Dobesedni zapisi razprav

Torek, 25. september 2007 - Strasbourg

4. Suhkrutööstuse ümberkorraldamine – Suhkrusektori turgude ühine korraldus (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

− Katerina Batzeli põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel esitatud raport suhkrutööstuse ümberkorraldamise kohta [KOM(2007)0227 − C6-0176/2007 − 2007/0085(CNS)] ning

− Katerina Batzeli põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel esitatud raport suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta [KOM(2007)0227 − C6-0177/2007 − 2007/0086(CNS)].

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, lubage mul alustada tänusõnadega proua Batzelile ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile kogu selle ettepanekuga tehtud töö eest. Nüüd ettepanekust.

Nagu te teate, ei täitnud ümberkorraldusfond pärast tegelikult küllaltki paljulubavat esimest aastat ümberkorraldusperioodi teisel aastal meie ootusi.

Nagu te võib-olla mäletate, eeldasime me, et esimesel aastal loobutakse ligikaudu 1,5 miljoni tonni kvoodist ja teisel aastal rohkem kui 3 miljonist tonnist. Tegelikkuses loobuti esimese kahe aasta jooksul vaid 2,2 miljonist tonnist, võrreldes prognoositud 4,5 miljoni tonniga.

Olen jätkuvalt veendunud, et ümberkorraldusfond on oma olemuselt hea vahend, mida tuleks tugevdada ja parandada, võttes arvesse senini saadud kogemusi.

Täna arutatava ettepaneku kohta tahan kohe selgelt öelda, et tegemist ei ole 2005. aasta suhkrureformi läbirääkimiste uuesti alustamisega. Pidades silmas ümberkorraldusfondi ebapiisavat kasutuselevõttu selle toimimise esimese kahe aasta jooksul, on meie eesmärgiks, et järelejäänud kahe aasta jooksul seda edukalt kasutataks. Muidu annab lõplik kvootide ilma hüvitiseta vähendamine 2010. aastal raske hoobi.

Käesolev ettepanek sisaldab väga atraktiivset pakkumist nendele ettevõtjatele ja kasvatajatele, kes tahavad loobuda kvootidega tootmisest 2008.–2009. turustusaastal, jättes tingimused ümberkorraldusperioodi viimaseks aastaks põhimõtteliselt muutmata. Esimest korda on kasvatajatel võimalus käivitada ümberkorraldusprotsess, kuid üksnes 10% ulatuses ettevõtja kvoodist. Kasvatajatele mõeldud ümberkorraldusabi protsendiks jääb 10% ja sellele maksele lisandub 237,5 eurot suhkrutonni kvoodi kohta, mis teeb kokku 300 eurot tonni kohta.

Minu meelest on see kasvatajate jaoks väga huvitav pakkumine ja ma ei näe vajadust, miks me peaksime kaugemale minema. Sellepärast ei saagi ma toetada raportis sisalduvaid ümberkorraldusfondi kohta tehtud muudatusettepanekuid, milles soovitakse makstavate summade muutmist (näiteks muudatusettepanekud 6, 7 ja 12) või põllumajandustootjatele suunatud summat (muudatusettepanek 8).

Tagasiulatuva jõuga tagatakse see, et need ettevõtjad ja suhkrupeedi tootjad, kes on senini ümberkorralduskavas juba osalenud, ei satuks seetõttu ebasoodsamasse olukorda.

Kooskõlas muudatusettepanekuga 9 mainitakse lõplikus tekstis eraldi ära inuliinisiirupi valmistajate ja sigurikasvatajate abikõlblikkus. Peale selle võib ettevõtjad, kus ümberkorraldused viiakse läbi 2008.–2009. turustus- ja kasvatusaastal, vabastada ümberkorraldusmaksust, mida arvestatakse 2007.–2008. aasta ennetava kõrvaldamise koguselt, kui nad oma kvoodist nõuetele vastavalt loobuvad. Ja viimaks, täiendava stiimulina ettevõtjatele, arvestatakse lõpliku kvoodi kohustuslikul vähendamisel nende individuaalset panust ümberkorraldamisse.

Et lihtsustada turutasakaalu saavutamist ümberkorraldusperioodi jooksul, tehakse ettepanek muuta ennetav lõpetamine alaliseks, mitte üksnes ümberkorraldusperioodi ajal kasutatavaks vahendiks, täpselt nagu proua Batzeli seda oma raportis esitas.

Määruste ettepanekute eesmärk on luua turvaline keskkond ja kõrvaldada süsteemi kitsaskohad. Kõik need muudatused peaksid muutma fondi selle kolmandal tegutsemisaastal edukaks, ilma et see muudaks 2005. aasta reformi alusel kokku lepitud suhkru ühist turukorraldust. Kavandatavad meetmed on tasakaalus, et luua tugevad stiimulid kõigi ümberkorraldusprotsessis osalevate poolte jaoks.

Ma tahan teid tänada hea koostöö eest, mis võimaldab meil pidada kinni töö aluseks olevast rangest ajakavast ning käivitada see märksa tõhusam süsteem 2008.–2009. turustusaastaks. Ma olen teadlik sellest, et fondi eesmärgi täitmiseks tuleb selle tööd parandada, ja kui see võimalik ei ole, siis ei võida sellest keegi, selles olen ma kindel. Siis kaotaksid kõik ja seepärast olengi ma väga tänulik põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonilt ning selle liikmetelt saadud toetuse eest.

  Katerina Batzeli (PSE), raportöör. – (EL) Härra juhataja, volinik, lubage mul kõigepealt teile meelde tuletada, et oma esialgses arvamuses suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta rõhutas Euroopa Parlament, et komisjoni ettepanek võiks olla panuseks uue süsteemi olulisse elujõulisusse ning kaitseks suhkrupeedikasvatajaid, suhkruvabrikute ja tootmispiirkondade töötajaid, keda kõiki mõjutab kvootide kaotamine. See oli meie poliitiline kohustus ja kokkulepe, mille põhjal me andsime komisjonile oma nõusoleku.

Siiski nõukogu 2005. aasta lõplikud otsused suhkrusektori ümberkorraldamise kohta neile suurtele ootustele ei vastanud. See sektor on eriti tähtis põllukultuuride turu, Euroopa suhkru tarnimise ja bioetanooli tehaste tasakaalustamiseks, samuti poliitikate uue raamistiku edendamises muudatuste tegemiseks muude sektorite ühises turukorralduses uue ühise põllumajanduspoliitika kontekstis. Nõukogu otsused näisid olevat algusest peale mõistetud lühikeseks kasutamiseks ja kõrvalejätmiseks, sest need polnud midagi muud kui kokkulapitud riiklikud nõudmised ja keerulised mehhanismid.

