Resolutsiooni ettepanek - B9-0585/2022Resolutsiooni ettepanek
B9-0585/2022

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust

13.12.2022 - (2022/3012(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Manon Aubry
fraktsiooni The Left nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0581/2022

Menetlus : 2022/3012(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0585/2022
Esitatud tekstid :
B9-0585/2022
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0585/2022

Euroopa Parlamendi resolutsioon Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust

(2022/3012(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 298, milles kehtestatakse sätted avatud, tõhusa ja sõltumatu ELi halduskorralduse kohta, 

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 11, milles sätestatakse ühelt poolt ELi institutsioonide ning teiselt poolt kodanikuühiskonna ja esindusühenduste vaheliste läbipaistvate ja eetiliste suhete raamistik,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS nr 173), korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni (ETS nr 174) ja korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolli (ETS nr 191),

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu 6. novembri 1997. aasta resolutsiooni (97) 24 korruptsioonivastase võitluse kahekümne peamise põhimõtte kohta,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. mai 2000. aasta soovitust nr R(2000)10 ametiisikute käitumisjuhendite kohta,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta soovitust Rec(2003)4 ühiste korruptsioonivastaste eeskirjade kohta erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel,

 võttes arvesse ELi ustavust vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise väärtustele ja põhimõtetele ning õigusriigi põhimõttele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu preambulis ning artiklites 2, 6 ja 21,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012[1] (finantsmäärus), eriti selle artikleid 36 ja 61 eelarve täitmise sisekontrolli ja huvide konflikti kohta,

 võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, eriti personalieeskirjade artikleid 11–22c,

 võttes arvesse kõiki Euroopa Parlamendi haldusotsuseid Euroopa hea halduse tava eeskirja ja personalieeskirjade rakendamiseks,

 võttes arvesse nõukogu 25. juuni ja 23. septembri 2002. aasta otsust (2002/772/EÜ, Euratom), millega muudetakse esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom[2],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 11 parlamendiliikmete majanduslike huvide ja läbipaistvusregistri kohta ning kodukorra I lisa majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendi kohta,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 10 käitumisreeglite kohta ja kodukorra II lisa, mis käsitleb Euroopa Parlamendi liikme sobiliku käitumise juhendit oma ülesannete täitmisel,

 võttes arvesse kodukorra artikleid 175, 176 ja 177 parlamendiliikmete käitumisreeglite rikkumise korral võetavate meetmete kohta, 

 võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 160/2009, millega muudetakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi[3], ning Euroopa Parlamendi juhatuse 14. aprilli 2014. aasta otsust Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmete kohta,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet kohustusliku läbipaistvusregistri kohta[4], selle I lisas esitatud käitumisjuhendit ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poliitilist avaldust kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmise kohta, 

 võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 24. mai 2017. aasta praktilisi soovitusi ametiisikute suhtlemiseks huvirühmade esindajatega, milles antakse juhiseid selle kohta, mida ametiisikud lobistidega suhtlemisel võivad teha ja mida mitte, 

 võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni usaldusväärsuse raamistikku ning soovitust avaliku sektori usaldusväärsuse kohta,

 võttes arvesse arvamusi, aruandeid ja soovitusi, mille on koostanud GRECO (riikide korruptsioonivastane ühendus), milles EL on vaatleja, mitte täisliige, 

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta[5],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusteenistuse 15. detsembri 2020. aasta arvamust Euroopa Liidu võimaluse kohta ühineda GRECOga täisliikmena,

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 19. juuli 2019. aasta eriaruannet nr 13/2019 „Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenemisruumi“,

 võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu[6],

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Katari kohta,

 võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta otsust Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva kokkuleppe kohta[7],

 võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorda käsitleva Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruande kohta[8],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Belgia prokuratuur on algatanud uurimise meetmete kohta, mida Pärsia lahe riik on võtnud Euroopa Parlamendi majanduslike ja poliitiliste otsuste mõjutamiseks; arvestades, et alates 9. detsembrist 2022 on Brüsselis toimunud mitu vahistamist ja läbiotsimist, mis puudutavad nii Euroopa Parlamendi praeguseid kui ka endiseid liikmeid ning parlamendiliikmete registreeritud assistente; arvestades, et uurimise käigus on kogutud tõendeid väidetavalt tegutsenud kuritegeliku võrgustiku kohta, mis püüdis raha eest mõjutada parlamendi poliitilisi otsuseid;

