RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta
13.5.2022 - (2022/2653(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Marc Botenga, José Gusmão
fraktsiooni The Left nimel
B9‑0273/2022
Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2021. aasta teatist „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ (COM/2021/0662),
– võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2022. aasta teatist eelarvepoliitika suuniste kohta 2023. aastaks (COM(2022)0085),
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) ekspertide 2022. aasta märtsi makromajanduslikku prognoosi euroala kohta,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 22. aprilli 2022. aasta piirkondliku majandusprognoosi aruannet „Europe: War Sets Back the European Recovery“ (Euroopa: sõda aeglustab Euroopa majanduse taastumist),
– võttes arvesse alates 25. veebruarist 2022 Venemaale kehtestatud majandussanktsioone,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu muudetud Euroopa sotsiaalhartat,
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,
– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Venemaa Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse, rikkudes jõhkralt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid;
B. arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse on sundinud paljusid inimesi riigist põgenema; arvestades, et alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest 24. veebruaril 2022 on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel Ukrainast ELi põgenenud ligikaudu 5 miljonit pagulast; arvestades, et hinnanguliselt on üle 90 % nendest pagulastest naised ja lapsed;
C. arvestades, et ELi kodanikud, kodanikuühiskond ja liikmesriigid on reageerinud Ukrainast põgenenud saabuvatele pagulastele enneolematu solidaarsusega; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu käivitas esimest korda ajutise kaitse direktiivi; arvestades, et ajutise kaitse direktiivi kohaldamine on olnud üsna ebaühtlane ja vähemalt kaheksa liikmesriiki on otsustanud jätta selle kohaldamisalast välja pikaajalise elamisloaga inimesed ja muud Ukrainas elavad kolmandate riikide kodanikud;
D. arvestades, et sõja, sanktsioonide ja vastusanktsioonide pidev eskaleerumine süvendab tõenäoliselt toidukaupade nappust ja nendega spekuleerimist, põhjustades veelgi ülemaailmseid toidukriise, näljahäda ja toidumässe, eriti Aafrikas ja Lähis-Idas; arvestades, et praegune positsioonipiirangute kord finantsinstrumentide turgude direktiivi ja finantsinstrumentide turgude määruse (MiFID/MiFIR) alusel ei ole piisav, et piirata kaupadega spekuleerimist;
E. arvestades, et alates finants- ja rahvatervise kriisi algusest on liidus sotsiaal-majanduslikud erinevused suurenenud ning need süvenevad veelgi Ukraina sõjast põhjustatud tarnešoki ja Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide tõttu; arvestades, et sõja, sanktsioonide ja vastusanktsioonide tõttu tõusevad esmatarbekaupade, sealhulgas energia ja toiduainete hinnad, mis tähendab, et lisaks praegusele 97 miljonile inimesele satub üha rohkem inimesi vaesuse ohtu; arvestades, et Venemaa vastu suunatud ELi sanktsioonide kuuenda paketi vastuvõtmine halvendab tõenäoliselt olukorda ning viib ettevõtete sulgemiseni kogu liidus; arvestades, et samal ajal teenivad suured energiaettevõtted rekordilist kasumit;
F. arvestades, et iga teine ELi-välise rändetaustaga inimene on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, ning arvestades, et ebakindla töö tase on eriti kõrge rändajatest ja pagulastest naiste hulgas; arvestades, et ülalpeetava või ebaseadusliku staatusega inimesed seisavad silmitsi äärmiselt kõrge vaesuse määraga; arvestades, et diskrimineerimine seoses juurdepääsuga haridusele, koolitustele ja töökohtadele või nende halb kvaliteet soodustavad seda reaalsust;
G. arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi viimase (2022. aasta aprilli) euroala prognoosi kohaselt peaks SKP reaalkasv 2022. aastal olema keskmiselt 2,8 %, 2023. aastal 2,3 % ja 2024. aastal 1,8 %; arvestades, et majanduskasvu prognoosi 2022. aastaks (alates 2022. aasta veebruarist) on 1,1 % võrra allapoole korrigeeritud; arvestades, et Eurostati andmetel oli töötuse määr 2022. aasta märtsis ELis 6,2 % ja euroalal 6,8 % ning see näitaja on ELis jaotunud ebaühtlaselt, kusjuures noorte ja naiste töötuse määr on endiselt palju kõrgem;
