RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste kohta, muu hulgas Ukraina vastu suunatud sõja viimaste arengute ja ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja nende rakendamise kohta
5.4.2022 - (2022/2560(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Luis Garicano, Barry Andrews, Petras Auštrevičius, Vlad Gheorghe, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Urmas Paet, Frédérique Ries, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache, Hilde Vautmans, Guy Verhofstadt, Stéphanie Yon‑Courtin
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0197/2022
B9‑0203/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste kohta, muu hulgas Ukraina vastu suunatud sõja viimaste arengute ja ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja nende rakendamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 24. ja 25. märtsil 2022. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise tulemust ja järeldusi,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eriti 16. detsembri 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukraina piiril ja Ukraina territooriumitel, mis on Venemaa poolt okupeeritud[1], ning 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta[2],
– võttes arvesse nõukogu otsuseid Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja piiravate meetmete kohta, mille hulka kuuluvad diplomaatilised meetmed, individuaalsed piiravad meetmed, nagu varade külmutamine ja reisipiirangud, eripiirangud majandussuhetele Krimmi ja Sevastopoliga ning Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevate Donetski ja Luhanski oblastitega, majandussanktsioonid, meediapiirangud ja majanduskoostöö piirangud,
– võttes arvesse kõrge esindaja poolt 4. aprillil 2022. aastal ELi nimel tehtud avaldust Venemaa hirmutegude kohta Butšas ja teistes Ukraina linnades,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et esimesed ELi sanktsioonid Venemaa Föderatsiooni vastu kehtestati 2014. aasta märtsis pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal, ning arvestades, et neljas, hiljutisim pakett võeti vastu 15. märtsil 2022 pärast Venemaa provotseerimata ja õigustamatut sissetungi Ukrainasse, mis algas 24. veebruaril 2022;
B. arvestades, et ELi ja teiste liitlaste võetud meetmed ei ole veel olnud piisavad või piisavalt hästi rakendatud, et saavutada oodatud tulemusi, eelkõige mis puutub Venemaa nafta ja gaasi importi ning kõigi Venemaal asuvate ELi omandis olevate ettevõtete tegevuse lõpetamisse; arvestades, et kehtestatud sanktsioonide täieliku mõju avaldumine võtab veel aega, enne kui need end Venemaal täielikult tunda annavad; arvestades, et Venemaa võtab aktiivseid meetmeid sanktsioonide mõju vähendamiseks;
C. arvestades, et Balti riigid lõpetasid Venemaa gaasi importimise 1. aprillil 2022; arvestades, et Poola on teatanud oma kavatsusest saavutada 2023. aastaks sõltumatus Venemaa gaasist ja naftast;
D. arvestades, et ka kuu aega pärast Venemaa agressiooni algust kaotavad süütud inimesed Ukrainas toimuvas sõjas elu; arvestades, et Venemaa vägede toime pandud julmuste eriline võikus ilmnes pühapäeval, 3. aprillil 2022, kui Butša – linn, kuhu Ukraina armee ligi kuu aega ei olnud pääsenud – tänavatel leiti hulgaliselt tsiviilisikute laipu; arvestades, et need asjaolud õigustavad selgelt rahvusvahelise komisjoni moodustamist, mis uuriks kõiki Venemaa sõjaväe poolt sõja algusest peale toime pandud kuritegusid;
E. arvestades, et Venemaa vägede väljaviimine Kiievi piirkonnast on veel ilmsemaks muutnud Venemaa sissetungi Ukrainasse põhjustatud laastamise; arvestades, et rahvusvahelist üldsust šokeerisid kohutavad pildid Butšas ja mitmes teises Ukraina linnas toime pandud julmustest; arvestades, et Ukraina tsiviilisikute talumatud kannatused tuleb kategooriliselt hukka mõista ning need õigustavad veelgi rangemate Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud meetmete võtmist;
F. arvestades, et Venemaa provotseerimata sissetung Ukrainasse ohustab Euroopa rahu, demokraatiat ja väärtusi; arvestades, et selline agressioon on lisaks ohuks ELi liikmesriikidele, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas asuvatele liikmesriikidele;
