Istungi stenogramm

Teisipäev, 4. september 2007 - Strasbourg

15. Kaubaveologistika Euroopas ning jätkusuutlik liikuvus (arutelu)

  Juhataja. – Järgmise punktina on päevakorras Inés Ayala Senderi raport transpordi- ja turismikomisjoni nimel kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti (2006/2228(INI)) (A6-0286/2007).

  Inés Ayala Sender (PSE), raportöör. – (ES) Hr juhataja, sellel pärastlõuna oleme arutlenud Euroopa majanduskasvu, konkurentsi ja tööhõive võtmesektori, nimelt logistika üle.

Logistika on meie kodanike igapäevaelu kvaliteedi jaoks oluline, ehkki nad ei tunneta seda küllalt selgesti. Käesolev dokument püüab muu hulgas suurendada selle teema tuntust kodanike seas.

See on sektor, mis annab umbes 13% Euroopa Liidu SKTst ja millel on suur majanduslik mõju, sest selle osakaal on 10–15% Euroopa lõpptoodangu lõppmaksumusest. Mõnes tähtsas sektoris, nagu autotööstus, ületab see isegi sotsiaalkulud.

See on ka sektor, mis tänaseni näis olevat seotud eranditult tööstuse ja turuga; selle edu ja kasvupotentsiaal näis olevat kaheldamatu ja nii peab see olema ka edaspidi. Meie kindla veendumuse tõttu, et parim turg on hästi reguleeritud turg, mis soodustab ja edendab positiivset suutlikkust ja lisaks sellele väldib potentsiaalseid ohte, enne kui need muutuvad meie kodanikele vajaliku kasvu, loovuse ja arengu tõketeks ning takistusteks, kiidame heaks komisjoni otsuse alustada selle sektori läbivaatamist, et välja selgitada, mida Euroopa Liit võib teha võimaluste suurendamiseks ja ilmsete ohtude piiramiseks, arvestades Euroopa transpordisektori kasvuprognoose. Jutt käib praegu umbes 50% suurusest kasvust ajavahemikul 2000–2020. Seetõttu suudab sektor ära kasutada ja suurendada võimalusi, mis talle avanevad olukorras, mille määravad ära viis olulist prioriteeti.

Esimene prioriteet on hiljutine laienemine ida suunas, mis suurendab vahemaid ja loob äärepoolsed piirkonnad; samal ajal loob see siiski meie kodanike mitmekesistes kultuurides ka uued võimalused nii turgude kui ka kaubanduse jaoks.

Teine prioriteet on globaliseerumine, mis kiirendab kaubandust, mitmekesistab vajadusi ja annab uue määratluse territooriumide ja inimeste geograafilisele asukohale. Pean siin silmas oma kodumaad Hispaaniat, mis tundub laienemise aspektist äärepoolse riigina, globaliseerumine aga on asetanud selle oluliste piirkondade teeristile nagu Ladina-Ameerika, Aafrika või kaubandus Aasiaga.

Veel üks logistikaga seotud prioriteet on kliimamuutused ja praegune energiavajadus. Me peame looma tõhusamaid infrastruktuure, parandama liikluskorraldust ja piirama tühisõite; praegune logistika suudaks sellele väga palju kaasa aidata.

Neljandaks prioriteediks on teabevahetuse võimalused, mida me püüame Euroopas ellu viia seitsmenda raamprogrammi kaudu, ja kogu teadmistepõhise majanduse tulevik. Logistika on aruka transpordi – mis sisaldab planeerimist kui põhikontseptsiooni ja toetub üha rohkem arukatele transpordisüsteemidele – tõeline kehastus. Nii SESAR, SafeSeaNet kui ka Track and Trade on seadmed ja uued tehnoloogiad, mida selles sektoris edukalt rakendatakse.

Lõpuks, demograafilised muutused ja noorte inimeste tööhõiveootused on samuti teemad, kus logistika võib anda otsustava panuse. Just sellepärast püütakse raporti projektiga toetada eriti komisjoni tegevust kitsaskohtade väljaselgitamisel ja töötada välja uusi ettepanekuid.

Me peame takistama halduskoormuse liiga suurt kasvu, et kasutada täpselt neid arukaid süsteeme formaalsuste vähendamiseks ja piiramiseks, mis on ikka veel keerulised, eelkõige näiteks tolli puhul ja merekaubanduses; ma usun siiski, et ettepanekud, mida komisjon selle kohta oma tegevuskavas teeb, on väga paljutõotavad.

Veel üks kitsaskoht, mille kõrvaldamiseks me esitame mitu ettepanekut, on infrastruktuuri puudumine ja sellega seotud alarahastamine. Seetõttu me toonitame veel kord vajadust lõpuni välja ehitada piiriüleste võrgustike süsteem ajalooliste kasutamata läbipääsude avamisega Püreneedes või Alpides, kus meie arvates sellest võiks samuti abi olla, ja vähendada raudteetunnelite avamisega teatud teede ülekoormust.

Selle kohta on ka üks konkreetne ettepanek, mida ma eriti toetan, nimelt soovitus luua ainult kaubavedudeks kasutatav raudteesüsteem. Me palume komisjoni tungivalt esitada vastav kava.

Mis puutub rahastamisvajadusse, siis sooviksime arutelu piisavalt ambitsioonika, logistikat prioriteetse valdkonnana sisaldava Euroopa transpordipoliitika tulevase rahastamise üle.

Puuduoleva inimtööjõu küsimuses toetame komisjoni ettepanekut muuta tegevusala köitvamaks, kuid soovime, et selles viidataks mitte ainult väljaõppe, vaid ka sotsiaalsete ja töötingimuste parandamisele.

Lõpetuseks soovime toetada ja julgustada komisjoni, rõhutades, et mis tahes tulevase linnatranspordi strateegia peaks sisaldama ka linnalogistika eripeatükki. Me arvame, et meie kodanikud kannatavad ummikute tõttu iga päev, kui logistika, mis edu korral on nähtamatu, muutub ebaõnnestumise puhul nähtavaks. Seetõttu arvame, et on aeg anda logistikale Euroopa aruteludes õigustatud koht.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma tahan eriti tänada proua Ayala Senderit kaubaveologistika kohta koostatud raporti eest. Ma peaksin proua Ayala Senderile ka ütlema, et ma meenutan meie visiiti Zaragozasse, kus meil oli võimalus näha praegu Euroopas kogu logistika arendamiseks tehtava töö kasulikkust.

Raport annab meile suuri lootusi lähenemisviisi osas, mille komisjon võttis vastu oma teatises logistika kohta 2006. aastal. Käesolev resolutsioon on oluline samm parlamendi ja komisjoni ühistes jõupingutustes täiustada kaubaveo tegevust Euroopas.

Ma pean seda väga julgustavaks, sest ma tutvustan logistika tegevuskava mõne nädala pärast.

