RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta

13.5.2022 - (2022/2653(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Markus Ferber
fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0267/2022

B9‑0271/2022

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta

(2022/2653(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste, muu hulgas Ukraina vastu peetava sõja viimaste arengute ning ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja nende rakendamise kohta[1],

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2022. aasta järeldusi,

– võttes arvesse 2022. aasta märtsis avaldatud Euroopa Keskpanga (EKP) euroala makromajanduslikku prognoosi,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 22. aprilli 2022. aasta piirkondlike majandusväljavaadete aruannet „Europe: War Sets Back the European Recovery“ (Euroopa: sõda pidurdab Euroopa taastumist),

– võttes arvesse 2022. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 3 „Ukrainast põgenevate inimeste vastuvõtukulude rahastamine“, mille komisjon võttis vastu 22. aprillil 2022 (COM(2022)0262),

– võttes arvesse oma 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kiireloomulise vajaduse kohta võtta seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse vastu ELi tegevuskava toiduga kindlustatuse tagamiseks ELis ja väljaspool seda[2],

– võttes arvesse oma 6. aprilli 2022. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamise alustamise kohta[3],

– võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatist „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“[4],

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda;

B. arvestades, et alates 24. veebruarist 2022 on tuhanded Ukraina tsiviilisikud Venemaa agressiooni ja sissetungi tõttu kaotanud elu või saanud vigastada ning üle 5 miljoni inimese on põgenenud naaberriikidesse;

C. arvestades, et EL võttis 8. aprillil 2022. aastal vastu viienda Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi; arvestades, et komisjon kuulutas 4. mail 2022 välja kuuenda sanktsioonide paketi; arvestades, et eelmine pakett võeti vastu 15. märtsil 2022 pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut sissetungi Ukrainasse; arvestades, et EL on kehtestanud sanktsioonid ka Valgevene vastu, kuna Valgevene on osalenud Venemaa agressioonis ja sissetungis; arvestades, et Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid peavad olema kooskõlas Venemaale kehtestatud sanktsioonidega, et vältida võimalikke lünki;

D. arvestades, et EL ei saa ignoreerida ränka ja potentsiaalselt laastavat mõju, mida sõda võib liidu majandusele avaldada; arvestades, et kõige rohkem kannatavad kõrgete energiahindade, tarneahelate katkemise, kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate kulude, COVID-19 pandeemia mõju ja koostamisel olevate uute õigusaktide tõttu Euroopa ettevõtjad; arvestades, et iga probleemi eraldi lahendamine oleks olnud raske, aga tehtav, kuid koosvõetuna võib nende kuhjuv mõju ELi ettevõtted ja nende pakutavad töökohad ohtu seada;

E. arvestades vajadust tagada ühtse turu toimimine kriisi ajal ja kasutada ära ühtse turu täielik potentsiaal Euroopa tarbijate hüvanguks ning aidata suurendada Euroopa ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet;

F. arvestades, et sanktsioonidel on Venemaa majandusele ränk mõju (IMFi andmetel langeb Venemaa SKP 2022. aastal 8,5 % ja inflatsioon on 21,3 %); arvestades, et kui EL ostab Venemaalt fossiilkütuseid ja maksab selle eest Venemaale kuni 800 miljonit eurot päevas, annab see ikkagi režiimile vahendeid, mis aitavad sõda rahastada; arvestades, et komisjon on esitanud ambitsioonika kava Venemaa nafta ja rafineeritud toodete impordi keelustamiseks kuue kuu jooksul ehk aasta lõpuks;

G. arvestades, et peaaegu 500 rahvusvahelist äriühingut ja suurettevõtet on otsustanud tegevuse Venemaal peatada või Venemaa turult täielikult lahkuda;

H. arvestades, et teadusuuringute kohaselt[5] mõjutaks Venemaa fossiilkütuste impordi keelustamine ELi majanduskasvu ja vähendaks ELi SKPd hinnanguliselt vähem kui 3 %, kusjuures mõju eri liikmesriikides oleks erinev, samas kui Venemaa majandusele teeks see sama aja jooksul rohkem kahju ja vähendaks Venemaa SPKd potentsiaalselt kuni 30 %, aidates Venemaa agressiooni peatada;

