RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste, muu hulgas Ukraina sõja viimaste arengute ja ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide kohta
5.4.2022 - (2022/2560(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Mick Wallace
fraktsiooni The Left nimel
B9‑0201/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste, muu hulgas Ukraina sõja viimaste arengute ja ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide kohta
Euroopa Parlament,
− võttes arvesse ÜRO põhikirja,
− võttes arvesse Helsingi lõppakti, Pariisi uue Euroopa hartat ja Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta,
− võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruannet inimõiguste olukorra kohta Ukrainas,
− võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende 1977. aasta lisaprotokolli I,
− võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud agressiooni humanitaartagajärgede kohta,
− võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. septembri 2014. aasta resolutsiooni 27/21 inimõiguste ja ühepoolsete sunnimeetmete kohta ning selle resolutsiooni parandust nr 1,
− võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsil 2022. aasta kohtumise järeldusi;
– võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3.–4. märtsil 2022. aasta järeldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni rünnak Ukraina vastu on sellise ulatusega, mida rahvusvaheline üldsus ei ole Euroopas aastakümneid näinud; arvestades, et sõda on iseloomustanud ulatusliku mõjuga lõhkekehade laialdane kasutamine asustatud aladel, sealhulgas pommitamine mürskude ja mitme lõhkepeaga raketilaskesüsteemidega, rakettide ja õhurünnakutega; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on suurendanud oma tuumajõudude valmisolekut; arvestades, et vaenutegevuse tagajärjel on hukkunud 3 455 tsiviilisikut ning sajad elumajad, haiglad, koolid, lasteaiad ja muud tsiviilehitised on kahjustatud või hävinud; arvestades, et alates sõja algusest ja 31. märtsi seisuga 2022 on ÜRO allikate andmetel Ukrainast põgenenud üle 4,102 876 miljoni pagulase; arvestades, et 90 % kõigist Ukrainast põgenevatest pagulastest on naised ja lapsed; arvestades, et naaberriigid seisavad silmitsi Ukrainast põgenevate pagulaste tohutu sissevooluga: üle 2,3 miljoni on tulnud Poola, üle 623 000 miljoni Rumeeniasse, üle 390 000 Moldovasse, ligi 375 000 Ungarisse ja üle 545 000 muudesse riikidesse; arvestades, et naistel ja lastel on suurem oht sattuda vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise ohvriks ning suurem on ka oht, et noored naised ja lapsed jäävad kadunuks ja langevad inimkaubanduse ohvriks;
B. arvestades, et relvarahukokkuleppeid on rikutud ning Venemaa ja Ukraina vahelised läbirääkimised ei ole viinud vaenutegevuse peatamiseni;
C. arvestades, et pärast Ukraina linna Butša vabastamist leiti sealt sadade tsiviilelanike surnukehad; arvestades, et ÜRO peasekretäri António Guterresi üleskutse viia tsiviilisikute tapmise kohta Butšas läbi sõltumatu uurimine ja tuua süüdlased kohtu ette on leidnud vastukaja kogu maailmas;
D. arvestades, et 2022. aasta veebruaris ja märtsis kiitis nõukogu heaks kokku 1 miljardi euro suuruse toetuse Euroopa rahutagamisrahastust, et toetada Ukraina relvajõude sõjalise varustuse, sealhulgas surmavate relvadega; arvestades, et ELi liikmesriigid ja NATO liikmesriigid on andnud Ukrainale enneolematut sõjalist abi; arvestades, et NATO on saatnud oma reageerimisüksusi ja paigutanud Ida-Euroopasse lisaks märkimisväärsele õhu- ja mereväe varustusele 40 000 sõjaväelast; arvestades, et NATO liikmesriigid on suurendanud märkimisväärselt oma sõjalist eelarvet;
E. arvestades, et ÜRO inimõiguste komisjon moodustas sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni, millel on volitused uurida kõiki väidetavaid õiguste rikkumisi ja kuritarvitusi ja nendega seotud kuritegusid ning anda soovitusi vastutusele võtmise meetmete kohta;