H. arvestades, et inflatsiooni on korrigeeritud ülespoole ja majanduskasvu allapoole; arvestades, et kiirhinnangu kohaselt ulatus euroala inflatsioon 2022. aasta aprillis 7,5 %-ni, mis on kõrgeim tase alates ühisraha kasutuselevõtust; arvestades, et euroalal on stagflatsiooni oht; arvestades, et eluaseme- ja aktsiaturuhinnad on tõusnud enneolematule tasemele, mis tähendab eelkõige, et kõige haavatavamad inimesed jäävad maha ja suurendavad sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust; arvestades, et toidu hind ELis oli 2022. aasta jaanuaris 4,7 % kõrgem kui eelmise aasta samal kuul; arvestades, et paljud liikmesriigid, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, seisavad silmitsi veelgi kõrgemate toiduainete hindadega; arvestades, et juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse toimus ülemaailmsetel põllumajandustoodete turgudel hinnatõus, mis oli osaliselt tingitud kliimamõjudest ja COVID-19 pandeemiast;
I. arvestades, et komisjoni uusliberaalsed piirangud tööstuspoliitikale ja riigiabile on takistanud liikmesriikidel investeerida oma riiklikesse tootmisstruktuuridesse, jättes Euroopa Liidu sõltuvusse ebakindlatest ülemaailmsetest tarneahelatest ja sõltuma strateegiliste ressursside, näiteks energia, suhtes kolmandatest riikidest;
J. arvestades, et ELi energia- ja kliimaeesmärkide näol on võetud enneolematud ülesanded, mis nõuavad tohutuid avaliku sektori investeeringuid taastuvenergiasse; arvestades, et tegevusetus selles valdkonnas oleks veelgi kulukam, kuna ökoloogilise ülemineku saavutamiseks tehtavate investeeringute ebaõnnestumine või edasilükkamine võib ELile maksma minna kuni 5,6 % tema 2050. aasta SKPst;
K. arvestades, et EL sõltub suurel määral Venemaa fossiilkütustest; arvestades, et Venemaa on sõja algusest saadik juba kahekordistanud fossiilkütuste ekspordist saadavat tulu[1];
L. arvestades, et praegune ELi majanduse juhtimise raamistik on endiselt väga protsükliline ning on osutunud viimase kümne aasta jooksul erinevate majanduskriiside ja probleemide lahendamiseks täiesti ebapiisavaks, kahjustades kõige haavatavamaid leibkondi ja ettevõtteid; arvestades, et praegune raamistik on takistanud rohepööret ja muutnud liidu loodusvaradega varustamise kolmandate riikide, sealhulgas Venemaa suhtes haavatavamaks;
M. arvestades, et kiiresti on vaja tugevdada riigi rahanduse tulude poolt ning võidelda igat liiki maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega, sealhulgas ELis, ning tagada, et kõige jõukamaid üksikisikuid ja hargmaiseid ettevõtteid maksustataks asjakohaselt, vähendades samal ajal madala sissetulekuga leibkondade maksukoormust;
N. arvestades, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutavad tõenäoliselt ebaproportsionaalselt palju Venemaa säästjaid, palgasaajaid ja pensionäre ning see toob kaasa Venemaa elanikkonna elatustaseme languse ja majanduslikud raskused; arvestades, et suur osa Venemaa rikkusest (eelkõige 1 % kõige rikkamate puhul) hoitakse offshore-maksuparadiisides;
Üldised märkused
1. rõhutab rahu kaitsmise ülimat tähtsust; kutsub seetõttu tungivalt üles lõpetama sõda, mis ei oleks tohtinud kunagi alata, konflikti poliitilise ja diplomaatilise lahenduse kaudu, mille eesmärk on viivitamatu relvarahu;
2. võtab teadmiseks ELi sanktsioonid, mis on alates 25. veebruarist 2022 kehtestatud vastusena Venemaa Ukraina-vastasele sõjale; tunnistab, et need meetmed ja Venemaa vastumeetmed mõjutavad oluliselt ELi majandust;
3. nõuab, et kiiresti võetaks vastu sanktsioonidega seotud kahjude ohjamise meetmed, et töölisklass ei kannaks nende poliitiliste otsuste koormat; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vältima sanktsioone, mis mõjutavad negatiivselt töötajaid ja leibkondi;
Sotsiaalkriisi leevendamise meetmed
4. peab kahetsusväärseks, et alates sõja algusest ei ole komisjon ega nõukogu võtnud vajalikke erakorralisi meetmeid hinnatõusu vältimiseks, eelistades selle asemel nõuda siseturu põhimõtete puutumatust;
