RESOLUTSIOONI ETTEPANEK VKEde olukorra kohta liidus
10.7.2023 - (2023/2750(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Martina Dlabajová
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0346/2023
B9‑0347/2023
Euroopa Parlamendi resolutsioon VKEde olukorra kohta liidus
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (hilinenud maksmise direktiiv)[1],
– võttes arvesse komisjoni presidendi von der Leyeni 14. septembril 2022. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnet olukorrast Euroopa Liidus,
– võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2023. aasta aruannet „ Aastaaruanne Euroopa VKEde kohta 2022/2023“,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu pidanud toime tulema märkimisväärsete probleemide ja raskustega, mis on kaasa toonud häired ülemaailmsetes väärtusahelates ja püsiva inflatsiooni;
B. arvestades, et 2022.–2023. aasta aruandes Euroopa VKEde kohta rõhutati, et inflatsioonimäärad on põhjustanud intressimäärade tõusu, mis omakorda on piiranud juurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisele; arvestades, et samas aruandes esitatud soovituste kohaselt tuleks inflatsiooni negatiivse mõju leevendamise meetmetes keskenduda VKEdele paremate rahastamisvõimaluste pakkumisele; arvestades, et aruandes rõhutati, et oskustööliste nappus on VKEde jaoks takistav tegur kogu ELis;
C. arvestades, et komisjoni president teatas 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et komisjon esitab VKEde toetamise paketi; arvestades, et ta teatas ka, et hilinenud maksmise direktiivi muudetakse, sest ei ole õiglane, et iga neljas pankrot ELis on tingitud arvete tasumisega hilinemisest;
D. arvestades, et Euroopa Parlament kui Euroopa kodanike huvide esindaja tunnistab VKEde olulist rolli majanduskasvu, töökohtade loomise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel;
1. nõuab muudetud hilinenud maksmise direktiivi kiiret vastuvõtmist, et anda VKEdele kindel ja prognoositav õigusraamistik makseviivitustega tegelemiseks nii ettevõtjatevahelistes kui ka ettevõtjate ja riigi vahelistes suhetes ning samas tagada tasakaalustatud lähenemisviis, mis säilitab lepinguvabaduse;
2. toetab VKEde strateegias teada antud hilinenud maksmise jälgimisplatvormi loomist; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks selliste digitaalsete vahendite laialdast kasutamist nagu e-arveldamine ja automatiseeritud makseprotsessid, et suurendada läbipaistvust, turvalisust ja tõhusust;
3. väljendab heameelt noteerimist käsitleva õigusakti paketi avaldamise üle; tunnistab selle potentsiaali hõlbustada VKEde juurdepääsu kapitalile ja võimaldada nende skaleerimist; võtab teadmiseks, et see pakett annab võimaluse süvendada kapitaliturgude liitu ja suurendada investeeringuid VKEdesse kogu ELis; rõhutab vajadust seada kapitaliturgude liidu projekti raames esikohale VKEde rahastamine omakapitali kaudu;
4. nõuab ulatusliku jaeinvesteeringute paketi väljatöötamist, et hõlbustada VKEde juurdepääsu jaeinvestorite rahastamisele;
5. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku rakendamine hõlmaks täielikult VKEsid; kutsub komisjoni üles tagama VKEdele ausa konkurentsi ja hoidma ära ühtse turu moonutusi, mida põhjustavad ajutiselt leebemad riigiabi eeskirjad; palub komisjonil hinnata riigiabi eeskirjade läbivaatamise võimalust, et võimaldada VKEdele suuremat paindlikkust;
6. rõhutab vajadust vaadata läbi VKEde praegune määratlus, et hõlbustada nende juurdepääsu riskikapitalile; peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus ei tehtud ettepanekut programmi „InvestEU“ VKEde komponendi tugevdamiseks;
7. rõhutab, kui oluline on kaasata VKEd rohelise kokkuleppe tööstuskava sihtotstarbelistesse programmidesse ja vahenditesse, eelkõige puhta tehnoloogia arendamisel;
8. nõuab lisastiimuleid, et soodustada VKEde osalemist programmi „Euroopa horisont“ rahastamise projektikonkurssidel, tagades, et Euroopa Innovatsiooninõukogu VKEde samba raames on loodud paindlikkus vahendite kiireks kasutuselevõtuks ja vajaduse korral selle eelarve suurendamiseks;
9. soovitab komisjonil eraldada osa kavandatud Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormist spetsiaalselt VKEdele;
10. nõuab VKEde ekspordikrediidi Euroopa strateegia kiiremat väljatöötamist, et tagada ekspordikrediidi tagatiste järjepidev ja tegelik pakkumine kogu ELis;
11. rõhutab vajadust toetada rahalistes raskustes olevaid ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, pakkudes piisavat rahalist ja mitterahalist toetust pankroti vältimiseks; kutsub liikmesriike üles rakendama ennetava saneerimise direktiivi[2];
