Istungi stenogramm

Teisipäev, 4. september 2007 - Strasbourg

21. Inimtoiduks ettenähtud piimakonservid (direktiivi 2001/114/EÜ muutmine) – Piima- ja piimatooteturu ühine korraldus (määruse (EÜ) nr 1255/1999 muutmine) – Täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (määruse (EÜ) nr 2597/97 muutmine) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmisena on päevakorras ühisarutelu

– Elisabeth Jeggle’i põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel esitatud raporti üle ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide kohta (KOM(2007)0058 – C6-0083/2007 – 2007/0025(CNS)) (A6-0282/2007),

– Elisabeth Jeggle’i põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel esitatud raporti üle ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (KOM(2007)0058 – C6-0084/2007 – 2007/0026(CNS)) (A6-0283/2007), ja

– Elisabeth Jeggle’i põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel esitatud raporti üle ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrus (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas (KOM(2007)0058 – C6-0085/2007 – 2007/0027(CNS)) (A6-0284/2007).

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Hr juhataja, lubage mul alustada parlamendi, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning eriti raportööri, pr Jeggle’i, tänamisega selle konstruktiivse raporti eest piima minipaketi kohta.

Pakett esitab kolme õigusakti muudatusettepanekud. Esimene puudutab direktiivi piimakonservide kohta, millega me nüüd võimaldame valgusisalduse standardimist täielikult kooskõlas Codexi standarditega. See vastab meie piimatööstuse ja piimapulbri eksportijate juba ammu esitatud nõudmisele ja nende positsioon võrreldes nende konkurentidega kolmandates riikides paraneb kindlalt.

Mitte ainult tööstus ja kaubandus, vaid ka piimatootjad – meie põllumajandustootjad – saavad kasu, sest see proteiini standardimine võimaldab piima kõrgemalt väärtustada. Veelgi enam, prognoositud tugev nõudmine proteiinide järele absorbeerib kergesti kättesaadavate proteiinikoguste suurenemise. Ma tervitan teie täielikku toetust sellele ettepanekule.

Teine ettepanek puudutab piima- ja piimatooteturu ühist korraldust. Siin me esitame terve rea kohandamisettepanekuid, millele Euroopa Parlament on avaldanud oma täielikku toetust. Need sisaldavad ettepanekut vähendada lõssipulbri sekkumishinda kui standardimisest tulenevat madalama valgusisalduse matemaatiliselt kalkuleeritud tulemust. See sisaldab käivitushinnasüsteemi kasutamisest kõrvaldamist või sekkumissüsteemi vastavalt liikmesriigile. See sisaldab ka riikide võikvootide kui abikõlblikkuse kriteeriumide tühistamist, sõjajõududele mõeldud iganenud abi lõpetamist ja loobumist impordilitsentside kohustuslikust kasutamisest.

Teie muudatusettepanek koore ja lõssipulbri eraladustamise säilitamiseks on veidi üllatav, sest neid skeeme pole kunagi praktikas kasutatud ja neid võib pidada vananenuks. Veel enam, või eraladustamine on säilitatud, seetõttu pole koore süsteemi tegelikult vaja säilitada.

Mis puudutab teie muudatusettepanekuid koolipiima programmi kohta, siis oleme ühel nõul. Meie ettepaneku kohaselt lihtsustakse süsteemi ühtse abimäära kehtestamisega. Põllumajanduse peadirektoraat juba uuris koolipiima programmi läbivaatamise erinevaid võimalusi ja kutsus liikmesriike esitama ettepanekuid programmi täiustamisvõimaluste kohta ja samuti täiendavate toodete kohta, mida programm võiks hõlmata. Selle tagajärjel süsteemis toimuvaid muutusi tutvustatakse peagi piimaturu korralduskomitees. Ma loodan, et parlament, nõukogu ja komisjon jõuavad kokkuleppele koolipiima abitaseme suurendamise osas kuni 18,15 euroni 100 kilogrammi kohta.

Mis puudutab teie muudatusettepanekut piimafondi loomiseks, et rahastada ümberkorraldusprogrammi, siis ma rõhutaksin, et piima minipaketi ettepanekud ei ole tegelikult ümberkorraldava iseloomuga. Seetõttu on mul suuri raskusi nende põhiliselt tehniliste ja lihtsustamismeetmete vastavusse viimisega selgesti nähtava vajadusega kasutusele võtta uus piimafondi eelarverida. Arutelud, mis korraldatakse asjakohaste meetmete üle piimasektoris, peaksid arvesse võtma eelseisvaid tervisekontrolli arutelusid ja erinevaid arutelusid, mida me viime ühise põllumajanduspoliitika raames läbi tulevikus.

Kolmas õigusakt käsitleb joogipiimaturu liberaliseerimist, kus ma märkan, et oleme samuti ühel nõul. Ettepanek välja jätta rasvasisalduse 0,2% suurune kõikumine tundub vastuvõetav. Te soovitasite ka lisada viite direktiivile 2000/13/EÜ. Palun arvestage sellega, et seda direktiivi kohaldatakse automaatselt.

Niisiis, kokkuvõtteks täheldan ma rõõmuga, et meie arvamused langevad kokku. Tänan teid kõiki tehtud töö eest. Ootan meie arutelu jätkumist täna õhtul.

  Elisabeth Jeggle (PPE-DE), raportöör. – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõik räägivad piima ja piimatoodete käesoleval hetkel heast ja stabiilsest turuolukorrast ja selle tagajärjel tõusnud piima hinnast. Piima hinna tõus, mida põllumajandustootjad tungivalt vajavad, lisab uut hoogu palju vaieldud kvootide küsimusele.

Täna tahan ma arutada piima minipaketi küsimust ja alustada võimaluse kasutamisest, et tänada volinikku ja tema kolleege hea koostöö eest. Nad on esitanud kolm head ja hästi läbimõeldud ettepanekut ning seetõttu parlament ei esita palju muudatusettepanekuid. Ma arvan siiski, et meie muudatusettepanekud pakuvad teatud mõtteainet, ja ma loodan, et komisjon ning nõukogu toetavad neid samamoodi nagu põllumajanduskomisjon.

Esimene parlamendikomisjoni esitatud raport sisaldab muudatusettepanekuid nõukogu direktiivile, mis käsitleb teatud inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud piimakonserve. Selles raportis teeb komisjon ettepaneku lugeda standardseks valgusisalduseks vähemalt 34%, väljendatud osana rasvata kuivaine kaalust. Selline standardimine võimaldab Euroopa tootjatel võistelda kolmandate riikide tootjatega samadel tingimustel. Selline rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine väärib heakskiitu ja on üks põhjus, miks põllumajanduskomisjon kiitis selle raporti heaks ilma muudatusettepanekuteta ja ainult ühe vastuhäälega.

Kõnealune standardimine säästab raha ja sellepärast tegin teises raportis ettepaneku piimafondi programmi loomiseks, et tagada säästetud raha uuesti piimatootmisse investeerimine. Komisjoni ettepanek, mis muudab piima- ja piimatooteturu ühist korraldust käsitlevat määrust, pakub mitmed olulised tehnilised kohandused, mis toovad kindlasti kaasa ka olukorra paremaks muutumise.

Esiteks alandab see lõssipulbri sekkumishinda keskmiselt 2,8% võrra. Sekkumise käivitamisest loobumine või puhul, riiklike kvaliteediklasside tühistamine, standardkvaliteedi mõiste kasutuselevõtmine, sõjajõudude turustusabi tühistamine ja loobumine kohustuslike impordilitsentside kasutamisest on vähendanud bürokraatiat.

Ma olen siiski üsna kindlalt koore ja lõssipulbri eraladustamise tühistamise vastu. See esindab turvavõrku ja ma usun, et me peaksime arutama seda tervisekontrolli ja mitte piima minipaketi kontekstis. Muus osas aga on ettepanek kehtestada koolipiima abi ühtsed määrad kahtlemata õige. Arvestades siiski koolipiima tähtsust toitumisele, peaks abi toodetele, mis langevad selle määruse reguleerimisalasse, oluliselt suurendama: 16,11 eurolt 100 kg kohta 18,15 eurole 100 kg kohta. Samuti on tungivalt vajalik laiendada tootevalikut.