I. arvestades, et EKP viimase euroala prognoosi kohaselt peaks SKP reaalkasv olema 2022. aastal keskmiselt 3,7 %, 2023. aastal 2,8 % ja 2024. aastal 1,6 %; arvestades, et kolmest uuritud stsenaariumist kõige rängema kohaselt peaks euroala SKP reaalkasv olema 2022. ja 2023. aastal keskmiselt ainult 2,3 % ja 2024. aastal 1,9 %; arvestades, et lähtestsenaarium sisaldab esialgset hinnangut sõja mõju kohta euroala majandusele, tuginedes 2. märtsi 2022. aasta seisuga kättesaadavale teabele;

J. arvestades, et kiirhinnangu kohaselt ulatus inflatsioon euroalal 2022. aasta aprillis 7,5 %ni, mis on kõrgeim tase pärast ühisraha kasutuselevõttu; arvestades, et EKP viimase euroala prognoosi kohaselt peaks inflatsioon langema 2022. aastal keskmiselt 5,1 protsendilt 2,1 protsendile 2023. aastal ja 1,9 protsendile 2024. aastal;

K. arvestades, et IMFi viimase, 2022. aasta aprilli euroala prognoosi kohaselt peaks SKP reaalkasv olema 2022. aastal keskmiselt 2,8 %, 2023. aastal 2,3 % ja 2024. aastal 1,8 %; arvestades, et 2022. aasta majanduskasvu väljavaadet on korrigeeritud 1,1 % võrra allapoole (alates 2022. aasta veebruarist);

L. arvestades, et komisjoni esialgse hinnangu kohaselt suurendavad ELi liikmesriikide senised algatused käesoleval aastal eelarvepuudujääki vähemalt 0,6 % võrra SKPst; arvestades, et kulude kasv on tingitud pandeemiale järgnenud kõrgest valitsemissektori võla tasemest;

M. arvestades, et Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on märkimisväärne mõju ELi eelarvele, mis rõhutab vajadust ELi eelarve kaudu kriisidele reageerimise mehhanismide ja suurema paindlikkuse järele;

N. arvestades, et sanktsioonide mõju liikmesriikidele on ebaühtlane, kuna mõnel juhul moodustas eksport Venemaale 5–8,5 % koguekspordist, samas kui ELi keskmine oli 1,8 %;

O. arvestades, et 2022. aasta mai teisel poolel esitab komisjon Euroopa poolaasta kevadpaketi raames 2023. aasta eelarvepoliitika ajakohastatud suunised;

P. arvestades, et komisjon peab 2022. aasta mai keskpaigaks esitama konkreetsed meetmed kava „REPowerEU“ elluviimiseks; arvestades, et enamik neist investeeringutest peab tulema erasektorist;

Q. arvestades, et kriis on suur väljakutse sõja eest põgenenud ukrainlasi vastu võtvate riikide, eelkõige Ukraina piiri ääres asuvate riikide taristule ja avalikele teenustele; arvestades, et kõik liikmesriigid peavad jätkuva ühtsuse ja solidaarsuse vaimus oma jõupingutusi tõhustama ning selle hõlbustamiseks tuleb teha kõik, mis võimalik;

R. arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kõige kaitsetumate inimeste vajadustele ning inimkaubanduse tõkestamise ja paljastamise meetmetele;

S. arvestades, et humanitaarabi andmiseks ja kriisimeetmete rakendamiseks Ukrainas ja naaberriikides on kasutatud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi; arvestades, et siseasjade fondide ja ühtekuuluvuspoliitika programmide ajutine paindlikkus, mida võimaldab ettepanek ühtekuuluvusmeetmete kohta pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) ja komisjoni viimane ettepanek suurendada REACT-EU määruse[6] kohaseid eelmakseid, aitab suurendada liikmesriikide suutlikkust reageerida humanitaarkriisidele, eelkõige seoses pagulaste vastuvõtmisega;

