RESOLUTSIOONI ETTEPANEK sõjakuritegude karistamatuse vastu võitlemise kohta Ukrainas
13.5.2022 - (2022/2655(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Miguel Urbán Crespo
fraktsiooni The Left nimel
B9‑0272/2022
Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek sõjakuritegude karistamatuse vastu võitlemise kohta Ukrainas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone, eelkõige neljandat konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta ning selle lisaprotokolle,
– võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni väljatöötatud Nürnbergi põhimõtteid, millega määratakse kindlaks, mis on sõjakuritegu,
– võttes arvesse Helsingi lõppakti ja sellele järgnenud dokumente,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ES-11/1 Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. septembri 2014. aasta resolutsiooni 27/21 inimõiguste ja ühepoolsete sunnimeetmete kohta ning selle resolutsiooni parandust,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta resolutsiooni 49/1 inimõiguste olukorra kohta Ukrainas seoses Venemaa agressiooniga,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste vaatlusmissiooni aruandeid Ukrainas,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 5. mai 2022. aasta avaldust „Ukraine: Bachelet urges protection of civilians, renewed efforts to agree on a ceasefire“ (Ukraina: Bachelet nõuab tungivalt tsiviilelanike kaitset, uusi jõupingutusi relvarahu kokkuleppimiseks),
– võttes arvesse 17. juuli 1998. aasta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. veebruari 2022. aasta ja 24. ja 25. märtsi 2022. aasta järeldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et alates 24. veebruarist 2022. aastal, kui Venemaa alustas oma ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse, mis on juba humanitaarõiguse kohaselt kuritegu, on esitatud süüdistusi Ukrainas toime pandud mitmete sõjakuritegude kohta; arvestades, et alates 2014. aastast on ÜRO hoiatanud Donbassis toime pandud sõjakuritegude eest;
B. arvestades, et sõjakuritegudeks loetakse nii vahistatud kui ka muude tsiviilisikute ja kinnipeetud võitlejate mõrvamist, piinamist ja ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist; arvestades, et sõjakuritegudeks loetakse valimatuid rünnakuid, linnade ja külade tarbetut hävitamist, rüüstamist ja laastamist, mida ei õigusta sõjaline vajadus; arvestades, et relvakonfliktiõigus keelab ka vägistamise ja muud seksuaalse vägivalla aktid; arvestades, et sõjakuritegudel puudub aegumistähtaeg;
C. arvestades, et relvastatud konfliktis on kõik osapooled kohustatud järgima rahvusvahelist humanitaarõigust, sealhulgas 1949. aasta Genfi konventsioone, Genfi konventsioonide esimest lisaprotokolli ja rahvusvahelist tavaõigust;
D. arvestades, et Ukraina vallutamine on juba toonud kaasa valimatuid rünnakuid elamupiirkondade, koolide, haiglate, sotsiaalse ja muu tsiviilinfrastruktuuri vastu ning põhjustanud tuhandeid surmajuhtumeid, vigastusi ja ümberasustamisi tsiviilelanikkonna hulgas; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel on Ukrainas vähemalt 7172 tsiviilisikust inimohvrit, sealhulgas 3459 inimest on hukkunud ja 3713 vigastatud; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel on Ukrainast ELi põgenenud umbes viis miljonit inimest ja veel 7,1 miljonit inimest on Ukraina riigisisesed põgenikud;
E. arvestades, et on teateid tsiviilelanike surmajuhtumitest, mis on põhjustatud valimatuid rünnakuid Harkivis ja Sumõs; arvestades, et 8. aprillil toimunud rünnakus Kramatorski raudteejaamale hukkus 60 inimest ja 111 inimest sai vigastada; arvestades, et 9. märtsil toimus rünnak Mariupoli lastehaiglale, kus viibisid mitmed rasedad naised; arvestades, et dokumenteeritud on ka mitmeid tsiviilvara, sealhulgas toidu, riiete ja küttepuude rüüstamise juhtumeid; arvestades, et need Venemaa vägede poolt toime pandud valimatud rünnakud võivad olla sõjakuriteod;