Praegu on kättesaadavad mõned võrratud uued piima-, kohupiima- ja jogurtitooted, mis suudavad rahuldada igaühe maitset ja eelistusi, ja kui me võtaksime kasutusele innovatiivsed kooliprogrammid, saaksime äratada laste uudishimu nende toodete vastu, tehes samal ajal midagi ära ka toitumise heaks. Säästupotentsiaali 117,3 miljonit eurot piimavalgu standardimise tulemusel ajavahemikul 2008–2013 või edaspidiseid säästuvõimalusi võimaliku piimaturukorralduse raames tuleks kasutada koos piimasektori reformiga ja selle toetamiseks. Ma oleksin vägagi valmis ka seda arutama tervisekontrolli arutelu kontekstis.

See meede peaks kavatsuste kohaselt hõlbustama meie esitatud piimafondi programmi elluviimist. Ressursse saaks kasutada piimasektori müügi edendamise kontekstis, toitumisalase teavitamise paremaks muutmiseks ja samuti edasisteks kaasnevateks meetmeteks, nagu piimatootmise kaasajastamine valdkondades, kus tingimused on veel raskemad, ja mägipiirkondades. Parlamendikomisjon võttis selle teise raporti vastu üksmeelselt.

Kolmas raport käsitleb joogipiima. Raportis tehakse ettepanek paindlikkuse suurendamiseks joogipiima määratlemisel. Praegu kehtiv määrus tunnistab kolme joogipiima kategooriat, mida on ühenduses lubatud toota ja turustada. Need on rasvatu piim (kuni 0,5% rasva), madala rasvasisaldusega piim (1,5–1,8% rasva) ja täispiim (vähemalt 3,5% rasva).

Komisjoni ettepanek lubada joogipiima tootmist ja turustamist, mis ei vasta nendele kolmele kategooriale, seni, kuni on lisatud selge ja kergesti loetav viide rasvasisaldusele etiketil, on õige. See liberaliseeriv meede tähendab mitte üksnes riikide üleminekuerandite kõrvaldamist, vaid laiendab ka tarbija valikuid, mis aitaks kindlasti elavdada ühendusesisest kaubandust.

Igasuguse ebaselguse vältimiseks peaks piima rasvasisalduse protsent olema pakendil selgelt näha ja otseselt seotud tootekirjeldusega. Siiski arvan, et rasvasisaldusele viitamise puhul pole vajadust kehtestada lubatud hälvet +/-0,2%, arvestades, et see ei tõstaks selgust, vaid pigem takistaks rakendamist.

Komisjon võttis need kaks õigusakti ettepaneku muudatusettepanekut, nagu see kolmas raport, samuti ühel häälel vastu. Arvestades selget seisukohta, mille võttis põllumajanduskomisjon, olen veendunud, et kogu piima minipaketti toetatakse homse täiskogu istungi ajal toimuval hääletamisel kindla häälteenamusega.

Ma ei saa siiski heaks kiita fraktsiooni ALDE kolme muudatusettepanekut. Need ei muuda raportit oluliselt paremaks. Kolmas muudatusettepanek viitab ainult koolipiimale, mis läheks vastuollu sellega, mida me tahame, nimelt parandada kogu toodetevaliku pakkumist. Sellepärast pean kahjuks ka selle muudatusettepaneku tagasi lükkama.

Ma tahaksin soojalt tänada kõiki kolleege põllumajanduskomisjonis ja fraktsioonis. Ma tänan neid üles näidatud usalduse ja heade töösuhete eest.

  Struan Stevenson, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, ma soovin alustada pr Jeggle’i õnnitlemisega tema kolme raporti – piima minipaketi eest. Algusest peale oli väga selge, et tema raportite osas saavutatakse üldine kokkulepe, ja seda tõestas volinik. Parlamendiliikmed küsisid käesoleva arutelu kohta, kas nad võiksid arutada laiemaid teemasid, mis mõjutavad Euroopa piimatööstust, ja mina pole siin mingi erand.

Alles üsna hiljuti oli piimakarjakasvatus Ühendkuningriigi põllumajanduse vaeslapse-sektor. Varimajanduse tavade tõttu, mis lubavad kaubakettidel suruda piima hinda alla 17 pennile liitrist, samas kui nad seda välja müüvad 50 penni eest liiter, lõpetasid paljud meie piimakarjakasvatajad tegevuse. Maksab meenutada, et isegi hinnaga 50 penni liitrist maksab piim meie selvehallides siiani sama palju kui pool pudelit vett ja teil pole vaja muretseda veepudeli poegimise pärast ega selle jaoks loomaarsti kutsuda.

Alles hiljuti olid 27 ELi liikmesriigist ainult Slovakkias, Eestis, Ungaris ja Leedus madalamad piimahinnad kui Ühendkuningriigis ja selle tagajärjel oleme viimase viie aastaga kaotanud minu valimisringkonnas Šotimaal umbes 500 piimakarjakasvatajat. Praeguseks on Šotimaal hinnanguliselt järele jäänud 1 400 piimakarjakasvatust – see on kõik. Hinnanguliselt lahkub kogu Ühendkuningriigis piimatööstusest iga päev üks piimakarjakasvataja.

Alles nüüd on nii, et maailma teraviljahinnad – eriti nisu hinnad – on peaaegu kahekordistunud, sundides loomasööda hindu tõstma, ja kui surve kasvab tootlike põllumajandusmaade kasutamiseks biokütuste ja teiste mitte-toiduainete ning põllukultuuride tootmiseks, siis on mõned turuketid lõpuks ometi tõstnud häiret, et tegelikult on piimast puudus, ja hakanud selle tulemusel piimakarjakasvatajatele veidi kõrgemat hinda maksma. Lõpuks ometi on piimakarjakasvatajad hakanud nägema valgust tunneli lõpus ja nad saavad tagasi veidigi rohkem kui nende toodangu omahind.

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr juhataja, ka mina tahaksin esmalt tänada raportööri tema suurepärase töö eest, mis andis meile tema ettepanekute juures kogu aeg hea enesetunde. Ma tahaksin teda eriti tänada ka selle eest, et ta laskis mul teha suulise muudatusettepaneku koolipiima programmi kohta.

See öeldud, tahaksin rõhutada minu enda kriitikat selle minireformi edasise arengu kohta, kui komisjoni suuri reforme oodatakse järgmisel aastal ja novembris toimub ühise põllumajanduspoliitika raames tervisekontroll, ja praegu veel, volinik, me ilmselt ei tea, kas sellel on sektorile mingeid tagajärgi.

Aga täna, volinik, viib reaalsus, ja hr Stevenson selgitas seda, meid teise suunda. Hinnakriis põllumajandustootmises on jälle ellu kutsunud arutelu toiduainete põllumajandusliku tootmise teema kohta Euroopas.

Minu hinnang piimakriisile erineb teie omast. Minu arvates on piimahindade tõusu peamine põhjus mitte Aasia suurenenud tarbimine, vaid ühenduse madal tootlikkus. Kahtlemata oli viimase tootmisperioodi toodang viimase 15 aasta kõige madalam.

Mõned organisatsioonid väidavad, et Euroopa vajab arvatavasti täiendavad tuhat miljonit liitrit aastas, et rahuldada oma vajadusi. Kindlasti on tarbijad täna jahmunud põhitoiduainete hindade suurenemise üle ja põllumajandustootjad omakorda loomasööda hindade tõusu üle.

Kuigi ma olen nagu teiegi arvamusel, et biokütuste tootmine ei ole viimane ega peamine hindade tõusu põhjus, ei tohiks me lasta ennast ninapidi vedada, on olemas muud põhjused. Väiksema hulga maa tootmisest kõrvaldamine ega kesapindade vähendamine pole hindade stabiliseerimiseks piisav.

Komisjon peaks olema väga valvas teist tüüpi jooksvate spekulatsioonide suhtes, nagu spekuleerimine väärtpaberiturul. Suurtel kontsernidel on lihtne nihutada toormaterjalide hindade tõus tarbijate õlule, tegelikult nad juba teevad seda, aga kohalikel tootjatel on seda palju raskem teha, ja seetõttu karistab hinnatõus kõige rohkem kaitsetuid VKEsid.