5. rõhutab, et liikmesriigid seisavad silmitsi märkimisväärsete probleemidega, nagu peatunud või langev reaalpalk, kasvav ebavõrdsus ja kliimakriis; rõhutab, et paljud inimesed Euroopas olid juba enne Ukraina sõda ebakindlas ja haavatavas olukorras, ning hoiatab, et sõda, sanktsioonid ja sellega seotud inflatsioon, eelkõige toidu- ja energiahindade tõus, muudavad olukorra paljudele inimestele talumatuks; kutsub liikmesriike üles andma mõjutatud isikutele piisavat rahalist toetust energiaostuvõimetuse, ning toiduainete ja majapidamiskulude hinnatõusu vastu; nõuab tungivalt meetmete võtmist tagamaks, et töötajate ja inimeste elatustase ei halveneks; nõuab sellega seoses palkade, pensionide ja sotsiaalsiirete suurendamist tarbimishindade tasemele, näiteks automaatse indekseerimise kaudu;
6. väljendab heameelt ajutise kaitse direktiivi kohaldamise üle Ukraina pagulaste vastuvõtmisel; peab kahetsusväärseks, et seda 2001. aastal heaks kiidetud olemasolevat mehhanismi ei ole kohaldatud viimase kahe aastakümne jooksul teiste konfliktide eest põgenevate pagulaste suhtes; nõuab, et seda kaitset laiendataks viivitamata ka pagulastele muudest riikidest kui Ukrainast;
7. rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, vähemustele ning eriti lastega naistele ja eakatele naistele, kuna nad on konfliktides eriti mõjutatud ning vajavad erilist kaitset ja tuge, eelkõige hooldusasutustes viibivad lapsed, saatjata lapsed ning puuetega ja muude raskete haigustega lapsed; rõhutab vajadust tagada, et nad saaksid jätkuvalt vajalikku hooldust ja elupäästvat ravi, ning vajadust nad viivitamata ohutusse kohta evakueerida;
8. nõuab meetmeid naiste ja tütarlaste kaitsmiseks seksuaalse ärakasutamise ja inimkaubanduse eest, sealhulgas tagades nii ohutu transpordi kui ka marsruudid;
9. on veendunud, et kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused on olulised ka ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamiseks pagulaste vastuvõtmisel; peab väga oluliseks, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele teenustele, nagu üldine juurdepääs tervishoiule, haridusele, taskukohasele eluasemele, energiavarustusele ja sotsiaalkaitsele; rõhutab vajadust kiireloomuliste avaliku sektori investeeringute järele avalikesse teenustesse ja taristusse;
10. kutsub liikmesriike üles tagama pagulastele võrdse juurdepääsu kaasavale haridusele ja koolitusele ning suurendama jõupingutusi integratsiooni hõlbustamiseks;
11. rõhutab, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 kohaselt on ELil kohustus tagada kõigile töötajatele töötingimused, mis on nende tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning kutsub üles pöörama tähelepanu tõsiasjale, et vaesus ja tõrjutus tööturul ja ühiskonnas süvendavad ebavõrdsust ja segregatsiooni; tuletab meelde, et komisjon ja liikmesriigid peaksid oma poliitikameetmete rakendamisel seadma sotsiaalsed standardid veelgi tähtsamaks ja võtma arvesse nõudeid, mis puudutavad kvaliteetse tööhõive kõrge taseme edendamist, inimväärse elatustaseme ja piisava sotsiaalse kaitse tagamist kõigile ning võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;
12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama töötajaid ja ametiühinguid täiel määral sõja tõttu süvenenud kriisile reageerimise väljatöötamise ja rakendamise igas etapis;
13. nõuab, et EL teeks liikmesriikidega koostööd, et tagada ELi ja riiklike tööhõivestandardite täielik rakendamine ilma igasuguse diskrimineerimiseta, võttes seejuures kasutusele ka tõhusad, sõltumatud ja kõigile töötajatele juurdepääsetavad järelevalve-, kaebuste lahendamise ja õiguskaitsemehhanismid; rõhutab riiklike pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemide keskset tähtsust töötajate sotsiaalkaitse tagamisel; juhib tähelepanu nende süsteemide järkjärgulisele lammutamisele erastamise ja rahastamise vähendamise kaudu, mida on toetanud ka ELi poliitika; kutsub liikmesriike üles neid meetmeid tagasi pöörama ja pakkuma kvaliteetseid avalikke sotsiaalteenuseid;