F. arvestades, et inimesed kogu Euroopas on selle sõja pärast, mis võib viia tuumariikide vahelise sõjani, sügavalt mures; arvestades, et kogu Euroopas, sealhulgas Venemaal, tekivad rahualgatused, et kodanikud ei muutuks sõjalise poliitika pantvangideks;
G. arvestades, et nõukogu on võtnud vastu hulga tõsiseid Venemaa ja Valgevene vastaseid sanktsioone, sealhulgas sihipärased individuaalsed sanktsioonid, majandus- ja finantssanktsioonid ning kaubanduspiirangud, ning jätkab tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega lisasanktsioonide ettevalmistamist;
H. arvestades, et Euroopa suurim ebavõrdsus jõukuses on Venemaal, kus 10 %-le kõige jõukamatest Venemaa elanikest kuulub umbes 74 % kogu jõukusest; arvestades, et suurt osa Venemaa miljonäride varast hoitakse offshore maksuparadiisides; arvestades, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutavad tõenäoliselt ebaproportsionaalselt palju Venemaa säästjaid, palgasaajaid ja pensionäre ning toovad Venemaa üldisele elanikkonnale kaasa madalama elatustaseme ja majanduslikud raskused;
I. arvestades, et Inimõiguste Nõukogu resolutsioonis 27/21 inimõiguste ja ühepoolsete sunnimeetmete kohta rõhutatakse, et ühepoolsed sunnimeetmed ja õigusaktid on vastuolus rahvusvahelise õiguse, rahvusvahelise humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja ning riikide rahumeelseid suhteid reguleerivate normide ja põhimõtetega, ning toonitatakse, et pikas perspektiivis võivad need meetmed põhjustada sihtriikides sotsiaalseid probleeme ja humanitaarprobleeme;
J. arvestades, et inimesed Euroopas on Ukraina rahvaga endiselt erakordselt solidaarsed; arvestades, et nad pakuvad majutust, toitu, haldusabi ja sõprust, sageli ilma riigi toetust saamata; arvestades, et hoolimata ELi ja liikmesriikide otsustest pagulaste toetamise kohta on endiselt palju probleeme;
K. arvestades, et sõda, Venemaa-vastased sanktsioonid ja vastusanktsioonid avaldavad tõsist mõju mitte ainult Venemaale, vaid ka energiavarustuse kindlusele Euroopas ja ülemaailmsele toiduga kindlustatusele ning ülemaailmsetele tarneahelatele;
L. arvestades, et sõda Ukrainas on hakanud Euroopa majandust raputama, mille tagajärjel halveneb Euroopas inimeste sotsiaalne olukord; arvestades, et kuigi ebakindlad ja haavatavad olukorrad, mis olid tingitud palgavaesusest, eluasemehindadest, energiahindade tõusust, inflatsioonist ja COVID-19 pandeemiast, olid olemas juba enne sõda, mõjutavad energiakriis, jätkuv inflatsioon, toiduhinnad ja eluaseme nappus nüüd tõsisemalt rohkemal arvul inimesi; arvestades, et mõned ettevõtted peavad energiakriisi ja tarneahelate häirete tõttu tootmise täielikult lõpetama või seda osaliselt vähendama; arvestades, et neid ettevõtteid tuleb toetada lühiajaliste kavadega, mis sarnanevad pandeemia ajal loodud kavadega;
M. arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel võivad praegused turutingimused tuua ELi energiaettevõtetele kaasa kuni 200 miljardi euro suuruse ülemäärase kasumi; arvestades, et nende ettevõtete juhusliku kasumi võiks elektritarbijatele ümber jaotada, et osaliselt suuremaid energiaarveid kompenseerida; arvestades, et Itaalias ja Rumeenias on 2022. aastal juba võetud meetmeid mõne energiaettevõtte juhusliku kasumi maksustamiseks;
N. arvestades, et Ukrainal ei ole enam võimalik oma võlgu tasuda, kuna riigi majandus on sõja tagajärjel destabiliseeritud; arvestades, et laenud anti Rahvusvahelise Valuutafondi IMF) tingimusel, et kärbitakse sotsiaalkulutusi; arvestades, et laenude tagasimaksed sundisid Ukraina valitsust elutähtsate vajaduste rahastamiselt kokku hoidma ja peamistes majandussektorites kokkuhoiumeetmeid rakendama; arvestades, et mõned Ukraina kodanikud on esitanud petitsiooni, milles nõutakse võlgade kustutamist ning juhitakse tähelepanu kaootilisele laenamisele ning IMFi, Maailmapanga ja ELi kehtestatud antisotsiaalsetele võlatingimustele, mille tulemuseks oli Ukraina täielik oligarhiseerimine;
1. kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka rünnaku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse; mõistab selle sissetungi hukka kui agressioonisõja, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO põhikirja tõsist rikkumist ja millele ei ole õigustust; mõistab hukka Valgevene seotuse selle agressiooniga;
2. on šokeeritud Venemaa väidetavatest julmustest Butšas ning Mariupoli, Kiievi ja teiste Ukraina linnade piiramisest ja hävitamisest Venemaa sõjaväe poolt; väljendab nördimust teadete pärast rünnakutest tsiviilrajatiste vastu, nagu elamud, koolid ja haiglad, ning tsiviilohvritest, kelle hulgas on naisi, eakaid, puuetega inimesi ja lapsi; nõuab sõltumatut uurimist, mis viiks tegeliku vastutusele võtmiseni; väljendab sügavaimat solidaarsust Ukraina rahvaga;
3. nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse vaenutegevuse, pommirünnakud ja rünnakud tsiviilisikute vastu ning viiks Ukrainast välja kõik sõjalised ja poolsõjaväelised jõud;
4. mõistab hukka relvarahukokkulepete rikkumise ning kutsub Venemaad ja Ukrainat üles leppima viivitamata kokku laiaulatuslikus relvarahus kogu riigi jaoks, mis on hädavajalik samm sõja lõpetamiseks; nõuab, et EL toetaks aktiivselt diplomaatilisi pingutusi ja osaleks neis läbirääkimiste ja dialoogi edendamiseks, et saavutada kohene relvarahu ja konfliktile poliitiline lahendus;
5. väljendab heameelt Venemaa ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste alustamise üle; nõuab, et protsess ei põhineks mitte sõjalisel edul, vaid tegelikel pingutustel leida olemasolevatele probleemidele ja Ukraina ülesehitamise vajadusele lahendused; nõuab, et EL keskendaks oma pingutused läbirääkimisprotsessi toetamisele ja toetaks ÜRO peasekretäri vahendustegevust ning hoiduks igasugusest tegevusest, mis võib läbirääkimisi veelgi keerulisemaks muuta;
6. tunneb muret võidurelvastumise eskaleerumise pärast Euroopas; tuletab Venemaale, ELile ja selle liikmesriikidele ning NATO-le ja tema liikmesriikidele meelde, et nende konfliktidele ei ole sõjalist lahendust;
7. nõuab kõige karmimalt, et Venemaa pöörduks valitud vägivalla ja agressiooni teelt tagasi ning naaseks dialoogi ja läbirääkimiste juurde; kutsub NATOt ja selle liikmesriike üles konflikti uue võidurelvastuse vooru alustamisega mitte teravdama ning kavandama oma reaktsiooni Venemaa sissetungile Ukrainasse viisil, mis säilitab väljapääsuteed Venemaa ja NATO vahelisest vastasseisust; kordab, et Venemaa sõjale Ukraina vastu ei ole õigustust; nõuab selleni viinud põhjuste analüüsimist;
8. rõhutab, et ainus viis püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast sõja lõppu on läbirääkimiste protsess; tuletab meelde, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) kui ÜRO põhikirja VIII peatüki kohane piirkondlik korraldus on selles piirkonnas endiselt esimene võimalus vaidluste rahumeelseks lahendamiseks ning oluline vahend varajase hoiatamise, konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja konfliktijärgse lepitamise jaoks;
9. nõuab tungivalt, et OSCE osalisriigid kehtestaksid ühisel kokkuleppel korra, millega lahendada rahumeelselt oma osalisriikide vahelised territoriaalsed vaidlused, ning looksid Euroopas kollektiivse julgeoleku süsteemi, sõlmides selleks laiaulatusliku Euroopa lepingu kollektiivse julgeoleku kohta;
10. nõuab Ukraina võla kustutamist, et hõlbustada sõja tagajärjel hävinud strateegiliste ja taristuettevõtete taastamist; toetab nõudmist korraldada aegsasti rahvusvaheline konverents Ukraina solidaarsuse usaldusfondi rahaliste vahendite kogumiseks; rõhutab, et esmatähtsale kohale on vaja seada nende rajatiste taastamine, mis tagavad naasta soovivate ukrainlastele ohutu tagasipöördumise; nõuab, et Ukraina taasintegreeritaks kiiresti Euroopa ja ülemaailmsetesse tarneahelatesse, eelkõige energia ja toiduainetega varustamise valdkonnas;