Kahtlemata, nagu hr Stevenson just ütles, tõus ei kajastu hinnas, mida küsivad põllumajandustootjad; nemad süüdistavad lõhet nendele makstud hinna ja hinna vahel, mida maksab tarbija ühise põllumajanduspoliitika tõttu, mis põhineb tootmisest kõrvalejätmise õhutamisel.

Kuna asjad on nii, volinik, siis ma ei soovitaks teil siia tulla ja meile rääkida, et kvootide kõrvaldamine rakendatakse järk-järgult.

Madal moraal põllumajandustootjate seas, kes tunnevad ennast ebakindlalt selle tuleviku osas, mida nad peavad enda omaks kui kapitalivara, nimelt kvoodid, mille eelseisev eemaldamine on teada, on üks tõketest piima taastootmise alustamise ees Euroopas; tõsi, sama lugu oli omal ajal piimahinna järsu languse ajal, mis sundis paljud tootjad liikuma kasumlikumale, aga vähem töömahukatele põllukultuuridele; need tootjad ei saa enam hinnatõusust kasu.

Piimakarjakasvatajate raske töö on muudetud keeruliseks raskuste tõttu kvootide taotlemisel, raskuste tõttu kariloomade hankimisel… Kas te teadsite, volinik, et käesoleval ajal peavad Euroopa piimakarjakasvatajad minema riikidesse nagu Kanada või Ameerika Ühendriigid, et osta lüpsilehmi, sest ühenduse turult pole võimalik leida kariloomi, mida osta?

Seda kõike arvestades, volinik, tahaksin paluda teil reageerida, ja ma olen kindel, et te seda teete asjakohaselt nendes uutes tingimustes, olukorras, mis oleks ainult kaksteist kuud tagasi olnud mõeldamatu ja mille tagajärgede üle põllumajanduslikule toiduainete tootmise sektorile me peaksime hakkama arutama.

Minu arvates me ei peaks ainult lootma, nagu ma teie veebipäevikust lugesin, et Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõime maailmaturgudel pole liiga palju kannatanud, vaid reageerima kiiresti, et takistada selle juhtumist.

  Kyösti Virrankoski, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Hr juhataja, esiteks tahaksin ma tänada raportööri, pr Jeggle’i, tema suurepärase raporti eest. Piim on põllumajandustootmise üks kõige olulisemaid valdkondi. See on seda olulisem, et veiseliha tootmine sõltub suuresti vasikatest, mida lüpsikarjakasvatajad kasvatavad. Piimatootmine sobib ka suuremas osas aladele, kus looduslikud tingimused on kõige kesisemad. Näiteks piimakarja kasvatamine Põhja-Euroopas saab tõhusalt ära kasutada asjaolu, et sealne viljelusmaa on suurepärane koresööda allikas, mis muudab tootmise ka vastupidavaks vihmale, külmale ja muudele ebasoodsatele looduslikele tingimustele.

Enne meid tehtud ettepanekud lihtsustavad ELi seadusi piimatööstuse kohta. Või kvaliteediklassi süsteemi tuleks lihtsustada, rasvasisalduse range klassifikatsioon tühistada, koolipiima abi muuta sõltumatuks piima rasvasisaldusest ja sekkumissüsteemi tuleks selgitada. Need meetmed näivad olevat positiivsed ja ma tahan volinik Fischer Boeli nende reformide eest tänada.

Suur küsimus on piimasektori üldine reform, mis peab toimuma lähimas tulevikus seoses tervisekontrolliga, ühise põllumajanduspoliitika vahearuandega. Selle peamine fookus on piimakvoodid.

Piimatootmise praegune tasakaal on saavutatud tänu piimakvootidele. Sel põhjusel sulas ära 1 300 miljoni kilone võimägi, mis meil 1980. aastate lõpus veel oli, ja samal ajal oli võimalik tagada tarbijatele pidev varustamine ning suur valik põllumajandustooteid. Kehtestatud on ka prognoositav raamistik, mille raames piimatootjad saavad tooteid arendada.

Minu arvates on ELi kohustus tagada selline prognoositav raamistik piimatootmise jaoks ka tulevikus. See on oluline, sest vajalikud investeeringud tehakse ajavahemikeks, mis katavad kümneid aastaid ja talumajapidamiste jaoks on need tohutud summad. Veel enam, tootmise reguleerimine on aeglane protsess, sest kulub umbes kaks aastat, enne kui lehmad on valmis toodangut andma. Sellepärast on see nii tarbija kui ka tootja huvides, et jätkata piimakvootide kasutamist. Kui kvoodid tühistatakse, tähendab see, et investeeringud, mida põllumajandustootjad on teinud kvootide ostmiseks ja sellega tootmistingimuste stabiliseerimiseks, on tühja läinud. Nende tähelepanekutega me tahaksime toetada esitatud raporteid.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, volinik, sellel arutelul sõna võttes tahaksin juhtida tähelepanu järgmistele teemadele: eelkõige tahaksin toetada raportööri ettepanekut, et selle reformi tulemusel säästetud raha, st 117 miljoni euro suurune summa, tuleks ära kasutada piimafondi loomiseks.

Teiseks, selle fondi vahendid tuleks eraldada esmajärjekorras neile piimatootjatele ja töötlejatele, kes turu suureneva liberaliseerimise tõttu peavad oma põllumajandusettevõtte või ühingu ümber korraldama, ja samuti piima ja piimatoodete tarbimise edendamisele ning eriti rahalise toetuse suurendamiseks koolide varustamiseks piima ja piimatoodetega.

Kolmandaks, komisjoni ettepanek, mis puudutab piima kolme kategooria kõrvaldamist, mida siiani turustatakse, st rasvatu, väherasvane ja täispiim, väärib samuti toetust. Selle tagajärjel muutub võimalikuks mis tahes rasvasisaldusega piima turustamine, eeldusel, et see on pakendil selgelt ära märgitud.

Toetades lahendusi, mida sisaldavad proua Jeggle’i ette valmistatud raportid, tahaksin siiski meenutada volinik Fischer Boelile, et on vaja tõsist arutelu koguste ja praegu Euroopa Liidus kehtivate piimatootmiskvootide tuleviku üle, sest need on jahmatavalt ebaõiglased, eriti uutele liikmesriikidele. Volinik, te lubasite meile seda arutelu, kui te vastasite minu küsimusele selle teema kohta, mis oli adresseeritud komisjonile 2006. aasta oktoobris.

38 miljoni elanikuga riigil nagu Poola on umbes 9 miljoni tonni suurune kvoot, mis teeb 0,23 tonni elaniku kohta, kusjuures Saksamaal on see kogus 0,33 tonni, Prantsusmaal 0,39 tonni ja Madalmaades tervelt 0,67 tonni. Poola, kellel on isegi nüüd suurepärased võimalused piimatootmise arendamiseks, just kolm aastat pärast ELiga ühinemist, on ülemisele piirile juba väga lähedal ja seda ei saa edasi arendada. Sellel on suur negatiivne mõju piimatootmisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete kasumlikkusele.

  Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Hr juhataja, mina ei ole sellel arutelul mingi erand, edastades oma fraktsiooni õnnitlused raportöörile suurepärase töö eest, mis on saavutanud üsna ebatavalise ja suurepärase tulemuse, nimelt tehes kõik üpris rõõmsaks. Ma tahaksin kiita ka komisjoni tegutsemise eest tervisekontrolli eel, sest see on hea tükk tööd, mis oli kaua aega tegemata.

Ma võtan kokku meie vaated Šotimaa rahvusliku põllumajandusettevõtjate liidu infotunni esialgsete märkuste kohta. Esitatud muutusettepanekud ei avalda põllumajandustootjatele tingimata otsest mõju, aga need viivad lihtsustamiseni, kulude kokkuhoiuni ja tõhususele turustusahela järgmises etapis ja see kõik parandab piimasektori konkurentsivõimet ning peaks sel moel põllumajandustootjatele turu kaudu kasu tooma.

