RESOLUTSIOONI ETTEPANEK sotsiaalse Euroopa tegevuskava kohta kaks aastat pärast Porto sotsiaaltippkohtumist
5.5.2023 - (2023/2586(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Margarita de la Pisa Carrión
fraktsiooni ECR nimel
Guido Reil
fraktsiooni ID nimel
B9‑0236/2023
Euroopa Parlamendi resolutsioon sotsiaalse Euroopa tegevuskava kohta kaks aastat pärast Porto sotsiaaltippkohtumist
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille 17. novembril 2017 kuulutasid pidulikult välja Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon,
– võttes arvesse Austria, Bulgaaria, Eesti, Iirimaa, Leedu, Läti, Madalmaade, Malta, Rootsi, Soome ja Taani mitteametlikku dokumenti, mis esitati enne Porto sotsiaaltippkohtumist[1],
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. mai 2021. aasta Porto deklaratsiooni,
– võttes arvesse alternatiivset ettepanekut Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta resolutsioonile Euroopa hooldusvaldkonna ühismeetmete kohta,
– võttes arvesse BusinessEurope’i esimeeste nõukogu 24.–25. novembri 2022. aasta Stockholmi deklaratsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 14. detsembri 2022. aasta eriaruannet nr 28/2022,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et kestlik areng on ELi üks peamisi eesmärke; arvestades, et kestliku arengu kolm sammast on majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane sammas; arvestades, et kestlik areng põhineb muu hulgas täielikul tööhõivel, sotsiaalsel progressil ja õiglusel; arvestades, et see on üks ELi peamistest eesmärkidest, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3;
B. arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas kuulutati välja 2017. aastal Göteborgis ja selles esitati 20 põhimõtet; arvestades, et 2021. aasta mais toimunud Porto sotsiaaltippkohtumisel võttis nõukogu endale 2030. aastaks kolm peamist eesmärki, mis puudutavad tööhõivet, koolitust ja vaesust; arvestades, et 2030. aastaks peaks vähemalt 78 % 20–64-aastastest elanikkonnast töötama; arvestades, et igal aastal peaks koolitustel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest; arvestades, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu tuleks 2030. aastaks vähendada vähemalt 15 miljoni võrra;
C. arvestades, et liikmesriigid on komisjoni seatud peamisi eesmärke rakendanud ühe aasta jooksul; arvestades, et viis liikmesriiki on saavutanud oma riiklikud tööhõivealased eesmärgid ja pooled liikmesriigid on ületanud 78 % tööhõive eesmärgi, ning arvestades, et võttes arvesse jätkuvaid kriise, mis mõjutavad üha enam Euroopa konkurentsivõimet, tuleks 2021. aastal püstitatud eesmärgid ümber suunata, et leevendada survet liikmesriikidele saavutada need 2030. aastaks[2];
D. arvestades, et Euroopa Kontrollikoja 14. detsembri 2022. aasta eriaruandes nr 28/2022 öeldakse, et hoolimata märkidest, et eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava toetuse rahastu (TERA) abiga päästeti tuhandeid töökohti, ei ole selle panust töötuse vähendamisse võimalik täielikult hinnata, sest ei ole piisavalt kindlaid andmeid;
E. arvestades, et inflatsioon ELi tasandil on suurendanud mediaansissetulekuga leibkondade elukallidust umbes 10 %, materiaalse ja sotsiaalse puuduse esinemist umbes 2 % ning energiaostuvõimetuse ja täieliku rahalise vaesuse määra umbes 5 %; arvestades, et eeldatakse, et valitud liikmesriikides ja haavatavate rühmade hulgas on vastav mõju heaolule mitu korda suurem; arvestades, et see võib suurendada olemasolevaid lõhesid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse osas kogu ELis[3]; arvestades, et USA inflatsiooni vähendamise seadust, aga ka muude kolmandate riikide muid sarnaseid investeerimiskavasid silmas pidades vajab Euroopa uut visiooni, et saada 2050. aastaks uuenduslikuks tööstusregiooniks, selle asemel et koormata ettevõtteid ja kodanikke suuniste, keeldude ja eeskirjadega;
F. arvestades, et sotsiaalpoliitika ja töötajate õiglaste õiguste muutmine sotsialiseerivaks või sotsialistlikuks mudeliks on viga; arvestades, et ühiskonnad õitsevad tänu riiklike maksude mõõdukamaks muutmisele;
1. kordab, kui olulised on 2021. aasta Porto sotsiaaltippkohtumise järeldused, milles rõhutatakse, et elame endiselt enneolematul ajal; märgib, et COVID-19 ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ELi ukse ees on teravdanud elukallidus- ja energiakriisi, mis tabavad kõige rängemalt meie ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi ning toovad kaasa suurema ebavõrdsuse;
2. kutsub liikmesriike üles viima ellu vajalikke tööreforme, et edendada töökohtade stabiilsust ja vähendada töötuse määra; kutsub seetõttu komisjoni, liikmesriike ja ELi sotsiaalpartnereid üles tegema tööd suurema kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse saavutamiseks, et parandada ELis elamis- ja töötingimusi, mis aitavad kaasa ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele ja vähendavad palgavaesust, sotsiaalset tõrjutust ja ebavõrdseid võimalusi;
3. väljendab heameelt komisjoni hiljutise teate üle, et ta esitab käesoleva aasta sügiseks konkreetsed ettepanekud regulatiivse halduskoormuse 25 % vähendamiseks, millel on positiivne sotsiaal-majanduslik mõju ja kasu nii ettevõtetele kui ka kodanikele (koolitusel olevad noored, asutajad ja novaatorid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, mittepalgalised töötajad ja palgatöötajad);
