Resolutsiooni ettepanek - B9-0462/2023Resolutsiooni ettepanek
B9-0462/2023
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Lapsed esikohal – lastegarantii tugevdamine kaks aastat pärast selle kasutuselevõttu

16.11.2023 - (2023/2811(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Dragoş Pîslaru
tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel
 


Menetlus : 2023/2811(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0462/2023
Esitatud tekstid :
B9-0462/2023
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0462/2023

Euroopa Parlamendi resolutsioon teemal „Lapsed esikohal – lastegarantii tugevdamine kaks aastat pärast selle kasutuselevõttu“

(2023/2811(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis võeti vastu New Yorgis 20. novembril 1989,

– võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“[1],

– võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta[2], milles kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele lastegarantii, pöörates erilist tähelepanu vaesuses elavatele lastele ja neile teenuste kättesaadavaks tegemisele,

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 1., 3., 11., 16. ja 19. põhimõtet,

– võttes arvesse nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitust kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta[3],

– võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatist „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021)0142),

– võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta[4],

– võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii[5],

– võttes arvesse oma XXX resolutsiooni laste ja nende perede ebavõrdsuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamise kohta kriisi ajal,

– võttes arvesse Porto sotsiaaltippkohtumist ja sotsiaalset eesmärki vähendada 2030. aastaks vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra,

– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2021. aasta avaldust ülemaailmse laste päeva kohta, mis tähistab lapse õiguste deklaratsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 20. novembril 1959,

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et laste ja nende perekondade sotsiaal-majanduslik olukord Euroopas on COVID-19 pandeemia tõttu halvenenud seoses tervise ja pikaajalise sotsiaalse mõjuga laste heaolule, mis on suurendanud ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust ning süvendanud olemasolevaid probleeme, eelkõige haavatavas olukorras olevate laste ja perekondade jaoks; arvestades, et hädaolukorra ohjamiseks võetud liikumispiirangute, igapäevaelu rutiini ja ühiskondlike suhete katkemise, koolide sulgemise, koduvägivalla, väärkohtlemise ja hooletussejätmise vastaste süsteemide vähenenud suutlikkuse, põhiliste sotsiaalteenuste katkemise, vajalike seadmete puudumise, interneti leviulatuse või isegi elektri puudumise tõttu e-haridusele juurdepääsu puudumise tõttu aitas COVID-19 pandeemia kaasa vaimse tervise probleemidele, hariduslünkadele ja koolist väljalangemise määra suurenemisele ning laste vastu suunatud vägivalla ja väärkohtlemise suurenemisele; arvestades, et laste ja nende perekondade sotsiaal-majanduslik olukord on veelgi halvenenud Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, millel on olnud laastav mõju mitte ainult miljonitele sõja eest põgenevatele pagulastest lastele ja nende peredele, vaid ka kogu ELi elanikkonnale, sest elukallidus, energiahinnad, inflatsioon, ebavõrdsuse kasv, põhiteenuste kättesaadavus ning tervisliku toidu ja ravimite taskukohasus on suurenenud, kusjuures rohkem lapsi ja noori surutakse vaesusesse;

B. arvestades, et abivajavate laste ja nende perekondade tõhus juurdepääs põhi- ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tõhus ja tasuta juurdepääs kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule ning tervishoiule, samuti haridus- ja koolipõhistele tegevustele, vähemalt üks tervislik söök igal koolipäeval, tõhus juurdepääs korralikule eluasemele ja tervislikule toitumisele mängib olulist rolli põlvkondadevahelise ebasoodsa olukorra edasikandumise lõpetamisel ning laste ja nende perekondade vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest väljaaitamisel; arvestades, et see on oluline võitlemiseks vaesuse ja haavatavusega, mis on keerukas ja mitmetahuline nähtus;

C. arvestades, et investeerimine laste varajasse lapsepõlve on väga oluline laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel; arvestades, et nende tervisliku kasvu, arengu ja heaolu eest hoolitsemise tagamine loob varakult tugeva aluse, millest saavad kasu nii üksikisikud kui ka ühiskond; arvestades, et investeerimine nooremasse põlvkonda aitab kaasa ühiskonna kui terviku jõukusele, kuna see võib tuua algsest investeeringust vähemalt neli korda suurema investeeringutasuvuse[6]; arvestades, et mitu liikmesriiki on eraldanud rohkem kui 5 % oma Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahenditest laste vaesuse vastu võitlemiseks ning 23 liikmesriiki on seni kavandanud selle probleemi lahendamiseks ESF+ toetusest kokku 8,9 miljardit eurot; arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole üldse eraldanud ESF+ vahendeid laste vaesuse vastu võitlemiseks ning teised on eraldanud vähem kui 5 % oma ESF+ programmidest; arvestades, et ESF+ kavade rakendamine on viibinud, mis omakorda lükkab edasi reformid, mis tuleb ellu viia lastegarantii riiklike tegevuskavade raames ja mida rahastatakse ESF+-ist; arvestades, et ESF+ vahenditest üksi ei piisa laste vaesuse probleemi lahendamiseks ELis ning seetõttu on Euroopa lastegarantii rahastamise märkimisväärne suurendamine äärmiselt oluline; arvestades, et laste vaesus on Euroopa probleem, mis mõjutab kõiki liikmesriike ning sellega tuleb tegeleda kõigis liikmesriikides ambitsioonikate Euroopa ja riiklike vahenditega; arvestades, et taasterahastu „NextGenerationEU“, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu raames liikmesriikide poolt vastu võetud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade järgmise põlvkonna samba poliitika pakub ainulaadset võimalust märkimisväärseteks investeeringuteks ning reformideks, mille eesmärk on parandada alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ning kaasavust; arvestades, et nende meetmete rakendamist liikmesriikides tuleks tähelepanelikult jälgida, need tuleks kavandada ja ellu viia koostoimes olemasolevate riiklike ja Euroopa programmidega kõnealuses valdkonnas, eelkõige Euroopa lastegarantii, ESF+-i ning teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

