RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ukraina sõja eest põgenevate laste ja noorte kaitse kohta ELis
5.4.2022 - (2022/2618(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Patryk Jaki, Karol Karski, Vincenzo Sofo, Adam Bielan, Joachim Stanisław Brudziński, Elżbieta Kruk, Dace Melbārde, Andżelika Anna Możdżanowska, Veronika Vrecionová, Beata Kempa, Anna Zalewska, Dominik Tarczyński, Carlo Fidanza, Hermann Tertsch, Beata Mazurek, Valdemar Tomaševski, Bogdan Rzońca, Elżbieta Rafalska, Ryszard Czarnecki, Jadwiga Wiśniewska, Alexandr Vondra, Jacek Saryusz‑Wolski, Tomasz Piotr Poręba
fraktsiooni ECR nimel
B9‑0213/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukraina sõja eest põgenevate laste ja noorte kaitse kohta ELis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklit 24,
– võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii[1],
– võttes arvesse ÜRO 13. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta[2],
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava,
– võttes arvesse nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsust (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse[3],
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et UNICEFi viimase aruande[4] kohaselt on alates 25. märtsist 2022 Ukrainast sõja algusest peale põgenenud üle 3,7 miljoni pagulase;
B. arvestades, et UNICEFi viimase aruande[5] kohaselt on 90 % kõigist Ukrainast põgenevatest pagulastest naised ja lapsed;
C. arvestades, et naaberriigid peavad toime tulema Ukrainast põgenevate pagulaste väga suure sissevooluga – üle 2,2 miljoni on läinud Poolasse, üle 579 000 Rumeeniasse, üle 379 000 Moldovasse, ligi 343 000 Ungarisse ja üle 545 000 teistesse riikidesse[6], sealhulgas Tšehhi Vabariiki, kes on väljastanud viisa 259 607 inimesele, kuid võtab vastu üle 300 000 Ukraina pagulase[7];
D. arvestades, et selliste suurte arvude tõttu on lastel, eriti saatjata lastel, suurem vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise oht ning laste kadumise ja inimkaubanduse ohvriks langemise oht on suurem, eriti piiriülese liikumise korral;
E. arvestades, et 25. märtsi 2022. aasta seisuga on Ukrainas 6,5 miljonit riigisisest põgenikku, kellest 2,5 miljonit on lapsed, kusjuures 153 last on tapetud ja 245 saanud vigastada[8];
F. arvestades, et Ukrainas elab hoolekandeasutustes ja internaatkoolides üle 100 000 lapse, kellest pooled on puudega[9];
G. arvestades, et 2020. aasta lõpu seisuga oli kogu maailmas sunniviisiliselt ümberasustatud üle 33 miljoni lapse[10];
H. arvestades, et Euroopa lastegarantii on ELi vahend, mille eesmärk on ennetada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning nende vastu võidelda, tagades abivajavatele lastele tasuta ja tõhusa juurdepääsu sellistele põhiteenustele nagu alusharidus ja lapsehoid, haridus- ja koolipõhised tegevused, tervishoid ja vähemalt üks tervislik toidukord koolipäevas, samuti tagades kõigile abivajavatele lastele juurdepääsu tervislikule toitumisele ja asjakohasele eluasemele; arvestades, et lastegarantii eesmärke tuleks kohaldada kõigi liidu laste suhtes;
I. arvestades, et rändajate ja pagulaste lapsed jäävad sageli siseriiklike õigusaktide lünkade tõttu tähelepanuta, mis võib süvendada nende sotsiaalset mahajäämust ja põhjustada ebakindlat olukorda ning suurendada marginaliseerumise, väärkohtlemise ja kuritarvitamise ohtu;
J. arvestades, et tõenäolisemalt kogevad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust lapsed, kes kasvavad vahendite nappuse ja ebakindlate perekondlike olude tingimustes, ning sellel on kaugeleulatuv mõju nende arengule ja hiljem täiskasvanueale, neil puudub võimalus omandada piisavaid oskusi ja nende tööhõivevõimalused on piiratud, mis soodustab põlvkondadevahelise vaesuse nõiaringi tekkimist;
K. arvestades, et rahvusvahelised organisatsioonid on leidnud, et laste vaesus on nii laste õiguste rikkumise võimalik põhjus kui ka selle tagajärg, mis tuleneb mõjust, mida see avaldab laste võimele kasutada oma õigusi, ja suutmatusest neid õigusi kaitsta;
L. arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on kõigis ühiskondades levinud probleem, mida saab kõige paremini lahendada tervikliku poliitikaga, mis on kitsa rakendamise, kuid laia kohaldamisalaga ning suunatud mitte ainult lastele, vaid ka nende peredele ja kogukondadele, ning seab esikohale investeeringud uute võimaluste ja lahenduste loomiseks; arvestades, et nende probleemide lahendamisse tuleb kaasata kõik ühiskonnasektorid alates kohalikest, piirkondlikest, riiklikest ja Euroopa ametiasutustest kuni kodanikuühiskonnani;
1. tuletab meelde, et EL ja kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning on seetõttu kohustatud selles sätestatud õigusi austama, kaitsma ja järgima; rõhutab, et vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile tuleks kõikides lapsi puudutavates otsustes alati esikohale seada lapse huvid;
2. kutsub liikmesriike üles kohtlema igat põgenevat last eelkõige lapsena;
3. nõuab ohutute läbipääsuteede ja humanitaarkoridoride loomist konflikti eest põgenevatele – nii saatjata kui ka koos perega – lastele;
4. nõuab tungivalt Putini sõja rahastamise lõpetamist ja selliste projektide nagu Nord Stream 1 lõpetamist;
5. mõistab kõige karmimalt hukka süütute tsiviilisikute tapatalgud, näiteks Butšas, ning nõuab, et Venemaa sõjakuritegude eest vastutavad isikud võetaks kiiresti vastutusele;
6. tuletab meelde, et olulised on ELi lapse õiguste strateegia, lastegarantii, inimkaubandusega võitlemise ELi strateegia ning kõik kehtivad ELi õigusaktid, sealhulgas ajutise kaitse direktiiv[11], et toetada liikmesriike sõja eest põgenevate laste erivajadustega arvestamisel;
7. rõhutab, et oluline on jagada teavet liikmesriikide vahel täielikus kooskõlas andmekaitsenormidega ning tunnustada ühes liikmesriigis registreerimist ka teises liikmesriigis;
8. rõhutab, et igal lapsel on õigus kaitsele vägivalla, ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ning ELi liikmesriigid peavad tagama ennetusmeetmed, eelkõige laste puhul, kes on inimkaubanduse ja röövimise ohus, samuti toetama vägivallaga kokku puutunud lapsi; tuletab meelde, et perekeskkonnaga koos olevad lapsed on üldiselt ohutumas olukorras ja paremini hoitud, ning nõuab seetõttu perekondade suuremat toetamist ja perekondade taasühinemist;
9. nõuab tungivalt, et kõik osapooled teeksid tihedat koostööd Ukraina ametivõimudega, et kiirendada hoolekandeasutustes viibivate laste evakueerimist ning tagada, et nad viiakse üle liikmesriikide asjakohastesse hooldusstruktuuridesse, et nende eest asjakohaselt hoolitsetaks; rõhutab, et ümberasustamist puudutavad menetlused peavad toimuma Ukraina ametivõimude nõusolekul;
10. rõhutab, et evakueerimisel tuleks alati järgida erimeetmeid, milles võetakse arvesse lapse huve, ning olemas peaks olema vanemate või lapse hooldamise eest vastutavate isikute nõusolek;
11. rõhutab, et oluline on panna paika ELi strateegia, millega tõhustada humanitaartegevust kohapeal, et päästa perekondi ja lapsi, eelkõige kaitsetus olukorras lapsi, hooldusasutustes ja kasuperes kasvavaid lapsi, haiglas viibivaid lapsi, samuti puudega lapsi, sõjas orvuks jäänud ja saatjata lapsi, eriti lahingupiirkondades;
12. nõuab tungivalt, et naabruses asuvad ELi liikmesriigid registreeriksid lapsed viivitamata riiklikes lastekaitsesüsteemides, et tagada suutlikkus vahetada vajalikku teavet laste asukoha ja esmase registreerimise kohta; on seisukohal, et lapsed, eelkõige saatjata alaealised, tuleks registreerida ka kõikides riikides, kuhu nad reisivad, et hõlbustada perekonna taasühinemist, kui see on tulevikus nende parimates huvides;
13. rõhutab, et oluline on koguda eristatud andmeid, et teha kindlaks Ukrainast pärit haavatavas olukorras rühmad, sealhulgas, kuid mitte üksnes järgmised: puudega lapsed, dokumentideta lapsed ja muu kui Ukraina kodakondsusega lapsed, kodakondsuseta lapsed või kodakondsusetuse ohus olevad lapsed;
Rahaline abi liikmesriikidele
14. tuletab meelde, et ELi kavandatud finantsmeetmed, mille eesmärk on toetada liikmesriike, kes on Ukraina sõja tõttu põgenenud laste ja noorte abistamise eesliinil, ei ole piisavad; nõuab, et EL toetaks neid liikmesriike, kes on Ukraina sõja tõttu põgenenud laste ja noorte abistamisel eesliinil, eraldades selleks summa, mis ei ole väiksem kui Türgile eraldatud summa (ligikaudu 8 miljardit eurot);
