RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ülemaailmse ohu kohta abordiõigusele
1.6.2022 - (2022/2665(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Nicolaus Fest, Jaak Madison
fraktsiooni ID nimel
B9‑0289/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon ülemaailmse ohu kohta abordiõigusele
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 168 rahvatervise kohta ja eriti selle lõiget 7, milles sätestatakse, et „liidu meetmed võtavad arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel“,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja eriti selle artikli 6 lõiget 1, milles sätestatakse, et „igal inimesel on võõrandamatu õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta“,
– võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, mille preambulis märgitakse, et „laps vajab [...] erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi“,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 4. oktoobri 1979. aasta soovitust 874 (1979) Euroopa lapse õiguste harta kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ja protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta, milles sätestatakse liikmesriikide pädevus võtta vastu otsuseid ja tegutseda, et tagada võimu teostamine kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 sätestatud läheduse põhimõttega võimalikult kodanikulähedaselt,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikke märkusi, mille raames soovitati eugeenilise abordi keelustamist: „Komitee soovitab osalisriigil kaotada eristus, mis loodi seadusega 2/2010 ajavahemiku kohta, mille jooksul lubatakse seaduse kohaselt katkestada rasedus üksnes puude tõttu“,
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni otsust koostada abordivastaste rühmade välisrahastamist käsitlev algatusraport, milles seatakse kahtluse alla, kas oma väljendus- ja ühinemisvabadust kasutavate abordivastaste kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevus on seaduslik,
– võttes arvesse Roe vs. Wade'i kohtuasja, 410 U.S. 113 (1973),
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et seks, seksuaalsus ja intiimsus kuuluvad privaatsfääri;
B. arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsioon märgib, et „laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi“ ning et see peab hõlmama põhiõigust – õigust elule, ilma milleta on kõik muud inimõigused tühised;
C. arvestades, et elu ja tervise kaitse määrab ära inimeste vabaduse ja väärikuse, kuna tegemist on põhiväärtustega;
D. arvestades, et mitte ühegi rahvusvahelise õiguslikult siduva lepingu, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi ning rahvusvahelise tavaõiguse kohta ei saa väita, et abordiõigus oleks neis sätestatud või tunnustatud;
E. arvestades, et nii rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammis (1994) kui ka Pekingi tegevusprogrammis (1995) nõutakse, et riigid vähendaksid emade suremust ning pakuksid kättesaadavamaid, taskukohasemaid ja kvaliteetsemaid põhilisi tervishoiuteenuseid, pöörates erilist tähelepanu emade arstiabile;
F. arvestades, et Euroopa Liidu lepingus kinnitatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on tervise ja reproduktiivtervisega seotud küsimused liikmesriikide ainupädevuses;
G. arvestades, et inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis tal on oma kodakondsusest, elukohast, soost, rahvusest või etnilisest päritolust, nahavärvist, usutunnistusest, keelest või muudest tingimustest sõltumata ja ilma mis tahes alustel diskrimineerimiseta; arvestades, et sellest tulenevalt ei saa neid allutada ühelegi mõtteviisile, ideoloogiale ega ajaloolise hetke suundumusele, mis ei ole kooskõlas nende universaalsuse ja vajalikkusega;
H. arvestades, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid rahastavad aborte ligikaudu 2,5 miljardi euroga aastas[1], ning arvestades, et nad peaksid rohkem investeerima organisatsioonidesse, mis on mõeldud naistele, kes seisavad silmitsi ootamatu või raskelt kulgeva rasedusega;
I. arvestades, et ükski liikmesriik ei ole saavutamas rahvastiku asendamiseks vajalikku sündimust ja paljudel on see tase kriitiliselt madal, ning arvestades, et nad seisavad seetõttu silmitsi tõsise demograafilise madalseisuga;
1. Kordab veendunult, et nagu eespool mainitud, kinnitatakse Euroopa õiguses korduvalt vajadust kaitsta kõigi, eelkõige kõige kaitsetumate inimeste elu;
2. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kinnitaksid ja kaitseksid oma ainulaadset pädevust tervishoiu valdkonnas, järgiksid elujaatavat poliitikat ja takistaksid ELi, et ta ei ületaks selles valdkonnas oma volitusi; nõuab tungivalt, et komisjon austaks otsuseid, mis ei kuulu tema pädevusse, ega sekkuks nende elluviimisse;
3. märgib, et traditsiooniliselt hõlmab mõiste „seksuaal- ja reproduktiivtervishoid“ paljusid eri tervishoiumeetmeid; mõistab hukka, et vasakpoolsed kasutavad seda mõistet abordi eufemismina;
4. nõuab, et kõik Euroopa institutsioonid austaksid ELi-väliste riikide ja antud juhul eriti USA suveräänsust, kuna ülemkohus teeb otsuse Roe vs. Wade kohtuotsuse kohta põhiseaduse alusel; nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid austaksid seda, et USA on suveräänne riik hästi arenenud õigussüsteemiga, mida ei tohiks õõnestada;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Euroopa Parlamendi seksuaal- ja reproduktiivõiguste foorumi 2018. aasta näitajad on kättesaadavad järgmisel aadressil: https://www.epfweb.org/sites/default/files/2020-12/DD_Report2020_webversion_Final.pdf