D. arvestades, et 2021. aastal oli ELis asendushoolduses 758 018 last; arvestades, et pandeemia avaldas eriti suurt mõju asendushooldusel olevatele lastele sest mõne riigi valitsused reageerisid COVID-19 kriisile nii, et vähendasid hoolekandeasutuste teenuseid või lõpetasid need, mis tähendas laste kiiret ja sageli ettevalmistamata tagasipöördumist oma bioloogilistesse perekondadesse, sageli ilma, et oleks käsitletud nende algse hooldusele paigutamise aluseks olevaid tingimusi; arvestades, et vaesuses elavad perekonnad võivad sattuda olukorda, kus lapsevanemad ei suuda enam laste eest piisavalt hoolitseda, mis võib kaasa tuua perekonna lahutamise ja laste sattumise asendushooldusesse; arvestades, et liikumispiirangud COVID-19 pandeemia ajal süvendasid paljusid tegureid, mis viisid perekondade lahutamiseni, mille tagajärjeks oli sageli vaesus, väärkohtlemine, hooletusse jätmine, haigused ja surm; arvestades, et vanemliku hoolitsuseta või vanemliku hoolitsuse kaotamise ohus olevate laste arv tõenäoliselt suureneb, sest praegused kriisid avaldavad pikaajalist sotsiaal-majanduslikku mõju perede võimele pakkuda hoolitsust; arvestades, et lastegarantii võib aidata kaasa kõigi laste hoolekandeasutustest üleviimisele pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele, kuna see käsitleb omavahel seotud tegureid, mis viivad laste hoolekandeasutustesse paigutamiseni, ning et sihtgrupina peetakse esmatähtsaks asendushoolduses olevaid lapsi;

E. arvestades, et laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on kogu ELis endiselt otsustava tähtsusega probleem: peaaegu iga neljandat last ähvardab endiselt vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht, ulatudes rohkem kui 40 %-st mõnes riigis 11 %-ni teistes[7] või isegi liikmesriikide piirkondades[8], samuti on mitme samaaegse kriisi tõttu ELis ja kogu maailmas paljudes riikides olukord halvenemas;

F. arvestades, et paljud lapsed on haavatavas olukorras – mitte ainult vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavad lapsed, vaid ka puuetega lapsed, vaimse tervise probleemidega lapsed, vähemuse või etnilise taustaga lapsed, üksikvanemaga perekonnas elavad lapsed, hoolekandeasutuses elavad lapsed, ilma vanemliku hoolitsuseta lapsed, rändajate ja pagulaste lapsed, kodutud lapsed, väga halbades tingimustes elavad lapsed jne; arvestades, et laste vaimse tervise probleemid on muutumas üha olulisemaks probleemiks, kusjuures kõige levinumad häired on ärevus ja depressioon; arvestades, et laste elu parandamine lühikeses perspektiivis ja neile eduka tuleviku loomine pikas perspektiivis nõuab struktuurseid muutusi ja uuenduslikke lahendusi poliitika elluviimisel ning valdkondade ülest lähenemisviisi ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

G. arvestades, et Euroopa lastegarantii on kvaliteetne ja uuenduslik poliitikavahend, mis võib oluliselt parandada miljonite laste igapäevaelu ELis mitmes aspektis; arvestades, et teha tuleb veel palju rohkem, et ellu viia terviklikum valdkondade ülene lähenemisviis laste haavatavuse ohu vähendamiseks ning kõrvaldada poliitilised, haldus- ja finantstõkked ja tagada selle tegelik rakendamine;

 

H. arvestades, et Euroopa lastegarantii on kvaliteetne ja uuenduslik poliitikavahend, mis võib oluliselt parandada miljonite laste igapäevaelu ELis mitmes aspektis; arvestades, et eesmärk on ennetada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et muuta Euroopa lastegarantii tegelikkuseks, rakendades täielikult nõukogu soovitust, riiklikud tegevuskavad ning kõik muud Euroopa ja riiklikud programmid, mis aitavad kaasa selle põhiteenuste osutamisele; arvestades, et teha tuleb veel palju rohkem, et ellu viia terviklikum ja valdkondade ülene lähenemisviis laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamiseks ning kõrvaldada kõik poliitilised, haldus- ja finantstõkked, jälgida ja hinnata riiklikke tegevuskavasid ning tagada sel moel lastegarantii tegelik ja tõhus rakendamine;

I. arvestades, et 20 kuud pärast algset tähtaega 2022. aasta märtsis on ainult 25 liikmesriiki võtnud vastu oma lastegarantii riiklikud tegevuskavad, milles keskendutakse asjaomases nõukogu soovituses määratletud peamistele valdkondadele; arvestades, et esitatud kavad erinevad oluliselt oma juhtimismeetodite, kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade teavitustegevuse ja sihtstrateegiate, edusammude seiresüsteemide, kavandatud meetmete kronoloogia ja nende meetmete tõhusaks rakendamiseks kavandatud eelarvete osas; arvestades, et mitmed kavad näivad olevat üldised ja pealiskaudsed dokumendid, milles poliitikakujundajad on üksnes loetlenud juba kehtestatud või kavandatud meetmed; arvestades, et üldiselt ei pöörata riiklikes tegevuskavades tähelepanu eelkõige haavatavatele perekondadele, nagu üksikvanemaga perekonnad, väikese sissetulekuga pered ja suurpered, kellel on lisaraskusi;

