RESOLUTSIOONI ETTEPANEK holodomorist 90 aasta möödumise ja massilise surnuks näljutamise genotsiidiks tunnistamise kohta
12.12.2022 - (2022/3001(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Viola von Cramon‑Taubadel, Francisco Guerreiro, Ignazio Corrao, Rosa D’Amato, Hannah Neumann, Sergey Lagodinsky, Reinhard Bütikofer
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0559/2022
B9‑0561/2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon holodomorist 90 aasta möödumise ja massilise surnuks näljutamise genotsiidiks tunnistamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni holodomori ehk Ukrainas 1932.–1933. aastal kunstlikult tekitatud näljahäda mälestamise kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni;
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse Ukraina raada 2003. aasta resolutsiooni, millega kuulutati tahtlik näljahäda genotsiidiks;
– võttes arvesse ÜRO 2003. aasta ühisavaldust 1932.–1933. aasta suure näljahäda (holodomor) kohta Ukrainas;
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon tunnistab kuritegelikuks rea tegusid, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi rühmi; arvestades, et need teod hõlmavad selliste rühmade liikmete tapmist, neile tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamist, rühmale tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab rühma täielikku või osalist füüsilist hävimist, abinõude rakendamist rühmasisese sündimuse takistamiseks ja laste sunniviisilist ümberpaigutamist ühest rühmast teise;
B. arvestades, et 1932.–1933. aasta näljahäda, mis põhjustas miljonite ukrainlaste surma, oli Stalini režiimi poolt küüniliselt ja julmalt kavandatud selleks, et suruda Ukraina maapiirkondade elanikkonna tahte vastaselt läbi Nõukogude Liidu põllumajanduse kollektiviseerimise poliitika ja Ukraina iseseisvusliikumine usutavalt likvideerida; arvestades, et massilist surnuksnäljutamist kasutati Ukraina rahvusliku identiteedi mahasurumiseks ja nn ukrainiseerumise protsessi tagasipööramiseks;
C. arvestades, et Stalini režiim kasutas sarnaseid julmi meetodeid ka Nõukogude Liidu teistes osades, eelkõige Kasahstanis, Valgevenes, Põhja-Kaukaasias ja mujal; arvestades, et valdavalt maapiirkondades elavate ukrainlaste süstemaatilise tapmisega kaasnes sageli poliitiline propaganda ehk agitprop, mis muutis põllumehed patuoinasteks ja näljahädas süüdlasteks;
D. arvestades, et Euroopa ajaloos toimunud inimsusevastaste kuritegude mälestamine peaks aitama edaspidi taolisi kuritegusid ennetada; arvestades, et Venemaa autoritaarne režiim, mida juhib Vladimir Putin, surub peale ideologiseeritud ajaloo poliitikat, mis takistab stalinistlike kuritegude, sealhulgas holodomori uuesti hindamist; arvestades, et Venemaa ajaloopoliitika revisionistlikku ideoloogiat toonitab 2021. aasta lõpus antud kohtu korraldus sulgeda inim- ja kodanikuõiguste organisatsioon Memorial International, mis muu hulgas tegeleb nõukogude kuritegude ümberhindamisega;
E. arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning Ukraina energia- ja põllumajandustaristu hävitamine, sealhulgas Ukraina teraviljaekspordi blokeerimine ja asjaolu, et Venemaa on varastanud mitu miljonit tonni teravilja, on uuendanud hirmu ulatusliku inimtekkelise näljahäda pärast nii Ukrainas kui ka maailma lõunapoolsetes riikides, mis sõltuvad taskukohasest Ukraina teraviljast;
1. mälestab kõiki holodomori ohvreid ja väljendab solidaarsust selles tragöödias kannatanud Ukraina rahvaga, eelkõige inimestega, kes elasid holodomori üle ja on veel elus, ning ohvrite perede ja sugulastega; avaldab austust neile, kes surid totalitaarse režiimi poolt toime pandud ebainimlike kuritegude tagajärjel;
2. mõistab teravalt hukka holodomori kui inimsusevastase kuriteo, mille võib ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaselt tunnistada genotsiidiks;
3. kutsub kõiki Nõukogude Liidu lagunemise järel tärganud riike üles avama oma 1932.–1933. aasta Ukraina holodomori käsitlevad arhiivid põhjalikuks kontrolliks, et oleks võimalik päevavalgele tuua kõik põhjused ja tagajärjed ning neid põhjalikult uurida;
4. loodab, et holodomori mälestamine ja suurem teadlikkus mineviku totalitaarsetest kuritegudest aitavad kaasa sarnaste kuritegude kordumise vältimisele praegu või tulevikus ning otsustavale võitlusele nende vastu, võttes eriti arvesse Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu;
5. mõistab hukka ajaloolise mälu väärkasutamise ja sellega manipuleerimise Venemaa režiimi poolt poliitilise ideoloogia eesmärgil ning nõuab, et Venemaa Föderatsioonile kui Nõukogude Liidu õigusjärglasele avaldataks rahvusvahelist survet, et ta lõpetaks holodomori eitamise ja esitaks selle pärast ametliku vabanduse;
6. nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja selle liikmesriigid toetaksid akadeemilisi ringkondi ja kodanikuühiskonda Nõukogude Liidus toimunud poliitiliste repressioonide ja totalitaarse režiimi kuritegude dokumenteerimisel, uurimisel ja nendest teadaandmisel ning mõistaksid aktiivselt hukka ja lükkaksid ümber kõik katsed moonutada ajaloolisi fakte või manipuleerida avaliku arvamusega Euroopas valede ajalooliste narratiivide abil, mida kujundatakse ja levitatakse selleks, et toetada kuritegelike režiimide ideoloogiat ja püsimajäämist;
7. kordab, et Venemaa praegune agressioonisõda Ukraina vastu toob esile vajaduse nõukogude režiimi kuritegude põhjaliku ajaloolise ja õigusliku hindamise ning nende üle peetava läbipaistva avaliku arutelu järele, eelkõige Venemaal endas, et suurendada üldsuse teadlikkust, suurendada vastupanuvõimet desinformatsioonile ja moonutatud ajaloolistele narratiividele ning vältida sarnaste kuritegude kordumist;
8. nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvahelised partnerid jätkaksid seoses Venemaa ebaseadusliku, põhjendamatu ja provotseerimata agressioonisõjaga Ukraina vastu Ukrainale kogu vajaliku poliitilise, rahalise, humanitaar- ja sõjalise toetuse andmist;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Euroopa Nõukogule, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ning Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale.
- [1] ELT C 15E, 21.1.2010, lk 78.