See otsus ja viis, mismoodi seda riiklikul tasandi rakendati, tähendab, et toodangut pole praeguseks vähendatud rohkem kui 2,2 miljonit tonni, kuigi eesmärgiks on seatud umbes 6 miljonit tonni 2010. aastaks. Tahaksin teile meenutada, et iga liiki toodangu vähendamise puhul ei saa tootmispiirkonnad, töötajad ja tootjad pärast 2010. aastat enam mingit toetust ümberkorraldusfondist, mis on täielikult iserahastatav fond.

Sellised olid siis olulised poliitilised teemad, millega me põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis tegelesime seoses raportiga, millega olete tutvunud.

Volinik, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis tegime me märkimisväärseid edasiarendusi ühenduse otsuste takistamatuks rakendamiseks riiklikul tasandil. Me ei taha suhkruturu ühist korraldust radikaalselt läbi vaadata ning igal juhul osutasite te sellele ka oma tekstis. Me ei taha teha ettepanekut eri kiirusega läbivaatamiseks, sest paljudes piirkondades, näiteks Iirimaal, on suhkrutootmist juba osaliselt vähendatud või sellest täielikult loobutud.

Peale selle oleme kaalunud olemasolevaid eelarvesääste, mis ulatuvad ligikaudu 3 miljoni euroni. Kui seda raha ei kasutata, ei suunata seda tagasi sektorisse, vaid sellest rahastatakse teisi projekte või makstakse see tagasi.

Ja lõpuks peame me kõik, võttes arvesse proportsionaalsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõtet seoses suhkrupeedikasvatajatega, nõustuma kavandatavate meetmete tagasiulatuvuse põhimõttega, et mitte tekitada ebaõigluse õhkkonda uue süsteemiga juba ühinenud tootjatele, vabrikutele ja piirkondadele.

Tahaksin ka rõhutada, et meile teeb muret liikmesriikide paindlikkuse ja subsidiaarsuse ebatõhususe kõrge tase. Selline paindlikkus on muutunud meetmete ebaametlikuks natsionaliseerimiseks: liikmesriikidel on olnud võimalus rakendada uut ühist turukorraldust, nagu neile meeldis, hoides kõrvale surve eest, mida neile avaldasid ühiskondlikud ja piirkondlikud asutused. Viis, kuidas liikmesriigid käituvad paindlikkuse põhimõtte ja poliitikaga, peaks meile muret tegema edaspidisel läbivaatamisel, samuti nagu võiks teha probleem, kuidas tuleb kasutada seda poliitikat tervisekontrolli otsuste raames.

Volinik, me peame nüüd poliitiliste küsimuste juurest minema tehniliste probleemide juurde, mis samuti ühise turukorralduse läbivaatamise suunda määravad. Võttes arvesse määruse nr 318/2006 muudatusi, arvame, et see, mida on tarvis, on kvootide lõpliku lineaarse vähendamise ausam kohaldamine aastaks 2010. Kui 2010. aastaks peetakse kvootide otsest vähendamist vajalikuks, siis arvab meie komisjon, et selline vähendamine tuleks läbi viia kahes etapis. Esimeses etapis võiks teha lineaarse vähendamise 13,5% võrra. Teises etapis tuleks rakendada komisjoni ettepanekut; selle kohaselt moodustaksid erandi liikmesriigid ja need ettevõtted, kes on ümberkorraldamise ajal kvootidest loobunud. Erand on kooskõlas riigi tasandil tehtud jõupingutustega.

Siiski tahaksin rõhutada komisjonile ja nõukogule, kes tänasest arutelust osa ei võta, et peame meeles pidama eesmärki vähendada nende ettevõtete panust, kes on oma kvoote kas vabatahtlikult vähendanud ümberkorraldamisest osa võttes või osalenud ennetavas ümberkorraldusmehhanismis. Me teeme ettepaneku kasutada laiemat ja pikaajalisemat ennetavat ümberkorraldamismehhanismi, aidates seega kaasa sektori sujuvamale kohanemisele edasiste väljakutsetega. Kuna ennetava ümberkorraldusmehhanismi teema ei ole siiani leidnud kompromissi nõukogu tasandil, tahaksin selle hõlmata, volinik, kui te nõus olete.

Ümberkorraldamiskava käsitleva määruse nr 320/2006 muutmise kohta, mis igal juhul on reformi keskne aspekt, tehakse minu raportis järgmised ettepanekud:

– esiteks, vähendada põhisummat 260 eurot tonni kohta 237 eurole tonni kohta, mida tootjad saama hakkavad. Teie lahkarvamusele vaatamata, volinik, jääme me oma nõudmise juurde, kuna peame üleminekut 10%-lisele vabatahtlikule loobumisele oluliseks soodustuseks tootjatele;

– teiseks, suurendada 50%-le tootjate ümberkorraldusfondist antava ühekordse toetuse summat, mis praegu on kinnitatud 10% juures. Selline suurendamine on Euroopa Parlamendi poliitiline kohustus; see näitab, et subsiidiumid peaksid minema peamiselt tootjatele. Sõnum on pigem poliitiline kui finantsalane;

– kolmandaks, ettevõtetele bioetanooli tootmise eest makstavat hüvitist tuleks tõsta 35%-lt 100%-le, kuna meie arvates tuleks anda märkimisväärseid soodustusi taastuvate energiaallikate arendamise toetuseks;

– neljandaks, piirkondade jaoks on erilise tähtsusega säilitada mitmekesisuse abi piirkondades, kus suhkruvabrikud on suletud: see peaks jääma 109,5 euro suuruseks vähendatud suhkrutoodangu tonni kohta kuni ajavahemikuni 2009–2010. Volinik, me taotleme rahastamise osalist parandamist, et vähendada mõju piirkondadele ning samuti pakkuda täiendavaid soodustusi. Läbivaatamine pole kavandatud mõningate üldsätete muutmiseks, vaid soodustuste suurendamiseks;

– viiendaks, 10%-st kvootidest loobumist tuleks kohaldada eelkõige väikeste või väiksema konkurentsivõimega tootjate suhtes;

– kuuendaks, osalise loobumise eest tuleb ajavahemiku 2008–2009 ümberkorraldusabi suurendada 218,75 eurolt 625 eurole. Pean tunnistama, et raportööri seisukoht on selletaoliste küsimuste toetamisel eriti oluline.

