RESOLUTSIOONI ETTEPANEK holodomorist 90 aasta möödumise ja massilise surnuks näljutamise genotsiidiks tunnistamise kohta
12.12.2022 - (2022/3001(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Pedro Marques, Tonino Picula, Włodzimierz Cimoszewicz
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0559/2022
B9‑0560/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon holodomorist 90 aasta möödumise ja massilise surnuks näljutamise genotsiidiks tunnistamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta, eelkõige oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni holodomori ehk Ukrainas 1932.–1933. aastal kunstlikult tekitatud näljahäda mälestamise kohta[1],
– võttes arvesse ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et nõukogude režiimi poolt 1930. aastate alguses tekitatud kunstlik nälg holodomor põhjustas Ukrainas miljonite inimeste nälga suremise, eelkõige 1932.–1933. aasta talvel, samal ajal kui veel miljoneid inimesi suri Nõukogude Liidu teistes osades, näiteks Kasahstanis või Volga ja Doni jõe ääres asuvates piirkondades;
B. arvestades, et massilist surnuks näljutamist kasutati Ukrainas nii selleks, et karistada neid, kes protesteerisid või keda kahtlustati vastupanus põllumajandusettevõtete ja põllumajandusmaa sunniviisilisele kollektiviseerimisele, kui ka Ukraina rahvusliku identiteedi mahasurumiseks;
1. mälestab kõiki holodomori ohvreid, kuna holodomor kuulub 20. sajandil Euroopa ühise ajaloo tumedaimate peatükkide hulka, kui totalitaarsed režiimid panid toime kõige ebainimlikumaid kuritegusid, mis läksid miljonitele eurooplastele maksma elu või võtsid neilt pereliikmed, isikliku turvalisuse ja heaolu või lootuse paremale tulevikule;
2. tunnistab holodomori inimsusevastaseks kuriteoks, mida võib pidada ka genotsiidiks, kuna see pandi toime kavatsusega hävitada rühm inimesi, surudes neile tahtlikult peale elutingimused, mille eesmärk on rühma füüsiline hävitamine;
3. loodab, et holodomori mälestamine ja suurem teadlikkus mineviku totalitaarsetest kuritegudest aitavad kaasa sarnaste kuritegude kordumise vältimisele praegu või tulevikus ning otsustavale võitlusele nende vastu;
4. väljendab heameelt Ukraina akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna jõupingutuste üle säilitada holodomori mälestust, et aidata inimestel ja ühiskonnal minevikuga rahu teha;
5. mõistab hukka asjaolu, et Venemaa praegune režiim kuritarvitab ja manipuleerib ajaloolist mälu poliitilise ideoloogia eesmärgil üksnes selleks, et toetada režiimi püsimajäämist; mõistab veel kord hukka, et sunniviisiliselt saadeti laiali rahvusvaheline ühing Memorial ja Memoriali inimõiguste keskus, mis kehtestas rahvusvahelised standardid Nõukogude Liidu poliitiliste repressioonide ja totalitaarsete kuritegude dokumenteerimiseks, uurimiseks ja nende kohta hariduse andmiseks ning millest oli saanud inimõiguste alase töö mudel paljudes maailma riikides;
6. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud institutsioonid, kodanikuühiskond ja üksikisikud mõistaksid aktiivselt hukka ja lükkaksid ümber kõik katsed moonutada ajaloolisi fakte või manipuleerida avalikku arvamust Euroopas valede ajalooliste narratiivide abil, mida kujundatakse ja levitatakse selleks, et toetada kuritegelike režiimide ideoloogiat ja püsimajäämist;
7. märgib silmatorkavaid paralleele nõukogude režiimi, kes süstemaatiliselt eitas holodomori, diskrediteeris ukraina rahvuslikku kuuluvust ja holodomori mälestust ning kriminaliseeris pelgalt selle mainimise, ning Venemaa praeguse režiimi vahel, kes eitab, et ta peab Ukraina vastu agressioonisõda, püüab jälle diskrediteerida ukraina rahvuslikku kuuluvust, ei tunnusta ukraina rahvuslikku identiteeti ja on kriminaliseerinud sõja kohta sõltumatu teabe levitamise;
8. rõhutab, et Venemaa praegune agressioonisõda Ukraina vastu toob esile vajaduse nõukogude režiimi kuritegude põhjaliku ajaloolise hindamise ning nende üle peetava läbipaistva avaliku arutelu järele, eelkõige Venemaal endas, et suurendada üldsuse teadlikkust, suurendada vastupanuvõimet desinformatsioonile ja moonutatud ajaloolistele narratiividele ning vältida sarnaste kuritegude kordumist;
9. on vastu ajaloolise mälu ärakasutamisele poliitilistel eesmärkidel, kuna see on vastuolus ajalooliste tragöödiate ja kuritegude ohvrite väärikuse austamisega;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT C 15E, 21.1.2010, lk 78.