RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ukraina kestliku taasülesehitamise ja Euroopa-Atlandi kogukonda lõimimise kohta
12.6.2023 - (2023/2739(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Pedro Marques, Tonino Picula, Sven Mikser
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0270/2023
B9‑0274/2023
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukraina kestliku taasülesehitamise ja Euroopa-Atlandi kogukonda lõimimise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kohta, eelkõige 16. veebruari 2023. aasta resolutsiooni olukorra kohta aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõja algust[1], 23. juuni 2022. aasta resolutsiooni Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia kandidaatriigi staatuse kohta[2] ning 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta[3],
– võttes arvesse 3. veebruaril 2023 Kiievis toimunud ELi ja Ukraina 24. tippkohtumise järel tehtud ühisavaldust,
– võttes arvesse 4.–5. juulil 2022 toimunud Ukraina taastamise konverentsi (URC2022) lõppdokumenti (Lugano deklaratsioon) ja selles sisalduvaid Ukraina taastamise protsessi juhtpõhimõtteid,
– võttes arvesse G7 juhtide 27. juuni 2022. aasta avaldust Ukraina toetamise kohta ja G7 juhtide viimast, 19. mai 2023. aasta avaldust,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. juuni 2022. aasta kohtumise järeldusi,
– võttes arvesse 4. aprilli 1949. aasta Põhja-Atlandi lepingut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa Föderatsioon Ukraina vastu agressioonisõda; arvestades, et Ukraina suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastaste agressiooniaktidega jätkab Venemaa Föderatsioon tänaseni järjekindlalt ÜRO põhikirja põhimõtete rikkumist ning 1949. aasta Genfi konventsioonidega kehtestatud rahvusvahelise humanitaarõiguse jultunud ja jämedat rikkumist;
B. arvestades, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjel on kümned tuhanded Ukraina kodanikud juba hukkunud, kolmandik Ukraina elanikkonnast on oma kodust põgenenud, tsiviil- ja elutähtis taristu on hävinud või saanud märkimisväärselt kahjustada ning riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2022. aastal hinnanguliselt vähemalt kolmandiku võrra;
C. arvestades, et Venemaa laastamistöö ja tekitatud hävingu ulatus Ukrainas nõuab Ukraina taasülesehitamiseks ja taastamiseks võimalikult suurt rahvusvahelist toetust, sealhulgas Musta mere teraviljaalgatuse jätkamist pärast 16. juulit 2023, kuna see on Ukraina põllumajandussektori ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse jaoks keskse tähtsusega;
D. arvestades, et Ukraina esitas vastuseks Venemaa sõjale 1. märtsil 2022 ELi liikmeks saamise taotluse ja sai pärast Euroopa Ülemkogu 23. juuni 2022. aasta kohtumist ELiga ühinemise kandidaatriigi staatuse;
E. arvestades, et 2023. aasta oktoobris esitab komisjon aruande Ukraina edusammude kohta nende seitsme soovituse rakendamisel, mis on esitatud komisjoni 17. juuni 2022. aasta arvamuses riigi ELi liikmeks saamise taotluse kohta; arvestades, et Euroopa Ülemkogu teeb otsuse Ukraina ELiga ühinemiseks valmisoleku ja edasiste sammude kohta Euroopa suunas liikumisel 2023. aasta detsembris toimuval kohtumisel;
F. arvestades, et EL ja liikmesriigid on koos rahvusvaheliste partnerite ja NATO liitlastega andnud märkimisväärset sõjalist toetust, et aidata Ukrainal kasutada oma õigust kaitsta end Venemaa agressioonisõja eest;
G. arvestades, et Ukraina kestliku taasülesehitamise ja taastamise õnnestumise ning Euroopa-Atlandi kogukonnaga lõimimise jaoks on endiselt oluline, et Venemaa agressioonisõda lõppeks ning et Venemaa ei rikuks ega ohustaks enam kunagi Ukraina suveräänsust, sõltumatust ega territoriaalset terviklikkust ei sõjaliste ega ka hübriidvahendite abil;
1. kinnitab veel kord oma vankumatut solidaarsust Ukraina rahvaga, kes on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest möödunud peaaegu 16 kuu jooksul kogenud talumatul määral inimelude ja kodude kaotusi, tsiviil- ja tööstustaristu, looduse ja põllumajandusmaa ulatuslikku hävimist ning inimkannatusi; arvestades, et ta jätkab võitlust oma õiguse eest vabadusele, isikliku turvalisuse eest, põhivabaduste, demokraatlike ja inimõiguste austamise eest ning oma riigi Euroopa-Atlandi kogukonda lõimimise eest;
2. kordab, et mõistab hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu, ja nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamata, täielikult ja tingimusteta rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, lõpetaks igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas, viiks kõik sõjalised jõud, käsilasväed ja sõjavarustuse kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja, lõpetaks Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise ja vabastaks kõik kinnipeetud ukrainlased;
3. kinnitab oma otsustavust aidata Ukraina rahval säilitada vastupanuvaimu ja usku paremasse tulevikku, kus Ukrainas ja Euroopas valitseb rahu, ükski Ukraina territooriumi osa ei ole Venemaa okupatsiooni all ning ükski Ukraina ega muu riigi kodanik ei tunne end ohustatuna või rünnatuna soovi tõttu elada rahus, turvaliselt ja jõukalt ning Euroopa väärtusi ja põhimõtteid austades;