Raportöörina tahaksin rõhutada, et asjade õigesse proportsiooni saamiseks tuleks põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni teatavad ettepanekud läbi vaadata. Arvan, et sel põhjusel peaksime arvesse võtma ümberkorraldusfondist tulevat rahastamist ning ka täiendavat rahastamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist.

Raportöörina tahaksin ma seetõttu heaks kiita muudatusettepanekud 27–30, mis tutvustavad kolme olulist põhimõtet:

– esiteks, tagasiulatuvat meedet, kuna ei saa karistada tootjaid, ettevõtjaid ja piirkondi, kes on ühise turukorralduse nõuetele algusest peale järk-järgult vastama hakanud;

– teiseks, toetuse suurus peab olema mõistlik ja kõigile osapooltele vastuvõetav (ja mitte 625 eurot ühe aasta eest);

– kolmandaks on oluline tõsta tagasiulatuvalt ja üleminekuperioodi lõpuni toetuse suurust, mida antakse tootmisest osalise loobumise eest.

Lõpetuseks lubage mul teha üks hoiatav märkus. Läbirääkimised, mida komisjon peab AKV riikidega majanduspartnerluslepingute raames, kestavad alles. Komisjon näib olevat valmis kaotama mõlemat ohutusklauslit seoses iga partnerriigi poolt ühendusse imporditava suhkru üldkogusega ning imporditud suhkru miinimumhinna klauslit. Lisaks on tehtud ka ettepanek, et juurdepääs ühenduse turule tuleks kõigi kuueteistkümne suhkruprotokolli riigi jaoks ühtmoodi liberaliseerida.

Volinik, ma arvan, et peame siin tegema tähtsat tööd. Sellised otsused võivad väljaspool institutsioonilist raamistikku olla kehtetud: need võivad kahjustada ka poliitilist ja institutsioonilist rolli, mida mängib Euroopa Parlament.

  László Surján (PPE-DE), eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. – (HU) Tänan teid võimaluse eest sõna võtta, härra juhataja. Eelarvekomisjon toetab põhimõtteliselt ettepanekut. Lubage mul raportööri ka isiklikult õnnitleda. On väga raske ülesanne üritada veenda selle sektori kasvatajaid mis tahes asjaoludel omatoodangut vähendama. Ja ega see meid ka Euroopa kodanike silmis just väga heas valguses näita, kui anname abi ja rahastame sedasorti asju.

Sellest hoolimata on tarvis sel moel sekkuda ja veel enamgi, kuna Euroopa Liidu eelarvele ei avalda see suuremat mõju kui praegune korraldus, siis on asjakohane, et see oleks sihtotstarbelisem ning et osa hüvitisi ja toetusi läheks neile, kes selle asjaga seoses tõepoolest tootmise osas meetmeid võtavad, nagu see on käesoleval juhul.

Siiski on väga suur probleem, et esineb juhtumeid, mil riigid on osast oma kvootidest juba loobunud ainult selleks, et avastada, et eeskirju on pärast seda muudetud. Raportis on ettepanekuid selle probleemi lahendamiseks ning ma palun parlamendil neid toetada. Tänan teid teie lahke tähelepanu eest.

  Albert Deß, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin anda lühikese ülevaate viimasest reformist. Paljud suhkrupeedikasvatajad on küsinud, miks selle ajaproovile vastu pannud turukorralduse muutmine üldse vajalik on. On kaks peamist põhjust, miks see reform vajalik oli ja on. Esiteks otsustati relvade algatuse tulemusena, et alates 2009. aastast võib vaesematest riikidest tarnida Euroopasse kõike peale relvade. Ka suhkrusektor on sellest mõjutatud.

Teine põhjus on see, et meil on Maailma Kaubandusorganisatsiooni otsus ja me peame ülejäägi kõrvaldama. See tähendab, et me peame kõrvaldama tootmisest üle 6 miljoni tonni suhkrut. Volinik, me esitasime parlamendile ettepanekud 2005. aastal ja te ütlesite just, et ümberkorraldusfond ei täitnud meie ootusi. Täna tahaksin ma siin öelda, et kui komisjon ja nõukogu oleksid 2005. aastal parlamendi ja nõukogu ettepanekuid hoolikamalt järginud, oleks arvatavasti vabatahtlikult loobutud suuremast suhkrukogusest.

Praegu on meil võimalus parandusi teha, et soodustused paraneksid. Võin komisjonil ja nõukogul vaid paluda ettepanekutega nõustuda. Tahaksin tänada raportööri proua Batzelit tema esitatud raporti eest. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on nende ettepanekutega üldjoontes nõus – väikeste parandustega – ja ma olen veendunud, et kui komisjon nende ettepanekutega nõustub, siis suurendatakse soodustusi sellise määrani, et vabatahtlikult loobutakse palju suurematest suhkrukogustest. Tahaksin teatada, volinik, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis on palju liikmeid, kes on suhkrupeedikasvatajaid hoolega kuulanud. Kui siin sätestatud nõudmisi arvesse võetakse, siis see reform minu arvates õnnestub.

  Csaba Sándor Tabajdi, fraktsiooni PSE nimel. – (HU) Proua Fischer Boel, ma arvan, et Katerina Batzeli raport ja Surján László arvamus on tehniliselt veatud ja poliitiliselt väga korrektsed. Turu tasakaalu taastamine on vajalik ja meil on ikka veel palju teha, et taastada turu tasakaal 2010. aastaks, võttes arvesse Euroopa suhkrutoodangut ja suhkrupeedikasvatust.

Ma ei kadesta komisjoni ega parlamenti, sest pole kerge luua korda ja tasakaalu ühes moonutatud, liiga keerulises ja ülesubsideeritud süsteemis. Lõppeks oli see sektor ju ühise põllumajanduspoliitika armastatud lapsuke, võrreldes muude, ebasoodsamate sektoritega.

Olen täiesti nõus, et vastukaal on vajalik. Kui rakendame täiendavalt 10%-list vähendamist, jääb süsteemi ikka veel 2,1 miljonit tonni ülejääki, ning kui me ei suuda sellega 2010. aastaks hakkama saada, läheb meil tarvis 14%-list vähendamist.

Ma usun, et see pole aus, ning ma palun volinikul ja komisjonil hoolega kaaluda seda, et need riigid, kes on teinud suurimad vähendamised, nimelt Itaalia, Portugal ja Soome, peavad ikkagi läbi viima 10%-lise vähendamise koos kõigi teiste riikidega. See ei ole aus.