12. väljendab muret VKE-testi järjekindlusetu kohaldamise pärast komisjoni mõjuhinnangutes; rõhutab, et kõigi õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel tuleks läbi viia mõjuhinnangud; nõuab testi ajakohastamist kogu õigusloomeprotsessi jooksul; soovitab VKE-testi põhjalikult läbi vaadata, võttes kasutusele asjakohased vahendid VKEde panuse soodustamiseks, mõjuhinnangute korrapäraseks läbivaatamiseks ja VKEde eri suuruskategooriate eristamiseks;
13. nõuab põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ järjepidevat kohaldamist sisearuteludes ja VKEde panuse mehhanismide tugevdamisel, selgitades nõuetekohaselt põhjendatud juhul, miks nende panust arvesse ei võeta; tunnistab VKEde esindajatega konsulteerimise tähtsust ja peab kahetsusväärseks, et vahendite nappus piirab selle kasutamist;
14. nõuab, et komisjonis määrataks ühtne kontaktpunkt, mis annaks VKEdele selgeid suuniseid ja abi; nõuab tungivalt sellise ühtse digivärava loomist, mis toimiks ühtse kontaktpunktina ja koondaks kogu VKEdele mõeldud rahalise ja mitterahalise toetuse, vormid ja teabe;
15. julgustab liikmesriike jagama parimaid tavasid ja töötama riigi tasandil välja täiendavad menetlused, mis oleksid eelkõige kasulikud mikro- ja väikeettevõtjatele;
16. toetab selliste meetmete kehtestamist, millega suurendada VKEde osalemist hangetes, sealhulgas lihtsustatud pakkumismenetlused ja digitaalsete vahendite laialdasem kasutamine piiriülestes hankemenetlustes;
17. nõuab tungivalt, et komisjon järgiks lihtsustamisel julget lähenemisviisi ja kohaldaks õigusaktides põhimõtet „üks sisse, üks välja“; julgustab komisjoni ja liikmesriike ühtlustama menetlusi ja rakendama ühekordsuse põhimõtet ja põhimõtet „vaikimisi digitaalne“, tehes sellega haldusmenetlused VKEdele lihtsamaks;
18. nõuab tungivalt piiriüleseid äritehinguid ja ELi-siseseid investeeringuid takistavate tegurite kiiret kõrvaldamist, et luua kogu majandustegevuse jaoks täielik ühtne turg;
19. rõhutab, kui oluline on kehtestada seadusandlikes ettepanekutes VKEde jaoks lihtsustatud nõuded ja puhverperioodid, et hõlbustada nõuete täitmist; nõuab, et komisjon ja parlament teeksid süstemaatilist koostööd teiseste õigusaktide koostamisel, mis tagaks VKEde vajadustele reageerimise;
20. toetab taaste ja vastupidavuse tulemustabeli väljatöötamist, et luua järelevalvesüsteem, mis võimaldab jälgida VKEsid toetusesaajatena ja võtta vastu reageerivaid lahendusi tekkivatele või ettenägematutele probleemidele; rõhutab, kui oluline on koguda üksikasjalikke andmeid, et hinnata konkreetsete sektorite VKEsid;
21. rõhutab vajadust lisada paketti „Käibemaks digiajastul“ VKEde perspektiiv; nõuab VKEdele kohandatud suuniste väljatöötamist, et toetada nende tagasihoidlikke võimalusi kasutada ühtse turu eeliseid;
22. nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks sihtotstarbelise vahendite kogumi, milles antakse ülevaade liikmesriikidele kättesaadavatest meetmetest ja vahenditest VKEde toetamiseks energiakriisi ajal; ergutab liikmesriike jagama eelkõige seoses eelarvepoliitikaga parimaid tavasid selle kohta, kuidas leevendada inflatsiooni ja väärtusahelate häirete mõju VKEdele;
23. rõhutab, kui oluline on VKEde töötajatele oskuste omandamine, täiend- ja ümberõpe, eelkõige 2023. aastal, mis on oskuste aasta; nõuab tungivalt maksusoodustuste ja maksuvabastuste kohaldamist, et võimaldada VKEdel säilitada kvalifitseeritud töötajaid; rõhutab, et sellised vahendid nagu oskuste pakt, digitaalsed kiirkursused, kestlikkusnõustajate võrgustik ja digitaalse innovatsiooni keskused peaksid seadma esikohale VKEdele tehnilise abi andmise ja nende töötajate koolitamise; nõuab, et Euroopa Sotsiaalfond+, õiglase ülemineku fond ja Euroopa oskuste tegevuskava käsitleksid asjakohaselt VKEde erivajadusi;
24. rõhutab vajadust vähendada halduskoormust ja lihtsustada VKEdele kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajate värbamist, sealhulgas uurida võimalust võimaldada tööstusharul või ettevõtjate ühendustel tegutseda oma VKEdest liikmete nimel sertifitseeritud tööandjatena;
25. nõuab maksusoodustuste ja soodsa poliitika rakendamist, et toetada pereettevõtete edasikandumist ja edendada järgmise põlvkonna ettevõtlusvaimu; nõuab maksejõuetusdirektiivi rakendamise põhjalikku hindamist; soovitab lisada VKEde abipaketti ettevõtete ülemineku edendamise meetmed, näiteks üleeuroopalise ettevõtete ülemineku baromeetri rakendamine;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
- [2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).