J. arvestades, et mõnes riigis on riiklike tegevuskavade koostamisel vaadatud läbi ka kehtivaid õigusakte, näiteks deinstitutsionaliseerimist või alusharidusele ja lapsehoiu teenustele juurdepääsu käsitlevates valdkondades; arvestades, et mitte kõigis riiklikes tegevuskavades ei ole ette nähtud uusi meetmeid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks või ei ole seal konkreetset eelarvet, ajakava või järelevalvemehhanismi;

K. arvestades, et riiklikud tegevuskavad on muutuvad dokumendid ning neid tuleks järjepidevalt läbi vaadata ja ajakohastada, tagades samas, et nendes järgitakse integreeritud ja mitmemõõtmelist lähenemisviisi ning need tuginevad vahetult riiklikule, piirkondlikule ja kohalikule kontekstile;

L. arvestades, et laste vaesusel on tugev territoriaalne mõõde ning koostöö piirkondlike ja kohalike omavalitsustega ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes aitavad lapsi ja perekondi, aitab saavutada laste ja nende perekondade jaoks tõhusamaid ja kestlikumaid tulemusi; arvestades, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata linna- ja maapiirkondade vahelisele lõhele ning tõendite kogumisele piirkondlikul tasandil[9];

M. arvestades, et mõned riigid ei ole oma riiklike tegevuskavade koostamisel taganud läbipaistvust ega konsulteerinud laste, perekondade, alushariduse ja lapsehoiu töötajate ning teenuseosutajatega ja neid esindavate organisatsioonidega ega kodanikuühiskonna organisatsioonidega; arvestades, et tehnilisest abist ja sidusrühmade koostööst kasu saanud riigid on välja töötanud parema kvaliteediga riiklikud tegevuskavad ja sihtmeetmed, et tagada mõnedele kõige ebasoodsamas olukorras olevate lasterühmadele tõhus juurdepääs põhiteenustele;

N. arvestades, et mitme riigi ametiasutused ei tegele selle teemaga järjepidevalt ja pühendunult ega kaasa eri ministeeriume ja ameteid ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, samuti on probleemiks personalipuudus; arvestades, et rakendamisprotsessi ja vastutavate ministeeriumide töö koordineerimise eest vastutavad riiklikud koordinaatorid;

O. arvestades, et laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta ei koguta ikka veel põhjalikke ja disagregeeritud andmeid; arvestades, et mõnedel riikidel on raske välja töötada ja rakendada oma riiklike tegevuskavade järelevalveraamistikku koos näitajatega, mis kajastavad toetusesaajate edusamme ja tulemusi, ning töötada välja ja rakendada eelarvestatud tegevuskava, et pidevalt parandada selliste andmete kättesaadavust, kvaliteeti, võrreldavust ja juhtimist, mis on vajalikud, et anda aru rakendamise edenemisest ning põhiteenustele juurdepääsust riiklikul ja piirkondlikul tasandil; arvestades, et standardsete andmekogumissuuniste puudumine takistab Euroopa lastegarantii rakendamise tõhusat järelevalvet; arvestades, et piirkondliku ja kohaliku tasandi organisatsioonide juurdepääs teabele takistab jätkuvalt Euroopa lastegarantii ühtlustatud rakendamist;

Euroopa lastegarantii ja riiklike tegevuskavade rakendamise järelevalve ja hindamine

1. nõuab, et ülejäänud liikmesriigid (Austria ja Läti) võtaksid kiiresti vastu lastegarantii riiklikud tegevuskavad;

2. kutsub liikmesriike üles tagama oma riiklike tegevuskavade täieliku rakendamise ning võtma nende läbivaatamisel arvesse praeguseid arenguid ja konkreetseid olukordi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid veelgi ambitsioonikamaid eesmärke laste vaesuse vastu võitlemiseks, võttes sihtmeetmeid, et tagada juurdepääs põhiteenustele kõigile lastele alates nende esimestest eluaastatest, eelkõige kõige enam puudust kannatavatele lastele, nagu sõja tõttu ümberasustatud lastele, sealhulgas Ukrainast pärit lastele, kodututele või väga halbades tingimustes elavatele lastele, puuetega või vaimse tervise probleemidega lastele, rändajatele või etnilise taustaga lastele, eelkõige neile, kes on pärit roma kogukonnast; rõhutab, et vastu võetud riiklikud tegevuskavad on üksteisest väga erinevad, ohustades lastegarantii üldeesmärki, milleks on toetada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ELis; peab eriti kahetsusväärseks, et mitmetes riiklikes tegevuskavades puuduvad mõõdetavad eesmärgid ja konkreetsed sihid, mis tekitab tõsist muret tõhusalt kehtestatud meetmete kvaliteedi pärast;

3. kutsub liikmesriike üles oma riiklike tegevuskavade jaoks välja töötama andmete kogumise, järelevalve ja hindamise riiklikku raamistikku, mis hõlmaks osalusuuringuid ning koguma riiklikul ja piirkondlikul tasandil disagregeeritud andmeid, et kavandada tõenduspõhist poliitikat, jälgida kvantitatiivseid ning tegelikke kvalitatiivseid edusamme kohapeal, teha paremini kindlaks head tavad ja võimalikud puudused riiklikes tegevuskavades, tuvastada paremini võimalikud lüngad lapsehoiu ning noortepoliitika vahel, samuti kehtestada ühised kvaliteedinäitajad iga Euroopa lastegarantiis kindlaks määratud sihtrühma jaoks, sealhulgas alla kolmeaastaste laste jaoks;