Ma olen ka nõus, et peaksime rohkem tegema väikeste ja keskmise suurusega kasvatajate huvide kaitseks, sest „kes ees, see mees” põhimõte asetab nad teabe osas rahvusvaheliste kasvatajatega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Ungaris on suletud üks vabrik viiest. Parim suhkrutootja on tegevuse lõpetanud, kuid ei tootjal ega ka kasvatajatel lähe halvasti. Ainus asi, mida varasema määrusega asjakohaselt ei hõlmatud, olid töötajate hüvitised, ma pean silmas suhkrutootja töötajate hüvitised.

Lõpetuseks ma arvan, et on väga tähtis, et ettevõtted ei peaks maksma ümberkorraldusmaksu, kui nad oma kvooti vähendavad. Selles osas pole mingeid nõudmisi. Ma palusin proua Fisher Boelil seda punkti toetada, kuna see võiks soodustada edasisi vähendamisi ja aidata taastada turu tasakaalu. Ütlen veel kord, et selles osas on väikeste ja keskmise suurusega kasvatajate aitamine väga oluline, kuna see on peamine sotsiaalne mõju Euroopa suhkrupeedikasvatajatele. Tänan teid tähelepanu eest.

  Andrzej Tomasz Zapałowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, suhkrutootmissektori reform selle praegusel kujul on vastuvõetamatu. See tabab esmajoones peedikasvatajaid ja suhkruvabrikute töötajaid. Euroopa ettevõtete üles näidatud erandlik aktiivsus suhkruvabrikute kokkuostmisel Ida-Euroopas enne selle ühinemist Euroopa Liiduga laseb tekkida kahtlusel, et see reform oli juba sel ajal kavandatud koos suurte hüvitussummadega suhkruvabrikute omanikele, kes pidid need sulgema.

Uutes liikmesriikides investeerisid põllumajandustootjad ühinemisperioodi ajal suuri summasid oma põllumajandusettevõtete edendamisse, sealhulgas suhkrupeedikasvatusse. Kaks aastat hiljem tuli välja, et toodangut tuleb piirata, ning suhkrutootmise lõpetamise hüvitise peamisteks kasusaajateks olid suhkruvabrikute uued omanikud. Hinnanguliselt suletakse juba ainuüksi Poolas umbes kümme vabrikut.

Kavandatud kohandused, millega ümberkorraldusfondist eraldatakse suuremaid summasid kasvatajatele, on head. Mu kahtlusi äratab aga toetus tootjatele, kes on ostnud suhkrutehased paari viimase aasta jooksul, sest kas ei või see olla lihtsalt nõnda, et nad ostsid need väljavaatega kasulikuks sulgemiseks?

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, suhkruturu korraldus ei ole mingi komisjoni ja nõukogu eksponaat! Härra Deß on juba öelnud, et kui oleksite pisut rohkem parlamendi ettepanekuid kuulanud, poleks mõningaid tõrkeid üldse tekkinudki.

Kui meil on selline vahend nagu kvoot, siis peame seda kasutama ja mitte ähvardama seda 2010. aastasse lükata, ning siis peame veel tegema kindlasummalisi või jaotatud vähendamisi ja nende eest hüvitist pakkuma. Teie viis teha seda hindade kaudu kahjuks ebaõnnestus, sest seejärel suurendasite te kvooti ühekorraga miljonite tonnide võrra, konverteerides C-suhkru kvoodisuhkruks. Peale selle tähendas rahastamine tarbijate ja hinnakujundusmeetmete kaupa, et suhkrutööstusel polnud mingit huvi ümberkorraldusteks. Ekspordisubsiidiume põhjalikult ei vähendatud. Ka seda oleks tarvis olnud.

Vead oleks tulnud kindlaks teha ning ka neid pole praeguseks parandatud. Ümberkorraldusfond ja ümberkorraldusabi on põhimõtteliselt pooleli jäänud. Piirkonnad, ametiühingud ja kasvatajad on nende vastu. Pole vastu võetud mingit mitmekesistamist, nagu parlament nõudis, et tagada piirkondade sotsiaalökoloogilist arengut. Ka kõiki neid vigu ei ole praegu parandatud. Seetõttu hüvitame me valesid asju.

Järgmine oluline punkt on see, et nüüd tahate te kasvatajatele minevat ümberkorraldusabi piirata 10%ga. Ollakse harjunud, et riigid võivad fikseerida kõrgema hinna. Me esitame siin järjekordse ettepaneku ja ma loodan, et seekord rakendab parlament selle suunamismeetme abil, sest te pole pidanud lubadusi, mille andsite meile viimasel hääletamisel, kuid nüüd olete nende juurde tagasi pöördunud.

  Diamanto Manolakou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, 2006. aastal vastu võetud ning juba rakendatav uus suhkrusektori määrus on üks mõru suutäis ning on juba nõudnud oma esimesed ohvrid.

Meie muidugi hääletasime selle vastu ja meil oli seda tehes õigus: suhkruvabrikud on kinni pandud ja paljud suhkrupeedikasvatajad on lõpetanud töötuina. Nad saavad armetut hüvitist, mis on mõeldud nende vastuseisu ja protestide summutamiseks.

Minu kodumaal Kreekas on suhkrupeedikasvatus harjunud tagatiseks, et rahvas on suhkru osas sõltumatu; see andis paljudele töötajatele ja põllumajandustöötajatele tööd ning elavdas unarusse jäetud piirkondade majanduselu. Praegu on igast viiest vabrikust suletud kolm, toodang on 50% vähenenud, töötus selles sektoris on tõusnud, põllumajandustöötajad on paljaks tehtud ja terved piirkonnad laastatud.

Täna esitatud muudatusettepanekud on kavandatud uue määruse täielikuks rakendamiseks. Enam pole peaaegu jäänudki toodangut, mille suhtes kohaldada vähendamist, mis on fikseeritud 2,2 miljoni tonni juures ja mida kavandatakse suurendada 6 miljoni tonnini.

See tähendab isegi veel suuremat mõju, kui oleme juba näinud. Võidavad sellest toiduainetöösturid, kes hakkavad importima odavat suhkrut; kaotajateks on suhkrutööstuse töötajad, sest veel rohkem suhkruvabrikuid suletakse ning veel suurem hulk väikesi ja keskmise suurusega suhkrupeedikasvatajaid pühitakse turult minema.

Me oleme selle vastu ja me hääletame täiendavate meetmete vastu: need kiirendavad algmääruse lõpuleviimist ning on veel üks kriminaalne tegevus kampaanias Euroopa suhkrutööstuse ja selle töötajate vastu.

