutustele ühtse Euroopa juurdepääsupunkti kaudu;
21. nõuab, et SWIFTi keeldu laiendataks suuremale arvule Venemaa pankadele kui need, kes on praegu loetellu kantud, et Venemaa finantsturgudest tõhusalt eemal hoida;
22. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid lisameetmeid välissekkumise ja desinformatsiooni vastu, sealhulgas sanktsioonide kehtestamise vormis; on veendunud, et see peaks hõlmama sektoriüleste ja asümmeetriliste sanktsioonide raamistiku kehtestamist, samuti diplomaatilisi sanktsioone, reisikeelde, varade külmutamist ja ELi elamislubade äravõtmist välismaalaste ja nende pereliikmete puhul, kes on seotud välismaiste sekkumiskatsetega, ja mis peaks võimalikult täpselt olema suunatud otsustajatele ja organitele, kes vastutavad agressiivse tegevuse eest, vältides vastastikuste teenete õhustikku, järgides Euroopa Liidu lepingu artiklit 29 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 215 (piiravad meetmed), ning olema kindlalt integreeritud liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sambasse;
23. väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Borrelli 8. märtsi 2022. aasta teate üle, milles tehakse ettepanek pahatahtliku desinformatsiooni levitajate karistamise mehhanismi kohta osana laiemast välissekkumise vastu võitlemise meetmepaketist, mille väljatöötamist kavandati juba Euroopa demokraatia tegevuskavas, mida komisjon ja Euroopa välisteenistus peavad ühiselt järgima;
24. juhib tähelepanu sellele, et Venemaa desinformatsiooni võimendavad veebiplatvormide ja sotsiaalmeedia personaalsed soovitusalgoritmid, mis põhinevad suhtlemisel ja on nende ärimudeli osa; märgib murega, et need soovitusalgoritmid töötavad praegu vaikimisi ja jätkavad Venemaa poolt Ukraina sissetungi kohta antava desinformatsiooni aktiivset levitamist ja reklaamimist; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles võtma meetmeid tagamaks, et need algoritmid ei jääks enam vaikeseadeks ja et vaikevalikuks saaks kronoloogiline järjestus; kutsub nõukogu üles leppima kiiresti kokku digiteenuste õigusaktis, milles neid asjaolusid arvestatakse ja võetakse sellised suundumused tõhusalt kontrolli alla;
25. kutsub komisjoni üles oma desinformatsiooni tegevusjuhendi tugevdamist käsitlevate suuniste alusel tegelema ka desinformatsiooniga seotud süsteemsete riskidega, eriti nn propagandaga seotud riskidega, eelkõige püüdes kujundada olemasolevat tegevusjuhendit desinformatsiooni kohta edasi kaasreguleerimise käitumisjuhendi suunas, nagu on ette nähtud digiteenuste õigusaktis;
26. kordab oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta, milles mõistab hukka infosõja kasutamise Venemaa ametivõimude, riigimeedia ja esindajate poolt, ning toetab RT ja Sputniku kui riigile kuuluva propagandameedia keelustamist; nõuab eelkõige, et uuritaks tõhusaid viise, kuidas võidelda Venemaalt pärit sõjapropaganda vastu selliste meediakanalite kaudu nagu Rossija, Pervyj Kanal ja NTV, kuna need levitavad sisu, mis kiidab agressioonisõda heaks ja annab selle kohta eksitavat teavet; märgib siiski, et igasugune meediakeeld peaks olema ajutine, piirduma vajalikuga ega tohiks luua pretsedenti ajakirjandus- või väljendusvabaduse ning teabe saamise õiguse rikkumiseks; seab kahtluse alla blokeerimiskohustuste kehtestamise õiguspärasuse internetipõhistele vahendajatele ja internetiühenduse pakkujatele, kes rikuvad teiseseid õigusakte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma muudele meetmetele, millega välditakse desinformatsiooni – sealhulgas propaganda – levikut ja seda tõkestatakse, ning tugevdama sõltumatut meediat;
27. väljendab seetõttu heameelt spetsiaalsete vene- ja ukrainakeelsete platvormide ja uudiste väljatöötamise üle; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suurendama toimuvate sündmuste kohta veebis kättesaadava venekeelse alternatiivse teabe hulka, et desinformatsiooni kummutada, ning jätkuvalt tagama ELi avalduste tõlkimise vene keelde ja tegelemise otse venekeelse publiku ja platvormidega; mõistab hukka paljude ajakirjanike surmad ja vangistamise ajal, mil nad konfliktist reportaaži tegid, ning nõuab suuremat toetust sõltumatutele Venemaa ajakirjanikele ning jätkuvat toetust kõigile Ukrainas tegutsevatele ajakirjanikele;
28. kutsub magistraalvõrkude ja interneti jagamisplatvormi teenuste osutajaid üles mitte katkestama ühendusi Venemaa internetiga, kuna see mõjutaks tõsiselt kodanikuühiskonna võimalusi välismaailmaga ühenduse loomiseks;
29. nõuab, et laevadele, mille viimane või järgmine külastatav sadam asub Venemaa Föderatsioonis, keelataks juurdepääs kõigile ELi sadamatele, välja arvatud vajalikel põhjendatud humanitaarpõhjustel, ning et raudtee- ja maanteetranspordi valdkonnas kaalutaks lisameetmete võtmist; väljendab heameelt Venemaa omanduses olevate ja renditud transpordivahendite suhtes kehtestatud sanktsioonide üle ning kutsub liikmesriike üles võetud meetmeid veelgi paremini jõustama;
30. rõhutab, et kõik tulevased sanktsioonid tuleb ka edaspidi põhjalikult kooskõlastada Atlandi-üleste liitlaste ja sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega, et saavutada võimalikult suur tõhusus ja säilitada Venemaa agressiooni ees ühtsus; kordab oma nõudmist laiendada sanktsioone Valgevenele, tuginedes selle riigi otsesele toetusele Venemaa peetavale sõjale;
31. rõhutab, et sihipäraste sanktsioonide eesmärk peab olema saavutada mõjusaid ja püsivaid tulemusi; kordab, et isikud ja üksused, keda kantakse sanktsioonide nimekirja ja sealt välja arvatakse, tuleb regulaarselt läbi vaadata ning vajalikud on selgelt määratletud ja läbipaistvad kriteeriumid ja metoodika, samuti asjakohased õiguslikud menetlused, mille abil saab nimekirja kandmise vaidlustada, et tagada põhjalik kohtulik kontroll ja õigus heastamisele;
32. väljendab heameelt rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste üle peatada Venemaa osalemine, sealhulgas kultuuri ja spordi valdkonnas; palub liikmesriikidel vähendada Venemaa diplomaatiliste ja konsulaaresinduste arvu ELis, eelkõige seal, kus nende tegevusel on sõjaline aspekt;
33. juhib tähelepanu vajadusele leevendada sanktsioonide mõju ELi majandusele, eelkõige sotsiaal-majanduslikele teguritele, ning sellele, et komisjon ja liikmesriigid peaksid osalema edasises erandolukorra plaanimises, kui Venemaa jätkab energiaturu kasutamist võimendusena või töötab välja uusi meetodeid ELile ja selle partneritele surve avaldamiseks; soovitab luua Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 kohase taaste- ja vastupidavusrahastuga sarnase struktureeritud mehhanismi ja eelkõige toetused, et kaitsta liidu stabiilsust ja liikmesriikide eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ning kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist;
34. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, NATO-le, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja Verhovna Radale, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja riigiduumale ning Valgevene presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0052.