4. toonitab, et liikmesriikidelt on laste vaesuse ja põhiteenustele juurdepääsu kohta vaja saada põhjalikke ja disagregeeritud andmeid; rõhutab, et Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitsekomitee näitajate alatöörühma poolt valitud laste vaesuse jälgimise näitajad peavad võimaldama luua otsesema seose Euroopa lastegarantii ja sotsiaalnäitajate tulemustabeli vahel; kutsub komisjoni üles töötama koos Eurofoundi ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega välja ühised suunised liikmesriikide kõigi sihtrühmade laste kohta andmete kogumiseks ja aruandluse esitamiseks; kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid andmete kogumise ja poliitika jälgimise meetodite kohta ning looma laste vaesuse vaatluskeskusi, et koguda riiklikul tasandil sihtrühmade lõikes disagregeeritud ja rahvusvaheliselt võrreldavaid kvaliteetseid andmeid, teha kindlaks poliitikalüngad ning paremini käsitleda laste vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja läbipõimunud diskrimineerimise mitmemõõtmelisi probleeme; rõhutab vajadust parandada andmete kogumist hoolekandeasutustes elavate laste kohta, millega kaasnevad tähtajalised eesmärgid laste väljaviimiseks hoolekandeasutustest ning nende suunamiseks perekondadesse ja kogukondadesse;

5. rõhutab 2022. aasta aprillis parlamendis loodud lastegarantii poliitikaülese töörühma üleskutset, et komisjon ja riiklikud ametiasutused jälgiksid riiklike tegevuskavade rakendamist ning looksid tugeva ja universaalse ELi tasandi järelevalve- ja hindamisraamistiku ning selle hindamismetoodika ning tagaksid kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tegeliku osalemise riiklike tegevuskavade ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises; palub olemasolevatel platvormidel, nagu näiteks riiklikul tasandil kooskõlas määrusega (EL) 2021/1060[10] (millega kehtestatakse ühissätted) loodud seirekomisjonidel tagada kõigi partnerite, sealhulgas haavatavate laste abistamise kodanikuühiskonna organisatsioonide sisuline osalemine programmide rakendamise ja hindamise ajal;

6. kordab oma üleskutset komisjonile luua läbipaistev ja avalikult juurdepääsetav kogu ELi hõlmav järelevalvevahend; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Eurofoundi ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et toetada nende tööd sellise vahendi loomisel, mis hõlbustaks soovitud tulemuste selget kindlakstegemist, et suurendada lastegarantii läbipaistvust, nähtavust ning vastutust, võimaldades näha olukorda igas riigis ja ELis tervikuna;

7. märgib, et jälgida tuleb iga riikliku tegevuskava eelarvelisi ja majanduslikke lisaaspekte, eelkõige riiklikku ning ELi rahastamise suurust ja mõju, sealhulgas raha toetusesaajateni jõudmist, samuti organisatsioonide ning potentsiaalsete toetusesaajate võimalikke raskusi juurdepääsul sellisele rahastamisele; rõhutab, et Euroopa lastegarantii lisaväärtuse küsimust tuleks pidada äärmiselt oluliseks, sest selle meetmetele eraldatud vahendid ei tohiks lihtsalt asendada juba olemasolevaid riiklikke või Euroopa meetmeid, vaid peaksid neid hoopis täiendama; rõhutab, et riiklikud tegevuskavad ei tohiks kujutada endast juba olemasolevate programmide või meetmete ümbernimetamist või ümberkorraldamist, kuna see tekitaks muret ELi ühtekuuluvuspoliitika täiendavuse pärast; kutsub komisjoni üles kasutama vahehindamise tulemusi, mille tähtaeg on 2023. aasta detsember, et toetada riiklike tegevuskavade läbivaatamist; kutsub liikmesriike üles oma riiklikke tegevuskavasid ühtlustama ja looma koostoimet tegevuskava ning riikliku poliitika ja strateegiate, eelkõige riiklike taaste- ja vastupidavuskavade vahel, mis tuleks sünergiliselt koostada ning rakendada spetsiaalsete Euroopa lastegarantii vahenditega, et tagada meetmete kooskõla ja vastastikune tugevdamine;

8. rõhutab poliitilise toetuse tähtsust ja nõuab, et liikmesriigid suurendaksid oma eesmärke Euroopa lastegarantii rakendamisel; õhutab nõukogu ja nõukogu eesistujariike seadma perekonnad ja lapsed ELi sotsiaalmeetmete kava keskmesse, rõhutades samas noorematesse põlvkondadesse investeerimise pikaajalist positiivset mõju;

Riiklike tegevuskavade kvaliteet

9. märgib, et madala sissetulekuga pered ning pered, kus lapsed elavad ebakindlas perekondlikes oludes, kasutavad alusharidust ja lapsehoidu vähe; kutsub liikmesriike üles pöörama märkimisväärselt rohkem tähelepanu kvaliteetsematele ja taskukohasematele lastehoiuteenustele, et parandada nende kvaliteeti ning muuta need paremini lapsevanemate vajadustele vastavaks; kutsub liikmesriike üles toetama alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajate kutsealast koolitust, sealhulgas suurendades nende arvu; palub liikmesriikidel tagada, et kvaliteetseid alusharidus- ja lapsehoiusüsteeme käsitlevas nõukogu soovituses esitatud alushariduse ja lapsehoiu raamistiku viit komponenti rakendatakse ning täidetakse alushariduse ja lapsehoiu töötajate puhul, kuna need mõjutavad teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ning kaasavust[11]; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, et tagada inimväärsed töötingimused töötajatele, kes on vajalikud vajalike teenuste loomiseks või ajakohastamiseks, et saavutada Euroopa lastegarantii eesmärgid; kutsub liikmesriike üles tagama kaasav haridus ja vältima segregatsiooni kooliklassides, et kõikidel lastel oleks elus võrdne algus ning lõpetama vaesuse edasikandumine varasest lapsepõlvest alates;

10. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles eraldama lisavahendeid puuetega, arengupeetusega ja/või erivajadustega laste toetamiseks; märgib, et need vahendid peaksid veelgi täiendama alusharidust ja lapsehoidu, samuti nende vajaduste ühtlustamist kõigis põhiteenustes, riskide varajast avastamist ja juurdepääsu väikelaste sekkumisteenustele; rõhutab, et koolist väljalangemine on tihedalt seotud sellega, et laps elab ebasoodsates tingimustes või puudustkannatavas peres; nõuab, et varakult tuvastataks riskitegurid, mis aitaksid neid tuvastada, ning nõuab, et lapse hariduse, sealhulgas mitteformaalse hariduse ning koolivälise kunsti- ja sporditegevuse jaoks koostataks kohandatud kavad; soovitab õpetajatel, haridustöötajatel ja teistel vastutavatel isikutel teha koostööd haridusasutustega seotud asutustega, näiteks hooldusorganisatsioonidega integreeritud teenuste arendamiseks, et pakkuda paralleelset tuge peredele ja lastele, keda mõjutab kooliväline olukord; kutsub liikmesriike üles kohandama alushariduse, lapsehoiu ja koolide rajatisi ning õppematerjale vastavalt puuetega laste vajadustele, kasutades kaasavaid meetodeid;

11. kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi tagamaks, et kõik abivajavad lapsed saavad päevas vähemalt ühe tasuta, tervisliku sooja söögikorra ning julgustab neid pakkuma asjakohast alternatiivi, kui lapsed ei käi koolis, uurides samal ajal olemasolevaid häid tavasid; kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu koolisööklatele ja kinnitab, et põhimõtteliselt kõik ELis abivajavad lapsed peaksid koolis süüa saama; märgib, et nende vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste osakaal, kes ei saa endale lubada täisväärtuslikku sööki iga kahe päeva tagant, vähenes 25,82 %-lt 2008. aastal 16,04 %-le 2021. aastal ning et paljudes riikides on viimastel kriisiaastatel teenuste osutamine halvenenud;

12. rõhutab, et 2022. aastal oli 5 %-l ELis madala sissetulekuga lastega leibkondadest rahuldamata ravivajadused ning et riiklikes tegevuskavades on kindlaks tehtud mitu täitmata vajadust tervishoiusektoris; kutsub liikmesriike üles looma, tugevdama ja kohandama oma tervishoiusüsteeme, et kaotada igasugune diskrimineerimine ning tagada kõigile abivajavatele lastele võrdne juurdepääs varajasele sekkumisele ning kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, sealhulgas hambaravi-, silmaarsti-ja psühholoogilistele teenustele; kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikesse tegevuskavadesse juurdepääsu emadusega seotud-, vastsündinute- ja laste tervishoiuteenustele;

13. rõhutab, et kehv eluase on endiselt üks laste vaesuse põhjuseid ja tagajärgi, kuna see on seotud kütteostuvõimetuse ja ebakindlate elamistingimustega; rõhutab, et 21,6 % ELi lastest oli 2022. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus[12], sealhulgas liiga suurte eluasemekulude tõttu; väljendab muret selle pärast, et põhilised vee-, kanalisatsiooni- ja hügieenivahendid on liiga paljudele lastele, eelkõige kõige haavatavamatele ning tõrjutumatele lastele endiselt kättesaamatud; kutsub liikmesriike üles tagama neile juurdepääsu nii kodus kui ka koolis; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele muuta eluase Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava üheks alustalaks; kutsub komisjoni üles töötama kiiresti ELi tasandil välja integreeritud strateegia, mis hõlmab avalikke lahendusi sotsiaaleluruumide, segregeerimata ja taskukohaste eluasemete jaoks, ning looma riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele soodsa raamistiku, et tagada kõigile ohutu, tervislik, juurdepääsetav, taskukohane ja kvaliteetne eluase; kutsub seetõttu liikmesriike üles kavandama, hindama ja läbi vaatama oma sotsiaalelamumajanduspoliitikat ja eluasemetoetuste süsteeme, et paremini täita haavatavate perekondade ja laste, sealhulgas puuetega laste vajadusi, seades nad samal ajal esikohale sotsiaaleluruumide pakkumisel ja energiapoliitika kavandamisel;

14. julgustab liikmesriike vähendama praktilisi ja halduslikke takistusi juurdepääsul põhiteenustele, hoides menetlused lihtsana ja kättesaadavana nii internetis kui ka väljaspool seda ning aktsepteerima kirjalikke kinnitusi, kui vajalikke dokumente ei ole võimalik hankida;

15. kutsub liikmesriike üles edendama teavitustegevust ja suurendama ennetavalt teadlikkust Euroopa lastegarantiist ja peamistest teenustest, mida lapsed ja perekonnad kasutada saavad; kutsub üles toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et luua olemasolevates struktuurides ühtsed kontaktpunktid eesmärgiga pakkuda lastele ja perekondadele sihipärast juurdepääsu teabele varajase avastamise ja varajases lapsepõlves sekkumise kohta, samuti sihtotstarbelist abi sotsiaalkindlustuse ja -abi saamiseks ning suuniseid konkreetsete kohalike sotsiaalse kaasatuse meetmete kasutamiseks;