B. arvestades, et seni on vahistatud kuus inimest, kellest neljale on esitatud süüdistus ja nad on kinni peetud, nende hulgas Euroopa Parlamendi asepresident Eva Kaili; arvestades, et selle uurimise käigus otsis Belgia politsei Euroopa Parlamendi presidendi juuresolekul eelmisel nädalavahetusel läbi Euroopa Parlamendi liikme Marc Tarabella kodu; arvestades, et üks kõnealusest kuuest inimesest on endine Itaaliast valitud parlamendiliige Pier Antonio Panzeri, kes oli Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga suhtlemiseks loodud Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht, ausust ja läbipaistvust ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitlenud Euroopa Parlamendi laiendatud töörühma liige ning valitsusvälise organisatsiooni Fight Impunity asutaja ja president; arvestades, et see näitab, et Katar valis oma korruptsiooni sihtmärke hoolikalt;

C. arvestades, et kõnealused altkäemaksu- ja korruptsiooniteod pandi väidetavalt toime Katari korraldusel, kui rahvusvaheline üldsus kritiseeris riigis toimuvaid raskeid ja ulatuslikke inimõiguste rikkumisi, sealhulgas seoses 2022. aasta FIFA maailmameistrivõistluste korraldamisega;

D. arvestades, et Euroopa Parlamendi komisjonide ja täiskogu poolt Katari kohta vastu võetud otsuseid on tõenäoliselt muutnud korruptsioon ja lubamatu mõjutamine, sealhulgas 24. novembri 2022. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta seoses FIFA maailmameistrivõistlustega Kataris[9];

E. arvestades, et Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon hääletas hiljuti Katari puhul viisanõudest loobumise poolt; arvestades, et viisanõudest loobumise privileegi ei ole antud maailmas rohkem kui 100 muule riigile, millest enamikus on inimõiguste olukord palju parem kui Kataris; arvestades, et see ettepanek tõstatus seetõttu, et EL taotleb eelisjuurdepääsu Katari fossiilkütustele; arvestades, et määruse (EL) 2018/1806[10] artiklis 1 on selgitatud, et inimõiguste austamine on tingimus, mida tuleb enne kolmandale riigile viisavabaduse pakkumist arvesse võtta; arvestades, et Katar ei vasta sellele kriteeriumile; arvestades, et hääletuse ajastusel, mis langeb kokku maailmameistrivõistlustega ja ülemaailmse tähelepanuga inimõiguste kohutavale olukorrale Kataris, on rasked ülemaailmsed tagajärjed sellele, mis on ELi kui õiguste ja väärtuste liidu mainest järele jäänud; arvestades, et need hiljutised paljastused muudavad võimatuks jätkata viisanõudest loobumist Euroopa Parlamendi heakskiidul; arvestades, et president Metsola teatas, et teema saadetakse tagasi parlamendikomisjonile;

F. arvestades, et eetikanormide, järelevalve ja jõustamise mehhanismide tugevdamine võib aidata vältida sarnaste korruptsiooniskandaalide toimumist tulevikus ning lisaks tugevdada eetilise käitumise olulist kultuuri ELi institutsioonides;

G. arvestades, et ELi otsustusprotsessis on dokumenteeritud sagedasi kontrollimata või käsitlemata pöördukse efekti juhtumeid, huvide konflikte, läbipaistvuse puudumist, haldusomavoli ja lubamatut välismõju; arvestades, et need skandaalid on puudutanud paljusid ELi institutsioone ja ameteid; arvestades, et need skandaalid on hõlmanud välismõju, kuid on väga sageli seotud äriühingute mõjuga; arvestades, et välisriigid kasutavad sageli sama agressiivseid lobitöö meetodeid nagu äriühingud; arvestades, et Brüsselis on umbes 60 000 lobisti; arvestades, et lobitöö mõjutab tugevalt otsuste tegemist ELi institutsioonides;

H. arvestades, et kõnealused skandaalid kahjustavad demokraatlikku otsustusprotsessi, avalike huvide ja kodanike huvide kaitset ning institutsioonide terviklikkust ja usaldusväärsust;

I. arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon rõhutab oma soovituses avaliku sektori usaldusväärsuse kohta, et kõik eetikaraamistikud peaksid juhinduma selgelt määratletud strateegiast, milles sätestatakse eesmärgid ja prioriteedid, mida tuleb jälgida tulemusnäitajate abil;

