RESOLUTSIOONI ETTEPANEK võitluse kohta Ukraina sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmise eest
13.5.2022 - (2022/2655(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Anna Fotyga, Angel Dzhambazki, Anna Zalewska, Beata Kempa, Bogdan Rzońca, Charlie Weimers, Dominik Tarczyński, Elżbieta Rafalska, Eugen Jurzyca, Hermann Tertsch, Jacek Saryusz‑Wolski, Jadwiga Wiśniewska, Ryszard Czarnecki, Tomasz Piotr Poręba, Valdemar Tomaševski, Veronika Vrecionová, Witold Jan Waszczykowski
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0281/2022
B9‑0285/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon võitluse kohta Ukraina sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmise eest
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa agressioonisõja kohta Ukraina vastu,
– võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide 10.–11. märtsi 2022. aasta Versailles’i avaldust Venemaa sõjalise agressiooni kohta Ukraina vastu,
– võttes arvesse G7 riikide juhtide 8. mai 2022. aasta avaldust,
– võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2022. aasta avaldust Venemaa sõjakuritegude kohta,
– võttes arvesse Ukraina välisministri Dmytro Kuleba ja Ühendkuningriigi endise peaministri Gordon Browni 4. märtsi 2022. aasta ühisavaldust, milles nõutakse erikohtu loomist Ukraina vastu toime pandud agressioonikuritegude eest karistamiseks,
– võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni väljatöötatud Nürnbergi põhimõtteid, mille alusel määratakse kindlaks, mis on sõjakuritegu,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja,
– võttes arvesse 1. augusti 1975. aasta Helsingi lõppakti ja sellele järgnenud dokumente,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina-vastase agressiooni kohta ja 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina-vastase agressiooni humanitaartagajärgede kohta,
– võttes arvesse ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et pärast Venemaa Föderatsiooni põhjendamatut sissetungi Ukraina Vabariiki on sellele järgnenud sõda pidevalt süvenenud ning suurendanud inimohvrite arvu ja sõjarelvastuse kasutuselevõttu; arvestades, et 2014. aastast kuni 2022. aasta alguseni oli sõja tagajärjel hukkunud 14 000 tsiviilisikut ning alates praegusest sissetungist on hukkunud veel kümneid tuhandeid inimesi; arvestades, et alates 24. veebruarist on hukkunud vähemalt 226 ja saanud vigastada 417 last;
B. arvestades, et Venemaa sõjavägi jätkab tahtlikke pommi- ja õhurünnakute korraldamist elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, nagu haiglad, koolid, lasteaiad ja elamupiirkonnad, mis on viinud Mariupoli, Volnovakha ning teiste linnade ja külade täieliku või peaaegu täieliku hävimiseni;
C. arvestades, et Venemaa sõdurid panevad jätkuvalt toime sõjakuritegusid tsiviilelanikkonna liikmete rüüstamise, röövimise ja hukkamise teel, sealhulgas tulistades inimesi, kes püüavad konfliktipiirkondadest põgeneda eelnevalt kindlaks määratud humanitaarkoridoride kaudu;
D. arvestades, et Venemaa väed on tahtlikult rünnanud piirkondi, kus inimesed on otsinud kaitset sõja eest, näiteks Mariupoli teatri- ja sünnitushaigla, Krematorski raudteejaam ja paljud muud kohad, kuigi nad on olnud täielikult teadlikud tsiviilisikute kohalolekust ja nendest sihtmärkidest, millel puudub sõjaline tähtsus;
E. arvestades, et Venemaa väed kasutavad laialdaselt kobarlahingumoona, lõhuvad eelnevalt kokkulepitud humanitaarkoridorid, sihivad tuumajaamu ning ründavad mälestusmärke, muuseume, kirikuid ja muid kultuuriobjekte;
F. arvestades, et Venemaa poliitilised ja sõjalise juhtkonna kõrgeimad tasandid on heaks kiitnud praegused tsiviilelanike massilised hukkamised Ukraina pealinna äärealadel, näiteks Buchas, Mariupoli linna peaaegu täieliku hävitamise ja selle kangelaslike elanike tapmise ning massilised väljasaatmised, samuti sarnased hirmuteod, milliseid pani kunagi toime Nõukogude Liit, nagu Katõni veresaun, suure terrori genotsiid, massiküüditamised ja holodomor;
G. arvestades, et naaberriigid seisavad silmitsi Ukrainast põgenevate pagulaste tohutu sissevooluga, kusjuures Poolasse liigub üle 3,2 miljoni pagulase, Rumeeniasse rohkem kui 880 000 ,Ungarisse üle 570 000, Moldova Vabariiki 450 000, Slovakkiasse 400 000 ja Tšehhi Vabariiki 300 000;
H. arvestades, et Ukraina ametivõimud ning valitsus- ja valitsusvälised keskused teistes riikides koguvad kõikvõimalikku kättesaadavat teavet sõjakuritegude kohta, mis Venemaa Föderatsioon on Ukrainas toime pandud;
I. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni toime pandud sõjakuriteod vastavad genotsiidi määratlusele, mis on esitatud genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni II artiklis;
J. arvestades, et paljud ELi ja selle liikmesriikide, USA, Kanada, Ühendkuningriigi, samuti muude organisatsioonide ja riikide juhid on külastanud Venemaa kõige varjatumate sõjakuritegudega seotud kohti ning on näinud tõendeid tsiviilelanike kõige julmema ja vägivaldsema kohtlemise kohta Euroopas alates teise maailmasõja lõpust;
K. arvestades, et praeguste sõjakuritegude eest vastutavaid Venemaa poliitilisi ja sõjaväelisi juhte ei ole kunagi karistatud sarnaste hirmutegude eest, mis on varem toime pandud Tšetšeenias või Süürias;
L. arvestades, et Ukrainas on riigisiseselt ümber asustatud üle 6,5 miljoni inimese, sealhulgas 2,5 miljonit last;
M. arvestades, et alates sõja algusest on Iryna Venediktova juhitud Ukraina peaprokuröri büroos registreeritud rohkem kui 10 700 kuritegu ja mõned juhtumid on praeguseks esitatud või on selleks valmis, mis tähendab, et kaks kuud pärast sõda on saabunud pöördepunkt;
N. arvestades, et 5. aprilli 2022. aasta seisuga olid Eesti, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra, Poola, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ukraina üldise jurisdiktsiooni põhimõttele tuginedes teatanud oma kavatsusest alustada Venemaa 2022. aasta agressioonisõja ajal Ukraina vastu toime pandud sõjakuritegude uurimist;
O. arvestades, et vähemalt 43 riiki on suunanud Ukraina olukorraga tegelemise edasi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile, kes teatas 2. märtsil 2022, et on alustanud saadud esildiste alusel Ukraina olukorra uurimist; arvestades, et ei Venemaa ega Ukraina ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalised; arvestades, et Rahvusvaheline Kohus otsustas 16. märtsil, et Venemaa peab viivitamata peatama 24. veebruaril 2022 Ukrainas alustatud sõjalised operatsioonid;
P. arvestades, et Ukraina, Leedu ja Poola lõid Eurojusti ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuri osalusel ühise uurimisrühma, et hõlbustada väidetavate peamiste rahvusvaheliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist riiklikes ja rahvusvahelistes jurisdiktsioonides;
Q. arvestades, et 4. märtsil 2022. aastal hääletas ÜRO Inimõiguste Nõukogu selle poolt, et moodustada Ukrainaga seoses rahvusvaheline uurimiskomisjon, kellel on volitused uurida inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse 2022. aastal;
R. arvestades, et erikohus on kriminaalkohus, mille ÜRO asutas ajutiselt, et uurida konkreetses konfliktis põhilisi rahvusvahelisi kuritegusid: sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi; arvestades, et Venemaa julmused Ukrainas ja Venemaa sissetung tervikuna vastavad kõigile erikohtu loomiseks nõutavatele kriteeriumidele;
S. arvestades, et sanktsioonidel on mõju, kuid see, et mõned ELi liikmesriigid ostavad Venemaalt fossiilkütuseid, annab režiimile endiselt vahendeid, mis aitavad sõda rahastada;
T. arvestades, et akadeemiliste uuringute kohaselt mõjutaks Venemaa fossiilkütuste impordi keelustamine ELi majanduskasvu ja vähendaks ELi SKPd hinnanguliselt vähem kui 3 %, samas kui Venemaa majandusele teeks see sama aja jooksul rohkem kahju ja vähendaks Venemaa SPKd potentsiaalselt kuni 30 %, aidates peatada Venemaa agressiooni;
U. arvestades, et EL, Ühendkuningriik, USA ja teised riigid on külmutanud märkimisväärses mahus Venemaa varasid ja rahalisi vahendeid;
1. mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu ja Valgevene osalemise selles sõjas ning nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas ning viiks tingimusteta välja kõik väed ja sõjavarustuse kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt;
2. rõhutab, et relvastatud kallaletung ja sissetung kujutavad endast rahvusvahelise õiguse ja eelkõige Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollide ning ÜRO põhikirja ränka rikkumist, ning kutsub Venemaa Föderatsiooni üles taas täitma ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme kohustusi rahu ja julgeoleku säilitamisel ning täitma Helsingi lõppaktist, Pariisi uue Euroopa hartast ja Budapesti julgeolekutagatiste memorandumist tulenevaid kohustusi; peab Venemaa sissetungi Ukrainasse rünnakuks mitte ainult suveräänse riigi vastu, vaid ka Euroopa koostöö ja julgeoleku põhimõtete ja mehhanismi ning ÜRO põhikirjas määratletud reeglitel põhineva rahvusvahelise korra vastu;
