RESOLUTSIOONI ETTEPANEK VKEde olukorra kohta liidus
10.7.2023 - (2023/2750(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Alex Agius Saliba, Dan Nica
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0346/2023
B9‑0348/2023
Euroopa Parlamendi resolutsioon VKEde olukorra kohta liidus
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, kestlikule arengule ja sotsiaalsele turumajandusele,
– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul[1] (hilinenud maksmise direktiiv),
– võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 14. septembril 2022. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud 2022. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus,
– võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2023. aasta aruannet, mis käsitleb Euroopa VKEsid 2022.–2023. aastal,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on pidanud toime tulema märkimisväärsete probleemide ja raskustega COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu, mis on mõlemad põhjustanud häireid ülemaailmsetes väärtusahelates ja püsivat inflatsiooni;
B. arvestades, et mikroettevõtjad moodustavad Euroopa VKEdest arvestatava osa ja neil on väga sageli raskusi, et pääseda ligi rahastamisele ning saada teada kõigist Euroopa ja riigi tasandil pakutavatest võimalustest; arvestades, et seda ettevõtjate kategooriat tabas väga rängalt ka COVID-19 kriis ning ilma et see piiraks VKEde kehtivat määratlust, väärib see kategooria suuremat toetust ja väärtustamist;
C. arvestades, et Euroopa VKEsid käsitlevas aastaaruandes 2022.–2023. aasta kohta rõhutati asjaolu, et inflatsioonimäärad põhjustasid intressimäärade tõusu, mis omakorda on piiranud juurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisele; arvestades, et samas aruandes esitatud soovituste kohaselt tuleks inflatsiooni negatiivse mõju leevendamise meetmetes keskenduda VKEdele paremate rahastamisvõimaluste pakkumisele; arvestades, et aruandes rõhutati, et oskustööliste nappus on VKEde jaoks takistav tegur kogu ELis;
D. arvestades, et oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas komisjoni president, et komisjon teeb ettepaneku VKEde abipaketi kohta; arvestades, et ta teatas ka, et hilinenud maksmise direktiiv vaadatakse läbi, sest ei ole õiglane, et iga neljas pankrot ELis oli tingitud arvete hilinenud tasumisest;
E. arvestades, et Euroopa kodanike huve esindav Euroopa Parlament tunnistab VKEde olulist rolli majanduskasvu, töökohtade loomise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel;
1. nõuab läbivaadatud hilinenud maksmise direktiivi kiiret vastuvõtmist, millega antakse VKEdele kindel ja prognoositav õigusraamistik makseviivitustega tegelemiseks nii ettevõtjatevahelistes kui ka ettevõtjate ja riigi vahelistes suhetes ning tagatakse samal ajal tasakaalustatud lähenemisviis, mis säilitab lepinguvabaduse;
2. toetab VKEde strateegias teada antud hilinenud maksmise jälgimisplatvormi loomist; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks selliste digitaalsete vahendite nagu e-arveldamise ja automatiseeritud makseprotsesside laialdast kasutamist, et suurendada läbipaistvust, turvalisust ja tõhusust;
3. väljendab heameelt noteerimist käsitleva õigusakti paketi avaldamise üle; tunnistab selle potentsiaali hõlbustada VKEde juurdepääsu kapitalile ja võimaldada nende skaleerimist; tunnistab võimalust tihendada kapitaliturgude liitu, et suurendada kogu ELis investeeringuid VKEdesse, ning rõhutab vajadust seada kapitaliturgude liidu projekti raames esikohale VKEde omakapitali kaudu rahastamine;
4. võtab teadmiseks, et komisjon võttis vastu jaeinvesteeringute paketi, mis võib hõlbustada VKEde juurdepääsu jaeinvestorite rahastamisele;
5. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku rakendamine hõlmaks täielikult VKEsid; kutsub komisjoni üles tagama VKEdele ausa konkurentsi ja hoidma ära ühtse turu moonutusi, mida põhjustavad ajutiselt leebemad riigiabi eeskirjad; palub komisjonil hinnata riigiabi eeskirjade võimalikku läbivaatamist, et hinnata, kuidas kaitstakse VKEde huve;
6. rõhutab vajadust hõlbustada VKEde juurdepääsu riskikapitalile; peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus ei ole tehtud ettepanekut programmi „InvestEU“ VKEde komponendi tugevdamiseks;
7. rõhutab, kui oluline on kaasata VKEd rohelise kokkuleppe tööstuskava sihtotstarbelistesse programmidesse ja vahenditesse, eelkõige netonulltehnoloogia arendamisel;
8. nõuab lisastiimuleid, et soodustada VKEde osalemist programmi „Euroopa horisont“ rahastamise projektikonkurssidel, tagades, et Euroopa Innovatsiooninõukogu VKEde samba raames on loodud paindlikkus vahendite kiireks kasutuselevõtuks ja vajaduse korral selle eelarve suurendamiseks;
9. julgustab komisjoni eraldama osa kavandatud Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormist spetsiaalselt VKEdele;
10. kordab, kui oluline on suunata investeeringud VKEdele, et aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele;
11. nõuab VKEdele ettenähtud ekspordikrediidi Euroopa strateegia väljatöötamise kiirendamist, et tagada ekspordikrediidi tagatiste järjepidev ja tegelik pakkumine kogu ELis;
12. rõhutab vajadust toetada rahalistes raskustes olevaid ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, pakkudes piisavat rahalist ja mitterahalist toetust pankroti vältimiseks; kutsub liikmesriike üles rakendama ennetava saneerimise direktiivi[2];
13. väljendab muret VKE-testi ebajärjepideva kohaldamise pärast komisjoni mõjuhinnangutes; rõhutab, et mõju hindamine tuleks teha enne ja pärast kõigi õigusaktide eelnõude koostamist; nõuab testi ajakohastamist kogu õigusloomeprotsessi jooksul; soovitab VKE-testi põhjalikult läbi vaadata, võttes kasutusele asjakohased vahendid VKEde panuse soodustamiseks, mõjuhinnangute korrapäraseks läbivaatamiseks ja VKEde eri suuruskategooriate vahel vahe tegemiseks;
14. nõuab põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ järjepidevat kohaldamist sisearuteludes ja VKEde panuse mehhanismide tugevdamist, selgitades, miks nende panust nõuetekohaselt põhjendatud juhul arvesse ei võeta; tunnistab VKEde esindajatega konsulteerimise tähtsust ja peab kahetsusväärseks, et vahendite nappus piirab selle kasutamist;
15. nõuab, et komisjonis määrataks ühtne kontaktpunkt, mis annaks VKEdele selgeid suuniseid ja abi; nõuab tungivalt sellise ühtse digivärava loomist, mis toimiks ühtse kontaktpunktina ja koondaks kogu VKEdele mõeldud asjakohase rahalise ja mitterahalise toetuse, vormid ja teabe;
16. julgustab liikmesriike jagama parimaid tavasid ja töötama riigi tasandil välja täiendavad menetlused, mis oleks eelkõige kasulikud mikro- ja väikeettevõtjatele;
17. toetab selliste meetmete kehtestamist, millega suurendada VKEde osalemist hangetes, sealhulgas lihtsustatud pakkumismenetlused ja digitaalsete vahendite laialdasem kasutamine piiriülestes hankemenetlustes;
18. nõuab tungivalt, et komisjon järgiks lihtsustamisel julget lähenemisviisi ja kohaldaks õigusaktides põhimõtet „üks sisse, üks välja“; julgustab komisjoni ja liikmesriike ühtlustama menetlusi ja rakendama ühekordsuse põhimõtet ja põhimõtet „vaikimisi digitaalne“, tehes sellega haldusmenetlused VKEdele lihtsamaks;
19. nõuab piiriüleseid äritehinguid ja ELi-siseseid investeeringuid takistavate tegurite kiiret kõrvaldamist, et luua kogu majandustegevuse jaoks täielik ühtne turg;
20. rõhutab, kui oluline on kehtestada seadusandlikes ettepanekutes VKEde jaoks lihtsustatud nõuded ja puhverperioodid, et hõlbustada nõuete täitmist; nõuab, et komisjon ja Euroopa Parlament teeksid teiseste õigusaktide koostamisel süstemaatilist koostööd, mis tagaks VKEde vajadustele reageerimise;