Minu arvates on eriti tervitatav koolipiima korra lihtsustamine. Mis oleks veel parem nii paljude põllumajanduslike, majanduslike ja tervisega seotud eesmärkide täitmiseks, kui õhutada Euroopa lapsed piima jooma ja piimatooteid tarbima? Süsteemi mõistusepärasemaks muutmisega oleme ausalt öelda ajast maha jäänud.

Seda paketti kiites pean ma nõustuma oma Šoti – ehk küll mitte poliitilise – kolleegi hr Stevensoniga, näidates näpuga elevandile toas, nimelt liiga madalatele hindadele, mida põllumajandustootjad siiani peavad taluma, sest turustusahel on enam kui katkemisohus ja liiga paljud turul osalejad kuritarvitavad oma seisundit. Meie komisjonis ja parlamendis oleme täna õhtul oma osa andnud süsteemi lihtsamaks muutmisega. Me võinuksime ju sama hästi küsida, miks see oli alguses nii keeruline, aga me tegime täna õhtul oma töö ära. Nüüd peavad riik ja ELi konkurentsiasutused jõuliselt sekkuma põllumajandustootjate huvides, kes saavad de facto kuritarvituste tõttu, eriti turgu valitsevate kaubanduskettide poolt, oma kvaliteetsete toodete eest jätkuvalt sandikopikaid. Nagu volinik ütles, on tervisekontroll hea võimalus, sest kuni EL võtab meetmeid selle elevandi toast väljasaamiseks, varjutatakse kõik väärtuslikud jõupingutused, nagu see pakett, ja need kaotavad mõju.

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Üldiselt rääkides me nõustume proua Jeggle’i kolmes raportis esitatud ettepanekutega, tõstes esile ettepanekut kasutada eelarvesääst ümberkorraldusprogrammi käivitamiseks, mida saaks kasutada turustamistoetuseks ning toitumisalase teabe esitamiseks piima ja piimatoodete pakenditel.

Samamoodi oluliseks peame koolipiima programmi ulatuse ja kvaliteedi tugevdamist, laiendades toodete valikut, mida süsteem võib hõlmata, toimides nagu tõeline programm piima ja piimatoodete tarbimisele ärgitamiseks, vastates rohkem laste ja noorte maitsele ning osutades asjakohast tähelepanu toitumisele ja tasakaalustatud toitumisele.

Me oleme nõus ka sellega, et eeskirjad joogipiima märgistamise kohta peaksid olema väga selged, sest meile tundub igati õige, et niinimetatud tootekirjeldus peaks hõlmama andmeid rasvasisalduse kohta.

Viimasena üks märkus aja kohta, milles me elame, kui piimatootmine ei suuda rahuldada praegust nõudmist vajaduse tõttu toetada vähem jõukaid põllumajandustootjaid ja piimatootjaid ning suurendada piima subsiidiume kõige rohkem abi vajavates piirkondades, eriti Portugalis, võttes arvesse, et näiteks Assooride autonoomses piirkonnas saaks piima tootmist suurendada ilma karja arvukust suurendamata ja see on äärepoolseim piirkond, kus on suurepärased tingimused piima tootmiseks.

  Peter Baco (NI). – (SK) Praegu arutatava piimatööstuse minireformi kontekstis tahaksin asetada erilise rõhu vajadusele võtta käesoleval istungil vastu määruse muudatusettepanekud 5 ja 7 piimaturu üldise korralduse kohta. Muudatusettepanekuga 5 sätestatakse ühtne abimäär 18,15 eurot 100 kg kohta kogu piimale koolipiima programmis. Pole kahtlust, et abi suurendamisega ja eeskirjade lihtsustamisega aitame kaasa tervisliku toitumise eesmärgi saavutamisele ja liigsöömise vastu võitlemisele noorte seas.

Muudatusettepanek 7 esitab piimafondi ümberkorraldusprogrammi peamised eesmärgid. Selle programmi eesmärgid, nagu toitumisteadlikkuse meetmete tugevdamine ja piima tarbimise suurendamine ning samuti piimatootmise kaasaajastamine näiteks mägipiirkondades, on stiimuliks eriti uutele liikmesriikidele. Lõppude lõpuks on paljudes uutes liikmesriikides piimatootjate arv viimastel aastatel uskumatult kahanenud ja karja arvukus on vähenenud üle 50%.

Kahjuks on selle tagajärjel ka piima tarbimine langenud alla arstide poolt soovitatud koguste, eriti laste seas. Euroopa Parlament saab nende kolme dokumendi heakskiitmisega aidata saavutada tasakaalu piima tarbimise ja tootmise vahel kõikides Euroopa Liidu riikides.

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin ühineda tänuavaldustega raportöörile, sest ma arvan, et komisjoni ülekaalukas toetus on piisav, et näidata, kui head tööd on siin tehtud.

Piima minipakett on oluline samm mitte üksnes Euroopa põllumajandustootmise ja piimasektori jaoks, vaid eelkõige piima toiduks kasutamise edendamiseks.

Tasakaalustatud toitumine on eriti oluline laste jaoks ja siin mängivad piim ja piimatooted tähtsat osa. Meie laste tervisliku arengu määrab ära tervislike toiduainetega varustamine, nagu kohalikud piimatooted. Sellepärast on kõige tähtsam populariseerida piima ja kõiki erinevaid piimatooteid jogurtitest karastusjookideni ja madala rasvasisaldusega toodeteni, mida lapsed ja koolilapsed nii väga armastavad.

Üks põhjus, miks piima ja piimatoodete müügi edendamine on nii oluline, on see, et üha rohkem saab selgeks, et ebatervislik toitumine toob kaasa terviseprobleemide kasvu eurooplaste seas. Piima minipaketis sisalduv reklaamieelarve aitab tõsta inimeste teadlikkust, mis omakorda toob kasu kogu elanikkonnale.

Oluline on tagada, et reformi tulemusel saavutatud sääst jääks piimasektorisse. Kokkuvõtteks lubage mul öelda, et otsesed tootjahinnad põllumajandustootjatele lõpuks tõusevad, kuigi kindlasti mitte selle tõttu, et toodame nüüd bioenergiat, vaid peamiselt loodusõnnetuste tagajärjel ning turutingimuste paranemise tõttu ELis ja väljaspool, st kolmandates riikides.

  Bernadette Bourzai (PSE). – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt õnnitleda pr Jegglet tema suurepärase töö eest. Ma toetan eriti tema vastuväiteid koore ja lõssipulbri eraladustamisabi tühistamisele ning soovi kehtestada abi ühtne määr koolides jaotatavale piimale.

Siiski, nagu ka mitmed minu teised kolleegid, tahaksin ma eriti mainida jooksvat piima puudujääki, mille põhjuseks on kahtlemata mitte üksnes nõudmise suurenemine kogu maailmas, vaid ka pakkumise vähenemine, mida oleks tulnud ette näha, sest see oli minu arvates prognoositav. Ühtse põllumajanduspoliitika reformi ja piimatootjatele makstava hinna languse tõttu likvideerisid mõned põllumajandustootjad, näiteks Prantsusmaal, oma piimalehmad ja keskendusid rohkem veise- ja vasikaliha tootmisele või, näiteks Saksamaal, loobusid üldse loomapidamisest ja kasvatavad selle asemel teravilja. Selle tagajärjel on Prantsusmaal 100 000 lüpsilehma vähem kui oma kvoodi täitmiseks vaja ja Euroopa Liit vajab Euroopa nõudmise rahuldamiseks miljard liitrit piima. See puudujääk juba avaldab ja avaldab ka edaspidi tõsist mõju piima ning järelikult ka piimatoodete hindadele ja samuti teiste erinevate toiduainete hindadele. Lisaks nendele hinnatõusudele suureneb loomasööda hinnatõusu tagajärjel ka selliste põhitoiduainete hind nagu teravili ja liha. Ilmselt põhjustab see tarbijatele täiendavaid raskusi.