F. arvestades, et Venemaa on kasutanud mittejuhitavaid pomme, mis tapsid 3. märtsil Tšernihivis peaaegu 50 toidu järele järjekorras seisvat inimest; arvestades, et Venemaa on kasutanud keelatud relvi, näiteks kobarlahingumoona, vähemalt ühe Ohtõrka lasteaia vastu, kus tsiviilelanikud varjusid;
G. arvestades, et tuhanded tsiviilisikud on olnud Harkivis, Izjumis, Mariupolis ja teistes linnades piiramisrõngas, kus Vene vägede piiramise tõttu on juurdepääs põhiteenustele piiratud või puudub; arvestades, et rünnatud on humanitaarkoridore;
H. arvestades, et Venemaa armee kasutab Ukraina tsiviilelanikkonna vastu sõjarelvana üha enam kohtuväliseid hukkamisi ja piinamisi; arvestades, et on olnud teateid väidetavate sõjakuritegude kohta, mida Vene sõjavägi on sooritanud tsiviilelanike vastu Butšas; arvestades, et Butšast leiti pärast Vene armee tagasitõmbumist sadu tsiviilelanike laipu, paljud neist käeraudades; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel võtsid Vene väed viie nädala jooksul pärast konflikti puhkemist Kiievi äärealadel sihikule kahtlaseks peetud tsiviilisikuid, ning paljud mehed arreteeriti, nende kallal vägivallatseti, hukati kiirendatud korras ja mõnel juhul saadeti Valgevenesse või Venemaale, kus neid hoiti eeluurimiskeskustes, ilma et nende perekonnad oleks neist midagi teadnud;
I. arvestades, et seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamine relvana on sõjakuritegu ja seega tuleks selle eest võtta vastutusele vastavalt rahvusvahelise õiguse ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi sätetele, eelkõige selle artiklitele 7 ja 8, milles vägistamine, seksuaalorjus, sundprostitutsioon, sundrasedus ja steriliseerimine ning mis tahes muu seksuaalse vägivalla vorm on määratletud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegudena; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on saanud teavet naiste kohta, keda Vene sõdurid vägistasid, ning muid väiteid seksuaalse vägivalla kasutamise kohta mõlema konflikti osapoole poolt; arvestades, et nii Ukraina peaprokuratuur kui ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus on teatanud, et nad alustavad uurimist väidetavate seksuaalse vägivalla juhtumite kohta sõja kontekstis;
J. arvestades, et naiste ja laste puhul on suurenenud vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise oht ning noorte naiste ja laste puhul on suurenenud oht kaduda ja langeda inimkaubanduse ohvriks;
K. arvestades, et ÜRO ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon on dokumenteerinud mitmeid rünnakuid ajakirjanike vastu, sealhulgas piinamist, rööve ja tapmisi; arvestades, et mõlemad organisatsioonid on meenutanud, et rünnakud ajakirjanike vastu on sõjakuriteod;
L. arvestades, et mitmed ÜRO eksperdid on osutanud tsiviilisikute omavolilistele vahistamistele kui sõjakuritegudele, sealhulgas kohalike juhtide, ajakirjanike, aktivistide ja inimõiguste kaitsjate vahistamistele;
M. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on dokumenteerinud 204 sunniviisilise kadumise juhtumit (169 meest, 34 naist, üks poiss), millest valdav enamus on toimunud Venemaa relvajõudude ja nendega seotud relvastatud rühmituste poolt;
N. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on samuti saanud teateid Ukraina armee ja poolsõjaväeliste jõudude poolt toime pandud valimatutest rünnakutest, piinamisest, väärkohtlemisest ja tsiviilisikute tapmisest, samuti Ukraina relvajõudude või nendega seotud rühmituste poolsetest omavolilistest vahistamistest;
