RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Kopenhaageni kriteeriumide kehtestamisest 30 aasta möödumise ja ELi laienemispoliitikale lisatõuke andmise kohta
8.12.2023 - (2023/2987(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Anna Fotyga
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0500/2023
B9‑0505/2023
Euroopa Parlamendi resolutsioon Kopenhaageni kriteeriumide kehtestamisest 30 aasta möödumise ja ELi laienemispoliitikale lisatõuke andmise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 49,
– võttes arvesse oma 23. novembri 2022. aasta soovitust ELi uue laienemisstrateegia kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2023)0690),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. juuni 1993. aasta järeldusi (Kopenhaageni kriteeriumid),
– võttes arvesse Ukraina, Moldova, Gruusia ja Lääne-Balkani riikide esitatud Euroopa Liidu liikmeks asutumise avaldusi ning nendega seotud positiivseid komisjoni arvamusi ja Euroopa Ülemkogu järeldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et 2023. aastal möödub 30 aastat sellest, kui kehtestati Kopenhaageni kriteeriumid, mis on olulised tingimused, millele kõik kandidaatriigid peavad vastama, et saada ELi liikmesriigiks;
B. arvestades, et laienemispoliitika on tulemuslik ELi välispoliitika vahend, on endiselt strateegiline ja tulevikku suunatud geopoliitiline investeering rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse Euroopas ning ühendab Euroopat;
C. arvestades, et tõhustatud laienemispoliitika on endiselt üks tugevaimaid ELi kasutada olevaid geopoliitilisi vahendeid; arvestades, et laienemispoliitika peab olema paindlik, dünaamiline ja kasulik, võttes arvesse nii poliitilist tegelikkust kui ka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tekitatud uut geopoliitilist konteksti, säilitades samal ajal saavutustel põhineva ühinemisprotsessi;
D. arvestades, et iga laienemisprotsessis osalevat riiki tuleks hinnata tema saavutuste põhjal ning ELi liikmeks saamise teel edasiliikumine peaks sõltuma kestlikest ja pöördumatutest edusammudest, mida tehakse ELiga seotud vajalike reformide kaudu;
E. arvestades, et ELiga ühinemine peab toimuma kooskõlas ELi lepingu artikliga 49, lähtudes asjakohaste menetluste järgimisest ja kehtestatud kriteeriumide täitmisest; arvestades, et õigusriik, majandus, demokraatlike institutsioonide toimimine, avaliku halduse reform ja välispoliitika kooskõlastamine on jätkuvalt ELi laienemispoliitika nurgakivid;
F. arvestades, et laienemiskava sai uue hoo sisse 2022. aasta juunis, kui Euroopa Ülemkogu kiitis heaks komisjoni soovitused, tunnustades Ukraina, Moldova ja Gruusia Euroopa-väljavaateid ning andes Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse;
G. arvestades, et oma 2023. aasta teatises ELi laienemispoliitika kohta märkis komisjon, et laienemisprotsessis osalevatel riikidel on praegu ajalooline võimalus siduda oma tulevik tugevalt Euroopa Liiduga ning et nad peavad tegutsema kindlameelsemalt, et viia ellu vajalikud reformid ning teha põhiküsimustes konkreetseid ja pöördumatuid edusamme, et uut hoogu täielikult ära kasutada;
H. arvestades, et komisjon on väljendanud heameelt märkimisväärsete jõupingutuste üle, mida Ukraina ja Moldova on teinud reformide elluviimiseks pärast 2022. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist, ning on seisukohal, et Ukraina ja Moldova on teinud suuri edusamme komisjoni 2022. aasta juuni arvamuses esitatud meetmete rakendamisel ning on võtnud lisameetmeid nende saavutuste täiendamiseks ja hoidmiseks; arvestades, et komisjon soovitab nõukogul alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi ning võtta vastu asjakohased läbirääkimisraamistikud, kui Ukraina ja Moldova on viinud ellu täiendavad reformid;
I. arvestades, et komisjon tunneb heameelt Gruusia reformipüüdluste üle ja soovitab nõukogul anda Gruusiale kandidaatriigi staatuse teatavatel tingimustel;