Proua Ayala Sender on ilmekalt esitanud lahendamist vajavad küsimused: majandusmõõde ja logistika tõhusus, mis on meie majanduse konkurentsivõime võtmeelemendiks. Logistika hõlbustab kaubavoogu ja aitab meie tooteid muuta konkurentsivõimeliseks, võimaldades neile juurdepääsu kaugemal asuvatele turgudele. Sel viisil on logistika muutunud oluliseks ja dünaamiliseks tööstusharuks, mis loob töökohti, ja selle valdkonna kõige edukamad logistikaettevõtted asuvad Euroopas. Lisaks suurendab logistika keskkonnatõhusust. Nagu proua Ayala Sender ütles, aitab see minimeerida liiklusummikuid. Kaubavedu ja logistika aitavad lahendada ka liiklusõnnetuste arvu ning saasteainete ja mürareostuse vähendamise ülesannet.

Töö, mida logistika edendamiseks tuleb teha, ei hõlma selle kiirelt kasvava sektori reguleerimist, kuid kindlustab sellele jätkusuutliku tuleviku, andes talle võimaluse ära kasutada oma tõhususe potentsiaali, mis veomajanduse valdkonnas siiani olemas on. Tegelikult oleme just sellepärast välja arendanud transpordi koostalitluse idee, erinevate transpordiliikide tõhusa kombinatsiooni. Selles osas saame logistikat kasutada majanduse ja keskkonnakaitse eesmärkide vastavusse viimiseks.

Siiski on logistika arengu ees siiani mõned tõkked. Esiteks, ühtlustamise ja ühiste eeskirjade puudumine takistab uute lahenduste, eriti info- ja sidetehnoloogia arengut. Me võiksime kaubavedu paremini planeerida, me võiksime parandada transpordisüsteemide talitlust ja ohutust, me peaksime täiustama kaupade järelevalvet ja tagama vajaliku teabe klientideni jõudmise. Logistikaahel peab töötama kui ühtne tervik, isegi kui see hõlmab mitu partnerit ja mitu transpordiliiki.

Teiseks peame me suurema rõhu asetama kaubaveo kvaliteedile, koos teenuse kvaliteedi näitajatega ja heade kogemuste jagamisega. See tähendab valdkonna töötajate väljaõppe parandamist ja nende oskuste tunnustamist.

Kolmandaks peame tegelema kitsaskohtadega, kaubavedu takistavate probleemidega. Me konsulteerisime kõikidega, kes tegutsevad logistika valdkonnas, ja saime viissada vastust, mis aitavad meil logistika tegevuskava ette valmistada.

Proua Ayala Senderi raport toob asjakohaselt esile haldusmenetluste lihtsustamise, vajaduse infrastruktuuri investeerida ja probleemid, mille põhjustab linnaalade logistika. Meil on kõigile nendele küsimustele vaja konkreetset vastust.

Mul on hea meel, et transpordi- ja turismikomisjon peab logistika tegevuskava, mida ma oktoobris tutvustan, tõeliselt tähtsaks. Kava peaks esitama konkreetsed, kindla eesmärgi ja konkreetse ajakavaga meetmed. See kujutab endast algatuste kogumit, sealhulgas eelkõige kaubaveoks mõeldud raudteevõrgustik, sadamapoliitika ja kaks komisjoni dokumenti piirideta mereruumi ja mere kiirteede kohta. Nende meetmete vastuvõtmine on meile oluliseks signaaliks ja võimaluseks kindlaks määrata alternatiivsed transpordiliigid, mis on tõhusad, integreeritud ja keskkonnasõbralikud ning vastavad loomulikult kasutajate vajadustele. Tegevuskava täiendatakse meetmetega, mis muudavad raudtee-, mere- ja siseveetranspordi atraktiivsemaks.

Komisjon ei väida, et ta suudaks Euroopa kaubaveo probleemi üksi lahendada, kuid ka selles osas edastab proua Ayala Senderi raport liikmesriikidele soovituse välja töötada oma logistikaalgatused, eriti aga investeerida infrastruktuuridesse, tihedas koostöös Euroopa Liiduga. Me saavutame edu ainult siis, kui liikmesriigid ja Euroopa Liit tegutsevad koos.

Logistika on üks suuremaid probleeme. Sellega töötades saavutame vedude ümbersuunamise, mida tahame näha võitluses globaalse soojenemise vastu. Minu arvates on võimalik muuta Euroopa liikuvus jätkusuutlikuks, see tähendab viia majanduse ja Euroopa kodanike huvides kooskõlla meie keskkonnanõuetega, logistika ja hea transpordi infrastruktuuri kaudu.

Lubage mul kogu südamest tänada proua Ayala Senderit tema panuse eest logistika edendamisse, mis on jätkusuutliku transpordi arengu võti.

  Satu Hassi (Verts/ALE), tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (FI) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada raportööri proua Ayala Senderit kõige siiramalt väga silmapaistva raporti eest.

Mul on siiski kahju, et transpordi- ja turismikomisjon jättis raportist välja teatud võtmeteemad, mis tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon tõstatas. Nendest kõige tähtsam on võtta arvesse transpordi väliskulud, nagu keskkonnakulud. Tegelikke kulusid, kaasa arvatud keskkonna- ja sotsiaalkulud, arvestav hinnakujundus on põhivahend transpordisüsteemi muutmiseks arukaks, tõhusaks ja otstarbekaks. Šveitsis tõi veoautodele kehtestatud teemaks kaasa vedude tõhusa üleviimise raudteele ja vähendas tühisõite tegevate veoautode arvu. See on hea eeskuju meile kõigile.

Tuleb aru saada, et tõhus, otstarbekas transpordisüsteem ei ole sama mis maanteeliikluse pidev laienemine. Liikluses tekkiv süsinikdioksiidi heite hulk ei tohi enam suureneda nagu seni; muidu on teistes sektorites, nagu tööstus, saavutatud heite vähendamine mahavisatud aeg.

  Mathieu Grosch, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt tahan ma tänada komisjoni ja raportööri nende töö eest. Kaubaveologistika on nii lai teema, et alati pole kerge piirduda ainult olulisega. Nagu prantsuse keeles väga tabavalt öeldakse: „Qui trop embrasse mal étreint“. Niisiis olgem rõõmsad, et suudame täna käsitleda võtmeküsimusi!

Me peame astuma uuele pinnale, sest see pole lihtne valdkond. See on konfliktne valdkond, kus majandusele ja kasvule ühelt poolt vastandub teiselt poolt keskkonnaohutus ja julgeolek. Lihtsalt öeldes: igaüks tahab kaupa, keegi ei taha transporti. See tähendab, et sektoril, mis kahtlemata pakub väga häid töötamisvõimalusi, ei ole väga hea maine. Me peame andma oma osa, et tuletada inimestele meelde, et esiteks on see oluline majandussektor ja teiseks, et me suundume sissetallamata rajale, ning kolmandaks, et sektoril on tänaseni tööhõivepotentsiaali.