16. kutsub liikmesriike üles kehtestama täiendavaid meetmeid, et tagada ühistranspordi kättesaadavus kõigile abivajavatele lastele, sealhulgas puuetega lastele, maapiirkondades elavatele lastele ja rändetaustaga lastele;

17. rõhutab, kui oluline on integreerida abivajavatele lastele mõeldud kvaliteetsed teenused – tasuta lapsehoid, tervishoid, haridus ja korralik eluase – laste vaesuse vähendamise koordineeritud lähenemisviisi; märgib, et integreeritud ja terviklikud teenused peaksid olema kaasavad ja kättesaadavad kõigile lastele alates väikelapse east ning individuaalsete sekkumiste korral tuleb kasutada juhtumipõhist lähenemisviisi; rõhutab, et need on olulised kõigi laste ja nende perekondade individuaalsete vajaduste rahuldamisel vaesusest väljaaitamiseks ja selleks, et edendada nende kaasamist ühiskonda, sealhulgas võttes arvesse vanemate töö- ja eraelu tasakaalu, osalemist tööturul ja vanemluse toetamist;

18. rõhutab, et liikmesriigid peavad investeerima sotsiaalkaitsesüsteemidesse ja -poliitikasse, näiteks piisavatesse miinimumsissetuleku kavadesse ja miinimumpalka, et toetada ELi kõige haavatavamaid leibkondi; kutsub kõiki liikmesriike üles võtma kiiresti vastu ja rakendama nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta soovitust piisava miinimumsissetuleku kohta, millega tagatakse aktiivne kaasamine[13], ning direktiivi (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ELis[14]; kordab, et on hädavajalik, et sissetulekutoetus ja miinimumsissetulek ei toetaks sotsiaalset sõltuvust ning et neid tuleb pigem kombineerida stiimulite ning toetusvahenditega, mis võimaldavad aktiivseid tööturumeetmeid, et (taas)integreerida töövõimelised inimesed, et murda vaesuse ning inimeste ja nende perede riiklikest toetustest sõltumise nõiaring; on mures Itaalia valitsuse hiljutise otsuse pärast kärpida järsult miinimumsissetuleku kava, millega toetati ligikaudu 3,6 miljonit inimest, eriti selle mõju pärast lastele, mis on vastuolus ELi üldise suundumusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses;

19. kordab oma üleskutset koostada terviklik ja integreeritud vaesusevastane strateegia koos kindlaksmääratud vaesuse vähendamise eesmärgiga, mis hõlmaks ka laste vaesust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et laste õigus piisavale eluasemele on tagatud, sealhulgas pakkudes sellega seotud toetusi vanematele, kellel on raskusi eluaseme ülevalpidamisega või eluaseme kättesaadavusega, et jääda oma laste juurde, pöörates erilist tähelepanu noortele täiskasvanutele, kes lahkuvad lastehoolekandeasutustest; kutsub liikmesriike üles võtma vastu laste eluasemepoliitikat, mis põhineks laste andmetel kodutuse ja eluasemeturult tõrjutuse kohta; rõhutab vajadust hõlbustada juurdepääsu sotsiaaleluruumidele, ühtlustades ja lihtsustades menetlusi riiklikul ning kohalikul tasandil, suurendades märkimisväärselt avaliku sektori kulutusi eluasemele, mis on kogu ELis endiselt väga killustatud, ning tugevdades rahalisi- ja muid toetusi peredele, kelle üürikulud tuleb taskukohasemaks muuta; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et kaitsta lastega haavatavaid leibkondi väljatõstmise eest ning tugevdada sotsiaalteenuste olemasolu suurema sotsiaalse tõrjutuse riskiga piirkondades ja tõrjutud kogukondades;

20. rõhutab, et nagu noortegarantiil, on ka Euroopa lastegarantiil potentsiaali muutuda positiivsete struktuursete muutuste tõukejõuks liikmesriikide suutlikkuses kavandada ja osutada põhiteenuseid; nõuab, et liikmesriigid tagaksid Euroopa lastegarantii kui vaesusevastase strateegia ning tugevdatud noortegarantii kui aktiivse tööturupoliitika sidususe ja koostoime, et hõlmata kogu vanusevahemik alates sünnist kuni täiskasvanueani, eelkõige seoses tööturule integreerimise meetmete rolliga ning sihtrühmade, kättesaadavate teenuste ja oskustega seotud vajaduste kindlaksmääramisega; rõhutab, et lähiaastatel tuleks koguda ja analüüsida andmeid, et hinnata, kuidas lastegarantii ning tugevdatud noortegarantii on koos toiminud või kas mõlemat programmi on vaja täiustada; kutsub liikmesriike üles kaasata partnerlusi eri tasandite institutsioonide vahel ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega;

21. kutsub liikmesriike üles kasutama lastehoiu- ja kaitsesüsteemide reformi ning riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise kaudu ära Euroopa lastegarantii potentsiaali, et tagada kõigile ELi lastele pere- ja kogukonnapõhine keskkond;