1. on solidaarne Ukraina rahvaga ja tõdeb, et aktiivne sõda ELi piiri lähedal avaldab Euroopale ränka sotsiaalset ja majanduslikku mõju; on täiesti teadlik sellest, et demokraatia ja vabadus ei ole väljendatav rahas ega sotsiaalses heaolus;

2. tunnistab, et Venemaa vastu suunatud tõhusad sanktsioonid ning Venemaa agressiooni ja sissetungi eest põgenevate miljonite ukrainlaste vood tekitavad vältimatuid majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid kogu ELis ja selle liikmesriikides;

3. kordab üleskutset, et EL tegutseks kooskõlastatult Venemaa Ukraina-vastase sõja ning kehtestatud sanktsioonide majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetuleku nimel; teeb ettepaneku luua ettevõtjatele majandusliku abi pakett, mis hõlmaks majanduslikke, eelarvelisi ja seadusandlikke meetmeid, seadmata ohtu ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke; on seisukohal, et selline pakett peaks võimaldama vähemalt järgmist:

a. komisjon kehtestab regulatiivse moratooriumi ja esitab sektoripõhise analüüsi kõrgemate energia- ja toorainehindade kumulatiivse mõju, uute õigusaktide ja sõja mõju kohta ning seda analüüsi kasutatakse ettevõtete koormuse koheseks leevendamiseks, viivitades selliste õigusaktidega, mis tarbetult suurendaksid juba niigi surve all olevate ettevõtete kulusid, kusjuures iga õigusakti ettevalmistavas etapis tuleks ennetavalt rakendada põhimõtet „üks sisse, üks välja“;

b. ettevõtluskulude vähendamine, alandades käibemaksu ja energiamakse ning kaotades energiale kehtestatud lõivud või neid vähendades, ettevõtjatele antava abi suurendamine, tagades riigiabi eeskirjade paindliku kohaldamise, energiahindade vähendamine, kaaludes kivisöest ja tuumaenergiast loobumise edasilükkamist ning vaadates läbi hinnakujundusmehhanismi;

c. mitmekesistamisstrateegia loomine, et tagada kaupade ja kriitilise tähtsusega toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide usaldusväärne tarnimine;

d. ELi energiataristu ja salvestamisvõime kiire ajakohastamine, et tagada Euroopa sõltumatus Venemaa energiatarnetest ja suurem strateegiline autonoomia, ning kogu ELi hõlmava energiajulgeolekustrateegia väljatöötamine, mis sisaldab kohustuslikke salvestamiskünniseid ja suuri investeeringuid võrgu ajakohastamisse, sealhulgas energiaühendustesse tulevaste vajaduste rahuldamiseks;

e. taaste- ja vastupidavusrahastu laenude täiel määral kasutamine ja nende kasutusvõimaluste laiendamine, võttes arvesse, et taaste- ja vastupidavusrahastu laene on rohkem kui 200 miljardi euro ulatuses veel välja andmata ning et praeguse taaste- ja vastupidavusrahastu määruse[7] kohaselt võivad liikmesriigid neid laene taotleda veel kuni 2023. aasta augustini, ning sihipärane ettepanek muuta taaste- ja vastupidavusrahastu määrust nii, et see võimaldaks huvitatud liikmesriikidel kasutada ülejäänud summat laenudeks, millega saab rahastada mitut riiki hõlmavaid projekte energiajulgeoleku valdkonnas, nt energiaühendusi ja piiriülest taristut, mis loob Euroopa ettevõtjatele täiendavaid ärivõimalusi;

f. ELi tagatise taseme suurendamine programmi „InvestEU“ raames, et soodustada investeeringuid Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks, sealhulgas kapitalitoetuse eesmärgil, ning selle programmi raames spetsiaalse komponendi loomine sõja tagajärgedest mõjutatud ettevõtetele ja energiasõltumatusega seotud projektidele;

4. toob esile ELi institutsioonide kiire reageerimise, et tagada olemasolevaid mitmeaastase finantsraamistiku programme kasutades ELi eelarvest kiire majanduslik ja rahaline toetus liikmesriikidele, kes rahastavad Ukrainast saabuvate enneolematute pagulasvoogude haldamist;