Ma pean ikka veel väljaõppele viitamist väga oluliseks ja erinevad riigid oleksid pidanud sellest kinni haarama. Spetsialiseerumine sellistes valdkondades võib viia uute ja huvitavate ametite tekkeni. Teaduslik uurimine võib samuti aidata kaubavedu muuta tõhusamaks, keskkonnanõuetele vastavamaks ja ka ohutumaks. Riikide koostöö jääb oluliseks. Meil on vaja mõelda vaid üleeuroopalistele võrkudele. Me kõik mõtleme globaalselt, mitte keegi ei taha tegutseda kohapeal. Lihtsalt öeldes tahame neid võrke igale poole, aga meil ei ole selleks ressursse, ükskõik kas me räägime läbi nõukoguga või riikidega, et saada üleeuroopaliste võrkude jaoks rohkem vahendeid.

Transpordiliikide osas ma usun, et mitte kellelgi pole midagi kaupade raudteele ja siseveeteedele üleviimise vastu, kuid võtmesõna on tõhusus. Tõhusus ei ole ainult hinna küsimus. Kui raudteetransport on odavam, kuid mitte tõhusam, ei saavuta me ümbersuunamist. Kui tahame seda küsimust tulemuslikult lahendada, peame siduma tõhususe hinnaga.

Lõpuks lubage mul tõstatada väga suurte veokite ja standardimise küsimus. Ainuüksi Euroopa tasandil ei saa me midagi ära keelata või hoopis lubada. Me peaksime liikmesriikidega nõuetekohaselt koos töötama ja leidma direktiivid, näiteks julgeoleku ja infrastruktuuri valdkonnas, mis määravad ära, kas väga suuri veokeid tuleks lubada või mitte.

  Gilles Savary, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Hr juhataja, esiteks tahaksin proua Ayala Senderit algatuse eest tänada.

Volinik, ma usun tegelikult, et me ei ole siiani harjunud logistikast rääkima, olgu Euroopa tasandil või liikmesriikides. Sageli on meil eraldi maanteepoliitika, raudteepoliitika, lennunduspoliitika, merenduspoliitika ja mõnes riigis on neid väga raske kooskõlastada. Logistika hõlmab ei rohkem ega vähem kui liiga paljude üleminekute vältimist erinevate transpordiliikide vahel ja nende optimaalse kasutamise seal, kus nad on kõige tõhusamad või kasumlikumad. Ma arvan siinkohal, et proua Ayala Senderi alustatud töö on väga paljutõotav ja loomulikult jääme ootama komisjoni teatist.

Ma tahaksin veel kord rõhutada märkust, mille tegi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon. Minu arvates ei ole raportis piisavalt rõhutatud keskkonnaaspekti. Kindlasti peame Euroopas logistikat arendama ning transpordipoliitika toetab siseturgu ja selle arengut, kuid me ei saa ühelt poolt koostada ambitsioonikat kasvuhoonegaaside vähendamise kava, teiselt poolt aga olla üleliia tagasihoidlikud.

Sellega seoses teeb mulle muret asjaolu, et 60tonnistel veoautodel on lubatud kõikidesse raportitesse sisse hiilida. Ühes varasemas raportis viidati tagasihoidlikult Euroopa transpordikontseptsioonile; mõned raportid räägivad hiigelveoautodest ja hiigelsõidukitest, transpordi valdkonna lobitöötajate teooria aga kinnitab, et mida suurem on veoauto, seda vähem ta tarbib ja rohkem säästab. See pole õige. Mida suurem on veoauto, seda konkurentsivõimelisem see on võrreldes raudtee- ja veetranspordiga, ja seda suuremat kahju tehakse komisjoni raudtee-, veeteede ja mere kiirteede poliitikale. Sellest ei ole isegi enam rohkem mõtet rääkida. Veoautode arv sellest ei muutu, kuid on kindel, et maanteedele tuleb veel rohkem kaupu ja me ebaõnnestume.

  Jeanine Hennis-Plasschaert, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Hr juhataja, komisjon ütleb oma teatises õigesti, ja mitte esimest korda, et logistika mängib tähtsat osa meie vastuses uutele väljakutsetele, näiteks keskkonna puhul. Logistika roll on loomulikult võrdselt oluline, kui räägitakse liidu konkurentsivõimest. Siin on esikohale seatud Euroopa transpordisüsteemi optimeerimine, olemasoleva kitsaskohtade probleemi lahendamine ja arenenud logistika kasutamine. Vaja on tegutseda. Kuidas me saame üksikute transpordiliikide ja nende koostalitluse tõhusust tõsta? See on miljoni dollari küsimus. Ja ma rõhutaksin siin, et kaubaveo tulevase kasvuga tuleks tegelda nii pragmaatiliselt kui võimalik. Et sellise kasvumääraga toime tulla, tuleb kõiki transpordiliike maksimaalselt ära kasutada. Nii et empaatiliselt ei ole see ühe või teise, vaid kõikide valikute küsimus.

On kahju, et parlamendi reaktsioon teatisele ähvardab takerduda poliitilisse mõttevahetusse, kas need pikemad raskemad sõidukid – poolhaagised või haagisveokid – peaksid olema lubatud või mitte, nagu hr Savary just praegu ütles. Pärast pikka palumist on nüüd meil kompromisskokkulepe, mis on nii erapooletu kui vähegi võimalik. Inimesena, kes on nende pikemate raskemate sõidukite poolt, tahaksin lisada ühe mõtte, ja nimelt selle, et innovatiivsete ideede kogumine ainult selleks, et need siis ekslike põhjendustega kõrvale heita, ei vii meid kuhugi. Põhistage oma otsus nõuetekohaste uurimustega, seda ma ütlen. Veel kord, maantee kaubaveo oodatav kasv paneb meid kõige raskemale proovile. Lähituleviku tulemused sõltuvad sellest, kuidas me olemasolevaid takistusi järjestame. Pühad lehmad tuleb ohverdada, kaasa arvatud need, mis tiirlevad pikemate ja raskemate veokite ümber, või näiteks sõidukeeldude rohkus Euroopa Liidus, kabotaaži pühad lehmad ja nii edasi ja nii edasi. Ma loodan siiralt, et need prioriteedid sõnastatakse lähiajal selgemini Euroopa Komisjoni tegevuskavas.

Nüüd jääb mul veel ainult tänada raportööri tema raske töö eest. Ma lahkun siit otsekohe, mitte küll ebaviisakusest, vaid seepärast, et mul on ees üks teine oluline kohtumine.

  Liam Aylward, fraktsiooni UEN nimel. – Hr juhataja, ma kiidan heaks tänase raporti sisu, mis toetab üleeuroopalise maanteevõrgu ulatuslikku arengut Euroopas.