14. rõhutab paljude lühendatud tööajaga töötavate töötajate ebakindlat olukorda, kes on koondatud või keda ähvardab vallandamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhusalt tegelema ELis kasvava vaesuse ja palgavaesuse probleemiga, mida on süvendanud konflikti tagajärjed, ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise meetmetega ning võitlema suureneva ebavõrdsuse vastu nii liikmesriikides kui ka nende vahel; nõuab palkade, pensionide ja miinimumsissetuleku kavade suurendamist; rõhutab, et praeguste kriiside käigus ilmnenud nõrkused on süsteemsed ja terviklikud;
15. tuletab meelde, et energiahinnad on alates 2021. aasta sügisest olnud erakordselt kõrged, mis on töötajaid negatiivselt mõjutanud juba enne konflikti algust; tunnustab mõnes liikmesriigis võetud erakorralisi meetmeid, mille eesmärk on leevendada kütusehindade tõusu; rõhutab siiski, et need meetmed ei ole piisavad kodumajapidamiste energiahindade tõusuga seotud kulude tegelikuks leevendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama tõhusaid, kooskõlastatud ja selgeid kriteeriume töötajate ja kodumajapidamiste kaitseks võetavate lisameetmete kohta, eelkõige energiahindade piiramiseks;
Majanduskriisi leevendamise meetmed
16. märgib, et suured eraettevõtted energia- ja toiduainete jaemüügi sektoris on selle kriisi ajal saanud erakorralist kasumit; kutsub liikmesriike üles kehtestama nende ettevõtete ootamatu kasumi suhtes ulatuslikku maksustamissüsteemi, nagu on soovitanud rahvusvahelised institutsioonid, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon või Rahvusvaheline Valuutafond, et vältida suurettevõtete sõjast kasusaamist ja rahastada vajalikke riiklikke meetmeid; kutsub liikmesriike üles reguleerima hindu ja kasumimarginaale sektorites, kus on tõendeid hindade kehtestamise kohta kartellistruktuuride poolt, eelkõige kütusesektoris;
17. võtab teadmiseks komisjoni poolt vastu võetud kriisiabi ajutise raamistiku majanduse toetamiseks seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei lisanud energiamahukatele kasutajatele antava riigiabi puhul keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid tingimusi;
18. on seisukohal, et kogu ELi rahaline toetus kriisiga toimetulekuks peaks vastama rangetele keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele tingimustele, sealhulgas olemasolevate töökohtade säilitamisele; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid, et ettevõtetele konflikti majandusliku mõjuga võitlemiseks antava riikliku rahalise toetuse tingimuseks seataks, et seda kasutatakse töötajate hüvanguks ning et toetust saavad ettevõtted hoiduvad juhtkonnale lisatasude maksmisest, maksudest kõrvalehoidumisest, dividendide väljamaksmisest või aktsiate tagasiostmisest niikaua, kuni nad seda toetust saavad;
19. rõhutab, et ELi majanduse juhtimise ülesehituse tõttu ei ole kõigil liikmesriikidel võimalik anda ettevõtetele samal tasemel riigiabi, mis võib suurendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust riikide ja piirkondade vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoidma stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit aktiivsena; nõuab stabiilsuse ja kasvu pakti, majanduse juhtimist käsitlevate õigusaktide (esimene majanduse juhtimise pakett ja teine majanduse juhtimise pakett), Euroopa poolaasta ja eelarvelepingu kehtetuks tunnistamist ning nende asendamist kestliku arengu ja tööhõive paktiga, mis peab tagama tööhõive, kaasava majanduskasvu ja keskkonnakaitse; rõhutab, et sel viisil loovad EL ja liikmesriigid vajaliku manööverdamisruumi, et edendada avaliku sektori investeeringuid, avalike teenuste rahastamist ja nende sotsiaalset funktsiooni, hoogustades majandustegevust, eelkõige tootmissektorites, ning võimaldada riigi omandit ja kontrolli strateegilistes majandussektorites;
20. kutsub komisjoni, liikmesriike ja EKPd üles võtma ulatuslikke ja mittestandardseid meetmeid, sealhulgas muutma EKP volitusi, et vähendada koormust, eelkõige haavatavate leibkondade ja mikroettevõtjate jaoks; on seisukohal, et EKP peaks saama osta tähtajatuid võlakirju ilma intressita otse liikmesriikidest; hoiatab, et intressimäärade tõus suurendab majanduslikku volatiilsust, ning nõuab eelarvepoliitika vahendite kasutamist, et leevendada hinnatõusu mõju, eriti toidu- ja energiasektoris;