  Hélène Goudin, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, Euroopa suhkrutööstust turgutatakse intensiivselt. Respiraator, praegu Euroopa Liit, annab igal aastal Euroopa suhkrupeedikasvatajatele miljoneid eurosid otsetoetuseks ja sekkumisabiks. ELi maksumaksjad finantseerivad ajast ja arust süsteemi, mille päevad on möödas. Õnnetuseks tähendab komisjoni ettepanek kõrgemaid kulusid ja aeglasemat reformitempot, täiesti vastupidiselt turukohandustele, mida see konkurentsivõimetu sektor nii hädasti vajab.

Suhkrut tootvatele riikidele väljaspool ELi tuleb anda piiramatu juurdepääs siseturule. Ausamatele tingimustele põhinev rahvusvaheline kaubandus on vähemarenenud maade jaoks vahend maailmaturule pääsemiseks. Suhkrutööstuse liberaliseerimisest võidaksid ka Euroopa tarbijad. Neil poleks enam tarvis oma maksude kaudu finantseerida tootjate toetamise kunstlikku süsteemi ja nad näeksid kauplustes madalamaid hindasid. Sellest võidaksid kõik.

  Jean-Claude Martinez, fraktsiooni ITS nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, suhkruturu ühine korraldus toimis. See oli odav ja andis juurdepääsu AKV riikidele.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste ajal nõudsid Tai, Austraalia ja eriti Brasiilia siiski endale suhkrumonopoli. Samal ajal, et võita Doha voorus liitlasi, pakkus Pascal Lamy, kes sel ajal oli Euroopa kaubandusvolinik, tollimaksu kaotamist 49 vähimarenenud maale algatuse „Kõik peale relvade” raames. Ajavahemikul 2009–2010 hakkab Euroopa importima suhkrut teoorias vaestest riikidest, kuid seda toodetakse Kuveidi, Saudi Araabia või muu kapitaliga Sudaanis või mujal.

Seega tuleb Euroopa äärepoolseimate piirkondade peedikasvatajad ja suhkrutootjad ohverdada Brasiilia ja teiste riikide heaks 2006. aasta reformist alates. Sama toimub teravilja ja piimaga. Varsti tehakse sedasama veiniga. Meie tootjad kaovad, mida me Euroopas nimetame „ümberkorraldusteks”.

Muidugi me maksame teraviljakasvatajatele, et nad viljakasvatamise lõpetaksid: me nimetame seda „ümberkorraldusabiks”, nagu hüvitis maa tootmisest kõrvaldamise eest või väljajuurimistasu.

18 kuud pärast selle abiprogrammi alustamist see siiski ei toimi. Volinik, te peate meile sedasama vana kõnet viljamägedest ja piimajõgedest. Te ütlete, et ajavahemikul 2007–2008 tekib 4 miljoni tonni suurune ülejääk, seetõttu on meil täna kaks ettepanekut nähtavasti peaaegu 4 miljonist tonnist suhkrust loobumiseks. Me suurendame finantssoodustusi ja iga-aastaseid vähendamisi ja lisatoetusi ning subsiidiume. Muidugi pärast 2010. aastat see abi lõpeb ning meie põllumajandustootjad pühitakse minema, just nagu AKV tootjad, rääkimata töötajatest. Ainsad, kes võidavad, on importijad.

Sellist maltusiaanlikku poliitikat on teravilja suhtes kohaldatud 1993. aastast alates. Kell üheksa rääkis härra Parish meile, et nisust on puudus, et hinnad sööstavad üles ja et maa tootmisest kõrvaldamine tuleb lõpetada. Nii et natuke lootust lõpuks ikkagi on: 2011 tuleb uus määrus, mis ütleb meile, et suhkrust on puudus ja et meil on tarvis jälle peeti kasvatama hakata!

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, parlamendiliikmena Tšehhi Vabariigist, kus suhkruturg on juba ümber korraldatud, ei saa ma muudatusettepanekutega nõus olla. Need on sobimatud ja ebaausad.

Hakkab selgeks saama, et reformi tulemuseks ei ole mitmed majanduslikult konkurentsivõimetud äriühingud. See tekitab ebavõrdse olukorra, milles ainult Euroopa suured suhkruäriühingud kasumit saavad, vähimagi kasuta tarbijatele ja kasvatajatele.

Ma ei oska kodanikele seletada, miks osa riike ei ole oma suhkrukvootidest üldse loobunud või on teinud seda ainult väga väikeses ulatuses, samas kui ülejäänud meist peaksid neile nüüd kohustuse täitmatajätmise eest rohkem raha maksma.

Kõigepealt ja eelkõige pole ma absoluutselt nõus, et osalise ümberkorraldamise puhul saadav toetus suurendatakse täieliku ümberkorraldamise toetuse tasemele. Teiseks, peedikasvatajatele ning mehhanismide lepingulistele tarnijatele antava ümberkorraldusabi määra suurendamine 10%-lt 50%-le on täiesti õigustamata. Kolmandaks, ma ei toeta tootjatele antavate lisamaksete või mis tahes ajutise ümberkorraldusabi suurendamist; samuti ei toeta ma tarnijatele antavate lisamaksete suurendamist. Neljandaks, ettepanek käsitleda eelmisel aastal toimunud seadmete demonteerimist käesoleval turustusaastal ja järgnevatel turustusaastatel toimununa on minu arvates täiesti absurdne.

Otse vastupidi, daamid ja härrad, minu jaoks on keskne küsimus võtta arvesse täielikku kvootide mahtu, millest terve ümberkorraldusperioodi jooksul on loobutud. Muidugi ei toeta ma soovi lubada äriühingutel arvesse võtta kvoote, millest loobutakse 2008.–2009. turustusaastal.

Ma arvan, et kui komisjon just ei kavatse muuta seda läbinisti bürokraatlikku ja äärmiselt ebaõiglast viisi suhkrureformiga tegelemisel, oleks kõige parem suhkrukvoodid võimalikult kiiresti kaotada ja suhkruturg liberaliseerida.

  Kyösti Virrankoski, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Härra juhataja, Euroopa Liidu suhkrupoliitika on veidras olukorras. Suhkrukvoote on vähendatud 2,2 miljoni tonni võrra, kuid samal ajal on komisjon müünud miljoneid tonne uusi kvoote. Seetõttu on tegelik vähenemine kõigest miljon tonni, kuigi eesmärk oli kuus korda suurem.

Samal ajal on suured tootjariigid oma toodangut ainult suurendanud. Näiteks Saksamaa on oma toodangut suurendanud 240 000 tonni võrra aastas ja Prantsusmaa 350 000 tonni võrra aastas. Eelkõige on need just väikesed riigid, kes on oma toodangut vähendanud. Suurtest riikidest on ainult Itaalia oma toodangut märkimisväärselt vähendanud. Tulemuseks on see, et omasuhkrutoodangut on vähendanud väikesed riigid ja looduslike tingimuste poolest halvemas olukorras olevad riigid.