21. rõhutab vajadust lisada paketti „Käibemaks digiajastul“ VKEde perspektiiv; nõuab VKEdele kohandatud suuniste väljatöötamist, et toetada nende tagasihoidlikke võimalusi kasutada ühtse turu eeliseid;
22. nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks VKEdele suunatud vahendite kogumi, milles antakse ülevaade liikmesriikidele kättesaadavatest meetmetest ja vahenditest VKEde toetamiseks energiakriisi ajal; julgustab liikmesriike jagama eelkõige seoses eelarvepoliitikaga parimaid tavasid selle kohta, kuidas leevendada mõju, mida avaldavad inflatsioon ja väärtusahelate häired VKEdele;
23. rõhutab, kui oluline on VKEde töötajate jaoks oskuste omandamine, täiendõpe ja ümberõpe, eelkõige 2023. aastal, mis on oskuste aasta; nõuab tungivalt maksusoodustuste ja maksuvabastuste kohaldamist, et võimaldada VKEdel säilitada kvalifitseeritud töötajaid; rõhutab, et sellised algatused nagu oskuste pakt, digitaalsed kiirkursused, kestlikkusnõustajate võrgustik ja digitaalse innovatsiooni keskused peaksid seadma esmatähtsaks VKEdele tehnilise abi andmise ja nende töötajate koolitamise; nõuab, et Euroopa Sotsiaalfond+, õiglase ülemineku fond ja Euroopa oskuste tegevuskava käsitleksid asjakohaselt VKEde erivajadusi; on arvamusel, et digikirjaoskus, hangetealane pädevus, finantsharidus ja tarneahela juhtimise oskused on VKEde konkurentsivõime suurendamiseks hädavajalikud;
24. tuletab meelde, kui tähtis on sotsiaaldialoogi edendamine VKEde poliitika kujundamisel ja rakendamisel kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;
25. peab kahetsusväärseks, et seoses naiste juhitud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega püsib endiselt sooline erinevus ettevõtluses ja rahastamisele juurdepääsul; väljendab heameelt sooteadliku rahastamise algatuse üle; kutsub komisjoni üles hindama tegureid, mis endiselt takistavad naistel oma ettevõtlusvõimaluste täielikku rakendamist, ning edendama parimate tavade vahetamist seoses naiste oskuste täiendamise ja enesekindluse suurendamisega selles valdkonnas;
26. rõhutab vajadust vähendada halduskoormust ja lihtsustada VKEdele kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajate värbamist, sealhulgas uurida võimalust võimaldada tööstusharul või ettevõtjate ühendustel tegutseda oma VKEdest liikmete nimel sertifitseeritud tööandjatena;
27. taunib asjaolu, et hargmaistele ettevõtjatele kehtiv tegelik maksumäär on tavaliselt palju madalam kui VKEdel[3]; on veendunud, et nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus[4] aitab praegust vahet vähendada; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku agressiivse maksuplaneerimise määratlemiseks ja selle kasutamise piiramiseks, et parandada maksukohustuste osas võrdseid tingimusi hargmaiste ettevõtjate ja VKEde vahel;
28. rõhutab, et VKEd sõltuvad klientidele juurdepääsul suurtest internetiplatvormidest; märgib, et neid suuri internetiplatvorme tuuakse pidevalt esile seetõttu, et nende tegelik maksumäär on madal[5]; rõhutab, et tavalised VKEd tegutsevad e-kaubanduses ebavõrdsetel tingimustel, eelkõige suuremate kulude ja nende tööaegade suure erinevuse tõttu; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas edendada e-kaubanduse õiglasemat maksustamist, mis võimaldaks VKEde jaoks ausamat konkurentsi;
29. nõuab tungivalt saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi rakendamise põhjalikku hindamist; julgustab lisama VKEde abipaketti ettevõtete ülemineku edendamise meetmed, näiteks üleeuroopalise ettevõtete ülemineku baromeetri rakendamine;
30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
- [2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).
- [3] Laurent Bach, Antoine Bozio ja Clément Malgouyres, „L’hétérogénéité des taux d’imposition implicites des profits en France: constats et facteurs explicatifs“, Institut des Politiques Publiques, aruanne nr 21, 2019.
- [4] ELT L 328, 22.12.2022, lk 1.
- [5] Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147).