RESOLUTSIOONI ETTEPANEK VKEde olukorra kohta liidus
10.7.2023 - (2023/2750(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Christian Ehler, Markus Ferber, Jens Gieseke, Markus Pieper, Ivan Štefanec, Henna Virkkunen
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0346/2023
B9‑0346/2023
Euroopa Parlamendi resolutsioon VKEde olukorra kohta liidus
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 3 lõiget 3,
– võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul[2] (hilinenud maksmise direktiiv),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014[3],
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta[4],
– võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas[5],
– võttes arvesse oma 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta[6],
– võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamine“ (COM(2011)0078) ja Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni selle kohta[7],
– võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),
– võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine“ (COM(2013)0122),
– võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),
– võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2023. aasta aruannet „ Aastaaruanne Euroopa VKEde kohta 2022/2023 – VKEde tulemuslikkuse ülevaade 2022/2023“,
– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),
– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),
– võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta teatist „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. septembri 2022. aasta resolutsiooni Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõlla viimise kohta[8],
– võttes arvesse oma 15. veebruari 2022. aasta resolutsiooni riikide maksureformide mõju kohta ELi majandusele[9]
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on meie majanduse selgroog, kuna nad moodustavad 99 % kõigist ELi ettevõtetest, annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele ja annavad üle poole Euroopa SKPst;
B. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 viidatakse ühtsele turule, säästvale arengule ja sotsiaalsele turumajandusele;
C. arvestades, et Euroopa Keskpanga ja komisjoni 2022. aasta oktoobri ühise küsitluse põhjal oli VKEde arvamus üldiste majandusväljavaadete osas negatiivsem kui kunagi varem; arvestades, et seoses ettevõtete juurdepääsuga rahastamisele tõid VKEd esile ka pankade väheneva laenuvalmiduse ja krediidiliinide kättesaadavuse vähenemise;
D. arvestades, et võrreldes ülemaailmsete konkurentidega on tööstuse tegevuskulud Euroopas suured;
E. arvestades, et need kulutused on suures osas tingitud kõrgetest energiahindadest, suurest regulatiivsest koormusest ja suurtest kuludest, sealhulgas maksudest;
F. arvestades, et ainult 17 % VKEdest on oma ettevõttesse edukalt integreerinud digitehnoloogia; arvestades, et tugeva majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks ühtsel turul on digiteerimine otsustava tähtsusega;
G. arvestades, et Euroopa konkurentsivõime jääb teistest arenenud majandustest maha, ohustades Euroopa jõukuse ja heaolu loomise potentsiaali;
H. arvestades, et märkimisväärselt tuleks vähendada regulatiivset koormust, sealhulgas ülereguleerimisest ning liiga keerukatest haldusmenetlustest ja aruandluskohustustest tulenevaid nõuete täitmisega seotud rahalisi ja keerukusega seotud kulusid;
I. arvestades, et enamik uuendusi, millel on põhjendamatute regulatiivsete piirangute ja liikmesriikide vaheliste regulatiivsete erinevuste tõttu raske turule pääseda, on pärit VKEdest;
J. arvestades, et maksukohustuste täitmise kulud on suurte hargmaiste ettevõtjate jaoks hinnanguliselt ligikaudu 2 % tasutud maksudest, samas kui VKEde puhul moodustavad need hinnanguliselt umbes 30 % tasutud maksudest;
K. arvestades, et 65–80 % kõigist Euroopa ettevõtetest on pereettevõtted, mis annavad 60 % kõigist erasektori töökohtadest;