11. toetab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tööd Ukraina ja Venemaa vahel kokku lepitud seitsme sambaga raamistiku loomiseks, et tagada Ukraina tuumajulgeolek; rõhutab, kui oluline on säilitada taristute terviklikkus ja tagada IAEA missiooni jaoks tuumaobjektidele lihtne juurdepääs;
12. on vastu ELi uuele sõjalisele strateegiale (strateegiline kompass), mis kasutab poliitilise vahendina võimupoliitikat, geostrateegilisi mõjusfääre ja vägivaldseid konflikte/sõda, selle asemel et lahendada konfliktid diplomaatiliselt, kasutades diplomaatiat, desarmeerimist ja relvastuskontrolli meetmeid;
13. on vastu Euroopa Kaitsefondile, alalisele struktureeritud koostööle ja Euroopa sõjaväelisele liikuvusele, mis kõik on loodud selleks, et tugevdada Euroopa sõjalist suutlikkust, muuta EL kaitseliiduks ja tugevdada sõjatööstuskompleksi;
14. mõistab hukka ELi liikmesriikide sõjaliste eelarvete enneolematu suurenemise; rõhutab, et Saksamaast saab USA ja Hiina järel suuruselt kolmanda sõjalise eelarvega riik;
15. nõuab, et kõik osapooled võimaldaksid põgenikele ohutut ja takistusteta läbipääsu väljaspool Ukrainat asuvatesse sihtkohtadesse ning hõlbustaksid abivajajate kiiret, turvalist ja takistamatut juurdepääsu humanitaarabile Ukrainas, kaitseksid tsiviilelanikke, sealhulgas humanitaartöötajaid ja haavatavas olukorras olevaid isikuid, nagu naised, eakad, puuetega inimesed, põlisrahvad, rändajad ja lapsed, ning austaksid inimõigusi;
16. kutsub kõiki osapooli üles tagama kõigi osapoolte kinnipeetud võitlejate väärika kohtlemise, järgides täielikult sõjavange käsitlevaid Genfi konventsioone; rõhutab, et Human Rights Watch ja teised valitsusvälised organisatsioonid on teatanud rikkumistest mõlemal poolel; võtab teadmiseks Oleksi Arestovitši avalduse, milles tunnistatakse, et sõjavangide väärkohtlemine võib olla sõjakuritegu ja seda karistatakse;
17. väljendab heameelt selle üle, et Ukrainast põgenevate inimeste praeguse olukorraga tegelemiseks on käivitatud ajutise kaitse direktiiv[1]; kutsub liikmesriike üles tagama ajutise kaitse direktiivi rakendamisel kaasavat lähenemisviisi, tagades, et kõigil Ukrainast põgenevatel inimestel on ELis juurdepääs kaitsele; kutsub ühtlasi liikmesriike üles tagama, et Ukrainas viibinud rahvusvahelised üliõpilased saaksid omandada kraadi ELi liikmesriikides;
18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama õppetunde, mida nad on sellele sõjale reageerimisel saanud, sealhulgas ajutise kaitse direktiivi rakendamisel, et vaadata läbi Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt ja ELi rändepoliitika tervikuna;
19. rõhutab vajadust tagada, et kedagi ei takistata Ukrainast põgenemast, sealhulgas surrogaatemana ekspluateerimise ohvreid, ning et kõigil põgenikel, sealhulgas rahvusvahelistel üliõpilastel, transsoolistel naistel ja Ukraina sõjaväeteenistusest keeldujatel oleks võimalik saada kaitset ning et nad saaksid ELi piires edasi liikuda; mõistab hukka Ukrainast põgenevate rahvusvaheliste üliõpilaste kinnipidamise; peab kahetsusväärseks, et Ukraina ametivõimud on keelanud teatavas vanuses Ukraina meestel sõja eest põgeneda; kutsub Ukraina ametivõime üles vaatama läbi oma poliitikat, mille kohaselt kuuluvad mobilisatsiooni alla 18–60-aastased mehed, kellel ei ole sõjalist kogemust;
20. kutsub liikmesriike üles tagama, et Ukraina rändajatel oleksid ohutud ja seaduslikud võimalused ELi jõudmiseks ning et nad oleksid kogu teel kaitstud vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja inimkaubanduse eest; kutsub liikmesriike üles filtreerima ja jälgima kõiki üksikisikuid ja perekondi, kes võtavad vastu Ukraina rändajaid, eelkõige naisi ja lapsi, ning eriti tagama rändajate ohutuse seoses inimkaubanduse ja sundprostitutsiooniga; nõuab, et EL ja liikmesriigid kahekordistaksid oma pingutusi, et takistada inimkaubitsejaid ja kupeldajaid, kes kasutavad ära naiste ja laste haavatavat olukorda, et neid kuritarvitada ja prostitutsioonile sundida;