O. arvestades, et on tõendeid Ukraina sõjaväe poolt konflikti ajal vangistatud Vene sõjaväelaste piinamise, väärkohtlemise ja lähedalt tulistamise kohta; arvestades, et Human Rights Watch on kutsunud Ukrainat üles uurima võimalikke sõjakuritegusid, mis on toime pandud Vene vangide suhtes;
P. arvestades, et president Zelenski on kutsunud ÜRO Julgeolekunõukogu üles looma tribunali Venemaa poolt toime pandud võimalike sõjakuritegude kohta; arvestades, et 38 riiki on Rahvusvahelises Kriminaalkohtus esitanud sõjakuritegude eest Venemaa vastu hagi; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör on uurimise juba algatanud; arvestades, et kuigi Ukraina ega Venemaa ei ole Rooma statuudile alla kirjutanud, on Kiievi ametivõimud selle jurisdiktsiooni aktsepteerinud; arvestades, et komisjon on lubanud toetada Ukraina võimalike sõjakuritegude uurimist;
Q. arvestades, et oma 4. märtsi 2022. aasta resolutsiooniga asutas ÜRO inimõiguste nõukogu sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni, mille ülesandeks on uurida kõiki väidetavaid inimõiguste rikkumisi ja kuritarvitusi, rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, ning koguda, koondada ja analüüsida tõendeid selliste rikkumiste, kuritarvituste ja nendega seotud kuritegude kohta ning anda soovitusi vastutuse võtmise meetmete kohta;
R. arvestades, et 2016. aastal märkis ÜRO inimõiguste vaatlusmissiooni aruanne Ukrainas, et 90 % 2000 tsiviilisikust, kes tapeti aastatel 2014–2016, hukkus valimatute suurtükirünnakute tagajärjel elamurajoonidele mõlemal pool konfliktijoont; arvestades, et ÜRO missioon mõistis hukka Donbassis toime pandud kuritegude karistamatuse ning märkis, et inimõiguste kriis ning Maidanil ja Odessas toimunud massiüritustel osalejate tapmine kiirendasid konflikti; arvestades, et 2014. aastal ründasid Ukraina paremäärmuslased Odessas ametiühingute maja, tappes umbes 40 inimest, kes toetasid või keda peeti Venemaad toetavaks; arvestades, et need kuriteod on jäänud karistamata;
S. arvestades, et tõe, õigluse ja hüvitise tagamine sõjakuritegude ohvritele on eriliselt oluline; arvestades, et karistamatus sõjakuritegude eest vastutusele võtmisel kaitseb kuritarvituste eest vastutavaid isikuid ja julgustab neid jätkama selliste tegude toimepanemist; arvestades, et sõjakuritegude toimepanijad ei ole peaaegu kunagi kohtu alla antud ja ajalooliselt on süüdi mõistetud ainult need sõjakuriteod, mille on toime pannud kaotajad, mitte võitjad; arvestades, et paljud sõjakuriteod, mis on toime pandud sellistes riikides nagu Süüria, Myanmar/Birma, Iraak, Afganistan, Palestiina ja Jeemen, on endiselt karistamata; arvestades, et Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina ja India ei tunnista Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni;
1. kordab veel kord, et ta mõistab teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni rünnaku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu; on seisukohal, et see kujutab endast rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO põhikirja tõsist rikkumist; väljendab sügavaimat solidaarsust Ukraina rahvaga;
2. rõhutab, et kõik relvastatud konfliktis osalevad pooled peavad hoolikalt austama rahvusvahelist humanitaarõigust, ning kutsub sellega seoses kõiki osapooli üles austama rahvusvahelisi reegleid ja lõpetama sõjakuritegude toimepanemise;