G. arvestades, et ELi liikmesriigid on sõja algusest saadik maksnud Venemaale fossiilkütuste eest üle 23 miljardi euro;
H. arvestades, et majandussanktsioonide lüngad vähendavad sanktsioonide tõhusust ja aitavad Venemaal Ukrainas peetavat sõda rahastada; arvestades seetõttu, et Euroopa Liit peaks kohe ja kiiresti karmistama Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud sanktsioone; arvestades, et president Putini ja tema valitsuse agressiivse poliitika muutmise ning Ukraina vastu suunatud sõja lõpetamise eeltingimus saab olla üksnes laiaulatuslike ja tõeliselt valusate sanktsioonide kehtestamine Venemaa majandussektoritele, sealhulgas neile, kust tulevad riigi peamised eelarvetulud;
I. arvestades, et Venemaa suurimate välisettevõtete maksutulud annavad olulise osa Venemaa eelarvesse ja rahastavad hinnanguliselt kolmandikku Venemaa sõjalistest kulutustest; arvestades, et on kiiduväärt, et rohkem kui 500 lääneriikide ettevõtet otsustas keelduda Venemaal töötamast, koostööst Venemaa ja selle kodanikega ning sinna oma tooteid ja teenuseid tarnimast; arvestades, et eraettevõtted peaksid oma investeeringud tagasi võtma, tootmise Venemaalt välja viima ja kehtivad lepingud lõpetama;
J. arvestades, et uuringud näitavad, et Venemaalt Euroopa Liitu fossiilkütuste impordi keelustamine avaldaks 2022. aastal ELi majanduskasvule mõju alla 3 %, mis oleks hallatav;
1. on šokeeritud ja mõistab üliteravalt hukka Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja õigustamatu agressioonisõja Ukraina vastu, milles on suur osa sõjakuritegudel, ning Valgevene toetuse sellele agressioonile; leinab koos Ukraina rahvaga, kellele on saanud osaks südantlõhestavad kaotused ja kannatused;
2. mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa relvajõudude hirmuteod, millest on teatatud Butšas ja mitmes varem okupeeritud Ukraina linnas, mis on nüüdseks vabastatud; rõhutab, et selliste kohutavate sõjakuritegude toimepanijad ei saa jääda karistamata ning nende tegudega seotud Venemaa valitsusametnikud ja sõjaväejuhid tuleb vastutusele võtta; toetab kõiki meetmeid, millega tagatakse vastutus Ukrainas Venemaa relvajõudude poolt toime pandud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste eest, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri algatatud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimist ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo uurimiskomisjoni tööd;
3. rõhutab, et jätkuva sõjalise sissetungi tõttu peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid jätkama jõupingutusi, et toetada Ukrainat ja Ukraina rahvast, tugevdada meie liitu, osutada vastupanu Venemaa agressiivsele tegevusele ning solidaarselt ja ühtselt jaotada nende meetmetega kaasnevaid kulusid ja koormust;
4. rõhutab, et Ukraina taristu, sh tsiviil- ja eluhoonete hävitamise ning arvestatava majandusliku ja keskkonnaalase kahju eest vastutab Venemaa, kes peab oma agressiooniga põhjustatud kahju hüvitama;
5. rõhutab, et Euroopa Liit peab suurendama Putini ja Lukašenka režiimide rahalist ja majanduslikku blokaadi; nõuab juba vastu võetud sanktsioonide ja meetmete viivitamatut ja tõhusat rakendamist; rõhutab vajadust veelgi laiendada Venemaa üksikisikutele, äriühingutele ja pankadele, sealhulgas Aleksei Navalnõi sihtasutuse viidatud isikutele kehtestatud sanktsioonide kohaldamisala ning vältida seni võetud meetmetest kõrvalehiilimist, mida tehakse eelkõige krüptoraha ja internetitehingute kasutamise kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõiki Venemaa ja Valgevene finantsasutusi SWIFT-süsteemist välja heitma;
6. kutsub nõukogu üles kehtestama sanktsioone avaliku elu tegelastele, kes toetavad Venemaal avalikku arvamust, mis pooldab Venemaa agressiooni Ukraina vastu, sealhulgas kehtestama neile sisenemiskeelu, arestima nende omandi ja vara; nende avaliku elu tegelaste hulka kuuluvad agressiivset propagandat levitavate avaliku ja erasektori meediakanalite juhtiv- ja tehnilised töötajad, niinimetatud poliitilised eksperdid, mõjutajad, blogijad, kunstnikud ja muusikud, kes toetavad avalikult Venemaa valitsuse kuritegelikku tegevust ja aitavad kaasa Venemaa elanikkonna ulatuslikule osalemisele sõjakuritegude toimepanemises;
7. rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni vastu kehtestatud enneolematud ELi sanktsioonid, mis pärast Butša veresauna eeldatavasti veelgi suurenevad, peavad jätma diplomaatidele võimaluse leida tee sõja lõpetamiseks;
8. rõhutab, et kõik Venemaa ametnikele või Putini režiimiga seotud oligarhidele, nende esindajatele ja variisikutele kuuluvad varad, samuti Lukašenka režiimiga seotud Valgevene isikute varad tuleks arestida ning nende ELi viisad tuleks tühistada kuldsete passide, viisade ja elamislubade skeemi täieliku ja viivitamata lõpetamise raames; rõhutab, et sanktsioonid tuleks kehtestada suuremale hulgale Venemaa ametnikele, kuberneridele ja linnapeadele, kes toetavad Putini režiimi praegust poliitikat ja saavad sellest kasu; tunneb heameelt mitme liikmesriigi otsuse üle saata välja kümned Venemaa diplomaadid, kes tegelesid Venemaa salateenistuse käsilastena salaja spionaaži ja muude salaoperatsioonidega Euroopa pinnal, ning nõuab, et kõik liikmesriigid järgiksid seda eeskuju ning teeksid kindlaks ja saadaksid välja Venemaa ja Valgevene salaagendid, kes tegutsevad ELi territooriumil; kutsub komisjoni üles viima läbi põhjaliku hindamise selle kohta, kuidas Venemaa ja Valgevene diplomaadid kasutavad viisavaba reisimist ELi liikmesriikidesse, et teha kindlaks lüngad ja kuritarvitused ning esitada parandusettepanekud;
9. kordab oma üleskutset katkestada kõik majandussidemed Putini Venemaaga, sealhulgas keelata oluliste tehnoloogiavahendite eksport ning kehtestada muud asjakohased impordi- ja investeerimispiirangud; rõhutab, et see on hädavajalik, et avaldada märkimisväärset mõju Venemaa kaitsetööstusele ja selle võimele pikendada sõda Ukrainas, ning samas tuleb tagada, et need sanktsioonid ei kehtiks humanitaarorganisatsioonidele ja lisaks mis tahes kaupadele, mis on vajalikud vältimaks ülemaailmsete toiduturgude kokkuvarisemist, nagu teravili, väetised, pestitsiidid ja herbitsiidid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keelustama kaupade autovedu Venemaalt ja Venemaale ning Valgevenest ja Valgevenesse ning piirama Venemaa ja Valgevene laevade ja kaupade pääsu ELi sadamatesse; nõuab nafta, söe ja gaasi impordi ajutist keelustamist, mida tuleks pikendada, kui Putini agressioon jätkub, ning sellega kaasnevat kava Euroopa varustuskindluse jätkuvaks tagamiseks lühiajalises perspektiivis; juhib tähelepanu sellele, et Venemaa nõuded rublades maksmise kohta kujutavad endast lepingu rikkumist;
10. nõuab kiireloomulisi meetmeid, mille abil saavutada võimalikult kiiresti täieulatuslik energialiit ja täielik sõltumatus Venemaa gaasist, naftast ja söest; tunneb rahulolu Balti riikide saavutuste üle energiasõltumatuse tagamisel ja Venemaalt gaasi impordi lõpetamise üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama, et saavutada kõrgemad energiatõhususe eesmärgid, hõlbustada Euroopa taastuvate energiaallikate ulatuslikku kasutuselevõttu, muu hulgas kõrvaldades lubadega seotud ja muud õiguslikud takistused, suurendada vesiniku tootmist ja võtta kasutusele selle transpordiks vajalik taristu, ning ehitada valmis arukas ja ühendatud võrk, mis võimaldab tõelist nõudluse paindlikkust, mida on vaja energiakasutuse kulutõhusaks vähendamiseks; rõhutab, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on jätkuvalt olulised, et tagada Euroopale juurdepääs uuenduslikule tehnoloogiale, mis on kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega ja vajalik energiasõltumatuse saavutamiseks eri majandussektorites, eelkõige tööstusharudes, kus on raske heitkoguseid vähendada; palub komisjonil tagada, et ajutise organi kaudu kooskõlastatakse liikmesriikidega kõrgeimal tasemel riiklikul tasandil tehtavad otsused energiaallikate jaotuse ja taristu kohta, ning teha seda samuti Euroopa tasandil, et hinnata kooskõla eesmärkidega, milleks on saavutada nii ELi täielik sõltumatus Venemaa fossiilkütustest kui ka hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus;
11. rõhutab, et nende otsustega peab kaasnema usaldusväärne energiakava, mis peaks sisaldama leevendusmeetmeid Euroopa leibkondade ja ettevõtjate jaoks; on veendunud, et kulusid ja raskusi, millega Euroopa kodanikud nii liidu sees kui ka väljaspool liitu silmitsi seisavad, tuleks kanda täiesti solidaarselt;