5. väljendab heameelt ajutise kaitse direktiivi[8] kiire kasutuselevõtu üle ja kutsub komisjoni üles seda täielikult rakendama liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja jagatud vastutuse kaudu, tagades kõik direktiiviga ette nähtud õigused, mis hõlmavad juurdepääsu tööturule, eluasemele, tervishoiule, haridusele ja hoolekandele kõigile, kellel on sellisele kaitsele õigus; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalusi aidata pagulastel tööturule siseneda, püüdes saavutada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise; rõhutab, et EL on reageerinud kiiresti ning et liikmesriigid peavad kindlasti võtma kõik vajalikud ja õigeaegsed meetmed, et toetada riiklikke tööturge, säilitada töökohti ning tagada, et tööhõive ja tootlikkus oleksid Venemaa sissetungi mõju eest võimalikult suures ulatuses kaitstud;

6. nõuab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse[9] ja finantsmääruse[10] olemasolevaid rahastamisvõimalusi, paindlikkust ja muid sätteid kasutataks optimaalselt; on siiski veendunud, et ELi eelarves tuleb ette näha täiendav paindlikkus, et reageerida ettenägematutele ja kiireloomulistele vajadustele;

7. rõhutab, et EL peab võtma kiireloomulisi meetmeid, et parandada nii oma kodanike kui ka ülemaailmset toiduga kindlustatust, ning juhib tähelepanu kütuse ja väetistega seotud kulude kasvule; nõuab strateegia „Talust taldrikule“[11], elurikkuse strateegia[12] ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade põhjalikku analüüsimist, pidades silmas vajadust tagada toiduga kindlustatus seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse; nõuab tungivalt, et kalandussektori halveneva olukorra tõttu võetaks kasutusele kõik ülejäänud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendid;

8. kutsub üles käivitama algatust „Construct-EU“, et võtta kasutusele 11,6 miljardit eurot 2022. aasta ühtekuuluvusassigneeringutest, mis kanti üle 2021. aasta eelarvest, et tagasiulatuvalt katta ELi rahastatavate taristuprojektide inflatsioonikulud, mis tulenevad ehitus- ja toorainehindade tõusust; nõuab ühtekuuluvuspoliitika vabastatud kulukohustuste uuesti kasutamist, et kriisile finantseerimise seisukohast asjakohaselt reageerida;

9. kutsub komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku toimimise ja esitama seadusandliku ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku põhjalikuks muutmiseks nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2023. aasta esimeses kvartalis; loodab, et sellega seoses võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse parlamendi seisukohta, mis esitatakse 2022. aasta sügisel; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tuleb arvesse võtta suurenenud rahastamisvajadusi, arvestades sõja pikaajalise mõju analüüsi ELi poliitikale ning üleminekut uutele poliitilistele prioriteetidele ja tekkivatele vajadustele, et muuta mitmeaastane finantsraamistik tulevastele kriisidele reageerimisel vastupidavamaks;

10. rõhutab, et samal ajal on vaja täiendavaid uusi ELi omavahendeid, et katta vähemalt taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud kulud (põhisumma ja intressid) ning tagada ELi eelarve pikaajaline jätkusuutlik rahastamine; on kindlalt otsustanud jälgida tähelepanelikult alates 2020. aasta detsembrist kokkulepitud omavahendite tegevuskava rakendamist ja võtta vajalikke meetmeid juhul, kui kavandatavaid uusi omavahendeid ei võeta vastu või kui need ei too ELi eelarvesse oodataval määral tulu; rõhutab, et kolme institutsiooni vaheline regulaarne dialoog omavahendite teemal on väga oluline;

11. on seisukohal, et komisjoni presidendi poolt 4. mail 2022 teatavaks tehtud Ukraina taastepakett peaks tuginema konkreetsetele rahastamisallikatele ning seda ei tohiks luua ELi olemasoleva poliitika arvelt; nõuab, et parlament kaasataks täielikult selle paketi koostamisse ja rakendamisse;

12. kordab nõukogu üleskutset, et liikmesriigid ja komisjon looksid järgmiseks talvehooajaks valmistudes kiiresti vajalikud solidaarsus- ja hüvitusmehhanismid, teeksid koostööd gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku vabatahtlike ühisostude valdkonnas, kasutades optimaalselt ära ELi ja selle liikmesriikide kollektiivset poliitilist ja turukaalu, et alandada läbirääkimistel hindu, viia lõpule ja parandada gaasi- ja elektrivõrkude omavahelisi ühendusi kogu ELis, sealhulgas täielikult sünkroniseerida elektrivõrgud, ning töötada selle nimel, et tagada kõikidele liikmesriikidele varustuskindlus;

13. rõhutab ELi kliima- ja energiaeesmärkide, täpsemalt paketi „Eesmärk 55“ tähtsust; toonitab siiski vajadust võtta arvesse sõja tagajärgi; rõhutab vajadust vähendada ettevõtete koormust ning jätta ELi majandusele ja ühiskonnale lähitulevikus hingamisruumi, et seada 2030. aastaks kõrgemad sihid ja viia pakett „Eesmärk 55“ ellu kulutõhusal viisil;

14. juhib tähelepanu nõukogu hiljutistele järeldustele, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles ka edaspidi kasutama parimal viisil ära riigiabi meetmeid, sealhulgas uut riigiabi meetmete ajutist kriisiaja raamistikku, mis on ajaliselt piiratud erand tavapärasest olukorrast;

15. märgib, et nõukogu tegi ettepaneku suhelda kiiremas korras energiasektori sidusrühmadega, et arutada, kas ja kuidas võiksid komisjoni esitatud lühiajalised võimalused (tarbijatele antav otsetoetus kupongide, maksuvähenduste või „energiavahendaja mudeli / ühtse ostja“ kaudu, riigiabi, maksustamine (aktsiis ja käibemaks), hinnalae kehtestamine ja sellised regulatiivsed meetmed nagu hinnavahelepingud) aidata vähendada gaasihinda ja tulla toime selle negatiivsete mõjude elektriturgudele ülekandumisega, võttes arvesse riikides valitsevaid olusid;

16. tunneb heameelt komisjoni valmisoleku üle hinnata kiiresti liikmesriikide teatatud erakorraliste ajutiste meetmete kokkusobivust elektriturul;

17. toetab nõukogu üleskutset, et komisjon esitaks ettepanekud, millega lahendada tõhusalt ülemäära kõrgete elektrihindade probleem, säilitades samas ühtse turu terviklikkuse, rohepöörde stiimulid ja energiavarustuskindluse ning vältides ebaproportsionaalseid eelarvekulusid.

18. rõhutab hästi toimiva ühtse turu tähtsust ELi majanduse selgroona; toonitab, et Venemaa sissetung Ukrainasse on toonud esile terve rea ELi nõudluse ja pakkumise häirekindlusega seotud probleeme, mis mõjutavad liidu tööstust ja killustavad ühtset turgu; kutsub komisjoni üles esitama ambitsioonika ettepaneku ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta ja kujundama seda viisil, mis võimaldab ELil kriisi ajal kiiremini reageerida, tugevdada oma tarneahelate vastupidavusvõimet ning tagada kaupade ja inimeste liikumine ja juurdepääs teenustele, kindlustades seega ühtse turu sujuva toimimise, kui seda kõige rohkem vaja on;

19. märgib, et ELi strateegilise koostöö tugevdamine Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidega on vajalik, et vähendada meie sõltuvust ja parandada tarneahela vastupidavusvõimet;

20. rõhutab riigihangete tähtsust ühiskaitse seisukohalt, et tagada liikmesriikide kaitse-eelarvete majanduslikult jätkusuutlik haldamine;