Praegu on suuruselt teine teearendus Iirimaal 112 km pikkuse M3 nime all tuntud tee ehitamine, mis hakkab ühendama Dunshaughlini, Navani ja Kellsi linnu Meathi maakonnas.

Iirimaa ajakirjanduses on viimasel ajal väga palju räägitud komisjoni rollist seoses M3ga. Mõned inimesed, kes on selle arengu vastu, on komisjoni rolli selles täiesti valesti kajastanud. Ma tahan selgitada, milline on komisjoni täpne roll seoses M3ga. Komisjon saatis 29. juunil 2007 Iiri valitsusele põhjendatud arvamuse, küsides selgitust, miks Iiri valitsus ei viinud läbi teist mõju hindamist seoses sellega, et eelmise aasta märtsis tehti Lismullenis arheoloogiline avastus. Iiri valitsus kavatseb kaitsta oma seisukohta, sest ta asus tegutsema alles pärast seda, kui Iirimaa Rahvusmuuseumi direktor esitas Iiri valitsusele sõltumatu raporti. Selles raportis soovitati Lismulleni leid välja kaevata ja säilitada arhiivimaterjalina. Kõnealust tegevuskava toetas Iiri riiklik peaarheoloog. See, et komisjon esitas Iiri valitsusele põhjendatud arvamuse, ei tähenda siiski, nagu väideti, et Euroopa Liit trahvib Iirimaad sadade miljonite eurode ulatuses või et juba alanud tee-ehitus tuleks peatada või et Iirimaa vastu võetakse õiguslikke meetmeid. Ma tean, et see on emotsioone tekitav teema, kuid Euroopa Liidu roll selles tuleb seada õigesse perspektiivi.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, Verts/ALE fraktsiooni liikmena olen ma loomulikult logistika igasuguse täiustamise poolt, sest see võib aidata keskkonnakahjustusi vähendada. Pean alguseks siiski ütlema, et on vähe valdkondi, kus Euroopa Liidul on tegelikku võimu selles osas midagi ära teha. Valdkonnad, kus ühendused erinevate transpordiliikide vahel ei tööta, on alati logistiliselt nõrgad; see on eriti kahjulik juhtudel, kus raudteesid ei saa kasutada, sest logistilised ühendused on kohmakad, bürokraatlikud, puuduvad või on vähearenenud.

Isegi juhul, kui paljud transpordivahendid teevad tühisõite, leiame siiski, et tegemist on selgelt logistika puudumisega või et veeremi tõhus ja sihipärane kasutamine ei tasu ennast lihtsalt ära. Need on olulised küsimused ja neid on tõepoolest toimikus käsitletud. Samal ajal on nendega tegelnud ka arvukad lobitöötajad. Minu arvates ei ole infrastruktuuri paremaks muutmine veel logistika; me näeme siiani tühje veokeid või vaguneid isegi väga headel maanteedel või raudteedel, mis ei aita meid kuidagi. Eriti vastuvõetamatu on mulle, et kõnealust toimikut on kuritarvitatud haagisveokite propageerimise vahendina.

Me juba kannatame veeremi väga läbimõtlematu kasutamise tõttu. Sellest hoolimata kasutatakse majandusliku huvi tõttu teadlikult – eriti puidutööstuses, vähemasti minevikus – väga suuri raskeveokeid, mis mõjutavad negatiivselt teehooldust. Lõppude lõpuks peame kõik aru saama, et teid on vaja remontida seda sagedamini, mida suurem raskus telgedele pannakse, kui aina suurem kaal avaldab survet asfaldile. Seepärast me ei saa siin rääkida keskkonnaseisundi või majanduse olukorra parandamisest, sest lõpuks moonutab see väga tugevasti ka konkurentsi raudteedega.

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Hr juhataja, palju rohkem kaupu veetakse praegu teedel kui on hea meie õhukvaliteedile, meie kaitsele ülemäärase müra vastu, meie ohutusele ja meile vajalikule ruumile. Kõnealune transporditegevus jätkab kasvamist, eriti kuna see on aastate jooksul suhteliselt odavamaks muutunud. Ettevõtted korraldavad üha rohkem liikumist, mida pole vaja. Sellel nähtusel on kaks põhjust: toormaterjalide hankimine, nende töötlemise erinevad etapid ja lõpptoodete müük viiakse kõik läbi väga erinevates kohtades, ja see tekitab nende kohtade vahel arvukalt mittevajalikke vedusid. Vaatamata põhisadamate ja muude suurte jaotuskeskuste loomisele reisivad kaubad siiani kaugemale kui vaja.

Hõreda asustusega riikides, kus raudteid on vähe või need puuduvad, eelkõige Ameerikas ja Austraalias, on välja arendatud hiiglaslikud haagissõidukid, niinimetatud maanteerongid. Need hoiavad maanteetranspordi kulu madalal, kuid tekitavad kõigile teistele liiga palju vältimatuid probleem. Me ei tohi neid raskeid veokeid Euroopasse lubada. Kaubavedu tuleb kärpida, ja see, mis on tõesti vajalik, peab minema nii kaugele kui võimalik raudteed või vett mööda.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Hr juhataja, logistika tähtsus meie ühiskonnale on hästi teada. Igaühel, kes on kaasatud, on kohustus tagada, et logistilised operatsioonid kulgeksid ladusalt. Avalik võim muudab tegevusraamistiku nii soodsaks kui võimalik ning ettevõtlus ja tööstus töötavad välja kontseptsioonid, et rahuldada turu nõudlust parimal võimalikul viisil. Olen rõõmus, et raportöör seda mainib ja rõhutab erinevaid valdkondi, mida on vaja käsitleda.

Üks teema, mille üle palju arutati, kui me selle raportiga tegelesime, oli nende pikemate raskemate kaubaveokite ehk haagisveokite küsimus. Kuigi praktilised testid riikide tasandil on andnud üsna positiivseid tulemusi, avaldatakse nende veokite kohta erinevaid arvamusi. Minu arvates on kompromiss hea algus edasisteks aruteludeks. Ma ootan huviga, mida Euroopa Komisjon sellele arutelule omalt poolt lisab, nii oma kaubaveologistika tegevuskavas kui sõidukite kaalu ja suurust käsitlevas uurimuses. Uurimus tellitakse lähiajal ja selle tulemused avaldatakse järgmisel suvel.

Lühikeseks kokkuvõtteks, minu komplimendid proua Ayala Senderile tema raporti puhul ja ma loodan, et maha märgitud kursil on aasta jooksul võimalik edasi liikuda.