21. kutsub liikmesriike üles koordineerimist tõhustama, et tagada nii Ukrainast põgenevate isikute kui ka muude pagulaste sotsiaalne kaasatus; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu Ukrainast põgenevate haavatavate rühmade, näiteks kodakondsuseta romade ja LGBTIQ-inimeste erivajadustele;
22. rõhutab, et kõik ELi liikmesriigid peavad kohtlema kõiki inimesi, kes põgenevad Ukrainast Venemaa rünnaku eest, õiglaselt ja humaanselt, olenemata nende rahvusest või etnilisest päritolust, ning andma neile vajaduse korral varjupaika; rõhutab, et kõik konfliktide eest põgenevad pagulased väärivad liikmesriikide võrdset kohtlemist, olenemata riigist, kust nad põgenevad;
23. kutsub ELi üles lõpetama Ukrainas asuvate rändajate kinnipidamisasutuste ehitamise ja käitamise rahastamist; tuletab meelde, et need kinnipidamisasutused on mitmete inimõiguste rikkumise kohad, kus on tavaline, et nende isikute varjupaigataotlusi, keda on ELi liikmesriikidest tagasi saadetud ja kelle suhtes on tehtud kiirtagasisaatmine, eiratakse ning Ukraina ametivõimud paigutavad nad määramata ajaks ELi rahastatavatesse kinnipidamisasutustesse; rõhutab erilise murega kinnipeetavate juhtumit Žuravõtši rändajate majutuskeskuses, kus hoitakse vähemalt 35 afgaani, bangladeshlast, kamerunlast, indialast, pakistanlast ja sudaanlast, kes ei saa sõja eest põgeneda; nõuab kõigi selliste kinnipeetavate viivitamatut vabastamist ja seda, et Ukraina ametivõimud tagaksid nende turvalise läbipääsu ELi;
24. toetab Venemaa ja Valgevene sõjavastaseid liikumisi, kes protesteerivad Putini sissetungi vastu Ukrainasse; nõuab, et liikmesriigid kaitseksid venelasi ja valgevenelasi, samuti venelastest ja valgevenelastest desertööre ja sõjaväeteenistusest keeldujaid, keda kiusatakse taga sõjavastaste väljaütlemiste või sõja vastu protestimise eest, ja annaksid neile varjupaika; nõuab, et ELi kaitset ja varjupaika laiendataks ka Ukraina desertööridele ja sõjaväeteenistusest keeldujatele;
25. peab tervitatavaks ja toetab laia Euroopa rahuliikumise edendamist; väljendab muret suundumuse pärast rünnata hääli, mis tõstatavad seonduva ELi poliitika kohta kriitilisi küsimusi; kutsub liikmesriike üles tagama, et rahu ja leppimise pooldajaid ei vaigistataks;
26. rõhutab, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid peavad olema hoolikalt suunatud, et pärssida ja raskendada sõjalise agressiooni pikendamist Ukrainas, ja mõjuma nendele, kes vastutavad Venemaa agressiooni eest Ukraina vastu, sõjakuritegude eest vastutavatele isikutele ning oligarhidele ja maksudest kõrvalehoidjatele, kuid on vastu sanktsioonidele, mis on kehtestatud Venemaa rahva ühise vastutuse loogika alusel; rõhutab vajadust kehtestada ja säilitada sihipärased sanktsioonid ning külmutada režiimile lähedal asuvate Putini valitsuse ametnike ja oligarhide, sealhulgas pereliikmete ELis asuvad varad; märgib murega, et sanktsioonirežiimi äärmusliku ulatuse tõttu ei ole paljudel tavalistel venelastel ja Venemaa teisitimõtlejatel, kes on Venemaalt ELi eest põgenenud, võimalik oma rahalistele vahenditele juurde pääseda ega makseid teha;
27. tuletab dokumendikogu Paradise Papers valguses meelde, et suurem osa oligarhide varadest on peidus Euroopa maksuparadiisides; peab kahetsusväärseks maksustamise läbipaistmatust, mis takistab ELil seada oligarhide varasid sanktsioonide sihtmärgiks ning seeläbi avaldada neile ja Putinile tegelikku survet; nõuab, et EL tõhustaks Euroopa maksuparadiiside vastu võetavaid meetmeid;