Samal ajal aga on rohkem kui 3 miljardit eurot – kolm tuhat miljonit eurot – kogutud ümberkorraldusfondi ja sellest on praegu kulutamata umbes 2 000 eurot. See raha on tulnud peamiselt tarbijatelt, sest tarbijahinnad on langenud aeglasemalt kui tootjahinnad ning see vahe on laekunud fondi. Teisest küljest on see tulnud ka põllumajandustootjatelt, kelle tootjahinnad on langenud. Seda raha on makstud ja makstakse ka praegu peamiselt tööstusele tohutute hüvitiste kujul 730 euro ulatuses tonni kohta, kuna samal ajal läheb tööstusstruktuuri muutmisele ja vabrikute demonteerimisele kõigest umbes 10%, parimal juhul 20%.

Kogu suhkrupoliitika on hoiatav eeskuju sellest, mis võib juhtuda, kui hakkame rakendama põllumajanduspoliitikat tööstuse tingimustel. Tööstusele on makstud hüvitiseks väga suuri summasid, aga vastutasuks saame väga vähe. Loodetavasti tulevikus kohaldatakse põllumajanduspoliitikat kui põllumajandus-, mitte tööstuspoliitikat.

Peaksime erilist tähelepanu pöörama solidaarsuse tähtsusele. Seda tuleb samuti arvesse võtta, sest kõik riigid, kaasa arvatud ka need, kes on oma suhkrutoodangut vähendanud, maksavad ikka veel suhkru eest hinda, mis on maailmaturuhinnast kõrgem, kuigi neil lihtsalt ei lasta suhkrut toota, sest tööstus on nõnda otsustanud.

Samamoodi on meil tulevikus tarvis kindel olla, et me ei hakka samasugust süsteemi rakendama teistes põllumajandustootmise valdkondades.

  Neil Parish (PPE-DE). – Härra juhataja, ma sooviksin tänada proua Batzelit raporti eest. Samuti sooviksin tänada härra Daßi selle raporti variraportööriks olemise eest fraktsioonile PPE-DE.

Usun, et see on Margaret Thatcher, kes on öelnud, et „turgudele ei ole võimalik vastu seista”, ometi oleme aastaid just seda püüdnud suhkruturukorraldusega teha.

Ma kiidan volinikku ja seda, mida ta teeb, sest tegemist on väga keerulise olukorraga, mis nõuab lahendust. Tuleb süsteemist rohkem suhkrut välja saada ja Euroopa suhkrutootmine konkurentsivõimelisemaks muuta. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on nüüd põllumajandustootjate toetamine keskkonnaalastel põhjustel, aga ka nende suunamine rohkem turule tootmise suunas.

Mulle tundub, et sel aastal on suhkrureform ehk lihtsam kui eelmistel aastatel, sellel lihtsal põhjusel, et teraviljahinnad on võrreldes eelmise aastaga kolm korda tõusnud. Seega on võimalik, et osad suhkrutootjad otsustavad paigutada raha ümberkorraldamisse ja kasvatada teravilja või rapsi ning sellest elatuda. Sest, nagu ma ütlesin, ükskõik mida me suhkruga teeme, peame olema kindlad, et liigume Euroopas toodetud koguste vähendamise suunas, kuid põllumajandustootjatel peab siiski olema võimalus maaga elatist teenida.

Me peame arvestama mitte üksnes Euroopa Liidu suhkrutootmise tasakaalustamisega, vaid ka sellega, et osa suhkru impordist tuleb AKV riikidest. Minu oma kodumaal Ühendkuningriigis impordib Tate & Lyle üle miljoni tonni suhkrut. Tate & Lyle tahab kindlust, et juurdepääs sellele suhkrule jääb talle alles, sellal kui meie suhkruturukorraldust vähendame ja reformime. Palun volinikul mõista ka argumendi seda poolt.

  María Isabel Salinas García (PSE). – (ES) Härra juhataja, volinik, peaaegu kaks aastat tagasi võeti vastu õigusloomepakett suhkrusektori reformimiseks eesmärgiga kohandada seda maailmaturuga, mis tõepoolest jättis meie põllumajandustootjatele vähe võimalusi.

Nagu te hästi mäletate, volinik, oli see üks traumeeriv reform, mille puhul oli raske parlamendiga kokkuleppele jõuda. Praegu paistab, et kvootide vähendamise eesmärk on saavutamata; sellepärast teebki komisjon nüüd selle uue ettepaneku, mis on mõeldud olukorra heastamiseks, enne kui on liiga hilja.

Me arvame, et põhimõtteliselt on komisjoni ettepanek positiivne, kuna teatavas ulatuses annab see põllumajandustootjatele võimaluse loobumisalgatuseks. Siiski arvame me mõnede aspektide osas samuti, volinik, et see oleks ebapiisav ning võiks tekitada soovimatut mõju mõnedes riikides, näiteks Hispaanias.

Seepärast tahaksin ma välja tuua kaks punkti, mida pean väga oluliseks. Esiteks tahaksin rõhutada sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekute tähtsust, ja ma tahaksin tänada meie raportööri Katerina Batzelit tema töö eest, mis käsitleb vajadust mõnedel juhtudel laiendada põllumajandustöötajatele tegevuse lõpetamise eest antavat täiendavat abi 2009.–2010. turustusaastale. Me arvame, et see muudatus on eluliselt tähtis, et meede ei jääks puudulikuks ning tootjate ootused oleksid täidetud.

Teiseks tahaksin juhtida tähelepanu muudatusettepanekule, mille parlamendikomisjon minu nimel vastu võttis ja mis esitatakse täiskogule kui muudatusettepanek 11 täieliku demonteerimise otsuse kohta juhtudel, mil seadmed on ümber tehtud bioetanooli tootmiseks. Sel meetmel on kaks eesmärki: ühest küljest julgustab see loobumist, kuna annab neile rajatistele pääsu muudele turgudele, ning teisest küljest edendab niisugust sektorit nagu biokütused ajal, mil nii palju räägitakse vajadusest tarnimist suurendada.

Volinik, see reform on juba olnud traumeeriv paljude riikide jaoks, näiteks minu kodumaale. Ma arvan, et peaks olema raha ja võimalusi säilitada sissetulek põllumajandustootjatele, kes tahavad loobuda, kuid eelkõige neile põllumajandustootjatele, kes tahavad jätkata.

  Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, suhkruturu reform on üks niisugustest reformidest, mille mõtet on väga raske ära seletada põllumajandustootjatele Euroopa Liidus, sealhulgas põllumajandustootjatele mu oma kodumaal Poolas. Haldusalane ja finantssurve vähendada suhkrutootmist 18-lt miljonilt tonnilt 12-le ei ole veenvalt põhjendatud. Räägitakse vajadusest olla solidaarne põllumajandustootjatega teistel mandritel, kuigi on selge, et see ei toimu nende huvides: see ei toimu niivõrd põllumajandustootjate huvides kui suurte kontsernide ülemaailmsetes huvides. Nende huvide nimel hävitab Euroopa Liit jätkuvate reformide egiidi all järk-järgult oma põllumajandust ja asub väga ohtlikule teele, muutes end sõltuvaks väljastpoolt tulevatest toiduainete tarnetest. See poliitika viib selleni, et kaotame toiduainetega kindlustatuse, millel on tohutu tähtsus tulevaste põlvede jaoks. Ma kardan, et ei lähe kuigi kaua aega, kui mitte ainult põllumajandustootjad, vaid ka kõik teised hakkavad kahetsema neid praegu toimuvaid vastutustundetuid reforme, mille kahjulikke tagajärgi me varsti mõistame.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Nagu hästi teada, oleme me kõnealuse suhkrusektori reformi suhtes kriitilised. Oleme toiduainete osas alati säilitanud sõltumatust ning arvame seetõttu, et on vastuvõetamatu panna üks riik, nagu, Portugal, kellel on ainult üks suhkruvabrik Coruches ja üks väike vabrik São Miguelis Assooridel, mis suurivaevu suudavad rahuldada pool riigi tarbimisvajadusest, silmitsi kohustusega vähendada oma suhkrupeedist suhkru tootmise kvooti.

On selge, millised võivad olla tagajärjed: põllumajandustootjad ja ettevõtjad loobuvad tootmisest, tekitades sellega rohkem tööpuudust ja kahjustades maapiirkondade arengut. Seetõttu on äärmiselt oluline – nagu tuhanded väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad kinnitasid Porto tänavatel 17. septembril, kui toimus Põllumajandusministrite Nõukogu kohtumine Portugalis – muuta poliitikat, võttes arvesse konkreetset olukorda igas liikmesriigis ning nende oma tootmis- ja tarbimisvajadust, kindlustades põllumajandustootjate sissetulekut ja maapiirkondade arengut. Just selle kohta teeme me taas kord ettepaneku volinikule.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra juhataja, enne kui ma alustan, tahan kõigile meelde tuletada, et küsimus ei ole peedis või teraviljas. Iirimaal kasvatati peeti vaheldumisi nisuga ja selline külvikordade vaheldumine oli vastastikku kasulik.

Austatud volinik, suhkrusektori ümberkorraldamine Iirimaal on läbi kukkunud. Äriühing Greencore ja meie põllumajandusminister ei saanud sellega hakkama. Paljud minu valijad on kannatanud ja tavalised on sotsiaalsed ümberkorraldused, mistõttu tuleks meil vähemalt nendele inimestele hüvitist maksta.

Meie lootus ühtlustatud ja toiduainetööstusega mitte konkureeriva otsatarbekohase biokütusetööstuse saavutamiseks sai aastatesuuruse, kui mitte hävitava tagasilöögi. Kui ma pöördusin komisjoni poole püüdega katastroofi ära hoida, vastati mulle, et kava on paigas ja vahelesegamine isegi õilsatel eesmärkidel lõhuks kogu süsteemi ära. Kuid nüüd peame seda kava paikama. Kas ei ole võimalik selles muutmise etapis enam midagi teha Iirimaale jäetud segaduse leevendamiseks?

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, volinik, proua Batzeli ja härra Deß, me kõik teame, et suhkruturu ühise korralduse reguleerimiseks esitatud muudatusettepanekute eesmärk on muuta ligitõmbavamaks osalemine ühenduse suhkrutööstuse ümberkorralduses, et saavutada ühenduse suhkrutoodangu vähendamine. Lubage mul selle kohta teha kolm tähelepanekut.

Esiteks, komisjoni lähenemisviis on positiivne. Just see ongi juhtum koos ettepanekuga anda isegi tagantjärele suurendatud abi toetusesaajatele, kes juba vastavad määruse nr 318/2006 nõuetele, lubades neil tunda, et neid ei ole ebaõiglaselt koheldud, vaatamata sellele, et nad esimestena andsid oma panuse sektori ümberkorraldamisse.

Teiseks, arvan, et on saanud juba täiesti selgeks, et kui toodangu soovitavat vähendatud taset ei saavutata, siis kohaldatakse edaspidi lineaarse vähendamise meetmeid ainult neile liikmesriikidele, kes ei ole selle eesmärgi saavutamiseks jõupingutusi teinud. Teisest küljest võetakse määruses arvesse neid riike, kes on teinud märkimisväärseid vähendamisi ja kelle allesjäänud tootmisüksused on nüüd jõudnud kriitilisele tasemele. Minu kodumaa taolistel riikidel on eriti oluline saavutada kindlus, et seda seisukohta ei unustata, kui me edaspidi arutame suhkruturu ühist korraldust pärast 2010. aasta perioodi.

Kolmandaks tahaksin tõstatada bioetanooli küsimuse. Võtkem endale võimalus põhjalikult uurida varianti, et võib-olla lõpuks meie bioetanooli vaimustus vaibub ning võib-olla paljud seda tootvad vabrikud ei suuda püsida elujõulised. Mida võiks pakkuda tulevik selle tootmisharu töötajatele ja mis juhtub põllumajandustootjatega? Kas peame jälle kord toime tulema töötute armeega?

  Gábor Harangozó (PSE). – (HU) Tänan, härra juhataja. Volinik, daamid ja härrad. Kahjuks ei toonud suhkruturu ümberkorraldused kaasa neid tulemusi, mida olime lootnud. Ümberkorralduskavasse muudatuste tegemisel tuleb arvesse võtta, et mõned liikmesriigid on oma kvooti juba oluliselt vähendanud. Ungari on loobunud 27%-st oma kvoodist, kuna kogu Euroopa keskmine on kõigest 10,5%.

Seetõttu olen ma lõplike kvoodivähenduste määramisel selle poolt, et võetaks arvesse iga liikmesriigi tootmismahtu. Oleks sobimatu ette näha sama vähendusmäär kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele, samas kui iga riigi puhul on tootmisnäitajad erinevad.