3. tuletab meelde, et parim viis nende rikkumiste peatamiseks on sõjategevuse peatamine; nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse vaenutegevuse, pommirünnakud ja rünnakud tsiviilisikute vastu ning viiks Ukrainast välja kõik sõjalised ja poolsõjaväelised jõud; mõistab hukka relvarahukokkulepete rikkumise ning kutsub Venemaad ja Ukrainat üles leppima viivitamata kokku laiaulatuslikus relvarahus kogu riigi jaoks, mis on hädavajalik samm sõja lõpetamiseks; kutsub ELi üles aktiivselt toetama ja osalema diplomaatilistes jõupingutustes, et edendada läbirääkimisi ja dialoogi, et saavutada viivitamatu relvarahu ja poliitiline lahendus konfliktile, mis ei põhine mitte sõjalisel edul, vaid tõelistel jõupingutustel leida lahendusi olemasolevatele probleemidele ja Ukraina ülesehitusvajadustele; kutsub ELi üles hoiduma igasugusest tegevusest, mis võiks neid läbirääkimisi veelgi raskendada; kutsub NATOt ja selle liikmesriike üles mitte eskaleerima konflikti, alustades uut relvastusjooksu;
4. on šokeeritud Venemaa väidetavatest sõjakuritegudest Ukrainas, eriti nendest, mis on toime pandud tsiviilelanike vastu Butšas ning Mariupoli, Kiievi ja teiste Ukraina linnade piiramisel ja hävitamisel; väljendab nördimust teadete pärast rünnakutest tsiviilrajatiste vastu, nagu elamud, koolid ja haiglad, ning tsiviilohvritest, kelle hulgas on naisi, eakaid, puuetega inimesi ja lapsi;
5. mõistab teravalt hukka seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamise sõjarelvana ja rõhutab, et see on sõjakuritegu; väljendab muret selle pärast, et üha rohkem on teateid inimkaubanduse, seksuaalse vägivalla, ärakasutamise, vägistamise ja väärkohtlemise kohta, millega puutuvad kokku Ukrainast põgenevad ja Euroopasse saabuvad naised ja lapsed; kutsub ELi liikmesriike üles tegelema naiste ja tütarlaste erivajadustega vastuvõtukeskustes ning tagama, et soolise vägivallaga tegelemise teenused ning suunamisvõimalused ja kaebuste esitamise mehhanismid on kogukondades kohe kättesaadavad kõikidele rühmadele arusaadavates keeltes ja juurdepääsetavas vormis; kutsub ELi ning vastuvõtvaid ja transiidiriike üles tagama juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele, seotud õigustele ja teenustele, eelkõige hädaabikontratseptiividele, kokkupuutejärgsele profülaktikale ja abordile, muu hulgas vägistamisohvrite jaoks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ja varjupaika pagulastest naistele ja tütarlastele, kes on soolise vägivalla ohvrid;
6. on sügavalt mures, et Venemaa armee kasutab tsiviilelanike vastu suunatud sõjarelvana Ukrainas üha enam kohtuväliseid hukkamisi ja piinamist; nõuab, et need kuriteod lõpetataks, ning tuletab meelde, et tsiviilisikute mõrvamine, piinamine ja ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine loetakse sõjakuritegudeks; kutsub ülemusi üles andma võitlejatele selgeid juhiseid tsiviilisikute ja võitlusvõimetute isikute kaitsmiseks, keelates selgelt selliste isikute tapmise, väärkohtlemise ja meelevaldse kinnipidamise;
7. nõuab, et kõik ajakirjanike ja blogijate vastu suunatud vägivallaaktid, tapmised, ahistamine, hirmutamine ja tsensuur lõpetataks viivitamatult; nõuab meetmeid kadunud ajakirjanike leidmiseks ja nende abistamiseks ning Ukraina meedia ja interneti kaitsmiseks küberrünnakute eest;
8. kutsub kõiki osapooli üles tagama kõigi osapoolte kinnipeetud võitlejate ja tsiviilisikute väärika kohtlemise, järgides täielikult sõjavange käsitlevaid Genfi konventsioone; rõhutab, et Human Rights Watch ja teised valitsusvälised organisatsioonid on teatanud rikkumistest mõlemal poolel;
9. nõuab, et kõik osapooled austaksid inimõigusi, võimaldaksid põgenikele ohutut ja takistusteta läbipääsu väljaspool Ukrainat asuvatesse sihtkohtadesse ning hõlbustaksid abivajajate kiiret, turvalist ja takistamatut juurdepääsu humanitaarabile Ukrainas, kaitseksid tsiviilelanikke, sealhulgas humanitaartöötajaid ja haavatavas olukorras olevaid isikuid, sealhulgas naised, eakad, puuetega inimesed, etnilised vähemused nagu romad, rändajad ja lapsed;