J. arvestades, et iga eetikaraamistikku tuleks kohaldada nii töötajate kui ka valitud või ametisse määratud ametiisikute suhtes ning see peaks hõlmama mitmesuguseid nõudeid, muu hulgas meetmeid, mis käsitlevad huvide konflikte, sealhulgas töölevõtmisel, töötamisel ja töösuhtejärgsel ajal (pöördukse efekt), kingitusi, lobitööd ja toetavat tegevust, läbipaistvust, rikkumisest teatamist ja ahistamist;

K. arvestades, et Euroopa Ombudsman lõpetas 2022. aasta mais pöördukse efekti komisjonis käsitleva põhjaliku uurimise, milles ta täheldas, et 100 uuritud otsusest keelati ainult kahel juhul endiste ametnike tegevus, ning jõudis järeldusele, et komisjon peaks pöördukse efekti suhtes kohaldama jõulisemat lähenemisviisi;

L. arvestades, et kontrollikoja 2021. aasta aruandes leiti, et kontrollitud 40st ELi ametist olid ainult 20 viimase kolme aasta jooksul kaalunud kõiki võimalikke pöördukse juhtumeid seoses nende kõrgema astme töötajatega, ainult üheksa ELi ametit oli kehtestanud erieeskirjad, et käsitleda pöördukse efekti ohtu seoses oma juhatuse liikmetega, ning ainult 4 % juhatuse liikmete lahkumistest oli hinnatud;

M. arvestades, et nõukogu otsustusprotsess on endiselt äärmiselt läbipaistmatu, kuna nõukogu ei avalikusta peaaegu üldse teavet ja korraldab vähe avalikke kohtumisi; arvestades, et nõukogu annab tööstuse esindajatele eelisjuurdepääsu oma koosolekutele, eriti mis puudutab kalandus- ja põllumajanduspoliitikat; arvestades, et nõukogu ei ole võtnud vastu rangemaid eetikanorme mitmesugustes küsimustes, sealhulgas rotatsiooni korras vahetuvate eesistujariikide vastuoluline äriühingute sponsorlus;

N. arvestades, et Euroopa Parlamenti on tabanud kahetsusväärsed eetilised skandaalid, sealhulgas huvide konfliktid, pöördukse efekt ja korruptsioon; arvestades, et parlamendi eetikanormides ja jõustamismehhanismides on püsivaid nõrkusi; arvestades, et paljud Euroopa Parlamendi liikmed ei avalikusta oma kohtumisi huvirühmade esindajatega, nagu on nõutud käitumisjuhendis;

O. arvestades, et parlamendiliikmete käitumisjuhendi artiklis 6 nõutakse ainult seda, et endine parlamendiliige, kes tegeleb lobitööga ja esindusülesannetega, mis on seotud ELiga, peab parlamenti sellest teavitama, kuid rohkem piiranguid ei ole ja puudub tõeline järelevalvesüsteem; arvestades, et ei ole kehtestatud muid eripiiranguid, näiteks minimaalsed ooteajad või sõltumatu komisjoni hinnang, kas kavandatav tegevus sobib kokku endise parlamendiliikme mandaadiga;

P. arvestades, et direktiiviga (EL) 2019/1937 kaitstakse rikkumisest teatajaid, kui nad teevad teatavatel asjaoludel otseselt ja avalikult teatavaks väärteo; arvestades siiski, et ELi personalieeskirjade kohaselt ei ole üldsusele avalikustamine mingil juhul lubatud;

Q. arvestades, et kõik väärtegudest ja korruptsioonist teatamise kanalid on nõrgad, eriti arvestades registreeritud assistentide töö eripära, mille jaoks ei ole ette nähtud erilisi kaitsemeetmeid;

R. arvestades, et eetikanormid ja jõustamismehhanismid on ELi institutsioonides killustunud, ebajärjekindlad ja sageli nõrgad, muu hulgas mis puudutab ooteaegu, huvide deklaratsioone, kohtumiste ja dokumentide avalikustamist ning kingituste käsitlemist; arvestades, et ELis puudub laialdaselt tunnustatud huvide konflikti määratlus ja suuniseid selle kohaldamiseks ei ole selgelt kindlaks määratud;

S. arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid ja mõned fraktsioonid on pakkunud välja meetmeid ELi institutsioonide eetikaraamistiku tugevdamiseks, eelkõige luues institutsioonidevahelise eetikaorgani, millel oleksid tugevad omal algatusel uurimise ja täitmise tagamise volitused;

T. arvestades, et Euroopa Parlament esitas oma seisukoha ambitsioonika eetikaorgani kohta 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis; arvestades, et resolutsioonis märgitakse, et „täieliku tõhususe saavutamiseks“ peaks organ „ühendama“ eri institutsioonides „olemasolevate eetika eest vastutavate organite rollid“, mida praegu takistavad iseregulatsioonil põhinevad lähenemisviisid; arvestades, et täiskogu hääletusel hoidus Euroopa Rahvapartei suures osas hääletamisest;

U. arvestades, et asepresident Věra Jourová 1. detsembri 2019. aasta missioonikirjas andis komisjoni president von der Leyen talle volitused ja juhised töötada kõigi ELi institutsioonide ühise sõltumatu eetikaorgani loomise nimel; arvestades, et asepresident Věra Jourová on lõpuks teinud teatavaks kauaoodatud ettepaneku uue ELi eetikaorgani loomiseks järgmisel aastal; arvestades, et väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi väljakuulutatud „nõuandekogu“, kellel ei ole uurimisvolitusi ega õigust määrata karistusi, oleks vajalike standardite ja nõuete täitmiseks liiga nõrk;

V. arvestades, et läbipaistvusregister on ELi institutsioonide eetikaraamistiku ja läbipaistvuse keskne element; arvestades, et tänaseni on läbipaistvusregistril 12 447 registreeritud üksusega andmebaasi käitamiseks ja kontrollimiseks liiga vähe vahendeid ja ainult umbes tosin täistööajale taandatud töötajat;

W. arvestades, et valitsusväline organisatsioon Fight Impunity, mis on käimasoleva korruptsiooniskandaali keskmes, on tegutsenud ELi institutsioonides aastaid, kuid ei ole kantud läbipaistvusregistrisse;

X. arvestades, et kodanikuühiskond ja läbipaistvuse valdkonna eksperdid on väljendanud kahetsust, et eelmisel aastal reformitud läbipaistvusregister ei ole ikka veel kohustuslik;

Y. arvestades, et Euroopa Parlamendi õigusalases uuringus rõhutati, et kohustuslik läbipaistvusregister näib olevat seatud eesmärkide saavutamiseks kõige vähem piirav meede, mis ei tekita seetõttu liigseid uusi nõudeid;

1. väljendab tõsist muret hiljutiste paljastuste pärast seoses kahtlustega, et Katar on andnud altkäemaksu Euroopa Parlamendi liikmetele, ametnikele ja muudele teenistujatele ja neid korrumpeerinud vastutasuks parlamendi otsuste mõjutamisele, mille tagajärjeks võib olla halvim skandaal selle institutsiooni ajaloos; väljendab täielikku toetust selle juhtumi uurimisega tegelevate ametiasutuste tööle ning pakub kõrgeimal tasemel koostööd prokuröri, politsei ja kõigi teiste uurimisasutustega; märgib murega, et ELi institutsioonide sisemiste järelevalve- ja hoiatusmehhanismidega ei ole üldse suudetud tuvastada toimuvat korruptsiooni;

2. rõhutab, et need skandaalid kahjustavad tõsiselt demokraatlikku otsustusprotsessi, avalike huvide ja kodanike huvide kaitset ning institutsioonide terviklikkust ja usaldusväärsust;

3. nõuab parlamendiliikme Eva Kaili viivitamatut tagasiastumist asepresidendi ametikohalt, nagu on sätestatud kodukorra artiklis 21; kutsub parlamendiliiget ühtlasi üles Euroopa Parlamendist viivitamata tagasi astuma; nõuab, et ta asendataks asepresidendi ametikohal isikuga, kellele tehakse ülesandeks rakendada parlamendis tõhusalt läbipaistvust, ausust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevaid reegleid; nõuab lisaks kõigi uurimisaluste parlamendiliikmete ja töötajate tegevuse peatamist;

4. nõuab spetsiaalse uurimiskomisjoni loomist, et uurida Euroopa institutsioonides eetikanormide ja jõustamismehhanismide puudusi, mis on toonud kaasa selle kohutava korruptsiooniskandaali;

5. palub tungivalt, et juhatus tühistaks vastavalt kodukorra artiklile 123 Katari huvide esindajate sissepääsuload;