Seetõttu näib mulle vajalik kasutusele võtta meetmed hindade stabiliseerimiseks. Eriti oleks vaja nii ruttu kui võimalik täiendada varusid, et suurendada turu kindlust; tõsta tootjatele makstavat piima hinda, et innustada neid tootmist jätkama ja laiendama ning aidata neil toime tulla loomasööda hindade tõusuga; pakkuda suuremat toetust turustamis- ja jaotamiskanalite osas; suurendada nii kiiresti kui võimalik Euroopa piimatootmiskvoote ja hinnata ühtse põllumajanduspoliitika 2008. aasta läbivaatamise raames piima ühist turukorraldust käesoleva puudujäägi valguses ja enne, kui hakatakse kaaluma piimakvootide tühistamist 2015. aastal.

Lõpuks tahaksin ma juhtida tähelepanu mägipiirkondade piimatootjate, keda ma esindan, veelgi raskemale olukorrale. Nende tootmiskulud on kõrgemad ja varustamine veel raskem. Lisaks sellele on nad teatud riikides, nagu Prantsusmaa, silmitsi varumisabi vähendamisega, mis kujutab endast mägipiirkonnas lisanduvate varumiskulude osa hüvitamist. Piimatootmine on sektor, mis annab suurima panuse maa säilitamisse ja maakasutuse planeerimisse, eriti probleemsetes valdkondades. Ma loodan seetõttu, et mägipiirkondade eriomaseid probleeme arutatakse põhjalikult ühtse põllumajanduspoliitika tulevase läbivaatamise ja uue ühtse põllumajanduspoliitika arutelu ajal.

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE). – (DE) Hr juhataja, volinik, piim on teile hea ja täna räägivad sellest kõik. Piim on maailma vanim energiajook, see on eriti tähtis toode, ja see on hea, et me seda teemat täna arutame. See, mida me nimetame piima minipaketiks ja mis koosneb kolmest dokumendist, on ainult üks, ehkki väga oluline ehituskivi ELi põllumajandusalase õigustiku edaspidisel lihtsustamisel ning sellega seoses on komisjoni reform ja lihtsustamismeetmed põhimõtteliselt väga tervitatud.

Nagu me teame, on ühise põllumajanduspoliitika ümberkorraldamine pikaajaline järjepidev protsess ja piima minipaketi ettepanekud on samm reformi õiges suunas. Roomat ei ehitatud siiski päevaga. Volinik teab seda paremini kui ükski teine.

Tahaksin käsitleda olulist poliitilist aspekti, mida mõned kolleegid juba arutasid: koolipiim. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on nõudnud siin toetuse suurendamist 16,11 eurolt 18,11 eurole 100 kg eest. See on mõistlik parandus ja me tegime seda nõudes õigesti. Võib-olla võiksime nüüd tõsiselt kaaluda ka koolipuuvilja programmi, mis meeldiks arvatavasti ka voliniku kolleegile hr Kyprianoule.

Ma kiidan heaks ka piima valgusisalduse ja piimatootmise standardimise, sest see võimaldab Euroopa tootjatel astuda õiglasesse konkurentsi oma konkurentidega kolmandates riikides, teades, et konkurents on liberaliseerimise põhialus. Samal ajal on õige, tähtis ja ka väga vajalik, et piimatootjad ja -töötlejad ühendaksid oma ressursid isegi senisest enam, et neil oleks kergem kaitsta oma huvisid turul. Selles valdkonnas tuleb veel tublisti tööd teha.

Lubage mul esitada see idee tarbijate vaatenurgast ja tuleviku perspektiiviga. Nõudmine piima järele on kasvanud kogu maailmas. On täiesti selge, et Aasia kui terviku elutingimused ja toitumisharjumused muutuvad, st nõudmised kasvavad ja hinnad tõusevad. On kurb, et hinnatõus on seotud eelkõige kaubandusega. Siiski peame ka meie kodanike vastu ausad olema. Mõnes mõttes avaldavad kõrgemad hinnad tõe keskkonna kohta. Näiteks ei ole mõistetav, et liiter piima maksab nüüd vähem kui liiter vett. Või on nüüd odavam kui 20 aastat tagasi. Me peame kindlasti kodanikele selgitama, et loomulikult on asjad kohati paremaks läinud. Raha peaks siiski jääma sektorisse ja mitte minema kaubandusse.

Üks märkus kvootide kohta. Ilmselt kvoodid jäävad mõneks ajaks veel kasutusele. Seda on siin arutatud ja kvootide säilitamist põhjendatud. Siiski peaksid olemasolevad piimakvoodid kehtivuse kaotama 2015. aasta märtsis ja mitte ainult Saksamaa põllumajandustootjate jaoks, kes võivad siis kasu saada globaalse nõudluse kasvust piima ja selle saaduste järele. Seda, mida volinik ütles, kui ta valjusti mõtles, arutledes kvootide tegeliku tühistamise üle, võib mõista nii, et kvoodid on vaja kõrvaldada. Me peaksime siin ausad olema ja nõudma nendest loobumist.

Ma tänan pr Jeggle’i terviklikuna väga hea raporti eest. Ma soovin volinikule põllumajanduspoliitika reformide jätkamiseks kõige paremat.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). – (PL) Hr juhataja, ettepanekud piimaturu ümberkorraldamiseks ja piimafondi loomiseks on mõeldud põllumajandustootjate ja tarbijate toetamiseks, mitte praeguse olukorra halvendamiseks. Pole kahtlust, et erandlike olukordade jaoks tuleb kehtestada eeskirjad ja õiguslik alus piimatoode ladustamise tagamiseks erinevates tingimustes.

Eriti tähtis osa võitluses tervislike toiduainete eest on mägipiirkondade põllumajandustootmise toetamine. Seal toodetakse kõrge kvaliteediga piima, sest reostuse tase on seal suhteliselt madal.

Võrdselt tähtis on anda elanikkonnale täpset teavet toote, st piima kohta, ja samuti selle tootmise eest vastutava riigi ja tootja kohta. Teave peaks sisaldama infot, kas geneetiliselt muundatud taimi tootmise ajal kasutati või mitte. See on eriti oluline, kui piima antakse lastele.

Lõpuks tahaksin õnnitleda pr Jeggle’i suurepärase raporti eest.

  Jim Allister (NI). – Hr juhataja, raportis piimaturu üldise korralduse kohta on kolm teemat, mida ma tugevalt toetan. Esiteks: koore ja lõssipulbri eraladustamist ei tohiks tühistada, vaid säilitada kui piimatootmise ebakindla valdkonna kaitsemehhanism. Teiseks: koolipiima programm on otsustava tähtsusega mitte üksnes võitluses ülesöömise vastu, vaid seda tuleks laiendada uute ja tervislike piimatoodete abil. Kolmandaks: tuleks luua piimafondi ümberkorraldamisprogramm eesmärgiga säilitada piimasektorile piima minipaketi rakendamisega säästetud vahendid, kasutades sellist fondi turustamistoetuse pakkumiseks ja toitumisalase teadlikkuse tõstmiseks.

Ehkki piimasektori väljavaated on praegu optimistlikumad, peame olema kindlad, et ei tehta midagi, mis tooks kaasa olemasolevate kaitsemeetmete eemaldamise või piimapaketi laienemise ebaõnnestumise. Samuti ei tohiks säästetud vahendid piimatööstusele ja selle edendamisele kaduma minna.

  Esther de Lange (PPE-DE). – (NL) Hr juhataja, nii hilja õhtul, kui ainult meie kurnatud põllumajanduse eestkõnelejad ja põllumajandusvolinik on siiani koos meiega – mille eest ma tänan teid, volinik – ei tarvitse piim olla kõige sobivam jook, mille järele me januneme, eriti pärast eelmist arutelu. Aga me ei tohi unustada, et räägime siin ühest Euroopa põllumajandustootmise hiiglasest. Iga ELi liikmesriik on piimatootja ja piimatootmise arvele langeb mitte vähem kui 14% Euroopa põllumajandustoodangust. Olenemata selle suhteliselt tagasihoidlikust osast põllumajanduseelarves, peab ütlema. Piimasektor pakub meile ka kvaliteetseid tooteid ja piirkonnale omaseid valikuid. Kindral De Gaulle lõi seose toodete suure mitmekesisuse ja oma riigi valitsetavuse vahel. „Kuidas te saate valitseda riiki, kus on 246 sorti juustu?“ küsis ta retooriliselt. Mida see prantslase tähelepanek võib tähendada Euroopa Liidu jaoks, kus on 27 liikmesriiki ja kahtlemata tuhandeid juustusorte, hea küll, täna me sellesse ei süvene.