L. arvestades, et kui komisjon kasutaks uute seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel innovatsioonipõhimõtet, parandaks see märkimisväärselt uuenduslike VKEde turutingimusi Euroopas, kuna see edendaks ausat konkurentsi ühtsel turul ja kiirendaks Euroopa kaksiküleminekut;
M. arvestades, et ELi õigusaktides tuleb tagada nõuetekohane tasakaal majanduskasvu, ettevõtluse, kliimamuutustega kohanemise ja ettevõtete tootlikkuse edendamise vahel;
1. kutsub komisjoni üles korraldama üldise hindamise ELi õigusaktide kumulatiivse mõju kohta VKEdele ELis, et teha vajaduse korral ettepanekuid lihtsustamiseks ja tugiraamistiku loomiseks, et EL oleks konkurentsivõime ja majanduskasvu seisukohast VKEde asutamiseks parim koht;
VKEde abipakett
2. jääb ootama väljakuulutatud VKEde abipaketti ja nõuab tungivalt, et komisjon oleks selle koostamisel võimalikult ambitsioonikas;
3. märgib, et hilinenud maksed kujutavad endast VKEde püsimajäämisele jätkuvalt suurt ohtu, eriti praeguses suure inflatsiooni ja suurenenud energiakulude tingimustes; rõhutab, et hinnanguliselt iga neljas pankrot ELis on tingitud sellest, et arveid ei makstud õigeaegselt;
4. on seisukohal, et üle kümne aasta kehtinud hilinenud maksete direktiiv ei ole olnud VKEdele õigeaegse maksmise küsimuse käsitlemisel piisavalt tõhus;
5. tunneb heameelt teate üle, et hilinenud maksete direktiiv vaadatakse läbi, ja kutsub komisjoni üles tagama, et ajakohastatud direktiivis võetaks arvesse VKEde ees seisvaid tohutuid väljakutseid; rõhutab eelkõige, et läbivaadatud direktiiviga tuleks kehtestada tugevamad jõustamismeetmed ning VKEdele tuleks pakkuda tõhusaid vaidluste lahendamise ja vahendamise vahendeid; kutsub lisaks liikmesriike üles määrama vastutava asutuse, kes jälgib nõuete täitmist ja sekkub vajaduse korral VKEde taotlusel;
6. väljendab heameelt selle üle, et komisjoni president teatas oma 2022. aasta kõnes olukorras kohta Euroopa Liidus, et VKEde maksusoodustuste paketti lisatakse ettepanek Euroopas ettevõtlusega tegelemise ühtsete maksueeskirjade kohta pealkirjaga „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT);
7. rõhutab, et Euroopa ettevõtete, eriti VKEde maksukoormus takistab oluliselt nende konkurentsivõimet ja investeerimisstrateegiaid ning mõjutab nende võimet luua majanduskasvu ja töökohti;
8. kordab, et BEFITi algatust peaksid toetama vajalikud poliitilised protsessid, et suurendada poliitilist toetust muutustele, ning et algatusega peaks kaasnema põhjalik mõjuhinnang; rõhutab, et algatus BEFIT annab võimaluse tegeleda maksunõuete täitmise kuludega ja vähendada halduskoormust, tagades samal ajal õiglase ja läbipaistva maksukonkurentsi;
9. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada BEFITi ettepanek 12. septembril 2023, et anda kiire algus uue ja ühtse ELi ettevõtte tulumaksu raamistreeglistiku väljatöötamise protsessile, mis põhineb õiglasel, terviklikul ja tõhusal jaotuspõhimõttel ning ettevõtte tulumaksu ühtsel maksubaasil, mis tagab äriühingutele selguse ja prognoositavuse; rõhutab ühtse kontaktpunkti ideed, mis võimaldaks esitada ühe konsolideeritud maksudeklaratsiooni;
10. märgib, et ettevõtted peavad toime tulema volatiilse ettevõtluskeskkonnaga ja üha suurema hulga ELi maksudirektiividega; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama VKEdele lihtsamad maksueeskirjad ja haldustoe, et vähendada maksukohustuste täitmise koormust; kutsub komisjoni üles andma ettevõtjatele hingamisruumi ja piisavalt aega uute kavandatavate BEFIT-eeskirjade ettevalmistamiseks; avaldab kahetsust, et komisjon ei ole veel võtnud järelmeetmeid oma 2020. aasta teadaande osas ELi maksumaksjate õiguste ja maksukohustuste täitmise parandamiseks vajalike lihtsustatud menetluste kohta;