6. mõistab karmilt hukka põhjalikkuse puudumise 24. novembri 2022. aasta resolutsioonis inimõiguste olukorra kohta seoses FIFA maailmameistrivõistlustega Kataris, on seisukohal, et antud juhul on mõnede parlamendiliikmete korrumpeerumine viinud selleni, et parlament ei ole suutnud kaitsta tuhandete ehitusplatsidel surnud võõrtöötajate ja sadade tuhandete inimeste inimõigusi, kelle põhiõigused on Kataris jalge alla tallatud; on seisukohal, et suletud uste taga toimunud läbirääkimised on võimaldanud fraktsioonidel kaitsta Katari huve, ilma et nende suhtes kehtiks avalik aruandekohustus; mõistab hukka Katari ägeda ja väidetavalt ebaseadusliku lobitöö resolutsiooni leevendamiseks; teatab, et samateemaline resolutsioon tuleks lisada parlamendi täiskogu päevakorda, et kaitsta inimõigusi tegemata välissekkumisele järeleandmisi;

7. nõuab, et alustataks parlamendi otsustusprotsessi üldist hindamist seoses parlamendiliikmete, töötajate ja ametnike ebaeetilise käitumisega, et teha kiiresti põhjalikke muudatusi, eelkõige sellise käitumise ennetamise ja sanktsioonide osas, eesmärgiga tagada parlamendi sõltumatus ja ausus;

8. juhib tähelepanu tõsiasjale, et see skandaal osutab taas probleemidele parlamendi rahakultuuris; rõhutab, et Euroopa Parlamendi liikmete suured sissetulekud ja kulutused ei taga kaitset korruptsiooni eest; on seisukohal, et need tekitavad hoopis omamoodi sideme katkemise, mistõttu parlamendiliikmed kaotavad kergesti igasuguse reaalsustaju; nõuab laiemat arutelu, millel käigus ei käsitleta mitte ainult ebaseaduslikke rahastamisvooge, vaid ka seaduslikke mõjutamisviise ja võimalikke huvide konflikte;

Euroopa Parlamendi kodukord

9. on seisukohal, et parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee, mis on hambutuks osutunud, tuleks laiali saata ja asendada uue organiga, mis hõlmab sõltumatut väliskomponenti;

10. nõuab, et põhiseaduskomisjoni töörühm alustaks tööd parlamendi kodukorra läbivaatamisega, mille käigus tehakse järgmised muudatused:

a) artiklit 11 (Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja läbipaistvusregister) tuleks muuta nii, et sellega on nõutav, et parlamendiliikmed, ametnikud ja muud teenistujad võiksid kohtuda ainult läbipaistvusregistris nõuetekohaselt registreeritud huvide esindajatega ning kõik kavandatud kohtumised huvirühmade esindajatega avaldataks veebis kohustuslikus korras mitte ainult raportööride, variraportööride ja komisjonide esimeeste puhul ning et avaldatavad koosolekud peaksid hõlmama ka kohtumisi riikide esindajatega, olgu need siis liikmesriigid või kolmandad riigid;

b)  artiklit 10 (Käitumisreeglid ja II lisa) tuleks muuta nii, et lisada rangemad sätted ametivälise tegevuse või tööülesannete kohta parlamendiliikme ametiaja jooksul;

c)  artiklit 123 (Pääs parlamendi ruumidesse), tuleks muuta nii, et hõlmata endised parlamendiliikmed samade reeglite alusel, mida kohaldatakse lõikes 3 loetletud üksustele;

d)  käitumisjuhendit (I lisa), eelkõige selle artiklit 5 kingituste ja sarnaste soodustuste kohta, tuleks muuta nii, et selgelt keelata lobitöötajate tasustatud reisid, mitte ainult nende hüvitamine parlamendi poolt, samuti tuleks muuta artiklit 6 endiste parlamendiliikmete tegevuse kohta, et tugevdada kontrolli ja sanktsioone;

e)  viia parlamendisisesed rikkumisest teatamise reeglid kooskõlla rikkumisest teatajaid käsitleva direktiiviga;

11. nõuab huvide deklaratsioonide nõuete karmistamist, et võimaldada suuremat läbipaistvust, arusaadavust, usaldusväärsust ning perekonna ja partnerite huvide arvestamist ning mitte piirduda sellega, et deklaratsiooni õigsust kinnitab selle täitja ise;

12. nõuab parlamendiliikmete seadusandliku tegevuse põhjalikku hindamist ja sellest arusaadavuse parandamist, eelkõige esitatud tekstide ja muudatusettepanekute seadusandliku jälje avalikustamisega; nõuab veebipõhiste vahendite täiustamist, et laiem avalikkus saaks kergesti lugeda iga fraktsiooni, delegatsiooni ja parlamendiliikme muudatusettepanekuid ja hääletustulemusi, eelkõige täiskogu muudatusettepanekute ja nimeliste hääletuste puhul;