21. on tõsiselt mures püsivalt kõrge inflatsioonimäära pärast, mis jõudis 2022. aasta aprillis kõrgeimale tasemele pärast ühisraha kasutuselevõttu; on seisukohal, et EKP peab tegutsema ennetavamalt, et tagada oma hinnastabiilsuse tagamise volituste täitmine; märgib siiski, et inflatsioon on praegu ootuspärane; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu vastupidavusvõime eesmärk on endiselt väga oluline, ning nõuab seetõttu, et liikmesriigid seaksid prioriteediks investeeringud, mis tugevdavad võimaluse korral nende majanduse struktuuri;

22. märgib, et EKP andmetel peaks SKP kasvumäär keskpikas perspektiivis lähenema ajalooliselt keskmistele intressimääradele, hoolimata vähem toetavast eelarvepoliitikast ja finantsturu ootustel põhinevate tehniliste eelduste kohasest intressimäärade tõusust;

23. võtab teadmiseks ka IMFi järeldused, et fiskaalpoliitika sobib uute šokkidega toimetulemiseks paremini kui rahapoliitika ning et automaatsetel eelarve stabilisaatoritel peaks olema lubatud vabalt toimida, kuid samal ajal tuleks eraldada täiendavaid vahendeid pagulastele humanitaarabi andmiseks, väikese sissetulekuga leibkondadele mõeldud ülekanneteks ja haavatavate, kuid elujõuliste ettevõtete sihipäraseks toetamiseks;

24. märgib ka seda, et IMFi soovitusel peaksid poliitikakujundajad võimaluse korral tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et vältida palga- ja hinnaspiraalide tekkimist, mis ähvardab inflatsioonisurvet veelgi suurendada;

25. väljendab heameelt IMFi kinnituse üle, et liikmesriigid, kelle eelarvepoliitiline manööverdamisruum on piiratud, peavad oma kulude struktuuri ümber kujundama, et asendada vähem vajalikud pandeemiaga seotud programmid sõja mõju leevendamise meetmetega, samas kui väiksemate eelarvepiirangutega liikmesriikide puhul võib kulutuste suurendamine olla rohkem põhjendatud;

26. nõuab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide paketi üle peetavate läbirääkimiste käigus kõrvaldataks seaduselüngad, mis võimaldavad varjata tegelikult kasusaavate omanike ringi, ning et oleks tagatud Venemaa oligarhide ELis hoitava raha konfiskeerimine; tunnustab sellega seoses komisjoni juures tegutseva varade külmutamise ja arestimise töökonna tööd;

27. toetab nõukogu üleskutset liikmesriikidele tegutseda kooskõlas toiduainete hinnatõusu ja ülemaailmset toiduga kindlustatust käsitleva komisjoni teatisega[13], milles esitatakse nii lühiajalised meetmed toidu taskukohasuse tagamiseks ELis ja suurte sisendikuludega silmitsi seisvate põllumajandustootjate aitamiseks kui ka keskpika perioodi meetmed, millega toetatakse üleminekut kestlikule toidusüsteemile;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

• [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0121.
• [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0099.
• [3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0113.
• [4] ELT C 131I, 24.3.2022, lk 1.
• [5] Sh uuringud allikatest nagu Bachmann jt, Euroopa Keskpank, Deutsche Bank Research, Oxford Economics, Goldman Sachs jne, mille on kokkuvõtlikult esitanud Saksamaa majandusekspertide nõukogu (Sachverständigenrat zur Begutachtung der gesamtwirtschaftlichen Entwicklung) oma 2022. aasta märtsi aruandes „Auswirkungen eines möglichen Wegfalls Russischer Rohstofflieferungen auf Energiesicherheit und Wirtschaftsleistung: Auszug aus der aktualisierten Konjunkturprognose 2022 und 2023“ (Venemaa toorainevarude tarne võimaliku ärajäämise mõju energiajulgeolekule ja majandustulemustele. Väljavõte 2022. ja 2023. aasta uuendatud majandusprognoosist).
• [6] ELT L 437, 28.12.2020, lk 30.
• [7] ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.
• [8] EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.
• [9] ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11.
• [10] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
• [11] COM(2020)0381.
• [12] COM(2020)0380.
• [13] COM(2022)0133.