J. arvestades, et esimesed ühinemisläbirääkimisi käsitlevad valitsustevahelised konverentsid Albaania ja Põhja-Makedooniaga toimusid 2022. aasta juulis; arvestades, et 2022. aasta detsembris andis Euroopa Ülemkogu Bosniale ja Hertsegoviinale ELi kandidaatriigi staatuse tingimusel, et riik rakendab komisjoni esitatud 14 meedet; arvestades, et Kosovo esitas ELi liikmeks saamise avalduse 2022. aasta detsembris ja EL leppis 2023. aasta kevadel kokku Kosovo puhul viisanõude kaotamises, mis jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal;
K. arvestades, et 2023. aasta novembris esitas komisjon Lääne-Balkani majanduskasvu kava, mille eesmärk on suurendada integratsiooni ELi ühtse turuga, avada turud kõigile Lääne-Balkani naabritele ja ehitada üles ühine piirkondlik turg; arvestades, et kava eesmärk on kiirendada Lääne-Balkani riikide majandusreforme vastutasuks suurema finantsabi eest, kui riigid on reformid ellu viinud;
L. arvestades, et Euroopa Ülemkogu arutab ELi laienemist oma 14. ja 15. detsembril 2023. aastal toimuval kohtumisel;
1. kordab, kui oluline on edendada ELi laienemispoliitikat ja anda sellele uut hoogu, kuna see on tulemuslik vahend rahu, jõukuse, demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamise kindlustamiseks Euroopas, tagades samal ajal selle järjepidevuse, ühtsuse, usaldusväärsuse ja mõju, saavutades laienemisprotsessis osalevates riikides käegakatsutavaid tulemusi, viies ellu konkreetseid reforme ja saavutades uue laienemismetoodika võrdlusalused;
2. kinnitab veel kord Kopenhaageni kriteeriumide kehtivust ja ELi integratsioonisuutlikkuse tähtsust;
3. rõhutab, et iga riigi edusamme ühinemise suunas hinnatakse tema saavutuste alusel ning selle põhjal, mil määral ta on vastu võtnud ning rakendanud põhjalikke reforme ja ELi acquis’d;
4. kutsub kõiki ELi liikmeks saada pürgivaid riike üles suurendama oma reformipüüdlusi kooskõlas ühinemisprotsessi saavutuspõhise olemuse ja ELi abiga;
5. tunneb heameelt märkimisväärsete edusammude üle, mida Ukraina, Moldova ja Gruusia on alates 2022. aasta juunist teinud;
6. tunneb heameelt Lääne-Balkani riikide järjepidevate edusammude üle ELiga ühinemise suunas liikumisel; rõhutab siiski, et peamisteks prioriteetideks on endiselt tõsine poliitiline pühendumine ja vajalike reformide tegelik elluviimine; väljendab lootust, et uus Lääne-Balkani majanduskasvu kava soodustab edasisi majandusreforme;
7. julgustab Ukraina valitsust viima kiiresti ellu täiendavad reformid korruptsioonivastase võitluse, oligarhia kaotamise ja rahvusvähemuste kaitse valdkonnas, nagu on esile tõstnud komisjon;
8. julgustab Moldova valitsust viima kiiresti ellu täiendavad reformid korruptsioonivastase võitluse, oligarhia kaotamise ja kohtusüsteemi kontrolliprotsessi valdkonnas, nagu on esile tõstnud komisjon; julgustab Moldova valitsust ka korvama ebaõiglust, mida tekitas rõhuv Nõukogude okupatsioon kõigile usuühendustele;
9. julgustab Gruusia valitsust näitama üles otsusekindlust ELi suunas liikumisel ning viima kiiresti ellu vajalikud reformid ja täitma komisjoni esitatud tingimused, eelkõige seoses oligarhia kaotamise ja välispoliitika kooskõlastamisega, kaasa arvatud Venemaa kui agressori suhtes kehtestatud ELi sanktsioonidega ühinemine;
10. kutsub Euroopa Ülemkogu üles kiitma oma 14. ja 15. detsembri 2023. aasta kohtumisel heaks komisjoni soovitused alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga, võtma kohustuse võtta vastu asjakohased läbirääkimisraamistikud, kui Ukraina ja Moldova on viinud ellu komisjoni poolt esile tõstetud täiendavad reformid, ning andma Gruusiale komisjoni esitatud tingimustel kandidaatriigi staatuse;
11. tunneb sügavat muret selle pärast, et Venemaa kujutab endast Euroopa rahule ja stabiilsusele aina suuremat ohtu; nõuab Venemaa vägede, sõjalise varustuse ja laskemoona viivitamatut väljaviimist Moldova (Transnistria), Gruusia (Abhaasia ja Lõuna-Osseetia) ja Ukraina okupeeritud aladelt;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning teavitamise eesmärgil ühinemisprotsessis osalevate riikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT C 167, 11.5.2023, lk 105.