28. tuletab meelde, et sõltumatute ajakirjanike hinnangul on Venemaa oligarhide vara maksuparadiisidesse peidetud vähemalt 17,5 miljardi USA dollari väärtuses; nõuab, et EL suurendaks kiiresti finantsläbipaistvust, kõrvaldaks kõik seaduselüngad, mille eesmärk on varjata tegelikult kasusaavaid omanikke rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide paketi üle peetavate läbirääkimiste raames, ning tagaks, et Venemaa oligarhide poolt liidus hoitav raha konfiskeeritakse; nõuab sellega seoses, et kõik kolmandate riikide finantseerimisasutused, kes tegelevad rahapesuga või võimaldavad seda teha, kantaks musta nimekirja;
29. nõuab tungivalt sellise ülemaailmse finantsregistri loomist, mis sisaldaks teavet jõukuse, kinnis- ja finantsvara ning tegeliku omaniku kohta; nõuab Euroopa maksuparadiiside täielikku koostööd ülemaailmse finantsregistri loomisel;
30. nõuab, et EL kaaluks ülemaailmsel finantsregistril põhinevaid sanktsioone, mis oleksid suunatud Venemaa üksikisikutele (0,02 % Venemaa täiskasvanud elanikkonnast), kellele kuulub üle 10 miljoni euro väärtuses kinnisvara ja finantsvara, kuna märkimisväärne osa nende kinnisvarast ja finantsvaradest asub ELis;
31. võtab teadmiseks ELi ja teiste riikide ühepoolsed sunnimeetmed ja nende kahjuliku mõju kogu Venemaa elanikkonnale; on mures nende mõju pärast inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud inimõiguste täielikule kasutamisele, eelkõige seoses igaühe õigusega oma tervise ja heaolu jaoks piisavale elatustasemele, sealhulgas toidule, arstiabile, eluasemele ja vajalikele sotsiaalteenustele; on vastu sanktsioonidele, mis on kehtestatud Venemaa rahva ühise vastutuse loogika alusel; kordab, et sanktsioonide eesmärk peaks olema ajendada sihtriiki täitma rikutud rahvusvahelist kohustust, kuid need ei tohi ulatuda sunnimeetmeteni, mida peetaks keelatud sekkumiseks sihtriigi siseasjadesse; kordab, et ÜRO resolutsioonide kohaselt on sellised sanktsioonid ebaseaduslikud ja nende eest vastutavad neid rakendav riik või riigid;
32. võtab teadmiseks arutelud Venemaa nafta, gaasi ja söe Euroopa impordi kohese keelustamise ning kõigi Venemaa ja Valgevene finantsasutuste SWIFTist väljaarvamise üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teavitama Euroopa üldsust selliste meetmete sotsiaal-majanduslikust mõjust ELi kodanikele ja ELi majandusele ning sellest, kuidas EL ja selle liikmesriigid seda mõju leevendaksid; rõhutab, et sellist otsust ei saa teha valitsused üksi, vaid selle peavad heaks kiitma riikide parlamendid;
33. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid rohkem, et leevendada Ukraina sõja mõju liikmesriikide sotsiaal-majanduslikule olukorrale; rõhutab, et juba enne sõja algust Ukrainas seisid liikmesriigid silmitsi märkimisväärsete probleemidega, nagu stagneerunud tööviljakus, kasvav ebavõrdsus ja kliimaga seotud hädaolukord;
34. rõhutab, et EL ei saa jääda sõltuvaks ülemaailmsetest tarneahelatest, mis osutusid ebakindlaks juba pandeemia ajal; märgib, et EL peab nende probleemide lahendamiseks välja töötama investeeringutel ja innovatsioonil põhineva strateegia, mis põhineb strateegilistel kulutustel; märgib, et haridus ja teadusuuringud on tootlikkuse peamised tõukejõud; usub, et ELi konkurentsieeskirjad peaksid hõlbustama ja edendama liikmesriikide võimekust võtta riske uute turgude kaasloomisel, mis keskenduvad sellistele pikaajalistele ühiskondlikele küsimustele;
35. on väga mures inflatsioonisurve pärast, millele lisandub Ukraina sõjast põhjustatud tarnešoki tekitatud tagasihoidlik majanduskasv; rõhutab finantssektori haavatavust ning eluaseme- ja aktsiaturgude varade hinnamulle, mis on tekkinud alates COVID-19 kriisi algusest; on väga mures selle pärast, et Ukraina kriisi majanduslike tagajärgede tõttu need mullid lõhkevad, mõjutades eelkõige haavatavaid leibkondi; võtab teadmiseks Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisilahendusotsused ettevõtja Sberbank Europe AG kohta ja peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mitu panka on endiselt liiga suured ja omavahel liiga seotud, et rohkem kui kümme aastat pärast finantskriisi pankrotti minna;