12. kutsub komisjoni üles töötama kiiresti välja ettepaneku, millega tugevdada kehtestatud sanktsioonide rakendamise kooskõlastamist ja kontrolli ELi tasandil; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on moodustanud rakkerühma varade külmutamiseks ja arestimiseks (Freeze and Seize), mille ülesanne on jõustada Vene oligarhidele kehtestatud sanktsioone; kutsub liikmesriike üles andma aru nende sanktsioonide rakendamiseks võetud meetmete kohta ning kutsub ELi institutsioone üles kutsuma Ukrainat osalema rakkerühma tööprotsessis ning koordineerima sanktsioone käsitlevaid otsuseid Ukraina ametivõimudega; kutsub komisjoni üles looma rakkerühma, mis koosneb finantsjärelevalve, rahapesuvastase tegevuse, õiguskaitse, kohtusüsteemi, digitaalsete turgude ja krüptovarade eest vastutavatest asutustest, tuginedes olemasoleva varade külmutamise ja arestimise rakkerühma tööle;
13. kordab, et Venemaa levitatav väärinfo on osa Venemaa sõjategevusest Ukrainas ning et ELi sanktsioonidest Venemaa riigile kuuluvate meediakanalite vastu saab kergesti mööda hiilida, kasutades VPNi, satelliittelevisiooni ja nutitelevisiooni funktsioone; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult rakendama Venemaa riigile kuuluvate propagandakanalite keelustamist;
14. nõuab Euroopa finantsasutuste avalikustamisnõuete laiendamist, et teavitada pädevaid asutusi kõigist eespool nimetatud Venemaa ja Valgevene kodanike valduses olevatest varadest, mitte ainult nende hoiustest; tuletab meelde, et ELi kodanikud saavad kasutada komisjoni rikkumisest teatamise vahendit, et anonüümselt teatada Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja üksuste suhtes kehtestatud varasemate, praeguste ja kavandatavate sanktsioonide rikkumistest; on veendunud, et üksikisikutele mõeldud sanktsioonide loetelusid tuleks laiemalt kohaldada praegustele ja varasematele abisaajatele, kellel on tihedad sidemed Venemaa ja Valgevene valitsustega;
15. kutsub komisjoni üles täielikult ära kasutama rahapesuvastast raamistikku ning lisama neljanda rahapesuvastase direktiivi[3] artiklis 9 osutatud suure riskiga kolmandate riikide loetellu Venemaa ja Valgevene; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut luua spetsiaalne asutus, mis valvaks finantssanktsioonide ja muude ELi piiravate meetmete jõustamise järele;
16. kutsub komisjoni üles looma koordineerimismehhanismi Venemaa Ukrainasse sissetungi tõttu liikmesriikide jurisdiktsioonides külmutatud varade tagasivõtmiseks, et neid vahendeid saaks kasutada Ukraina pagulaste liikmesriikides vastuvõtmise rahastamiseks ja sõjajärgseks ülesehitustööks, kandes vahendid Ukraina ülesehitamise ELi fondi; on seisukohal, et külmutatud varade kasutamine sotsiaalsel eesmärgil ukrainlaste vajaduste rahuldamiseks on osa hüvitisest, mida Venemaa kui Ukrainas toimuva hävitustöö eest vastutav agressor peaks maksma;
17. kutsub sellega seoses komisjoni üles valmistama ette uuringut, milles tuuakse välja kehtivas ELi õigusraamistikus leiduvad õiguslikud võimalused varade tõhusaks tagasivõtmiseks teatavatel juhtudel, näiteks provotseerimata sõjalise agressiooni korral; kutsub liikmesriike üles kehtestama riiklikke õigusakte, et luua õiguslik alus ELi sanktsioonide tulemusel konfiskeeritud rahaliste vahendite kasutamiseks, et maksta hüvitist Venemaa Ukraina vastu suunatud agressiooni ohvritele;
18. väljendab heameelt selle üle, et algasid institutsioonidevahelised läbirääkimised krüptovaraturge käsitleva määruse üle ja et juhtivad komisjonid võtsid 31. märtsil 2022 vastu läbivaadatud rahaülekannete määruse[4] muudatusettepanekud, ning ergutab Euroopa Parlamendi liikmeid kinnitama seda hääletust täiskogul, tugevdama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid ning kehtestama ELis krüptovarale kindlama õigusraamistiku;
19. rõhutab, et tuleks peatada Venemaa ja Valgevene osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja üritustel, sealhulgas sellised kaubandussätted nagu enamsoodustusrežiim ning sellega seotud sooduskohtlemine Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO); väljendab heameelt tugeva poliitilise signaali üle, mille EL saatis koostöös G7 riikide ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega, nagu Albaania, Austraalia, Island, Lõuna-Korea, Moldova, Montenegro, Uus-Meremaa, Põhja-Makedoonia ja Norra, et lõpetada alates 15. märtsist 2022 Venemaa enamsoodustusrežiim WTO raamistikus;