3. väljendab suurt meelepaha ja nördimust teatatud hirmutegude üle, sealhulgas tsiviilisikute vägistamine ja hukkamine, sundümberasustamine, tsiviiltaristu – näiteks haiglate, meditsiinirajatiste, koolide, varjupaikade ja kiirabiautode – rüüstamine ja sihikule võtmine ning konfliktipiirkondadest põgeneda püüdvate tsiviilelanike pihta tulistamine eelnevalt kokkulepitud humanitaarkoridorides, mida Venemaa relvajõud on toime pannud mitmes okupeeritud Ukraina linnas, näiteks Butšas; nõuab, et sõjakuritegude ja muude raskete rikkumiste toimepanijatel ning pädevatel valitsusametnikel ja kõigil vastutavatel sõjaväejuhtidel, ka kõige kõrgematel, tuleb oma tegude eest vastutada; kordab veel kord, et toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri poolt sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes algatatud uurimist ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo uurimiskomisjoni tööd;
4. tervitab ja toetab täielikult Ukraina prokuröride ja uurijate jõupingutusi sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutavate isikute vastutusele võtmisel ning kutsub ELi liikmesriike, rahvusvahelist üldsust ja asjaomaseid institutsioone üles Ukraina ametivõime selles protsessis täielikult abistama;
5. kutsub ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles looma tihedas koostöös Ukrainaga kiiresti ajutise rahvusvahelise kriminaalkohtu, et uurida Venemaa Föderatsiooni poliitilise ja sõjalise juhtkonna poolt toime pandud agressioonikuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi ning anda kohtule vajalikku rahalist toetust;
6. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles võtma rahvusvahelistes institutsioonides ja menetlustes, Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes kohtutes ning tribunalides kõik vajalikud meetmed, et võtta Vladimir Putin ja Aljaksandr Lukašenka nende tegude kui sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutusele ja tuua tavaarmee ja palgasõdurite poliitiline ja sõjaline juhtkond ning üksikud sõdurid kohtu ette; kutsub kõikide riikide asjaomaseid ametivõime üles hõlbustama uurimist ja koostööd seoses Venemaa sissetungi tagajärjel Ukraina territooriumil väidetavalt toime pandud rahvusvaheliste kuritegudega, et tagada õiglus ja vastutusele võtmine;
7. väljendab tugevat toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri otsusele alustada Ukrainas toime pandud väidetavate sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimist ning rõhutab, kui olulised on kiire töö ja edusammud vajalike tõendite saamiseks; nõuab seetõttu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tähtsale tööle rahalist ja praktilist toetust;
8. mõistab teravalt hukka Venemaa retoorika, mis vihjab massihävitusrelvade võimalikule kasutamisele Venemaa Föderatsiooni poolt, ning rõhutab, et igasugune massihävitusrelvade kasutamine oleks vastuvõetamatu ja sellel oleksid väga rängad tagajärjed; mõistab lisaks hukka asjaolu, et Venemaa väed on võtnud Ukraina territooriumil üle tegutsevaid või lahti võetud tuumarajatisi ja -objekte, ning rõhutab, et nende rajatistega asjakohane ümberkäimine on oluline terviseküsimus kogu piirkonna jaoks; rõhutab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri olulist rolli Ukraina tuumarajatiste ohutuse tagamisel; toetab Ukraina ametivõimude poolt ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud nõudmist võtta viivitamatult meetmeid, et Tšornobõli tuumaelektrijaama keeluala demilitariseerida ning anda tuumaelektrijaama ala viivitamatult IAEA täieliku kontrolli alla;
9. nõuab, et võimalikult kiiresti kehtestataks täielik embargo Venemaa nafta, söe, tuumkütuse ja gaasi impordi suhtes ning lõpetataks täielikult Nord Stream 1 ja 2 ning esitataks kava, kuidas jätkata Euroopa energiavarustuskindluse tagamist lühiajalises perspektiivis ning täieliku sõltumatuse tagamist Venemaa fossiilkütustest keskpikas ja pikas perspektiivis;
10. väljendab jagamatut solidaarsust Ukraina rahvaga ja tema tugevate püüdlustega jätkuvalt muuta oma riik demokraatlikuks ja jõukaks Euroopa riigiks; nõuab seetõttu, et ELi institutsioonid annaksid Ukrainale viivitamata ELi kandidaatriigi staatuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 49;
11. kordab oma vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja sõltumatusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;
12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiresti kehtestama õigusakti, mis võimaldaks konfiskeerida eelnevalt külmutatud Venemaa varasid ja rahalisi vahendeid, et neid saaks kasutada reparatsioonideks ja Ukraina ülesehitamiseks;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurörile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.