21. nõuab meetmete võtmist, et tulla toime valitsemissektori võla prognoositava suurenemisega, eelkõige suurema võlakoormusega riikides, eelkõige seoses liikmesriikide emiteeritud valitsemissektori võla osa tühistamisega pandeemia tagajärgede kõrvaldamise ajal, mida praegu hoitakse EKPs ja mis on kaasatud iga liikmesriigi bilanssi, samuti riikide keskpankade (eurosüsteem) bilanssi, tagades pandeemiaeelse võlataseme ametliku säilitamise;
22. nõuab tungivalt uusi läbirääkimisi valitsemissektori võla tingimuste, tähtaegade, intresside ja summade üle, et vahendeid saaks võla teenindamiselt suunata ümber liikmesriikide pakiliste ja oluliste majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste katteks; nõuab Ukraina võla kustutamist, et hõlbustada sõjas hävinud strateegiliste ja taristuettevõtete taastamist;
23. on seisukohal, et teatavad strateegilised sektorid, nagu energeetika, on liiga olulised, et jätta need turu või mõne hargmaise korporatsiooni kätte; kutsub komisjoni üles pakkuma asjaomaste sektorite ja võimalike parandusmeetmete põhjalikku hindamist; märgib, et energiahinnad määratakse kindlaks kontrollimatu spekulatiivse süsteemi kaudu; kutsub üles taastama avalikku kontrolli selle sektori üle; tuletab meelde, et ELi ühine energiapoliitika on toonud kaasa kontrollimatu ja spekulatiivse energiahindade kindlaksmääramise süsteemi; kutsub üles taastama riigi kontrolli sektori üle;
24. nõuab finantsinstrumentide turgude direktiivi / finantsinstrumentide turgude määruse kohast positsioonipiirangute korra kiiret läbivaatamist, et lõpetada kaupade ja toiduga spekuleerimine;
25. rõhutab veel kord, kui oluline on mitmekesistada energiaressursse, tehnoloogiaid ja tarnemarsruute lisaks ulatusliku kava koostamisele avaliku sektori investeeringuteks energiatõhususse, taastuvenergiasse ja kestlikesse pikaajalistesse avaliku sektori investeeringutesse, et lahendada kliimamuutuse ja energiavarustuse probleemi; nõuab seetõttu energiatõhususe ja taastuvenergia, eelkõige taastuvallikatest toodetud vesiniku kavandamise ja rahastamise suuremat koordineerimist ELi tasandil; märgib, et avaliku sektori toetused investeeringuteks maagaasi, vähese CO2 heitega energiasse ja fossiilkütustepõhisesse vesinikku ei ole kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega, sealhulgas Pariisi kokkuleppega;
26. kutsub liitu ja liikmesriike üles suurendama tulusid maksude kaudu, mis on suunatud nii suurtele hargmaistele äriühingutele kui ka kõige jõukamatele üksikisikutele, tegema ettepaneku ulatusliku omandimaksu kehtestamiseks, kehtestama äriühingu tulumaksu tegelikuks miinimummääraks 25 %, kehtestades kõrgemad maksumäärad kõige kasumlikumatele hargmaistele ettevõtetele, eelkõige neile ettevõtetele finantssektoris, kes on saanud kasu lühiajalistest ja spekulatiivsetest tehingutest, ning toetama finantstehingute maksu (nn Tobini maks);
27. nõuab õigusaktide vastuvõtmist, et kiiresti suurendada finantsläbipaistvust, kaotada kõik lüngad, mis hõlbustavad tegelike tulusaajate peitmist rahapesuvastase paketi üle peetavate läbirääkimiste raames, ning tagada, et kogu raha, mida Venemaa oligarhid liidus hoiavad, konfiskeeritakse; nõuab sellega seoses kõigi rahapesuga tegelevate või seda võimaldavate kolmandate riikide finantseerimisasutuste musta nimekirja kandmist; tuletab dokumendikogu Paradise Papers valguses meelde, et suurem osa oligarhide varadest on peidus Euroopa maksuparadiisides; taunib asjaolu, et selline maksude läbipaistvuse puudumine takistab ELil kehtestada oligarhide varadele sanktsioone ja avaldada neile tegelikku survet; nõuab, et EL võtaks rohkem meetmeid Euroopa maksuparadiiside vastu;
28. kutsub üles looma ülemaailmset finantsregistrit, mis sisaldaks teavet vara, kinnisvara, finantsvarade ja varade lõpliku omandiõiguse kohta, nagu on soovitanud ELi maksuvaatluskeskus[2]; nõuab Euroopa maksuparadiiside täielikku koostööd ülemaailmse finantsregistri loomisel;
°
° °
29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.