10. mõistab hukka sõjakuritegude toimepanijate ja toetajate karistamatuse ning kordab, et sõjakuritegude eest vastutavad isikud ei saa jääda karistamata ei Ukrainas ega mujal maailmas;
11. nõuab alates 2014. aastast riigis toime pandud kuritegude viivitamatut, ranget, sõltumatut ja läbipaistvat uurimist ning nende toimepanijate vastutusele võtmist;
12. tervitab ÜRO inimõiguste nõukogu otsust luua rahvusvaheline mehhanism Ukrainas toime pandud kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste kohta tõendite kogumiseks, koondamiseks, säilitamiseks ja analüüsimiseks, et hõlbustada ja kiirendada õiglast ja sõltumatut kriminaalmenetlust; kutsub ELi, selle liikmesriike ja rahvusvahelist kogukonda üles tagama, et rahvusvahelisel mehhanismil oleks kogu vajalik poliitiline, logistiline ja rahaline toetus oma volituste täitmiseks;
13. rõhutab, et võitlus sõjakuritegude karistamatuse vastu hõlmab ka nende ohvritele väärika elu tagamist; kutsub liikmesriike üles tagama kaasavat lähenemisviisi ajutise kaitse direktiivi rakendamisel[1], et Ukrainast põgenevatele inimestele oleks tagatud turvaline ja seaduslik tee ELi jõudmiseks, et neid kaitstaks teel vägivalla, kuritarvitamise, ärakasutamise ja inimkaubanduse eest ning et neil oleks juurdepääs turvalisele transpordile ELis; kutsub liikmesriike üles filtreerima ja jälgima kõiki üksikisikuid ja perekondi, kes võtavad vastu Ukraina rändajaid, eelkõige naisi ja lapsi, ning eriti tagama rändajate ohutuse seoses inimkaubanduse ja sundprostitutsiooniga; nõuab, et EL ja liikmesriigid kahekordistaksid oma pingutusi, et takistada inimkaubitsejaid ja kupeldajaid, kes kasutavad ära naiste ja laste haavatavat olukorda, et neid kuritarvitada ja prostitutsioonile sundida;
14. kutsub liikmesriike üles jätkama koordineerimist, et tagada kõigile Ukrainast põgenevatele inimestele, olenemata nende kodakondsusest või etnilisest kuuluvusest, juurdepääs kaitsele ja sotsiaalsele kaasatusele ELis; rõhutab, et kõik konfliktide eest põgenevad pagulased väärivad liikmesriikide võrdset kohtlemist, olenemata riigist, kust nad põgenevad;
15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama õppetunde, mida nad on sellele sõjale reageerimisel saanud, sealhulgas ajutise kaitse direktiivi rakendamisel, et vaadata läbi Euroopa rände- ja varjupaigaleppe ja ELi rändepoliitika tervikuna;
16. lükkab tagasi sunniviisilise kaasamise nii Venemaal kui ka Ukrainas ning avaldab kahetsust, et Ukraina ametivõimud keelavad kindlaks määratud vanuses meestel sõjast põgeneda; kutsub ametivõime üles vaatama üle oma sundvärbamise poliitika ning kutsub ELi üles andma varjupaika mõlema riigi desertööridele, kes lisaks sellele võivad olla ka sooritatud sõjakuritegude tunnistajad;
17. peab tervitatavaks ja toetab laia Euroopa rahuliikumise edendamist; väljendab muret suundumuse pärast rünnata hääli, mis tõstatavad seonduva ELi poliitika kohta kriitilisi küsimusi; kutsub liikmesriike üles tagama, et rahu ja leppimise pooldajaid ei vaigistataks;
18. kutsub Ukraina ametivõime üles mitte kasutama konflikti inimõiguste rikkumiste ja põhiõiguste piiramise õigustamiseks; mõistab sellega seoses hukka 11 opositsioonilise erakonna tegevuse mahasurumise;
19. nõuab Ukraina võla kustutamist, et hõlbustada sõja tagajärjel hävitatud linnade ja tsiviilinfrastruktuuri ülesehitamist ning lõpetada Ukraina poolt nii Rahvusvaheliselt Valuutafondilt kui ka ELilt saadud rahalise abiga seotud struktuurilise kohandamise tingimused;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Valgevene presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.