Euroopa lastegarantii rahastamine

22. kordab oma nõudmist suurendada aastateks 2021–2027 kiiresti Euroopa lastegarantii rahastamist 20 miljardi euro suuruse sihtotstarbelise eelarvega, mis tuleb kaasata muudetud mitmeaastasesse finantsraamistikku ja tugevdatud ESF+-i; peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kohta ei kajastu parlamendi pikaajaline nõudmine suurendada kiiresti Euroopa lastegarantii rahastamist; rõhutab, et laste vaesus on Euroopa probleem, mis mõjutab kõiki ELi riike; kutsub kõiki liikmesriike, mitte ainult neid, kelle vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski määr ületab ELi keskmist, üles suurendama oma rahalisi jõupingutusi rohkem kui ESF+-is märgitud 5 % valdkondlik keskendamine ja investeerima rohkem lastesse, kuna see on väärtuslik sotsiaalne investeering, ning kaaluma ESF+ riiklike rakenduskavade ümberplaneerimist ja eraldama neile piisavad vahendid; rõhutab vajadust kehtestada ESF+ järgmisel läbivaatamisel siduv valdkondlik suunitlus kõigile liikmesriikidele; kutsub komisjoni üles lisama Euroopa poolaastasse hinnangu liikmesriikide kohustuste ja struktuurireformide kohta lastegarantii põhivaldkondades ning lisama selge seose nendele eesmärkidele eraldatud vahenditega ESF+ ja muude rahastamisvahendite raames;

23. kutsub komisjoni üles hindama lastele tehtavate kulutuste kvaliteeti, ning eelkõige hindama ESF+ raames Euroopa lastegarantii jaoks ette nähtud 8,9 miljardi euro tõhusat ja järjekindlat kasutamist; palub komisjonil teha lastegarantii vahehindamise raames ettepanekuid koostoimevõimaluste kohta ja kombineerida eri rahastamisallikaid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „InvestEU“, taasterahastu „NextGenerationEU“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, REACT-EU ning programmid „EL tervise heaks“ ja „Erasmus+“; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid kasvava elukalliduse mõju lastegarantii rakendamisele, et inflatsioon ei vähendaks programmi võimet täita oma eesmärki, milleks on laste vaesuse kaotamine; rõhutab vajadust tähelepanelikult jälgida investeeringute ja reformide rakendamist liikmesriikide poolt vastu võetud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade järgmise põlvkonna samba poliitika raames, et hoolikalt hinnata alushariduse ja lapsehoiu teenuste taskukohasuse, kvaliteedi ning kaasavuse parandamisele suunatud meetmete vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist; rõhutab, et üldiselt on taaste- ja vastupidavusrahastu aruandluskohustused toonud kaasa üksikasjalikumad ning mõõdetavad eesmärgid ja andmete kättesaadavuse selle poliitikavaldkonna kulutuste kohta; peab siiski kahetsusväärseks, et mõnel juhul ei ole liikmesriikide ametiasutused esitanud piisavalt selgeid andmeid kavandatud eesmärkide ja tõhusalt saavutatud meetmete kohta, näiteks uute lasteaiakohtade arvu ja alusharidusteenuste ulatuse suurendamise kohta; juhib tähelepanu vajadusele tagada rahaliselt ja struktuurselt alushariduse ja lapsehoiu teenuste suurema suutlikkuse ja katvuse säilimine, kui riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kohased erakorralised investeeringud on ammendatud; rõhutab vajadust kooskõlastada riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad selles valdkonnas lastegarantii eesmärkidega ning ESF+ ja teiste Euroopa struktuurifondide raames juba eraldatud vahenditega, et edendada koostoimet, vältida rahastamise kattumist ja tagada kavandatud meetmete pikaajaline kestlikkus;

24. kutsub liikmesriike üles tagama, et olemasolevaid ELi ja riiklikke vahendeid kasutatakse parimal viisil, ning kutsub neid üles kaaluma uuenduslikke rahastamisskeeme, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlusi; julgustab liikmesriike tegema koostööd Euroopa Investeerimispangaga ja investeerima lastele ning peredele mõeldud sotsiaalsesse taristusse; kutsub liikmesriike üles eraldama täiendavaid riiklikke vahendeid, et täiendada lastegarantii riiklikes tegevuskavades sätestatud meetmeid;

25. kutsub komisjoni üles jätkama koostööd liikmesriikidega ja pakkuma tehnilise toe instrumendi kaudu kohandatud tehnilist oskusteavet, et suurendada Euroopa lastegarantii rakendamise tehnilist võimsust, viia ellu lapsepoliitikaga seotud reforme ning töötada välja reforme, et parandada haavatavas olukorras olevate laste kaasamist ja teenuste kvaliteeti; märgib, et toetus peaks keskenduma riiklike programmide ja alltoetuskavade väljatöötamisele, et jõuda kindlaksmääratud laste sihtrühmadeni, luua riiklikud järelevalveraamistikud kooskõlas Euroopa standarditega ning töötada välja suunised, mis aitavad parandada riiklike näitajate, järelevalve ja hindamise kvaliteeti;

26. kutsub komisjoni üles vähendama halduskoormust, et tagada kohalikul ja piirkondlikul tasandil otsene, piisav ning kergesti kättesaadav rahastus, et suurendada investeeringuid sotsiaalsesse taristusse ja parandada piirkondlike ning kohalike teenuste tasandil suutlikkust katsetada laste vaesuse vähendamiseks uusi mudeleid ja lahendusi; rõhutab vajadust pakkuda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavat toetust kavades sisalduvate meetmete rakendamiseks, eriti enamikus maapiirkondades; kutsub komisjoni üles tagama, et konkursikutsed ja rahastamisvõimalused jõuaksid kõigi sidusrühmadeni, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonideni, kes võitlevad laste vaesuse vastu; väljendab heameelt paindlik abi territooriumidele (FAST-CARE) mudeli üle, millega rahastatakse piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone;