Me ei tohi unustada piimakarjakasvatajate panust meie maaelu heaks. Selle sektori üle võib uhke olla, kuid sellel pole viimastel aastatel olnud kerged ajad. Nende raskete aastate ja praeguste turuarengute taustal on ahvatlev peatuda küsimustel, mis väljuvad käesoleva arutelu piiridest. Jään erandiks reeglist ja ei tee seda, ehkki enamus parlamendiliikmetest andis kiusatusele järele. Ma kordan vaid Struan Stevensoni, kes küsib täiesti asjakohaselt, kui palju hinnatõusu tulust jõuab tegelikult põllumajandustootjateni.

Tagasi meie arutelu teema juurde tulles: proua Jeggle'i raportid on tõesti suurepärased. Tahan eriti peatuda koolipiima programmi laiendamise ettepanekul. Seos rasvasisalduse ja toetuse vahel on põhjendatult kõrvale jäetud, nii et mulle tundub mõistlik programmi laiendamise puhul mõelda eelkõige innovatiivsetele ja tervislikele toodetele, pidades eriti silmas Euroopa kasvavat liigsöömise probleemi. Volinik on juba maininud, et ta peab liikmesriikidega läbirääkimisi, kuid võib-olla ta saaks meile öelda, millal me võime oodata konkreetseid ettepanekuid küsimuse kohta ja järelikult, millal võiks selle paketi tegelikku laienemist oodata.

Lõpetuseks ma nõustun raportööriga, et on liiga vara täiesti loobuda olemasolevatest kaitsemeetmetest, isegi kui neid hetkel ei kasutata, aga ka see on tervisekontrolli teema. Sõnum on seega „järgneb“.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Ma tunnustan soojalt pr Jeggle’i tema väljapaistva töö puhul ja tahaksin samuti heaks kiita komisjoni piima minipaketi. Uutes liikmesriikides on siiani olnud võimalik ELi rasvasisalduse määrusest kõrvale kalduda raskelt kätte võideldud erandite tõttu, kuid on hea uudis, et me saame ka pärast 2009. aastat tarbida piimatooteid, millega me oleme siiani väga harjunud.

Kaubanduse elavnemisega liikmesriikide vahel liberaliseerimise tagajärjel tuleb meil toiduohutuse küsimuses valvsam olla. Tahaksin juhtida voliniku tähelepanu asjaolule, et toiduohutus kujuneb kogu Euroopas veel suuremaks probleemiks eriti seoses uute liikmesriikidega.

Ma toetan põllumajanduskomisjonis vastu võetud ettepanekut, et standardimise tõttu säästetud eelarvevahendid peavad jääma piimasektorisse. See raha peab teenima kahte eesmärki. Üks on piimatoetuse ümberkorraldamine ja teine on koolipiima programm, mis on komisjoni suurepärane algatus. Programm on üks põhilisi tervisliku toitumise elemente võitluses liigsöömise ja ülekaalulisuse vastu. Toetust sellele programmile tuleb suurendada.

Tahaksin juhtida hr Chatzimarkakise tähelepanu sellele, et ta koputab avatud uksele, arvestades, et ma tegin kaheksateist kuud tagasi ettepaneku koolipuuvilja programmi kohta, mille pr Fischer Boel heaks kiitis sellises ulatuses, et see on nüüd osa juba lõpuleviidud puu- ja köögivilja reformist. Koolipiima programm ja koolipuuvilja programm täiendavad teineteist väga hästi.

Paljud inimesed on maininud kvoodisüsteemi. On ilmne ja põhjust karta, et komisjon loobub sellest, kuid siiski ma tahaksin paluda, et ei korduks see, mis juhtus maisiga seotud sekkumisega. Jäägu pehme maandumise võimalus, antagu piimatootjatele ettevalmistusaeg. Ma kardan, et riiklike kvootide suurenemine ja trahvide tühistamine viib järgmiste aastate jooksul kvootide devalveerimisele.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Hr juhataja, piima ja piimatoodete ühine turukorraldus on oluline küsimus nii liikmesriikidele kui ka kogu Euroopa Liidule. Oleme kõik sellega nõus, et teatavad muutused on vajalikud, kuid need peaksid põhinema põhjalike uuringute tulemustele, aga mitte tööstuse või kaubanduse lobitööle. Me peame meeles pidama, et meie eesmärk peaks alati olema hea inimestele ja antud juhul tarbijatele, kellel on õigus oodata meilt nende huvide kaitsmist.

Selles kontekstis on Euroopa Komisjoni ettepanek tühistada inimtoiduks ettenähtud piima 0,2% kõrgem või madalam rasvasisalduse hälve seoses paketile omistatud väärtustega vastuvõetamatu. Piimaturu korralduse parandamine peaks algama piimakvootide läbivaatamisega ja seejärel nende eraldamisega tarbimise alusel. Me ei saa lubada olukorda, kus näiteks 80 miljoni elanikuga Saksamaal on piimakvoot üle 28 600 000 tonni, samal ajal 38 miljoni elanikuga Poolal vähem kui 9 miljonit tonni.

Ühine põllumajanduspoliitika, seahulgas piimapoliitika, vajab samuti selliste küsimuste esitamist nagu millist põllumajandusmudelit me toetame – kas need on talumajapidamised või põllumajandustootjad, kellel on tuhanded või kümned tuhanded hektarid maad? Kui valime talumajapidamise mudeli, mida mina eelistan, siis puudub vajadus rahastada eraladustamist taludes. Neid rahalisi vahendeid saaks paremini kasutada väljapakutud piimafondi jaoks, mille kaudu saaks muu hulgas levitada teavet piimast ja piimatoodetest toitumise kohta, toetada koolipiima programmi, osutada toetust piirkondlike toodete tootmiseks ja piimatööstus ümber korraldada.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Juhataja, ka mina tahaksin õnnitleda pr Jeggle’i nende raportite oskusliku käsitluse puhul. Lihtsustamine on hea mõte, kuid radikaalseteks muutusteks on sellel etapil vara.

Ma oletan, et see on naljakas vana maailm, sest mitte kaua aega tagasi oli piimasektoris häving ja kadu ning on uskumatu, kui reipad ja paindlikud on põllumajandustootjad sellel suvel, sest esimest korda pika aja jooksul nägin ma nende nägudel naeratust, sest piima hinnad kosuvad. Tarbijad märkavad – ja Tesco tegelikult ütleb seda – et pikaajaline toiduainete hinna langus on peatunud. Hr Terry Leahy, Tesco tegevjuht, ütles hiljuti, et tarbijate toiduainete eelistustes on toimunud põhjapanev nihe, ja ma arvan, et see on tõsi ja tervitatav, ning ma loodan, et see tähistab eemaldumist kaubakettide senisest „hävita ja põleta“ poliitikast toiduainete suhtes. Ilmselt oleme püüdnud piima suhtes eriliselt käituda. Me kõik tahame teada, mis plaanid teil on piimakvootide osas, arvestades praeguseks kujunenud turuolukorda. Ja me loodame seda edaspidi kuulda.

Ma lugesin ka, et Hiina muretseb oma laste juurdepääsu pärast piimale ja seda silmas pidades on erakordne, et meie lapsed Euroopas joovad seda ilmselt ikka vähem ja vähem. Siiski, seoses koolipiima programmiga, mis on eluliselt oluline, kas te lubate mul teile tutvustada Áine’i vaateid – ta on üks minu lastest ja on kümneaastane. Ta just loobus koolipiimast ja ma arvan, et põhjus, miks ta seda tegi, on huvitav – ta armastab tegelikult piima – aga ta mängiks pigem väljas koos sõpradega kui istuks piima juues, mida ta on koolis sunnitud tegema. Nagu näha, on palju põhjusi, miks seda programmi oleks vaja lähemalt vaadelda ja me peame töötama koolidega, sest keskmine piimatarbimine Iirimaal on madal ja me oleme sellepärast mures seoses liigsöömise vastu võitlemisega.