  Andreas Mölzer, fraktsiooni ITS nimel. – (DE) Hr juhataja, globaliseerumine on nüüd pikkade aastate jooksul toonud meile kaubaveoga seotud kulutuste kasvu; kõige tipuks oleme laienenud ida poole – koos valesti suunatud EL abipoliitikaga. Selle tulemusel veavad miljonid sõidukid iga päev kaupu, sõiduautodest raskeveokiteni, ja kahjulikud mõjud nagu ummistused, müra, keskkonnareostus ja peentolmureostus suurenevad hüppeliselt. Maanteetranspordi kontsentratsioon halvendab kahtlemata olemasolevat probleemi tiheda asustusega piirkondades ja peamistel transpordimarsruutidel.

Raskeveokid osalevad sagedamini õnnetustes kui teised transpordiliigid ja kogu ELi ulatuses kehtivad karmid puhkeaja eeskirjad muudavad siin vähe. Brüssel ei võta rahvatervise kaitset tegelikult tõsiselt, sest teisiti ei saa selgitada, miks pole suudetud üle võtta Alpide kaitse konventsiooni. Tõsi, EL tegeles selle teemaga aastaid tagasi, koostas tegevuskava ja kutsus üles transpordi üleviimisele maanteelt raudteele. Paraku ei suutnud ta jällegi mingeid tegelikke tulemusi saavutada.

Üleeuroopaliste võrkude osas ei saa me edaspidi silmi tegelikkuse ees kinni pigistada ja lõpuks peavad ka käänulised külateed muutuma majanduslikult ligitõmbavaks.

  Georg Jarzembowski (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, hr komisjoni asepresident, daamid ja härrad, lubage mul toonitada, et komisjon ise ütles, et logistika on tööstuse enda probleem. Ma usun, et see on õige lähenemisviis. Ma loodan seetõttu, et kui komisjon esitab oma tegevuskava, jaotab ta selle meetmeteks, mida me võime võtta ühenduse tasandil, meetmeteks, mida võivad võtta liikmesriigid, ja meetmeteks, mida tööstus ise saab võtta.

Loomulikult peame vähendama bürokraatiat, mis on siiani takistuseks rannikulaevandusele, sundides erinevaid vorme täitma, samal ajal kui raskeveokid võivad lihtsalt sõita igale poole Euroopa Liidus. Me peame kindlasti kärpima valitsuse bürokraatiat ja edendama kaasaegseid transpordi infrastruktuure ja -süsteeme. Ärgem siiski tehkem vigu. Logistika on tööstuse enda probleem ja me ei tohiks võtta enda kanda koormat, mille jaoks meil lihtsalt pole piisavalt jõudu.

Haagisveokitest – võib-olla on parem öelda kas 60tonnised või 25 m pikkused raskeveokid, sest on olemas erinevad kategooriad – käesoleval hetkel on minu fraktsioon üsna otsustavalt selle vastu, et lubada neid üldiselt vedudel kasutada. Lõppude lõpuks ei ole enamikus Euroopa Liidu osades infrastruktuur nagu sillad, ristmikud ja ringristmikud kindlasti sobivad sellistele pikkadele või kaalukatele raskeveokitele. Riigikassad ei eralda mingit raha sildade kandevõime parandamiseks või ringristmike ümberehitamiseks. Arvestades transpordi tegelikku olukorda, tekitavad haagisveokid transpordiohutuse osas märkimisväärseid probleeme. Kujutage ainult ette, kuidas üks 25tonnine veok tuleb kurvist väikesse külla, arvestab kaugusi valesti ja püüab siis tagurdada!

Ma arvan seetõttu, et me peaksime jätkama seda, mida me siiani tegime. Me peaksime lubama neil sõita Soomes ja Rootsis, kus on pikad avatud teelõigud puidu veoks. Selles osas on transpordi- ja turismikomisjon teinud mõistliku ettepaneku. Selle järgi me peaksime lubama liikmesriikides nende haagisveokitega vedusid, kuid ainult väga rangete tingimuste kehtestamisega, kui me suudame komisjonile tõestada, et on tagatud nõuetekohane transpordiohutus ja vajalik transpordi infrastruktuur on olemas. See tähendab, et me peaksime neid tingimusi üksikjuhtudel ja konkreetsetes riikides kontrollima.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Hr juhataja, volinik, liikmesriigid peavad tagama soodsad tingimused kaubaveologistika arenguks ja kõrvaldama sellega seotud tõkked. Nii vedajatele kui ka klientidele on äärmiselt oluline, et veos saabuks õigeaegselt ja vastavalt kokkulepitud tingimustele.

2020. aastaks prognoositakse kaubavedude kasvu 50% võrra. Kaubaveologistika esindab 13% liidu sisemajanduse kogutoodangust ja transpordilogistika maksumus moodustab 10–15% toote lõppmaksumusest. Sellepärast peaksid liikmesriigid soodustama kaubavedu ning eeskirjad ja kontroll tuleks läbi viia ühtsete normide alustel, ilma tõkete seadmiseta kaupade vabale liikumisele. Need normid tuleks esmatähtsana edastada kõikidele asjaomastele vedajatele, et nad saaksid austada seaduse nõudeid ja täita oma lepingulisi kohustusi.

(Juhataja katkestab kõneleja)

Euroopa Liit peab kasutama rohkem keskkonnasõbralikke transpordivahendeid. See pole juhus, et 70% Euroopa transpordivõrgustiku arendamise prioriteetsetest projektidest on suunatud raudteele ja veetranspordile. Õnnetuseks on liikmesriigid vähe kasutanud Marco Polo programmi suurte kaubakoguste üleviimiseks maanteelt meretranspordi süsteemi.

Laevatatav veetee, mille moodustavad Rein, Reini-Maini-Doonau kanal ehk Euroopa kanal ja Doonau, lühendab vahemaid Loode- ja Kagu-Euroopa vahel 4000 km võrra. Veelgi enam, alates 2007. aastast on Euroopa Liidul väljapääs Mustale merele. Arukad transpordisüsteemid ja tehnoloogia kasutamine on muutunud kaubaveologistika jaoks asendamatuks. Siiski vajab kaubavedu head transpordi infrastruktuuri ja sellepärast me loodame, et eelarved, mis puudutavad ühenduse ja riikide transpordiprojekte, muutuvad tulevikus prioriteediks.

Ma arvan, et see raport on Euroopa Liidu majandusarengu seisukohalt äärmiselt tähtis. Liikmesriigid peaksid kaubaveologistika edendamiseks rohkem tegema. Õnnitlused raportöörile.

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Hr juhataja, volinik, mina olen üks neist inimestest, kes usuvad, et progressi ja heaolu ei saa saavutada ilma ambitsioonikate eesmärkideta, kuid ma usun ka, et meie siin ühenduses ja Euroopa Liit on liiga paljudel juhtudel iseendale võtnud suuresõnalised ja ebarealistlikud kokkulepped ja eesmärgid. Ma usun, et nii juhtus ka 2000. aastal Lissaboni strateegiaga, mis pidi meid muutma 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks maailmamajanduseks; või 1994. aasta Esseni kokkuleppega üleeuroopaliste võrkude kohta, suurem osa neist on siiani pooleli. Selle aasta märtsis seadis Euroopa Ülemkogu sihtmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist 20% võrra, kusjuures tegelikkuses pole me suutnud saavutada palju tagasihoidlikumaid sihtmärke, mis me seadsime endale Kyotos.