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama investeerimist pere- ja kogukonnapõhisesse hooldusse, et tagada tõhus üleminek hoolekandeasutuse hoolduselt;

Sidusrühmade kaasamine kõigil tasanditel

28. kutsub liikmesriike üles kaasama oma riiklike tegevuskavade läbivaatamisse ja rakendamisse kõigi tasandite sidusrühmad, et luua tugevad partnerlussuhted, mis võivad tugevdada ja laiendada isevastutust ja pühendumust; rõhutab, kui oluline on kaasata kodanikuühiskond, alushariduse ja lapsehoiu personal ning teenuseosutajad ja haavatavad rühmad ning hõlbustada laste ja nende perekondade, lapsi ja nende hooldajaid esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulist, kaasavat ning turvalist osalemist seire- ja hindamisraamistiku väljatöötamisel ning rakendamisel; rõhutab sellega seoses kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi olulist rolli kogemuste ja poliitiliste soovituste jagamisel kodutuse vastu võitlemisel;

29. nõuab, et liikmesriigid toetaksid kohalikke laste huve edendavaid partnerlusi kohalike omavalitsuste juhitavate ja muude teenuseosutajate vahel, kohalike kogukondade, lapsevanemate ja laste, koolide, heategevusorganisatsioonide, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning erasektori vahel, et maksimeerida vahendeid ja nende tõhusat kasutust Euroopa lastegarantii rakendamiseks; märgib, et kohalikud partnerlused peaksid tagama kaasava lähenemisviisi kohaliku lastegarantii väljatöötamisele, rakendamisele ja järelevalvele ning et vastutus selle eest on jagatud; soovitab luua tehnilise abi vahendi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, et suurendada nende suutlikkust kavandada ja osutada lastegarantiiga seotud teenuseid ning maksimeerida ELi vahendite potentsiaali selles valdkonnas;

Euroopa lastegarantii haldamine

30. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama ELi ja liikmesriikide tasandil kindlat juhtimisraamistikku, millel on selge poliitiline vastutus ja juhtimine, tagades lastegarantii, riiklike raamistike ja strateegiate ning ELi sotsiaal- ja võrdsete võimaluste tegevuskava, sealhulgas Euroopa poolaasta eduka ja integreeritud koosmõju; rõhutab vajadust mitmetasandilise halduse järele, kus vastutus on ühine ja strateegiad on kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi vahel kooskõlastatud, sealhulgas olemasolevate asjakohaste strateegiate läbivaatamise järele, et ennetada ja leevendada laste vaesust;

31. rõhutab asjaolu, et riiklike tegevuskavade rakendamise tõhusaks koordineerimiseks peab riiklikel koordinaatoritel olema piisavalt mõjuvõimu, rahalisi ja inimressursse ning kindel volitus; rõhutab, et liikmesriigid on määranud oma riiklikeks koordinaatoriteks väga erinevaid profiile; toonitab, et selline heterogeensus ei tohiks viia ebaühtlase tulemuseni Euroopa lastegarantii täitmisel; rõhutab riiklike koordinaatorite otsustavat rolli Euroopa lastegarantii juhtimises, eelkõige nende ülesannetes ja vastutuses strateegiate koordineerimisel kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi vahel; nõuab, et koordinaatorid annaksid iga kahe aasta tagant lastegarantii kõigis aspektides saavutatud edusammude kohta nõuetekohaselt aru ja vahetaksid teiste riikide koordinaatoritega korrapäraselt parimaid tavasid; palub komisjoni tagada parem institutsiooniline kooskõlastamine;

 32. kordab oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonis Euroopa lastegarantii kohta tehtud üleskutset uurida võimalust moodustada Euroopa lasteamet; nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi mõjuhinnangu Euroopa lasteameti loomise kohta, millel oleks volitus luua alaline järelevalve-, toetus- ja koostöösüsteem komisjoni, liikmesriikide, riiklike koordinaatorite ja asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas lasteombudsmanide või muude laste õigustega tegelevate riiklike asutuste, ELi ametite, institutsioonide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel; märgib, et muu hulgas tuleks mõjuhinnangus uurida, kuidas see asutus:

– jälgib lastegarantii riiklike tegevuskavade arengut ja ELi tasandi suundumusi;

– töötab koos Eurostati ja Euroopa statistikasüsteemiga (sh riiklike statistikaametitega) välja ning kogu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid ühtlustatud andmeid kõigis valdkondades, mis on olulised Euroopa lastegarantii eesmärkide ja muude lapsi käsitlevate poliitikameetmete rakendamiseks;

– edendab liikmesriikide ja muude sidusrühmade vahelist kogemuste vahetamist, sealhulgas osaledes ühisalgatustes, millega toetatakse liikmesriikide ja muude sidusrühmade vahelisi partnerlussuhteid;

– toetab liikmesriike Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmete võtmisel;

– kaalub Euroopa lastegarantiid käsitlevas nõukogu soovituses sätestatud suuniste ajakohastamist, et tagada nende täielik ja tõhus rakendamine;

– teeb tihedat koostööd sidusrühmade, teadusekspertide ja valdkonna töötajatega ning konsulteerib järjepidevalt lastefoorumitega;

– edendab teadlikkuse suurendamist ja sarnaseid kampaaniaid;

– toetab Euroopa lastegarantii laiendamist ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele ja julgustab neid seda rakendama;

– suurendab teadlikkust tehnilise toe instrumendist ning ühendab ESF+ ja muud ELi vahendid lastegarantii eesmärkide saavutamiseks;

°

° °

33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 

Viimane päevakajastamine: 20. november 2023
Õigusteave - Privaatsuspoliitika