Nagu ma ütlen, ma ootan tulevasi arenguid ja tervisekontrolli. Minu enda tervis on praegu veidi korrast ära ja ma arvan, et kruus kuuma piima neile, kes on siin oodanud selle hilise tunnini, oleks vägagi teretulnud!

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). – (PL) Hr juhataja, proua Jeggle’i raportid panevad aluse piima- ja piimatoodeteturu reformile. See on hea, et piimafondi loomise ettepanek on seatud ettepoole piimatootmise ja -töötlemise sektori reformimise konkreetsetest tegevustest. Ka see on hea, et osalist paindlikkust on võimaldatud teatud eeskirjade vähendamisega, mis mõjutavad piima- ja piimatoodeteturu korraldust ELis.

Hea ei ole aga see, et kõnealune paindlikkus ei lähe eriti kaugele ja et piimakvootidest, st toodetava koguse praktilisest kontrollist, ei loobutud. Hea ei ole ka see, et standardimine piimavalgu ja rasvasisalduse ühtlustamise vormis jäi alles, sest vastupidiselt lihatootmise olukorrale eraldab see toote kvaliteedi tootjast.

Lõpetuseks, ma loodan tootjate, töötlejate ja meie kõikide nimel, et selle reformiga saavutatakse rohkem seatud eesmärke kui eelmisega.

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, esiteks tahaksin õnnitleda proua Jeggle’i raporti puhul, mis on kuni üksikasjadeni viidud komisjoni ettepanekutesse ja on neid täiustanud, ja ma loodan ainult seda, et põllumajanduse erikomitees sõlmitud tehnilised kokkulepped ei takista nõukogu arutamast parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekuid, nagu muudatusettepanek eraladustamisabi jõussejätmise kohta.

Lisaks tahaksin rõhutada, et see ettepanekute pakett sisaldab tähelepanuväärseid elemente, mis kuulutavad kvoodisüsteemi tühistamisega lõppeva vaheetapi algust põhimõtteliselt 2015. aastaks. Ma viitan näiteks lõssipulbri sekkumishinna vähendamisele.

Teade, et piimakvoodid kaovad, on tekitanud tootjate seas ebakindluse, nagu volinik hästi teab, ja selle tulemusel on kvooditurg halvas olukorras, tekitades sektoris vajalike ümberkorralduste märkimisväärse aeglustumise, vähemalt Hispaanias.

Sel põhjusel palume komisjoni mitte viivitada sektori tulevikku puudutavate ettepanekute tutvustamisega, mis annavad vastuse sellistele küsimustele nagu kvoodimäära või tootmisõiguse kaotamise võimaliku hüvituse järk-järgulise suurenemine või otsese abi tase pärast sekkumishindade uut langust; need küsimused nõuavad teiste seas kiiret vastust, et oleks võimalik sektorit praegusest ebakindlast olukorrast välja tuua.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, volinik, me arutame piima- ja piimatoodeteturu minipaketi reforme. Minipakett on tehtud muudatusettepanekutele hea kirjeldus. Selle turu täielik ja nõuetekohane reform seisab veel ees.

Minipaketis sisalduvad ettepanekud on mõistlikud ja väärivad toetust. Need puudutavad piimafondi loomist, mis toetab tegevusi sektori reformimiseks, nagu piimatarbimise edendamine, kaasa arvatud tarbimine koolides, või toetab piimatootmist mägipiirkondades. Piimatoodete eraladustamise toetamine tuleks samuti säilitada.

Kuid põhjapanev küsimus jääb: mis seis on suurte reformidega piimaturul? Praegu näeme, et piimatoodete hinnad kasvavad, see on seotud kütusehindade inflatsiooniga kogu Euroopa Liidus. Nõudlus EList eksporditud piimatoodete järele kasvab.

Milline on olukord ELis? Tootmiskvoodid ja tohutud trahvid nende ületamise eest. Mida tuleks teha? Tegutsedes süstemaatiliselt, kuid kontrollitult, peaksime hakkama piimakvoote 2–5% võrra aastas suurendama sõltuvalt olukorrast konkreetses riigis. Sillutagem teed kvootide tühistamiseks 2015. aastaks – seda põllumajandustootjad ootavad. Volinik on sellest korduvalt rääkinud. Kas me saame endale lubada tervisekontrolli ära oodata? Ma ei arva nii. Ma usun, et me võime piimakvootide järk-järgulise suurendamise protsessi alustada juba tänasest päevast. Ma kordan: aeglaselt, järk-järgult, ja täieliku järelevalvega.

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, proua Jeggle on teinud kolme piimandust käsitleva raporti juures väljapaistvat tööd, mille eest ma tänan teda soojalt. Ma tänan ka volinikku ettepanekute eest, mis olid meie tänase arutelu aluseks. Need kolm raportit on üsna tehnilise loomuga. Oluline arutelu piima üle toimub seoses tervisekontrolliga.

Tahaksin peatuda mõne punkti juures. Mul on hea meel, et esimene raport käsitleb piimapulbri valgusisalduse standardimist, mis toob kaasa turu korrigeerimise. Teises raportis kiidan heaks 27 riikliku või kvaliteediklassi tühistamise ja asendamise ühtse, kogu Euroopas kehtiva kvaliteedimääratlusega. Ma olen rõõmus ka selle üle, et rohkem tähelepanu on pühendatud koolipiima küsimusele. Meeldivam on teha piim ja piimatooted meie lastele maitsvaks kui arutada alkoholi kuritarvitamist noorte seas, nagu täna juhtus.

Kolmas raport osutab sellele, et joogipiima võiks paindlikumalt turustada. Siinkohal ma toonitaksin volinikule, et lubatud hälve +/-0,2% on liiga suur. Piimatootjad arvutavad põllumajandustootjatelt saadud piima rasvasisaldust täpsusega 0,01% piires, seetõttu peavad nad olema ka võimelised andma tarbijale täpset teavet joogipiima rasvasisalduse kohta.

Piim on väärtuslik ja tervislik toiduaine. Piim ja piimatooted moodustavad osa tervislikust toitumisest ja ma loodan, et meie piimakarjakasvatajate jaoks jätkub tõusutrend ja et turg laieneb. See on hädavajalik, et tagada meie piimakarjakasvatajate parem tasustamine 365 päeva aastas töötamise eest. Hädakisa piimahindade tõusu pärast ei ole õigustatud. Euroopas tarbitakse keskmiselt 260 kg. Kui tarbija maksab 10 senti rohkem, teeb see 50 senti nädalas ja Euroopa piimatootmine peaks meie arvates kindlasti niipalju väärt olema.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Hr juhataja, kallid kolleegid, ühise piimaturu lihtsustamise meede on ka liikmesriikide perspektiivist suur algatus, mis toob Euroopa Liidu põllumajandustootjad tegelikele vajadustele lähemale. See on võimalik eelkõige tootmise ja piima turustamise liberaliseerimisega. See on hea uudis eriti nendes riikides, kelle põllumajandustootjad peaksid tegema liiga suuri investeeringuid tootmiseks ühes kolmest praegu lubatud piimakategoorias.

Ma ei arva, et põllumajandustootjad oleksid praegu valitsevates turutingimustes suutnud kohandada oma tootmist 2009. aastaks, üleminekuperioodi lõpuks. Veel enam, Euroopa Liit ei kirjuta ette piimatoodete sisu seni, kuni täidetakse fütosanitaarseid tingimusi. Seetõttu nõustun täielikult selle liberaliseerimismeetmega.

Teiseks toetan ma koolipiima programmi ühtse abimäära kehtestamist. See on oluline meede, mis aitab kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele Euroopas, sest vaesemad piirkonnad saavad soodsamad tingimused, ja võitlusele liigsöömise vastu noorte seas. Vastavalt komisjoni ettepanekule peaks abi olema suurem, sest koole ja lasteaedu ei tohiks sundida kandma osa kuludest. Veel enam, see summa on eeliseks eriti nendes riikides, kus juba on kehtestatud koolidele abisüsteemid. Euroopa fondid saavad aidata programmide kaudu ja üliõpilastele pakutavate toodete kvaliteedi tagamisel ning vabastavad liikmesriikide märkimisväärsed eelarveressursid, mida saab nüüd kasutada noortele suunatud poliitika kontekstis.