Nüüd me arutame Euroopa kaubaveologistikat kui jätkusuutliku liikuvuse võtit, meie majanduskasvu ja arengu olulist elementi; ja võttes arvesse 2020. aastaks ennustatud kaubaveo märkimisväärset kasvu, on logistika midagi niisugust, mida me ei saa eirata, sest see on kaubaveo kättesaadavuse, tõhususe ja ohutuse ning samuti jätkusuutlikkuse suurendamiseks vajalik vahend.

Siiski, samal ajal on vaja parandada püsivaid puudusi nagu üleeuroopalise maanteevõrgu kitsaskohad Biriatu kurul Baskimaal, või teised vajakajäämised, nagu raudteekaubaveo koridoride puudumine (sellised koridorid ei pea olema väga kiired, et olla konkurentsivõimelised) või raudteede madal koostalitlusvõime või tõhusate ümberlaadimisvõimaluste puudumine.

Me peame tegelikkuseks muutma arukad transpordisüsteemid, ära kasutama potentsiaali, mida Internet pakub kaubaveo korraldamiseks, standardides kaalu, mõõtmeid ja eeskirju, mis kaubavedu reguleerivad, vähendama bürokraatiat ja looma ühtsed juurdepääsupunktid.

Me peame edendama erinevate transpordiliikide koostalitlust, mitte unustama mere kiirteid ja siseveeteid; eelkõige aga peame kasutushinna sisse arvestama tegelikud kulud, kaasa arvatud keskkonnakulud. Kõike seda pole võimalik saavutada riikide panuste vähendamisega ühenduse eelarvesse.

  Margrete Auken (Verts/ALE). − (DA) Hr juhataja, ELi transpordipoliitika on valel teel. Üldiselt rääkides pole võtmeprobleemide osas midagi ära tehtud: kliimamuutused, ummikud teedel ja õnnetused. Tundub, nagu oleksime ummikute ja õnnetustega harjunud – kuid me ei tohi harjuda kliimamuutustega, mis juba toimuvad. Me peame tegutsema praegu. Paraku muutub traditsiooniline mõtlemine iga kord takistuseks, isegi selle muus osas suurepärase raporti puhul – mis sisaldab absurdset ettepanekut lubada hiigelveoautode kasutamist.

Mis juhtuks, kui me kõik lubaksime nende kuni 60 tonni kaaluvate hiidude kasutamist? Kas meil oleks vähem veoautosid? Loomulikult mitte. Veoautode mõõtude suurendamisest saadud kasu sööb ära transpordi tonnaaži suurenemine. See on loodusseadus; see juhtub, kui transport on odavam. Meie maanteed täituvad nende liikuvate kaubamajadega, ja ei arukas liikluskorraldus ega mõni muu hookus-pookus ei aita kuidagi. See on nagu väikese plaastri panemine haigutavale haavale, mis muutub praeguse transpordipoliitika mõjul aina suuremaks ja suuremaks.

Daamid ja härrad, ma palun teid tungivalt hääletada lõikes 21 mainitud haagisveokite vastu. Me ei saa selliseid raskeid kaubaveokeid Euroopasse lubada. Me ei saa maantee kaubavedu odavamaks muuta. Nagu juba märgitud, kahjustaks see mere- ja raudteetranspordi konkurentsivõimet: just neid transpordiliike tuleb uuesti tugevdada, kui tahame, et Euroopa kaubavedu üldse kunagi jätkusuutlikuks muutuks.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – (RO) Hr juhataja, see raport on kiiduväärt, sest logistika on majandusarengu võti ning transport ja liikuvus on jätkusuutliku arengu tõukejõud, mis peab vastama praegu meie ees olevatele tungivatele väljakutsetele, nimelt vajadusele kõrvaldada liiklusest ummikud ja võidelda kliimamuutuste vastu.

Seistes silmitsi vajadusega muuta majandusareng jätkusuutlikuks ja vähendada reostust, on logistika, planeerimine, heade tavade vahetus ja samuti tõhus koostöö asjakohaste osalejate vahel – ametiasutused, tootjad, vedajad, kasusaajad – ainus elujõuline lahendus. Praegu eelistavad nii vedajad kui ka kasusaajad kiireid maanteid ja õhuteid. Kahjuks tõi sellel suvel valitsenud äärmine kuumus kaasa liikluspiirangute kehtestamise raske koormaga veokitele teatud piirkondades, näiteks Rumeenias, ja seetõttu sattus kaubavedu raskustesse ja hakkasid saabuma teated rahalistest kaotustest.

Nendes tingimustes annavad raudteetransport ja eelkõige laevatatavad siseveeteed ja mere lähiliinid ning samuti koostalitlus vaieldamatud eelised maantee infrastruktuuridele langeva surve vähendamiseks. Arutelu taasavamine üleeuroopalise transpordivõrgustiku kaasfinantseerimiseks on vältimatu, sest väga mahukate investeeringute tegemiseks Euroopa infrastruktuuri on riikide rahalised panused ebapiisavad, olenemata nende suurusest ja ükskõik kui headest kavatsustest, eriti kui tegemist on uute liikmesriikidega.

Komisjon peab sellega arvestama ja eraldama 2008. aastaks rohkem rahalisi vahendeid. Ma keskenduksin raportööri olulisele soovitusele töötada liikmesriikide jaoks välja kaubaveologistika riiklikud tegevuskavad koos Euroopa üldise tegevuskavaga. Kõnealustes riiklikes kavades tuleks põhirõhk asetada piiriülesele transpordile kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse ning samuti veoste ohutusele. Need kavad võivad edukalt kaasa aidata prioriteedipõhise juhtimise parandamisele ja infrastruktuuri laiendamiseks mõeldud struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi rahastamisele ning samuti paremale koostööle projektide TEN ja Marco Polo vahel piiriülesel tasandil.

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Hr juhataja, ma tahaksin õnnitleda proua Ayala Senderit tema suurepärase raporti puhul.

Tahaksin esile tõsta kaks konkreetset teemat: esiteks tervitan ka mina märkusi, mida tehti raportis Euroopa Komisjoni kavatsuse kohta uurida võimalust ühtse transpordidokumendi loomiseks kõigi transpordiliikide jaoks. See on väga huviväärne teade, mis võiks toetada koostalitlust ja edendada mitmeliigilist transporti, mis ei nõua investeerimiskulutusi ja võiks meie integreerimisel suureks abiks olla.

