Resolutsiooni ettepanek - B9-0123/2023Resolutsiooni ettepanek
B9-0123/2023

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõja algust

13.2.2023 - (2023/2558(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Mick Wallace, Clare Daly, Nikolaj Villumsen
fraktsiooni The Left nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0123/2023

Menetlus : 2023/2558(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0123/2023
Esitatud tekstid :
B9-0123/2023
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0123/2023

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta aasta pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ja agressioonisõja algust

(2023/2558(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja, eelkõige selle artikli 2 kohast kõigi riikide kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mis tahes muul viisil, mis on vastuolus ÜRO eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsel viisil,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 1970. aasta resolutsiooni 2625 (XXV), eelkõige selles sisalduvaid põhimõtteid, mille kohaselt ei tohi teine riik ühe riigi territooriumi jõuga ähvardamise või jõu kasutamise kaudu omandada ning et kõik katsed, mille eesmärk on riigi riikliku ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse või selle poliitilise sõltumatuse osaline või täielik häirimine, on vastuolus ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1974. aasta resolutsiooni 3314 (XXIX), milles on määratletud agressioon kui relvajõu kasutamine riigi poolt teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil, mis on ÜRO põhikirjaga vastuolus;

 võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende 1977. aasta lisaprotokolli I,

 võttes arvesse Helsingi lõppakti, Pariisi uue Euroopa hartat ja Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandeid inimõiguste olukorra kohta Ukrainas,

 võttes arvesse ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo korrapäraseid aruandeid,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone, mis on vastu võetud Ukraina vastu suunatud agressioonisõja algusest saadik,

 võttes arvesse Ukraina 28. veebruari 2022. aasta avaldust ELi liikmeks astumise kohta, komisjoni 17. juuni 2022. aasta teatist „Komisjoni arvamus Ukraina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta“ (COM(2022)0407) ja sellele järgnenud Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. juuni 2022. aasta järeldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Venemaa on pidanud alates 24. veebruarist 2022 Ukraina vastu täiemahulist agressioonisõda, millega rikutakse jõhkralt ja jämedalt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid;

B. arvestades, et regulaarsed rünnakud energiataristu vastu põhjustavad jätkuvalt hävingut, jätavad miljonid inimesed kogu Ukrainas elektrita ning häirivad veevarustus- ja küttesüsteeme; arvestades, et rünnakud on kahjustanud ka muud tsiviiltaristut; arvestades, et tuhanded tsiviilelanikud kogu Ukrainas, sealhulgas sajad lapsed, on juba tapetud, vigastatud või sunniviisiliselt ümber asustatud; arvestades, et ÜRO andmetel on 5,5 miljonit ukrainlast riigisiseselt ümberasustatud ja 7,8 miljonit ukrainlast on Euroopas pagulased; arvestades, et kollektiivsetes keskustes elavad riigisisesed põgenikud on ühiskonna kõige haavatavamad liikmed: 64 % neist on naised, 25 % lapsed, 17 % eakad ja 15 % puuetega inimesed; arvestades, et neil on märkimisväärne vajadus kaitse ja humanitaarabi, sealhulgas toidu, peavarju, arstiabi, vee ja hügieeniabi järele; arvestades, et ÜRO andmetel jätkab ligikaudu 700 humanitaarabiorganisatsiooni Ukraina rahva toetamist ja on jõudnud 13,6 miljoni inimeseni, kes saavad eri liiki humanitaarabi, sealhulgas ühe miljoni inimeseni Venemaa Föderatsiooni ajutise sõjalise kontrolli all olevates piirkondades, kuhu juurdepääsemine on endiselt probleem;

C. arvestades, et 30. septembril 2022 teatas Venemaa ühepoolselt, et annekteerib lisaks varem annekteeritud Krimmi poolsaarele veel Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja, s.o Venemaa poolt osaliselt okupeeritud Ukraina oblastid;

D. arvestades, et inimesed kogu Euroopas on selle sõja pärast, mis võib viia tuumariikide vahelise sõjani, sügavalt mures;

1. kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka rünnaku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse; mõistab selle sissetungi hukka kui agressioonisõja, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO põhikirja tõsist rikkumist ja millele ei ole õigustust; mõistab hukka Valgevene osalemise selles agressioonis;

2. väljendab sügavaimat solidaarsust Ukraina rahvaga;

3. rõhutab vajadust kiireloomuliste, intensiivsete ja püsivate diplomaatiliste jõupingutuste järele, et otsekohe lõpetada sõda Ukrainas ja Ukraina rahva kannatused;

4. nõuab kõige karmimalt, et Venemaa pöörduks valitud vägivalla ja agressiooni teelt tagasi ning naaseks dialoogi ja läbirääkimiste juurde; kutsub NATOt ja selle liikmesriike üles konflikti uue võidurelvastuse vooru alustamisega mitte teravdama ning kavandama oma reaktsiooni Venemaa sissetungile Ukrainasse viisil, mis säilitab väljapääsuteed Venemaa ja NATO vahelisest vastasseisust;

5. kinnitab veel kord oma pühendumust Ukraina suveräänsusele, sõltumatusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis ulatuvad tema territoriaalvetesse; rõhutab, et EL ei tunnusta ühtegi otsust kolmandate riikide territooriumide annekteerimise kohta, ning kutsub Venemaad üles tühistama oma otsust Ukraina territooriumide annekteerimise kohta;

6. nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks jõu kasutamise Ukraina vastu ja hoiduks igasugusest ebaseaduslikust ähvardamisest või jõu kasutamisest mis tahes ELi liikmesriigi vastu; nõuab, et Venemaa Föderatsioon viiks oma sõjalised jõud Ukraina territooriumilt välja;