Parlamendi personalieeskiri

13. märgib, et ELi töötajate huvide konfliktiga seotud eetikaraamistik on oma olemuselt inimese enda vastutusel, tugineb töötaja enda hinnangule ja väga vähestele juhistele deklaratsioonide hindamiskriteeriumide kohta; soovitab viia huvide deklaratsioonid kooskõlla avalike teenistujate kõrgeimate standarditega;

14. soovitab vaadata läbi personalieeskirjad, eelkõige nende artikli 22 punkti c, et viia see kooskõlla rikkumisest teatajaid käsitleva direktiivi standarditega, ning soovitab kehtestada selge korra asutusesiseste rikkumisest teatajate ärakuulamiseks ja kaitsmiseks, näiteks võimalus viia üle teisele ametikohale;

Eetikaorgan

15. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks kiiresti põhjaliku ettepaneku sõltumatu eetikaorgani loomiseks;

16. kordab oma seisukohta, et täieliku tõhususe tagamiseks peaks eetikaorgan koondama eetika eest vastutavate olemasolevate organite ülesanded ning talle tuleks anda tegelikud uurimisvolitused ja võimalus anda soovitusi karistuste kohta; nõuab, et eetikaorganile antaks oma ülesannete täitmiseks piisavalt töötajaid ning rahalisi ja muid vahendeid;

17. nõuab õigusvõimega eetikaorgani loomist, et oleks võimalik nõuda panga-, maksu- ja muud teavet, mida liikmesriikide ametiasutused võivad vajada, et tõhusalt hinnata parlamendiliikmete, töötajate ja nende pereliikmete võimalikke huvide konflikte;

Pöördukse efekt

18. nõuab, et nii komisjon kui ka parlament võtaksid vastu tõhusad reeglid ning järelevalve- ja jõustamismehhanismid pöördukse efekti vältimiseks, võttes arvesse Euroopa Ombudsmani soovitusi;

Läbipaistvusregister 

19. soovitab muuta läbipaistvusregistrit käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet, et nõuda kohustuslikku registreerimist kõigilt ELi tasandil tegutsevatelt esindajatelt, sealhulgas kolmandate riikide esindajatelt ja endistelt Euroopa Parlamendi liikmetelt;

20. teeb seepärast ettepaneku vaadata mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus läbi registri rahalised vahendid ja inimressursid, et nõuetekohaselt hallata ja jälgida registreeritud üksuste andmebaasi, uurida kiiresti õigusnormide rikkumisi ja tagada nende täitmine;

21. on seisukohal, et registri käitumisjuhend tuleks samuti läbi vaadata, et rangelt keelata kingitused või muud samalaadsed soodustused, sealhulgas tasustatud reisid parlamendiliikmetele ja institutsioonide ametnikele või töötajatele; juhib tähelepanu asjaolule, et sanktsioone peaksid tugevdama ka institutsioonide erinevad töötajad ja sise-eeskirjad;

Euroopa Komisjon

22. märgib, et volinikukandidaatide võimalike huvide konfliktide hindamisel 2019. aastal rõhutasid õiguskomisjoni liikmed, et praeguses menetluses on tõsiseid puudusi; märgib ühtlasi, et need puudused hõlmavad juurdepääsu vaid piiratud hulgale teabele, uurimiseks aja puudumist, uurimisvolituste puudumist, ekspertide toetuse puudumist ja õiguskomisjoni liikmete erapooletuse puudumist, arvestades, et volinikukandidaate valitakse sageli oma poliitilise liikumise liikmete seast ja sageli valivad neid oma riigi valitsused; nõuab, et läbi vaadataks ka komisjoni ametisseastuva presidendi deklaratsioon;

23. kutsub komisjoni üles parandama dokumentidele juurdepääsu mehhanisme, et vähendada viivitusi ja põhjendamatuid keeldumisi; kutsub komisjoni üles loobuma dokumentidele juurdepääsu põhjendamatutest piirangutest, mis kehtestati komisjoni otsusega (EL) 2021/2121[11], eelkõige seoses lühikest aega säilitatavate dokumentide ja sõnumitega;

Rahvusvaheline tasand 

24. kordab oma seisukohta, et EL peaks saama riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) täisliikmeks, sest see on Euroopa kõige laiaulatuslikum korruptsiooni järelevalvesüsteem;

°

° °

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Katari emiirile ja valitsusele, FIFA peasekretärile ning ÜRO peasekretärile ja vastavatele organitele.

Viimane päevakajastamine: 15. detsember 2022
Õigusteave - Privaatsuspoliitika