Teine teema, mida ma pean samuti eriti oluliseks, on väljaõppe- ja edasise jätkuõppesüsteemi loomine transpordi ja logistika valdkonnas selleks, et rajada oskuste ja pädevuste vastastikuse tunnustamise süsteem; see sisaldub viites lõikele 17. Ma tahaksin seda kontseptsiooni eespool nimetatud põhjustel kindlasti toetada.

Kolmas teema, mida ma tahaksin tõstatada, on Schengeni ala ja konkreetsemalt see, kuidas uued liikmesriigid hakkavad seda põhimõtet praktikas rakendama.

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Hr juhataja, ma tahaksin samuti tänada proua Ayala Senderit suurepärase töö eest, mis sel ajal, kui parlament seda laadi tööd arutab, on andnud tulemuseks omaalgatusliku raporti Euroopa kaubaveologistika kohta, mis on meie kaaskodanike jaoks väga oluline teema, nagu sageli kinnitatakse.

Et mul on vähe aega, siis peatun kahel peamisel punktil. Esiteks on logistika arvessevõtmine meie üldises kaubaveo strateegias olulisem kui kunagi varem ja me peame osutama erilist tähelepanu linnalogistikale ja linna logistilistele probleemidele.

Teiseks aga, ja siinkohal ma räägin kui eelarvekomisjoni liige, peavad Euroopa Liidu investeeringud hõlmama logistiliste infrastruktuuride rahastamise. Me teame, kui pettunud me olime üleeuroopalisele transpordivõrgule eraldatud summade üle ja ma arvestan voliniku toetusega, et tagada suuremad panused liikmesriikidelt – igal juhul tuleb üritada neid veenda – kui finantsperspektiivi üle jälle läbirääkimisi peetakse.

Lõpuks tahaksin ma juhtida tähelepanu Euroopa teedel sõitvate haagisveokite, üle 60 tonni kaaluvate veoautode kohta avaldatud arvamustele. Nagu väga paljud minu kolleegid täna õhtul märkisid, ei ole need kooskõlas Euroopa eesmärkidega ohutuse või keskkonnakaitse või jätkusuutliku arengu osas.

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). – (NL) Hr juhataja, volinik, logistika protsessid on peamiselt tööstuse ja transpordisektori probleem ja minu arvates peaks see nii ka jääma. Need kaalutlused asuvad kahtlemata väljapaistval kohal nii Euroopa kui ka globaalsetes tegevuskavades ja sellel põhjusel me kiidame komisjoni ettepaneku heaks. Kuid vaja on pingutada, et kindlustada transpordile parem raamistik ja vähem takistusi, aga mitte veel rohkem Euroopa eeskirju või keelde. Eeskirju on vaja korrastada. Niisiis olen õnnelik, et oleme raportööri esialgset raportit selles osas märkimisväärselt ladusamaks muutnud.

Lubage mul veel veidi rääkida logistika takistuste üle. Eelmisel aastal arutasime siin täiskogul raportit Naiadese kohta. Sellega seoses toetame täielikult komisjoni, sest siseveetranspordi ees seisab samuti palju takistusi, ja ma loodan, et komisjon ei kaota aega parlamendile oma esimeste ettepanekute esitamisel. Veel üks takistus logistika jaoks on piirangute seadmine neile 60tonnistele veokitele. Ma toetan kompromissi, nimelt et liikmesriigid peavad ise otsustama, kas neid rakendada või mitte, kuid ma tean ka seda, et selle teema kohta ringleb väga palju müüte, et mitte öelda suuri müüte. Te korraldate uurimuse, volinik. Ma palun teid tungivalt uurida eelkõige asjaolusid ja ma palun teid tungivalt uurida ka rahvusvahelisi marsruute. Ma nõustun täielikult oma kolleegiga parlamendis, hr Jarzembowskiga, et me ei pea lubama neid haagisveokeid meie linnadesse ja küladesse. Kuid kaugsõiduliinidel, kus pole muid variante – miks mitte. Nii et te vaatate asjaolud läbi? Ma ootan teie järeldusi huviga.

  Zita Gurmai (PSE). – (HU) Tahaksin tänada oma kolleegi proua Ayala Senderit suurepärase raporti eest. Ta on ette valmistanud põhjaliku kõiki valdkondi hõlmava materjali, mis aitab komisjonil tegevuskava koostada.

Tegemist on investeeringuga Euroopa majanduse tulevikku täpse, tõhusa kaubaveologistika kasutuselevõtmiseks kogu ELis. Selle olemasolu aitab kaasa jätkusuutlikule majandusarengule, parandab konkurentsivõimet ja piirkondlikku arengut. Siiski vajame selle eesmärgi saavutamiseks veel kõrgema kvaliteediga, veel täpsemat, tõhusamat ja turvalisemat logistikat, ja mis kõige olulisem, transpordimeetodite ühtlustamist, nii et üksikute meetodite tulemuslikkust ja kasulikkust saaks täies ulatuses ära kasutada. See nõuab õigete tehniliste, praktiliste ja majanduslike tingimuste loomist.

Vajalikud on mõju hindamised, mis toetuvad logistika arengu ühtlustatud strateegiale. Oluline on lahutada riigi ja erasektori rollid. Tõhus logistika on jätkusuutliku liikuvuse võti. Küpsed logistilised lahendused aitavad kaasa kaubaveo optimeerimisele, ja kasulik on uurida ka teadus- ja arendustegevuse võimalusi, et toetada logistika arengut.

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Selle esialgse raportiga, mille eest tuleb raportööri õnnitleda, loodame kaasa aidata Euroopa Liidu kaubaveologistika strateegilise raamistiku määratlemisele. Me peame logistikat erinevate transpordivahendite tasakaalustatud ja jätkusuutliku kasutamise tõhusa kavandamise ning rakendamise oluliseks töövahendiks.

Ratsionaliseerimisprotsessis, mille kaudu saavutatakse tulevikus kõige konkurentsivõimelisemad ja jätkusuutlikumad tasemed, on logistika järelikult keskse tähtsusega. Vaatamata eelistele, mida annavad kaasaaegsed logistikasüsteemid majandusliku tulemuslikkuse ja konkurentsivõime, ressursside optimaalse kasutamise, tööhõivevõimaluste loomise, keskkonnakaitse ja ohutuse ning julgeoleku tõstmise valdkonnas, mõistame, et siiani eksisteerivad lahendamist vajavad probleemid, millest üks ilmsemaid on üleeuroopaliste võrkude projektide pidev alarahastamine, kaasa arvatud kaubaveologistika areng. Seetõttu on oluline uurida alternatiivseid rahastamisallikaid, nagu era- ja avaliku sektori ühisalgatused, EIP, struktuurifondid jne.