36. kutsub komisjoni üles koostama ja esitama hädaolukorra lahendamise kava, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrusel (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid[2], juhul kui Venemaa lõpetab gaasitarned Euroopasse
37. võtab teadmiseks ajutise kriisiraamistiku, mille komisjon võttis vastu ELi majanduse toetamiseks seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse; rõhutab, et mitte kõik liikmesriigid ei suuda anda ettevõtetele samal tasemel riigiabi, mis tekitab riikide ja piirkondade sotsiaal-majanduslike erinevuste suurenemise ohu; nõuab seetõttu stabiilsuse ja kasvu pakti kehtetuks tunnistamist ja asendamist uue kestliku arengu ja tööhõive paktiga, et võimaldada hädavajalikke avaliku sektori investeeringuid;
38. kutsub komisjoni, liikmesriike ja Euroopa Keskpanka üles võtma ulatuslikke ja mittestandardseid meetmeid, sealhulgas muutma Euroopa Keskpanga volitusi, et leevendada koormust, eelkõige haavatavate leibkondade ja mikroettevõtjate jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit seni, kuni võetakse vastu majanduse juhtimise raamistiku põhjalik reform, mis võimaldab liikmesriikidel rahastada hädavajalikke avaliku sektori investeeringuid Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide kiireks rakendamiseks;
39. rõhutab, et paljud inimesed Euroopas olid juba enne Ukraina sõda ebakindlas ja haavatavas olukorras, ning hoiatab, et sõja ja sanktsioonidega seotud inflatsioon, eelkõige toidu- ja energiahindade tõus, muudab olukorra nende inimeste jaoks talumatuks; kutsub liikmesriike üles andma mõjutatud isikutele piisavat rahalist toetust energiaostuvõimetuse (gaas, nafta ja elekter), toidupuuduse ja eluasemehindade tõusu vastu; kutsub liikmesriike üles rahastama selliseid meetmeid energiaettevõtete juhusliku kasumi ulatusliku maksustamise kaudu;
40. juhib tähelepanu sellele, et Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse tõusevad toorainehinnad, eriti toiduainete hinnad; nõuab, et poliitikameetmetes pöörataks erilist tähelepanu väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele ELis ja et neid toetataks ning tagataks, et ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine ei satuks kogu maailmas ohtu;
41. nõuab, et kõik Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks võetavad meetmed viidaks kooskõlla eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, vältides samas sõltuvust olemasolevast või uudsest fossiilkütuste taristust; nõuab tungivalt, et kõigi võetavate meetmete puhul järgitaks põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja minimaalseid kaitsemeetmeid, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik)[3] artiklites 17 ja 18, võttes samal ajal arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtteid; rõhutab, et EL peab viivitamata tegema suuri rohelisi investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, et tagada energiasõltumatus ja tegeleda kliimakriisiga;
42. väljendab heameelt Rahvusvahelise Energiaagentuuri 18. märtsi 2022. aasta väljaandes „A 10-Point Plan to Cut Oil Use“ (10-punktiline naftakasutuse vähendamise kava) esitatud meetmete üle; rõhutab, et kavandatud meetmed vähendaksid lühiajalises perspektiivis nafta kasutamist, tekitades samal ajal struktuurseid muutusi, mis vähendavad naftanõudlust keskpikas ja pikas perspektiivis;
43. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Valgevene presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel, EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.
- [2] ELT L 280, 28.10.2017, lk 1.
- [3] ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.