Ma toetan ka Euroopa fondi loomist piimaturu ümberkorraldamiseks. Ka see peaks sisaldama rahastamisnõuet kvaliteedi parandamiseks, mille tõttu paljud uute liikmesriikide põllumajandustootjad ei saa oma tooteid pärast 2009. aastat enam müüa.

Viimasena, kuid mitte vähem olulisena, peame vaatlema muutusi ühises turukorralduses tervishoiukontrolli laiemas kontekstis ühise põllumajanduspoliitika raames. Ma arvan, et on õige aeg ühise piimaturu ümberkorraldamiseks eesmärgiga kaotada piimakvootide süsteem.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Hr juhataja, ma soovin alustada nende tänamisega, kes on konstruktiivse arutelu eesmärgil siiani kohal. Et meie arvamustes piima minipaketi kohta ei tundu olevat suuri erinevusi, tahaksin kasutada võimalust teha oma lõppmärkused „elevandi kohta toas“.

Viimastel nädalatel on erinevad osalejad ja meedia osutanud erilist tähelepanu ühenduse piimahindade arengutele suve jooksul. Olen rohkem kui õnnelik, saades täna võimaluse luua selgust selleks, et vältida potentsiaalseid vääritimõistmisi. On tõsi, et piimatoodete hinnad on aasta algusest alates oluliselt tõusnud eelkõige kui reaktsioon turule, ja nagu õigesti märgiti, mitte kui reaktsioon bioenergia suurenenud tootmisele.

Loomulikult on sellise hindade tõusu kohta mõned selgitused ja ma tahaksin selle juurde veidi hiljem tagasi tulla, aga esiteks ma sean asjaolud üldisemasse perspektiivi.

Me kõik teame, et Euroopa kodumajapidamistes on toiduainetele kulutatud sissetulekuosa aasta-aastalt järk-järgult langenud. Täna oleme olukorras, kus ühendus kulutab toiduainetele ja mittealkohoolsetele jookidele ainult 12% – dramaatiline alanemine, nagu märkate kulutatud raha põhjal. Väga huvitav oli jälgida, kuidas üks Saksamaa ajaleht tegi väga kiire uuringu, järeldades, et ühe liitri piima ostmiseks pidi inimene 1960. aastal töötama 11 minutit ja 2006. aastal ainult 3 minutit. Samal ajal kui praegu on või keskmine hind 4,10 eurot, maksis see 1982. aastal 4,50 eurot. Need on nominaalhinnad ja ei võta arvesse inflatsiooni. Praegused hinnad pärinevad ajalooliselt madalalt tasemelt, mis kehtestati pärast 2003. aasta reformi, mis andis tööstusele tugevama konkurentsivõime baasi ja pakkus piimakarjakasvatajatele hüvitust potentsiaalselt madalamate hindade eest.

Lubage mul nüüd tagasi tulla käesoleva turuolukorra aluste juurde. Esiteks, suurema osa subsiidiumide maksmine lõpetati juba mõnda aega tagasi ja need on peamiselt eksporditoetus, sekkumisostud, erinevad realiseerimisabid.

Teiseks oleme täna olukorras, kus sekkumisvarud on otsas – kõik kogused on siseturul ära müüdud.

Kolmandaks, või varud on vähenenud tootmise vähenemise ja sekkumisvarude lõppemise tõttu. Juustutootmine oli veel hiljuti piimarasva eelistatud kasutus, kuni või paranenud hinnad mõjutasid tööstust jälle või tootmist laiendama.

Neljandaks, ehkki käesoleval aastal koguti veidi rohkem lehmapiima kui eelmisel aastal, ei kata see suurenenud nõudlust täielikult.

Ma võiksin jätkata teiste põhjuste nimetamist, kuid põhiliselt oleme täna pakkumisel ja nõudmisel põhineva turujõudude mängu tunnistajaks. Kadunud on enne reformi turul valitsenud suhtumine, et sekkumistase määras hinna. Tööstus langetab nüüd tõelisi kaubanduslikke otsuseid, kindlustades maksimaalse kasumi edaspidiste investeeringute jaoks, võimaldades ka piimatootjatele – põllumajandustootjatele kõrgemat hinda maksta.

Selles kontekstis on mul hea meel näha toorpiima hindade positiivset arengut viimaste kuude jooksul: mõnes liikmesriigis on see olnud 15–20%. Siiski teame me kõik, et tootmiskulu on tõusnud ja piimatootmise kasv jätkub edaspidi vaid kasumimarginaali säilitamise või isegi suurenemise korral.

Seetõttu tahaksin ma kasutada võimalust teha mõnevõrra positiivne järeldus. Ajaloolises perspektiivis ei ole praegused hulgi- ja jaemüügi hinnad dramaatiliselt kõrged. Turult piimatööstusesse ja põllumajandustootjatele tagasi tulnud kasum on julgustav ning riigilt saadud turutoetus sellele sektorile on nüüd rohkem või vähem kahanenud sotsiaalse iseloomuga meetmeteks.

Me ei tohiks lühiajalistel arengutel piimasektoris lasta mõjutada meie poliitilisi otsuseid ja järgmise 12 kuu jooksul on meil suurepärane võimalus arutada, mil viisil ja mis vahenditega panna piimasektor jätkusuutlikult edasi liikuma.

Me kõik teame, et piimakvootide süsteem tuleb kaotada 2015. aasta 31. märtsiks. Nagu ma juba märkisin, algatan ma novembris arutelu tervisekontrolli kohta ja järgmised arutelud – kaasa arvatud siin parlamendis – me esitame kõik õigusloomega seotud ettepanekud 2008. aasta hiliskevadel, nii et loodetavalt me võime kokku leppida, et õigustik jõustub alates 2009. aastast. Me leiame selles kontekstis võimaluse arutada kogu piimasektori olukorda laiemalt.

Ma uurin, millised meetmed võiksid olla sobivad pehme maandumise tagamiseks, kui kvoodisüsteem 2015. aastaks kehtivuse kaotab. Pehme maandumine võib olla, nagu ma juba mainisin, kvootide teatud suurenemine enne või vaheperioodil kuni 2015. aastani. Ma olen päris kindel, et meil on järgmise 12 kuu jooksul tohutud võimalused läbi viia väga huvitavad arutelud, kaasa arvatud see, mis puudutab piimasektorit laiemas kontekstis.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Bogdan Golik (PSE) , kirjalikult. – (SL) Hr juhataja, Euroopa Komisjoni ettepanek, mis käsitleb piima minipaketti, aitab kindlasti ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja halduskoormust vähendada. Suurem osa selle paketi jaotisi väärib toetust, eriti need, mis puudutavad järgmist: inimtoiduks ettenähtud piim, rohkem gradueeritud rasvasisaldusega piima kui varem võimalik, piima tootmise ja turustamise lubamine ühenduses ning samuti koolipiima programmi raames jaotatava piima toetuse ühtse määra kehtestamine.

Siiski tõstatab lõssipulbri ja koore eraladustamise subsideerimise lõpetamine teatud küsimusi. Euroopa Komisjoni seisukoht on, et ELi ettevõtjad ei kasutanud neid toetusvahendeid piimaturu jaoks, seetõttu tuleks need lugeda vananenud ja mittevajalikeks. Praegu on raske kindlalt prognoosida piima- ja piimatoodete turu tulevikku pikemaks ajaks, eriti kui ühine põllumajanduspoliitika teeb praegu läbi muutusi, sel põhjusel tundub eespool nimetatud toetusvahendite kaotamine, isegi kui neid praegu ei kasutata, mõnevõrra ennatlik.

  Hélène Goudin (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Erakond Juuni Nimekiri on esitanud palju kordi selles täiskogus tugevaid poliitilisi vastuväiteid raportitele, mis on saabunud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonilt. Raport piima- ja piimatoodeteturu ühise korralduse kohta (A6-0283/2007) on veel üks raport sellelt komisjonilt, mis jätkab kangekaelselt suurte subsiidiumide kaitsmist põllumajandussektori kõigi erinevate rühmade huvides ja protektsionismi harrastamist ülejäänud maailma vastu.