15. rõhutab, et riigid, kes võtavad vastu vähem pagulasi Ukrainast, peaksid jagama pagulaste sissevoolu haldamisega seotud kulusid ülekoormatud liikmesriikidega; tuletab sellega seoses meelde Frans Timmermansi 2016. aasta ettepanekut maksta 250 000 eurot iga vastuvõtmata isiku eest, ning rõhutab, et see näitaja peaks nüüd olema positiivne, st 250 000 eurot iga vastuvõetud isiku kohta, et tagada Ukraina sõja tõttu põgenevatele naistele ja lastele nõuetekohased elamistingimused;
16. nõuab, et EL käivitaks eraldi rahastamisvahendi, mis võimaldaks vahendite kiiret ja paindlikku ülekandmist, sealhulgas laste ja noorte integreerimiseks, eelkõige seoses haridusele ja tervishoiule juurdepääsuga;
17. rõhutab kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsust laste vastuvõtmisel ja majutamisel ning kutsub seetõttu komisjoni üles kiirendama juurdepääsu andmist olemasolevatele ELi fondidele, nagu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning muud hädaabifondid;
Vastuvõtutingimused ja kaitsetus olukorras olevad lapsed
18. rõhutab, et lastel on õigus ja kaasasündinud vajadus olla oma vanemate või alalise hooldaja lähedal; rõhutab, kui oluline on seetõttu paigutada saatjata lapsed pere- ja kogukonnapõhistesse majutusasutustesse, et võimaldada kõigil lastel kasvada üles mitte hoolekandeasutustes, vaid perekonnas ja kogukonnas, millega hoitakse ära perekondade tarbetu lahutamine; rõhutab, et saatjata laste puhul tuleks esikohale seada perepõhine asendushooldus või muu kogukonnapõhine hooldus ning kui see ei ole võimalik, tuleks lapsed paigutada täiskasvanutest eraldi ruumidesse;
19. kutsub komisjoni üles aitama tugevdada vastuvõtvate riikide lastekaitsesüsteeme, et parandada Ukrainast põgenevate laste psühholoogilist tuge ja juurdepääsu põhiteenustele, nagu haridus ja tervishoid, sealhulgas vaktsineerimine, võrdsetel alustel vastuvõtvate riikide lastega;
20. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid erimeetmed puuetega laste vajaduste piisavaks arvestamiseks, tagades muu hulgas piisavad rajatised ja pideva hoolduse kontrolli läbinud hooldajate poolt;
21. kutsub komisjoni üles aitama naaberliikmesriikidel viia läbi laste parimate huvide individuaalseid hindamisi ning juhul, kui nendega on kaasas täiskasvanu, olgu see pereliige, sugulane või erasponsor, tagama vastuvõtvate perede nõuetekohase kontrollisüsteemi olemasolu, et pakkuda lastele kaitset ja tagada, et nad viiakse turvaliselt üle neid vastuvõtvatesse peredesse;
Lõimimine
22. tunnistab, et liikmesriikidel on vaja teha palju tööd, et integreerida lapsed, õpilased ja õpetajad oma õppesüsteemidesse;
23. nõuab tungivalt, et liikmesriigid integreeriksid igas vanuses õpilased kiiresti üldistesse formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe struktuuridesse, et piirata koolist väljalangemist ja vältida paralleelsete süsteemide väljatöötamist, mis põhjustavad sotsiaalset tõrjutust ja diskrimineerimist; tunnistab, et keelebarjäär võib takistada Ukrainast põgenevate laste kooliskäimist ja tulemuslikkust; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama liikmesriikide ametiasutusi Ukraina õpetajate töölevõtmiseks spetsiaalsete keelekursuste ja muude eriprogrammide pakkumisel;
24. tunnistab, et digivahendid võivad olla väga kasulikud, paindlikud ja vajadustele kohandatud meetmed, et tagada sellises kontekstis õigeaegne haridusalane järjepidevus; kordab siiski, et need peaksid täiendama füüsilisi struktuure, ning rõhutab, et näost-näkku õpe on väga oluline, eriti praeguses olukorras, kus need lapsed ja noored vajavad täiendavat psühhosotsiaalset tuge; kutsub üles andma vastuvõtvatele riikidele kooskõlastatud tuge, et parandada juurdepääsu selliste ekspertide antavale piisavale psühholoogilisele abile, kes suudavad tegeleda sõjaga seotud traumaga; rõhutab sellega seoses, kui oluline on paremini hinnata noorsootöötajate, noorteorganisatsioonide ning mitteformaalse ja informaalse õppe väärtust, arvestades nende olulist rolli hariduses ja ühiskonnas;
25. rõhutab vajadust diplomite, kvalifikatsioonide ja õppeperioodide automaatse tunnustamise järele, kuna need on olulised Euroopas varjupaika otsivate inimeste sujuvaks integreerimiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid näitaksid praegust olukorda silmas pidades üles paindlikkust haldusdokumentide puudumise korral ning töötaksid välja uuenduslikke ja pragmaatilisi viise edasiliikumiseks;