4. rõhutab siiski vajadust jätkata Ukraina toetamist nii tema enesekaitseõiguse kasutamisel kui ka selliste tingimuste taastamisel, mis võimaldavad Ukraina rahval naasta turvalise ja õitsva majandus- ja ühiskonnaelu juurde, riigisisestel põgenikel ja pagulastel pöörduda tagasi koju ja eelkõige riigi noorematel põlvkondadel arendada isiklikke, haridus- ja ettevõtlusprojekte oma kodumaal Ukrainas;
5. väljendab heameelt ELi võetud kohustuse üle toetada koos rahvusvaheliste partneritega ja tihedas koostöös Ukraina ametivõimudega Ukraina taastamist ja taasülesehitamist, muu hulgas sotsiaalse taristu ülesehitamise, demineerimisel abistamise, tervishoiu ja psühholoogilise abi andmise ning aktiivsesse ühiskonnaellu taasintegreerimise kaudu; väljendab heameelt ELi kavatsuse üle võtta juhtroll, eelkõige asutustevahelise abi koordineerimise platvormi kaudu, milles Ukraina, G7, rahvusvahelised finantsasutused ja teised olulised partnerid kokku leppisid; kutsub komisjoni üles kasutama seoses Ukraina toetusrühmaga saadud eksperditeadmisi ja kogemusi;
6. kutsub komisjoni üles korraldama koos ELi ja Ukraina rahvusvaheliste partneritega veel ühe Ukraina taasülesehitamise ja taastamise protsessile pühendatud kõrgetasemelise konverentsi, mis tugineks 2022. aastal Ukraina taasülesehitamise teemal toimunud Lugano ja Berliini rahvusvaheliste konverentside tulemustele ning aitaks samuti ühendada ülesehitamisprotsessi tihedamalt Ukraina Euroopa integratsiooniprotsessiga;
7. rõhutab vajadust siduda Ukraina taasülesehitamise ja taastamise protsess tihedalt ELiga ühinemisega seotud reformidega, et kasutada ära praeguseid võimalusi ja muuta taasülesehitamine üldiseks moderniseerimiseks, mis hoogustab riigi muutmist tänapäevaseks turumajanduslikuks Euroopa heaoluriigiks ja tulevaseks ELi liikmesriigiks;
8. väljendab veendumust, et Ukraina taasülesehitamise ja taastamise protsess peab kindlalt põhinema sotsiaalse õigluse ja kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse, kestlikkuse ja rohepöörde, kohaliku isevastutuse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetel ning sellega peaksid kaasnema tõhusad mehhanismid selle rakendamise jälgimiseks;
9. kutsub Ukraina ametivõime üles tagama koos rahvusvaheliste rahastajatega kodanikuühiskonna laialdase kaasamise ning pöörama erilist tähelepanu noorte ja haavatavate rühmade vajadustele ja ootustele; väljendab heameelt selle üle, et Ukrainas on suurenenud ühiskondlik osalus, mida hoogustas sõjakogemus, kuid mille puhul tuleks arvesse võtta nii väljakujunenud organisatsioone kui ka näiteks sotsiaalseid liikumisi ja mitteametlikumaid võrgustikke;
10. ergutab Ukraina ametivõime kasutama koos rahvusvaheliste rahastajatega ära oma 2014. aasta detsentraliseerimisreformi saavutusi ning võimestama kohalikke omavalitsusi taasülesehitamis- ja taastamisprotsessis, andes neile muu hulgas olulise rolli ülesehitusprojektide otsustusprotsessides ning jätkates nende suutlikkuse suurendamist, et tugevdada avaliku sektori finantsjuhtimise ja projektijuhtimise suutlikkust; rõhutab lisaks vajadust võtta arvesse riigisiseste põgenike ja pagulaste muresid, vajadusi ja eriteadmisi, kuna nende taasintegreerimine kohalikesse kogukondadesse on väga oluline Ukraina ühiskondliku ja institutsioonilise toimekindluse ja ühtsuse tugevdamiseks;
11. nõuab tungivalt, et Ukraina seaks ELiga ühinemisega seotud reformides esmatähtsaks õigusriigi tugevdamise ning kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse jätkamise, kuna edusammud nendes valdkondades ei määra mitte ainult edenemist Euroopa suunas, vaid ka riigi taasülesehitamise ja taastamise edukuse, kuna tugev õigusriik aitab kaasa protsessi läbipaistvusele ja vastutusele ning parandab investeerimiskliimat;
12. väljendab heameelt 17. mail 2023. aastal Reykjavíkis toimunud Euroopa Nõukogu tippkohtumisel vastu võetud otsuse üle luua Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas tekitatud kahjude register, mis on esimene samm Venemaa agressioonisõja ohvritele mõeldud rahvusvahelise hüvitusmehhanismi suunas; kutsub ülejäänud Euroopa Nõukogu liikmeid, eelkõige ELi liikmesriike Bulgaariat ja Ungarit üles lepinguga võimalikult kiiresti ühinema; kordab sellega seoses üleskutset ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele kiirendada oma tööd, et luua õiguslik alus Venemaa avaliku sektori varade konfiskeerimiseks ja rahastada seeläbi Ukraina taasülesehitamist;
13. kinnitab veel kord solidaarsust Ukrainaga nii sotsiaalses kui ka majanduslikus taastumises ELi eelarvetoetuse kaudu, mis põhineb Euroopa väärtustel ning teatavatel programmidel ja algatustel, nagu „Uus Euroopa Bauhaus“, mis kõik on Ukraina taasülesehitamiseks, sotsiaalse ja majandusliku olukorra taastamiseks ning iseseisva toimetuleku tugevdamiseks keskse tähtsusega;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile.