RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Mägi-Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvaid ähvardusi Armeenia vastu

2.10.2023 - (2023/2879(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Jean‑Lin Lacapelle
fraktsiooni ID nimel

B9‑0399/2023

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Mägi-Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvaid ähvardusi Armeenia vastu

(2023/2879(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma 15. märtsi 2023. aasta resolutsiooni ELi ja Aserbaidžaani suhete kohta[1],

– võttes arvesse oma 15. märtsi 2023. aasta resolutsiooni ELi ja Armeenia suhete kohta[2],

– võttes arvesse oma teisi resolutsioone Aserbaidžaani kohta, eelkõige inimõiguste olukorda ja õigusriigi põhimõtet käsitlevaid resolutsioone,

– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta avaldusi olukorra kohta Mägi-Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvaid ähvardusi Armeenia vastu,

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 27. septembril 2020 jätkas Aserbaidžaan vaenutegevust Mägi-Karabahhi piirkonnas, mille tagajärjel hukkus vähemalt 140 tsiviilisikut ja ümber asustati 75 000 inimest;

B. arvestades, et Aserbaidžaan ründas 19. septembril 2023 uuesti vaidlusalust Mägi-Karabahhi piirkonda, mille tulemusel tapeti vähemalt 400 inimest;

C. arvestades, et omavoliliselt väljakuulutatud nn Artsahhi vabariigi ametivõimud on tegelikult võimu üle andnud; arvestades, et kõik Artsahhi poliitilised institutsioonid saadetakse laiali 1. jaanuaril 2024;

D. arvestades, et pärast rünnakut oli Armeenia ametivõimude andmetel 28. septembriks Armeeniasse põgenenud umbes 65 000 Mägi-Karabahhi armeenlast, mis moodustab rohkem kui kolmandiku piirkonna elanikkonnast;

E. arvestades, et Aserbaidžaan on alates 2022. aasta detsembrist blokeerinud Laçıni koridori, põhjustades sellega Mägi-Karabahhi piirkonnas humanitaarkriisi;

F. arvestades, et alates 2020. aastast on Aserbaidžaan hävitanud hiljuti vallutatud aladel Armeenia ja kristlikke ajaloolisi mälestisi, millel on ülemaailmne tähtsus;

G. arvestades, et komisjon allkirjastas 2022. aasta juulis ELi ja Aserbaidžaani vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi strateegilise partnerluse kohta energeetika valdkonnas, et kahekordistada 2027. aastaks Aserbaidžaani maagaasi importi ELi;

1. mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani poolt 19. septembril 2023 Mägi-Karabahhi vaidlusalusel territooriumil toimepandud rünnaku, mille ettekäändena kasutati väidet, et tegemist on terrorismivastase operatsiooniga;

2. tuletab meelde, et see rünnak järgnes nn keskkonnaaktivistide blokaadile Laçıni koridoris alates 2022. aasta detsembrist, mis on põhjustanud Mägi-Karabahhis humanitaarkriisi;

3. on sügavalt mures Armeenia ja kristliku kultuuripärandi saatuse pärast Mägi-Karabahhi piirkonnas; rõhutab, et Armeenia ja kristlikud kultuurimälestised on hävitatud territooriumidel, mille Aserbaidžaan 2020. aastal üle võttis; tunneb muret selle pärast, et armeenlased lahkuvad piirkonnast massiliselt ning nende kultuuripärand jäetakse maha või hävitatakse;

4. väljendab mures selle pärast, et Mägi-Karabahhi armeenlaste massiline väljaränne Armeeniasse ja jätkuv poliitiline kriis Armeenias raskendab tugevalt Armeenia sotsiaal-majanduslikku olukorda, mis võib isegi viia riigi destabiliseerimiseni; tuletab meelde vajadust Lõuna-Kaukaasia piirkonna stabiilsuse järele;

5. nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan lõpetaks kõik vägivallaaktid ja väldiks igasuguse edasise jõu kasutamist Karabahhi piirkonna armeenlaste vastu;

6. märgib, et paljud piirkonna riigid on järginud oma huve, aidates sellega kaasa praegusele murettekitavale olukorrale ja destabiliseerides piirkonda veelgi; juhib tähelepanu Türgi ja teiste riikide rollile ning nende osalemisele 2020. aasta rünnakus ja sõjas;

7. rõhutab, et Ankara andis Bakuule 2020. aasta rünnakuks tõhusat sõjalist toetust, sealhulgas lähetades Süüria islamiste Əliyevi eest võitlema, toetades samal ajal Aserbaidžaani viimase sõjalise operatsiooni eesmärke; märgib sellega seoses, et Erdoğan läks Aserbaidžaani kohe pärast viimast rünnakut, mis näitas Türgi ambitsioone Lõuna-Kaukaasias ja on seega vastuolus ELi liikmesriikide geopoliitiliste huvidega;

8. võtab vähese üllatusega teadmiseks ELi ja rahvusvahelise üldsuse pehme hoiaku Aserbaidžaani ja selle tegevuse suhtes; rõhutab asjaolu, et 2022. aasta vastastikuse mõistmise memorandum ELi ja Aserbaidžaani vahel allkirjastati pärast 2020. aasta sõda, mida juhtis Aserbaidžaan, mis hõlmas piinamist, armeenlaste tagakiusamist ning Armeenia ja kristlike kultuuriobjektide hävitamist;

9. nõuab, et EL lõpetaks Aserbaidžaani rahastamise, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Armeenia Vabariigi valitsusele ja rahvuskogule ning Aserbaidžaani valitsusele ja rahvusassambleele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, Euroopa Liidu eriesindajale Lõuna-Kaukaasias, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0082.
• [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0081.