26. väljendab heameelt komisjoni esimeste katsete üle hõlbustada noorte toetamiseks mõeldud olemasolevate ELi rahastamisprogrammide, näiteks programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kohandamist ning nõuab tungivalt nende püüdluste jätkamist või suurendamist vastavalt muutustele ja nii kaua kui vajalik; rõhutab, et tugevdatud noortegarantiis sedastatakse, et kõik noored alates 15. eluaastast peaksid saama nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kas töö-, haridustee jätkamise, praktika- või õpipoisiõppe pakkumise;
27. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära ELi tasandil pakutavaid rahastamisvõimalusi ja paindlikkust, et integreerida lapsed ja noored ning üliõpilased õppestruktuuridesse, pakkuda keeletuge ja õppematerjale jne;
28. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele kindel lähenemisviis Ukrainas käivast sõjast tingitud praeguste ja tulevaste probleemidega tegelemiseks ja seda järgida ning mitte unustada sellele sõjale reageerimisel saadud õppetunde, vaid pigem nendest õppida ja otsida lahendusi mis tahes päritolu pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks;
29. kutsub praegu Euroopa lastegarantii raames töötavaid ELi riiklikke koordinaatoreid üles tagama vastuvõtvas riigis Ukrainast põgenevatele lastele teiste lastega võrdsetel alustel juurdepääsu tasuta ja kvaliteetsetele teenustele; rõhutab, et COVID-19 kriis ja pagulaste sissevool pärast Ukrainas alanud sõda halvendavad veelgi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste olukorda või nende laste olukorda, kes vajavad juurdepääsu kvaliteetsele hooldusele; kutsub komisjoni üles suurendama kiiresti Euroopa lastegarantii rahastamist vähemalt 20 miljardi euro suuruse sihtotstarbelise eelarvega, et võidelda lapsi ja nende perekondi mõjutava vaesuse vastu ning aidata saavutada eesmärki vähendada 2030. aastaks vaesust kõigis liikmesriikides vähemalt poole võrra;
30. kutsub komisjoni üles suurendama investeeringuid kestlikesse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse ning lapsevanemate sotsiaalsesse toetamisse ning rakendama sihipärast tööhõivepoliitikat, mis tagab inimväärse elatustaseme, õiglased töötingimused, hea töö- ja eraelu tasakaalu, kaasava tööturu ja suurema tööalase konkurentsivõime, sh kutsehariduse ja -õppe; rõhutab, et lapsevanemate, eelkõige naiste tööturul osalemise hõlbustamiseks ja laste sotsiaalse arengu toetamiseks tuleb kehtestada tasuta väikelastehoid;
°
° °
31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT L 223, 22.6.2021, lk 14.
- [2] ELT C 506, 15.12.2021, lk 94.
- [3] ELT L 71, 4.3.2022, lk 1.
- [4] UNICEF, Ukraine Situation: Refugee Response in Neighbouring Countries – Humanitarian Situation Report No 3 (Olukord Ukrainas: pagulastele reageerimine naaberriikides – humanitaarolukorra aruanne nr 3), 23. märts 2022.
- [5] UNICEF, Ukraine Situation: Refugee Response in Neighbouring Countries – Humanitarian Situation Report No 3 (Olukord Ukrainas: pagulastele reageerimine naaberriikides – humanitaarolukorra aruanne nr 3), 23. märts 2022.
- [6] UNICEF, Ukraine Situation: Refugee Response in Neighbouring Countries – Humanitarian Situation Report No 3 (Olukord Ukrainas: pagulastele reageerimine naaberriikides – humanitaarolukorra aruanne nr 3), 23. märts 2022.
- [7] Tšehhi Vabariigi siseministeerium.
- [8] Ukraina peaprokuratuur.
- [9] UNICEFi tegevdirektori Catherine Russelli ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandi 7. märtsi 2022. aasta ühisavaldus „Unaccompanied and separated children fleeing escalating conflict in Ukraine must be protected“ (Ukrainas eskaleeruva konflikti eest põgenevad saatjata ja vanematest lahutatud lapsed peavad olema kaitstud).
- [10] UNICEF, „Worldwide, more than 33 million children have been forcibly displaced at the end of 2020“ (2020. aasta lõpu seisuga on kogu maailmas sunniviisiliselt ümberasustatud üle 33 miljoni lapse), september 2021.
- [11] EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.