11. kutsub komisjoni üles tagama, et VKEde erinõuded oleksid täidetud, muutes BEFITi kohustuslikuks ainult suurtele ettevõtetele ja jättes selle vabatahtlikuks VKEdele, eriti nendele, kes ei tegele piiriülese äritegevusega;
12. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse lubada kavandatud BEFITi eeskirjade kohaselt VKEdel, kes tegutsevad piiriüleselt teistes liikmesriikides, tegutseda maksuhalduse all, mida nad kõige paremini tunnevad;
13. rõhutab vajadust vältida liigset bürokraatiat ja ülereguleerimist ning vähendada VKEde regulatiivset koormust absoluutse miinimumini, säilitades samal ajal tarbija-, töötajate-, tervise- ja keskkonnakaitse kõrgeimad standardid;
VKEde parem juurdepääs rahastamisvõimalustele
14. märgib, et praegused majandusprobleemid ja intressimäärade tõus on viinud rangemate tingimuste kehtestamiseni VKEde jaoks, kes püüavad leida juurdepääsu rahastamisele; kutsub komisjoni üles suurendama kapitaliturgude liidu nimel tehtavaid jõupingutusi ja vabastama rahalisi vahendeid Euroopa majanduskasvu jaoks;
15. väljendab heameelt komisjoni töö üle seoses noteerimist käsitleva õigusakti paketiga, mille eesmärk on parandada eelkõige VKEde juurdepääsu aktsiaturgudele, leevendades ettevõtte börsil noteerimisega seotud halduskoormust; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 7. detsembri 2022. aasta ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ[10];
16. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku jaeinvesteerimise strateegia kohta, milles seatakse tarbijate huvid jaeinvesteeringute keskmesse; kutsub kaasseadusandjaid üles tagama, et VKEd näeksid paremaid rahastamisvõimalusi jaeinvestorite suurema osaluse tõttu kapitaliturgudel, mis peaks olema selle strateegia tulemus;
17. Euroopa Parlament tunnistab, et kliimakriis nõuab miljonite ELi VKEde jaoks üleminekut netonullheitele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et muuta kestlik rahastamine VKEde jaoks paremini sobivaks;
18. tuletab meelde, et Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) on uus ja ainulaadne Euroopa rahastamisprogramm, mille eesmärk on pakkuda süvatehnoloogia idufirmadele rahastamise ühtset kontaktpunkti, et võimaldada neil arendada oma innovatsiooni varasest ideest kuni turustatava tooteni ning laiendada oma ettevõtet; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Innovatsiooninõukogu on Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi ettepaneku raames suurendanud eelarveeraldisi ja laiendanud omakapitaliga seotud tegevust;
VKEdele sobivad poliitikavahendid
19. toetab veendunult konkurentsivõime kontrolli kasutuselevõtmist komisjoni poolt uute õigusaktide ettevalmistamise osana; on veendunud, et see kontroll peaks olema kindlalt seotud komisjoni institutsioonilise raamistikuga;
20. nõuab, et kõigi komisjoni esitatud uute ja läbivaadatud õigusaktide suhtes kohaldataks innovatsioonipõhimõtet; tuletab meelde, et innovatsioonipõhimõte eeldab, et komisjon analüüsib uute kavandatavate õigusaktide võimalikku negatiivset mõju innovatsiooni arendamisele ja turule toomisele; rõhutab, et kui tuvastatakse negatiivne mõju, tuleks asjaomasesse seadusandlikusse ettepanekusse lisada erandiklausel, mis käsitleb negatiivset mõju ja tagab, et põhjendamatud regulatiivsed piirangud ei takista innovatsiooni;
21. nõuab põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamist, et stabiliseerida ELi regulatiivne koormus praegusel, kuigi kõrgel tasemel; kutsub komisjoni üles töötama välja parema õigusloome tegevuskava, mille eesmärk on vähendada VKEsid mõjutavat regulatiivset koormust vähemalt 30 %, et vähendada kulusurvet ja edendada konkurentsivõimet;
22. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid selle nimel, et parandada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust;