7. väljendab nördimust Venemaa ulatuslike rünnakute tõttu tsiviiltaristule, sealhulgas energiarajatistele, elamupiirkondadele, koolidele ja haiglatele; nõuab tungivalt, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse vaenutegevuse, pommitamise ja rünnakud tsiviilisikute vastu; nõuab, et kõik osapooled täidaksid täielikult oma rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi säästa tsiviilelanikkonda ja tsiviilobjekte, hoiduda tsiviilelanikkonna ellujäämiseks vajalike objektide ründamisest, hävitamisest, eemaldamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest ning austada ja kaitsta humanitaartöötajaid ja humanitaarabioperatsioonideks kasutatavaid saadetisi; rõhutab, et sõjakuritegude eest vastutavad isikud tuleb kooskõlas rahvusvahelise õigusega vastutusele võtta;

8. nõuab, et kõik osapooled võimaldaksid pagulastele ohutut ja takistamatut läbipääsu sihtkohtadesse nii Ukrainas kui ka väljaspool ning hõlbustaksid Ukrainas abivajajate kiiret, turvalist ja takistamatut juurdepääsu humanitaarabile; tunnustab humanitaarorganisatsioonide, ELi liikmesriikide ja naaberriikide kogukondade ning kodanike erakordseid jõupingutusi Venemaa Föderatsiooni agressiooni põhjustatud humanitaar- ja pagulaskriisile reageerimisel; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid neid osalejaid rohkem;

9. rõhutab vajadust tagada, et kedagi ei takistata Ukrainast põgenemast, sealhulgas surrogaatemana ekspluateerimise ohvreid, ning et kõigil põgenikel, sealhulgas rahvusvahelistel üliõpilastel, transsoolistel naistel ja Ukraina sõjaväeteenistusest keeldujatel oleks võimalik saada kaitset ning et nad saaksid ELi piires edasi liikuda; mõistab hukka Ukrainast põgenevate rahvusvaheliste üliõpilaste kinnipidamise; peab kahetsusväärseks, et Ukraina ametivõimud on keelanud teatavas vanuses Ukraina meestel sõja eest põgeneda; kutsub Ukraina ametivõime üles vaatama läbi oma poliitikat, mille kohaselt kuuluvad mobilisatsiooni alla 18–60-aastased mehed, kellel ei ole sõjalist kogemust;

10. nõuab tungivalt, et ÜRO ja selle liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et käivitada relvarahu- ja rahuläbirääkimiste ettevalmistamiseks vajalik poliitiline dialoog ja vahendamine; nõuab, et EL keskenduks oma jõupingutustes läbirääkimisprotsessi ja ÜRO peasekretäri püüdluste toetamisele leida diplomaatilisi lahendusi;

11. väljendab sügavat muret NATO ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste geopoliitiliste pingete pärast ühises idanaabruses, mis võib viia nendevahelise otsese vastasseisuni ning millel võivad olla Euroopale ja maailmale katastroofilised tagajärjed; tunneb muret NATO laienemise pärast ida suunas; nõuab vastasseisu ja võidurelvastumise spiraali lõpetamist ning diplomaatia juurde tagasipöördumist; tuletab meelde, et ELi liikmesriikide kodanikud on sõjale Venemaaga vastu;

12. nõuab, et Venemaal oleks oluline roll sõjajärgse Ukraina ülesehitamisel; nõuab Ukraina võla kustutamist, et hõlbustada sõjas hävinud strateegiliste ja taristuettevõtete taastamist; toetab nõudmist korraldada aegsasti rahvusvaheline konverents Ukraina solidaarsuse usaldusfondi rahaliste vahendite kogumiseks; rõhutab, et esmatähtsale kohale on vaja seada nende rajatiste taastamine, mis tagavad naasta soovivatele ukrainlastele ohutu tagasipöördumise; nõuab, et Ukraina taasintegreeritaks kiiresti Euroopa ja ülemaailmsetesse tarneahelatesse, eelkõige energia ja toiduainetega varustamise valdkonnas;

13. toetab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tööd; rõhutab, kui oluline on säilitada taristute terviklikkus ja tagada IAEA missiooni jaoks tuumaobjektidele lihtne juurdepääs;

14. väljendab solidaarsust ja toetust julgetele inimestele Venemaal ja Valgevenes, kes protesteerivad Putini sissetungi vastu Ukrainasse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaitseksid venelasi ja valgevenelasi, keda kiusatakse taga sõjavastaste väljaütlemiste või sõja vastu protestimise eest, samuti venelastest ja valgevenelastest desertööre ja sõjaväeteenistusest keeldujaid, ning annaksid neile varjupaika; rõhutab, et ELi kaitset ja varjupaika tuleks laiendada ka Ukraina desertööridele ja sõjaväeteenistusest keeldujatele;

15. väljendab muret selle pärast, et kaldutakse ründama hääli, mis on vastu relvade tarnimisele Ukrainasse ja tõstatavad kriitilisi küsimusi sellega seonduva ELi poliitika kohta; kutsub liikmesriike üles tagama, et rahu ja leppimise pooldajaid ei vaigistataks; toetab rahuliikumist, millega nõutakse hirmutegude viivitamatut lõpetamist ja läbirääkimiste alustamist;

16. võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu otsuse anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus; rõhutab, et ELi liikmeks saamisel ei ole kiirendatud lahendust ning et ühinemine on endiselt keeruline, saavutustel põhinev ja struktureeritud protsess ning eeldab reformide tõhusat rakendamist ja liidu õigustiku ülevõtmist; rõhutab vajadust valmistada ELi ette edasiseks laienemiseks ja seda reformida;

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO-le, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Valgevene Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

 

Viimane päevakajastamine: 15. veebruar 2023
Õigusteave - Privaatsuspoliitika