20. kutsub liikmesriike ja ELi üles tugevdama oma suutlikkust tõhusalt võidelda sõjakuritegusid toime pannud või neis osalenud isikute karistamatuse vastu;
21. nõuab jätkuvat kooskõlastamist Atlandi-üleste liitlaste ja sarnaselt meelestatud partneritega, kelleks on näiteks NATO, G7, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, assotsieerunud riigid ja kandidaatriigid; rõhutab, et EL peaks reageerima otsustavalt, kui eeldatavad partnerid ei toeta ELi seisukohti, ning märgib mure ja kasvava pettumusega Serbia tegevussuunda selles küsimuses, millel on tulevikus selged tagajärjed riigi püüdlustele saada ELi liikmeks;
22. juhib tähelepanu tungivale vajadusele jaotada Euroopa tasandil sõja negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, eelkõige sanktsioonide tagajärgi, mis tabavad liikmesriike rängalt, kuid erinevalt; on sellega seoses seisukohal, et EL peaks kiiresti kasutusele võtma olemasolevad programmid, eelarvereservid, ühtekuuluvusfondid ning taaste- ja vastupidavusrahastu laenud, mida ei ole veel taotletud, et leevendada sõja negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi; kutsub komisjoni üles tegema võimalikult kiiresti ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, et tugevdada asjaomaseid fonde, nagu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument, humanitaarabi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Euroopa Kaitsefond ja ELi elanikkonnakaitse mehhanism; kutsub komisjoni lisaks üles sellegipoolest uurima võimalusi, kuidas märkimisväärselt tugevdada paindlikkusinstrumente, mis võimaldavad ELil kriisidega toime tulla;
23. nõuab, et loodaks mitme miljardi euro suurune Euroopa strateegilise autonoomia fond (SAFE), et investeerida energiasõltumatusesse, kaitsevõimesse, toiduga kindlustatusesse ja toorainete alastesse uutesse partnerlustesse ning aidata ettevõtjatel, põllumajandustootjatel ja leibkondadel sõja tagajärgedega toime tulla; nõuab, et SAFE loodaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning et Euroopa Parlament teeks fondi toimimise üle täielikku järelevalvet ja komisjon tegeleks otsese eelarve täitmisega; rõhutab, et fondi kogusumma tuleb kindlaks määrata kulude ja investeerimispuudujääkide selge hindamise alusel ning see peaks koosnema ka olemasolevatest programmidest saadud uutest kasutusele võetud vahenditest, mida ei ole veel taasterahastust „NextGenerationEU“ ja mitmeaastasest finantsraamistikust taotletud;
24. teeb ettepaneku koostada Ukraina jaoks ELi abi- ja taastevahendina nn Marshalli plaan, mis koos teiste rahvusvaheliste partnerite antava toetusega peaks toetama Ukraina majandust ja kodanikuühiskonda ning aitama taastada Ukrainas hävitatud taristut; toetab Ukraina solidaarsuse usaldusfondi loomise ideed ja nõuab, et õigeaegselt korraldataks rahvusvaheline rahastajate konverents, et sellesse fondi panuseid anda;
25. kutsub komisjoni üles tagama liikmesriikides konservatiivse eelarvepoliitika, et vältida praeguses majandusolukorras riigivõlakriisi tekkimist, pidades samal ajal täielikult kinni stabiilsuse ja kasvu paktist, näiteks pikendades üldise vabastusklausli kohaldamist veel ühe aasta võrra;
26. kutsub Euroopa Keskpanka üles normaliseerima oma rahapoliitikat, et võidelda kõrgete energiahindade põhjustatud inflatsiooniga, mis tabab kõige rängemalt madalama ja keskmise sissetulekuga inimesi;
27. juhib tähelepanu sellele, et vastumeetmena sanktsioonidele, mille EL kehtestas Venemaale sissetungi eest Ukrainasse, võtsid Venemaa ametivõimud 31. märtsil 2022 ELi ametnike ja riikide parlamentide liikmete suhtes vastu piiravad meetmed läbipaistmatul viisil, ilma selgete kriteeriumideta ja muutes sihtmärgiks võetud isikute nimed anonüümseks; rõhutab, et Venemaa välisministeeriumi andmetel kohaldatakse neid sanktsioone „suurele osale Euroopa Parlamendi liikmetest“;
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Valgevene presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0515.
- [2] ELT C 125, 18.3.2022, lk 2.
- [3] ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
- [4] ELT L 141, 5.6.2015, lk 1.