23. kordab oma üleskutset komisjonile esitada seadusandlik ettepanek Euroopa sotsiaalkindlustuspassi kohta, et hõlbustada tööjõu liikuvust ja parandada sotsiaalkindlustusõiguste digitaalset jõustamist, eesmärgiga anda riiklikele ametiasutustele ja sotsiaalpartneritele reaalajas vahend riiklike ja ELi õigusaktide tõhusaks jõustamiseks, sealhulgas porditavate dokumentide A1 kontrollimine;
24. väljendab heameelt esimese sammuna komisjoni väljakuulutatud jõupingutuste üle ratsionaliseerida ja lihtsustada ettevõtete ja haldusasutuste aruandlusnõudeid, vähendades aruandluskohustusi 25 %; tuletab siiski meelde, et aruandluskohustused moodustavad regulatiivsest koormusest vaid väikese osa ja seetõttu on vaja jõulisemaid meetmeid; on veendunud, et aruandluskohustuste kavandatud vähendamist tuleks kohaldada nii kehtivate kui ka tulevaste õigusaktide suhtes;
25. on veendunud, et EL peaks edendama lihtsaid ja kasutajasõbralikke digivahendeid, et võimaldada VKEdel ELi regulatiivses keskkonnas navigeerida;
26. kutsub komisjoni üles ergutama parimate tavade levitamist ja juurdepääsu täpsetele andmetele, et toetada turvalist edastamist ja järjepidevust, eelkõige pereettevõtete jaoks, kus põlvkondadevaheline järjepidevus on äärmiselt oluline;
27. on veendunud, et EL peab tugevdama põhimõtet „suur suurtes asjades, väike väikestes asjades“, et paremini tagada proportsionaalsust ja subsidiaarsust ning luua VKEde jaoks edukas ettevõtluskeskkond;
VKEdele sobivad mõjuhinnangud
28. nõuab täiustatud põhjalikke mõjuhinnanguid, milles pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, sealhulgas siduvat VKE-testi mõju hindamise etapis, et täielikult hinnata VKEsid käsitlevate seadusandlike ettepanekute majanduslikku mõju, sealhulgas nõuete täitmisega seotud kulusid; juhib tähelepanu sellele, kui olulised on usaldusväärsed mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;
Struktuuri ja menetluste parem korraldus ELi institutsioonides
29. nõuab ühtse aruandlusvahendi loomist, mis ühendaks ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks teabe kogumise (nt rahastamisprogrammide kohta) ja teabe esitamise (aruandluskohustused ja andmete kogumine); nõuab, et kaalutaks ühekordsuse põhimõtet tagamaks, et ettevõtted saaksid esitada andmeid ainult ühel korral ja ajakohastada neid vastavalt vajadusele;
30. nõuab ühtse kontaktpunkti loomist, kus ettevõtted, eelkõige VKEd, saaksid teavet (nt rahastamisprogrammide kohta);
31. nõuab tungivalt, et komisjon nimetaks viivitamata ametisse lubatud VKEde saadiku; on seisukohal, et VKEde esindajal peaks olema keskne koht komisjoni presidendi alluvuses, et võimaldada järelevalvet VKEde küsimuste üle kõigis peadirektoraatides; on veendunud, et VKEde saadiku üks peamisi ülesandeid peaks olema võrdsete võimaluste loomine piiriülesele ettevõtlusele ja ülereguleerimisega tegelemine;
32. on veendunud, et õiguskontrollikomiteed tuleb laiendada ja see peaks suures osas koosnema kuuluma sõltumatutest ekspertidest
Tehnilised probleemid
33. Euroopa Parlament kutsub üles toetama kahekordset üleminekut – dekarboniseerimist ja digitaliseerimist – sest VKEd on ELi majanduse selgroog ja seega Euroopa pikaajalise konkurentsivõime nurgakivi;
34. tuletab meelde vajadust võrdsete digitaalsete tingimuste järele, mis tagaksid koostalitlusvõime ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmetele, mis võimaldaksid VKEdel Euroopa õiglases andmepõhises majanduses jõudsalt areneda;
35. nõuab, et hõlbustataks tehisintellekti kasutuselevõttu, edendades tehisintellekti VKEde liitude loomist strateegilistes väärtusahelates;
°
° °
36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
- [2] ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
- [3] ELT L 153, 3.5.2021, lk 1.
- [4] ELT C 68 E , 7.3.2014, lk 40.
- [5] ELT C 316, 22.9 2017, lk 57.
- [6] ELT C 445, 29.10 2021, lk 2.
- [7] ELT C 377 E , 7.12.2012, lk 102.
- [8] ELT C 125, 5.4 2023, lk 124.
- [9] ELT C 342, 6.9 2022, lk 14.
- [10] COM(2022)0760.