4. kutsub komisjoni üles hindama TERA kui ajutise kriisiohjevahendi tõhusust;
5. kutsub komisjoni üles austama subsidiaarsuse põhimõtet, riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide eripärasid ja liikmesriikide pädevusi; tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle esitada 2023. aasta lõpuks ettepanek ELi puudega isiku kaardi loomise kohta, mida tunnustataks kõigis liikmesriikides; peab tervitatavaks sotsiaalpartnerite käimasolevaid läbirääkimisi õiguse üle mitte olla kättesaadav; kutsub komisjoni üles analüüsima, kas oleks sobiv luua Euroopa sotsiaalkindlustuspass, et anda riiklikele ametiasutustele, nagu töö- ja sotsiaalkindlustusinspektsioonid, ning töö- ja sotsiaalkindlustusinspektsioonidesse kaasatud sotsiaalpartneritele reaalajas kasutatav vahend siseriikliku ja ELi õiguse tulemuslikuks jõustamiseks;
6. väljendab heameelt Euroopa oskusteaasta üle; rõhutab, kui tähtis on töötajate juurdepääs koolitusele ja ümberõppele, ning rõhutab sotsiaalpartnerite rolli oskuste strateegiates, et tagada sellise koolituse toimumine ilma palgakärbeteta ja anda üksikasjalikku teavet vajatavate oskuste kohta;
7. rõhutab sündimust toetava demograafilise strateegia tähtsust, kuna see on sotsiaalse kestlikkuse ja sotsiaalse progressi vajalik alus;
8. rõhutab perekonna kui sotsiaalse progressi alussamba ja igasuguse kestliku sotsiaalpoliitika aluse tähtsust;
9. on väga mures keskmise sissetulekuga rühmade üldise vähenemise pärast ELis, mis on tingitud majanduspoliitikast ja tööturu ebasoodsatest suundumustest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama neid suundumusi silmas pidades välja kooskõlastatud tegevuskavad keskmise sissetulekuga rühmade suurendamiseks ja konsolideerimiseks;
10. väljendab heameelt komisjoni pühendumuse üle töötervishoiule ja tööohutusele;
11. tuletab meelde, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõte lapsehoiu ja laste toetamise kohta eeldab nende perekondade austamist; julgustab liikmesriike võitlema esmajärjekorras laste vaesusega; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et nad jälgiksid Euroopa lastegarantii rakendamist;
12. manitseb, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 12. põhimõttega tuleb kliimapoliitikas ja meie ühiskondade kohandamisel keskkonnaneutraalsuse suunas austada sotsiaalkaitset;
13. rõhutab, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 15. põhimõttega on igaühel vanemas eas õigus ressurssidele, mis tagavad väärika elu, ning et pensionil olevatel töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on õigus saada pensioni, mis vastab nende panusele ja tagab piisava sissetuleku; on arvamusel, et samal ajal peaksid liikmesriigid tagama pikaajalise sissetulekukindluse ja piisavalt kõrged miinimumpensionid; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele võtta meetmeid riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamiseks, et tagada kõigile inimväärne elu, säilitades samal ajal nende süsteemide kestlikkuse;
14. rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. põhimõtte kohaselt tuleks tagada abivajajatele juurdepääs kvaliteetsele sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele; on seetõttu seisukohal, et kodutuse vastu võitlemise poliitika nõuab sotsiaalkorterite ja taskukohaste korterite ehitamist ning meetmeid, mis tagavad kodututele juurdepääsu sellistele eluasemevormidele; kutsub lisaks liikmesriike üles töötama välja ennetavat poliitikat koos varajase hoiatamise meetmetega, et vältida inimeste kodutuks jäämist; on arvamusel, et ebaseaduslik ränne kolmandatest riikidest on kodutuse oluline struktuuriline tegur; julgustab liikmesriike järgima ranget ja jõulist rände- ja varjupaigapoliitikat; on seisukohal, et kodutuse vastu võitlemine nõuab samuti head tööturupoliitikat ja vaesuse vähendamisele suunatud meetmeid; kutsub liikmesriike üles looma majutuskeskusi, mis on spetsiaalselt kohandatud kodutute naiste vajadustele; on seisukohal, et Soome näitel on selge, et „Esmalt eluase“-poliitika ja -strateegia on kõige sobivam vahend, mis aitab taasintegreerida pikaajalisi kodutuid, kellel on keeruline isiklik olukord, alkoholi- või narkoprobleemid või psüühikahäired;
15. väljendab muret seoses juurdepääsu puudusega esmatähtsatele teenustele (Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõte), mis on sattunud lisasurve alla;
16. kordab, kui oluline on hästi toimiv ja tõhus Euroopa Tööjõuamet, ning jääb ootama selle hindamist, mille tähtaeg on 1. august 2024;
17. kordab õigust inimsekkumisele ja õigust sellele, et isiku suhtes ei tehta otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlemisel, nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses[4]; rõhutab vajadust ELi meetmete järele, et integreerida inimkontrolli põhimõte töömaailma;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] https://www.permanentrepresentations.nl/documents/publications/2021/04/23/social-summit-non-paper.
- [2] Euroopa Komisjon, Komisjon väljendab heameelt liikmesriikide eesmärkide üle luua 2030. aastaks sotsiaalsem Euroopa, 16. juuni 2022.
- [3] Menyhert, B., „The effect of rising energy and consumer prices on household finances, poverty and social exclusion in the EU“ (Tõusvate energia- ja tarbijahindade mõju leibkondade rahaasjadele, vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele ELis), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.
- [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.