Veel üks raportiga õigeaegselt tõstatatud küsimus on vajadus komisjoni tegevuskava järele, mida juba mainiti, et tagada meetmed võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu rahvusvahelistel kaubavedudel ja kindlustada kaubasaadetiste turvamine laadimiste ajal varguste, röövimiste ja kaaperdamiste vastu. Avaliku võimu ülesanne on reguleerida neid ja teisi küsimusi ja hõlbustada mitmeliigilist kaubavedu, mis on oma olemuselt majandustegevus. Meetmed, nagu ainukontrolli õigusega haldusasutus ja bürokraatia kahandamine, vähendavad sektoris kulusid ja sillutavad teed mõistlikumale ja konkurentsivõimelisemale majandusele.

Kaubaveo oodatavat kõrget kasvumäära arvestades on logistika roll tulevikus oluline tõhusa, jätkusuutliku, juurdepääsetava ja ohutu transpordisüsteemi rajamiseks. Selles osas oleme kindlad, et logistika annab üha suurema panuse Lissaboni eesmärkide saavutamisse.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Hr juhataja, volinik, tõhus kaubaveologistika on territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks oluline. Nii ütleb proua Ayala, keda ma soovin õnnitleda asjaliku ja põhjaliku raporti eest. Seda arvesse võttes tahaksin paluda, et komisjon osutaks erilist tähelepanu saarte konkreetsetele probleemidele, mille puhul meretransport on eriti tähtis.

Menetluste lihtsustamine, saarte sadamate selliste probleemide lahendamine nagu turupiirangute põhjustatud liiga suured kulud või uute infrastruktuuride rajamise hõlbustamine üleeuroopaliste võrgustike ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu: need on meetmed, mis aitaksid kaasa saarte majandusarengu ja konkurentsivõime suurendamisele.

Tahaksin lõpetada palvega komisjonile eriliselt kaaluda saarte eripärast tulenevate vajaduste kajastamist tulevases transpordilogistika tegevuskavas, mille komisjon kavatseb esitada.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, arvestades transpordipoliitika hetkeseisu, seab Euroopa eesmärgiks arendada rohkem transpordi tarkvara, st rohkem intelligentseid lahendusi tõhususe tõstmiseks, aga ka keskkonna- ja tervisekaitse huvide teenimiseks. Me ei hakka selle muutuse põhjusi üksikasjalikult käsitlema, kuigi kindlasti on see seotud asjaoluga, et meil pole raha suurte uute infrastruktuuri projektide jaoks – vaadake näiteks üleeuroopalisele transpordivõrgule eraldatud üpris tagasihoidlikke vahendeid ja muid selliseid probleeme.

Selles olukorras on kõige tähtsam tagada, et uut riistvara ei lasta tagaukse kaudu Austria ja Euroopa transporditeedele. Mina viitan, nagu mitmed teisedki, 60tonnistele või haagisveokitele või kuidas iganes me neid kutsume. Kindlasti ei tohi neid mingil juhul lubada infrastruktuuri, mis pole neile kohandatud; need võivad olla hea lahendus tasasel maal, kus on vähe liiklust, kuid mägistes ja tiheda asustusega piirkondades on need täiesti kohatud. Eriti Austrial puuduvad võimalused suure kaaluga veoautode vastuvõtmiseks. Viimaste kuude jooksul oleme korduvalt näinud, mida nende kaal tähendab sildade konstruktsioonile. Meil pole vähimatki huvi tekitada endale uusi probleeme. See pole ka transpordipoliitika huvides ning eriti pole see tervishoiu- ja keskkonnapoliitika huvides.

Kui me ei suuda leida täiendavaid Euroopa vahendeid olemasolevate infrastruktuuride väliskulude katmiseks, siis peaksime asjad jätma nii nagu nad on, või sellel konkreetsel juhul jätma haagisveokid Põhja-Soome.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, tänan teid ühinemast oma raportööri seisukohaga, rõhutades logistika tähtsust mitte ainult majanduslikust vaatenurgast, vaid ka keskkonna- ja sotsiaalsest aspektist. Ma arvan, et sellega ollakse üksmeelselt nõus, et logistika peaks olema arenenud ja tõhustatud, keskkonnasõbralikum. See on väga selgeks tehtud proua Ayala Senderi raportis, mida ma tervitan.

Teie väljendatud arvukad soovid, mis ma sellel pärastlõunal väga hoolikalt üles kirjutasin, võetakse arvesse logistika tegevuskavas, mis avaldatakse oktoobri lõpus. Kuna mul tegelikult ei ole piisavalt aega pikaks vastuseks, viitan ma ainult veoautode suurust käsitlevatele eeskirjadele. See on kindlasti üks kõige vastuolulisematest teemadest ja me ei suuda seda täna täielikult läbi arutada. Ma teen lihtsalt mõned märkused.

See on tõsiasi, et kuigi me loodame tulevikus näha palju rohkem ümbersuunamist, veetakse praegu suurem hulk kaupu maanteel. Me peame hindama kõiki meetmeid, mis võiksid parandada selle transpordiliigi tõhusust ja vähendada selle mõju keskkonnale.

Hindamine peaks hõlmama ka eeskirju veoautode suuruse kohta, direktiivi 96/53. Ma arvan, et kõiki muudatusettepanekuid tuleb väga hoolikalt kaaluda, sest neil võivad olla keerulised vastumõjud. Me peame uurima mõju, mida laiemad või raskemad veoautod võivad avaldada infrastruktuurile, ohutusele, keskkonnale, lastisaatjate ja vedajate süsteemile, ja ühendvedude konkurentsile.

Nagu ma ütlesin, tunnen ma, et me peaksime neid küsimusi väga tõsiselt kaaluma. Minu panus piirdub seetõttu uuringuga, mille eesmärk on hinnata kogemusi. Nende tulemuste alusel saame arutada selle väga tähtsa teema kõiki nüansse, millesse ei saa pealiskaudselt suhtuda.

See on minu esimene märkus ja ma lõpetan väga kiiresti, minu meelest liiga kiiresti, kuid ma hindan parlamendi ajakava.

Teine oluline teema logistika valdkonnas tehtava töö jaoks on infrastruktuurid. Siin viidati infrastruktuuride rahastamisele. Ma tahaksin juhtida tähelepanu uuele Marco Polo II programmile, mis võimaldab meil rahastada logistilisi lahendusi, mis soodustavad ümbersuunamist või liikluse vähendamist.

Lõpuks, väljaõpe. Viimane kõneleja, hr Rack, ütles, et vaja on välja arendada uus kultuur. See on tõepoolest vajalik ja me tuleme alati tagasi meeste ja naiste juurde, kes töötavad transpordiettevõtetes, kes peavad valdama kõiki uusi oskusi, kui tahame transporti tegelikult tõhusamaks ja liikuvust jätkusuutlikumaks, teiste sõnadega keskkonnasõbralikumaks muuta.

Ma tänan väga parlamenti ja võtan täielikult arvesse seda raportit ning järgnenud arutelu.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.