Peale selle ei tohiks ümberkorralduskava muudatustel olla negatiivset mõju liikmesriikidele, kes on juba rakendanud tavalisest suuremat kvoodi vähendamist. Sel põhjusel olen ma vastu peedi ja isoglükoosi kvootide ühisele arvestusele, kui arvutatakse vähendatud kvoodi suhet esialgsest kvoodist. Samas tuleks tagada ümberkorraldusabi maksimumsumma juhtudel, mil rajatised pole demonteeritud, vaid on ümber tehtud alternatiivseks kasutamiseks, näiteks biomassi või bioetanooli tootmiseks. Tänan teid tähelepanu eest.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, kellelegi ei peaks tulema üllatusena asjaolu, et suhkruturu reformi osana on suhkrutarned viimase kahe aasta jooksul vähenenud 0,2 miljonit tonni, see on kogus, mis kavandatud tasemest oluliselt erineb. Sellist tulemust nägid ette Poola parlamendiliikmed, mida võis näha meie kõnedest nii põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis kui ka Euroopa Parlamendi täiskogul.

Kavatsetud eesmärkide saavutamise ebaõnnestumine näitab, et asjakohased motiveeringud ja soodustused, sealhulgas peedikasvatajate võimalused midagi muud tootma hakata, ei olnud paika pandud. Seda tunnistas ka põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, kui nad muu hulgas tegid ettepaneku tõsta kasvatajatele ja teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ettenähtud toetuse määra 10%-lt 50%-le suhkruvabrikutele ettenähtud toetusest ning tõsta 2008.–2009. turustusaastal kasvatajate eritoetusi loobutud kvooditonni eest 237,50 eurolt 260 eurole.

Tuleb ka rõhutada, et praegu ei rakenda komisjon reformi põhimõtteid, mille eesmärgiks on kõige konkurentsivõimelisemates piirkondades tootmine säilitada. Kavandatud muudatused ei tee midagi probleemide vastu võitlemiseks, rääkimata nende lahendamisest; need muudavad olukorra veel hullemaks.

ISTUNGIT JUHATAB: MECHTILD ROTHE
Asepresident

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE). – (ES) Proua juhataja, tänan teid väga voliniku siinviibimise eest. Arvan, et volinik, raportöör ja paljud kõnelejad on juhtinud tähelepanu 2005. aasta suhkrureformi rakendamisega üleskerkinud probleemidele ning asjaolule, et tootmisest loobumine on kannatanud viivituste all, mis põhjustasid suuri vajakajäämisi reformiga ettenähtud 6 miljoni tonni eesmärgi saavutamises.

Seepärast ma usun, et kõik me tervitame ettepanekut, mille komisjon praegu teeb ja mis annab loobumisele uue tõuke. Ka sektor, peamiselt peedikasvatuse sektor, on väga rahul, et ümberkorraldusprotsessi sellega kiirendatakse, sest nagu volinik juba ütles, vastasel korral tuleksid 2010. aastal üle igasuguse piiri minevad kvootide vähendamised, mille hüvitamiseks poleks enam vahendeid.

Arvan, et muudatusettepanek, mille ma Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel esitasin, on selle filosoofiaga ja selle uue ettepanekuga kooskõlas. Ma pean silmas muudatusettepanekut 31, milles kutsutakse üles koostama raportit reformi hindamiseks ning vajaduse korral tegema ettepanekuid pikendada seda abifondi ühe aasta võrra 2010.–2011. turustusaastal. Nagu ma ütlesin, oli esialgu kavandatud nelja aasta pikkune periood, et hüvitada seda esialgset viivitust reformi rakendamisel.

See on miski, milleks on kutsunud üles tootjad, ning ma mõtlen, et seda tuleks toetada, eriti võttes arvesse, et fondi finantseerib üksnes sektor ning seepärast ei mõjuta see ühenduse eelarvet.

Ma palun, volinik, et selle muudatuse kiidaks heaks komisjon ning muidugi ka mu kaasliikmed parlamendis.

Lõpuks ma tahaksin lihtsalt tänada proua Batzelit tema töö eest, tema raportite eest ja muudatusettepanekute eest, mis ta on teinud kogu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni toetusel, ning Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku eest.

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, pole kahtlust, et kaugeleulatuvaid reforme on Euroopa Liidu suhkrutööstuses tarvis, et see ka tulevikus edukaks jääks. Toodangu vähendamine on nende reformide oluline osa. Selline vähendamine peaks siiski eelkõige keskenduma äriühingutele, mis ei ole konkurentsivõimelised; kahjuks on tegelikkus tihti teistsugune.

Näiteks minu kodumaal Tšehhi Vabariigis suleti suhkruvabrikud, mis olid uued, tõhusad ja edukad, ning kvootidest loobuti riigiüleste tootjate kasuks. Muidugi oli sel väga halb mõju kodumaistele kasvatajatele ja tarbijatele.

Seepärast tahaksin ma pöörduda komisjoni poole palvega võtta endisest suuremal määral arvesse konkurentsivõime põhimõtteid, rakendades vajalikke reforme suhkrutööstuses, ning pöörata palju rohkem tähelepanu biokütuste sektori arendamisele. Ma arvan, et biokütused pakuvad uusi võimalusi suhkrupeedikasvatajatele ja esindavad tulevikku.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, volinik, 2005. aastal alanud suhkruturu reform ei saavuta oodatud tulemusi, vaatamata tohututele rahalistele väljaminekutele. Vaatamata ulatuslikele rahalistele soodustustele, mis ulatuvad 730 euroni tonni eest suhkrutoodangu vähendamisel, on ühenduses tervikuna suhkrutoodang langenud ainult 1,1 miljoni tonni võrra eeldatud 6 miljoni asemel. Komisjoni järgmisena kavandatav suhkruturu toimimise muudatuste kogum on mitte ainult võimetu olukorda parandama, vaid muudab selle veelgi hullemaks, kuna need muudatused ei sobi kokku reformi peamiste põhimõtetega, teisisõnu säilitavad suhkrutootmise kõige konkurentsivõimelisemates piirkondades.

Minu arvates on kõigepealt tarvis luua tingimused ühenduse kõige konkurentsivõimelisemate suhkrutootjate stabiilseks arenguks, et võimaldada ELi toodangul konkureerida üha avatumaks muutuval maailmaturul.

Teiseks peame maksimaalselt ära kasutama eelisseisundi seoses suhkruekspordi potentsiaaliga Maailma Kaubandusorganisatsiooniga kokkulepitud limiidi piires.

Ja lõpuks, kolmandaks, kui nende lahendustega ei õnnestu tuua paranemist suhkruturule, tuleb vähendada toodangut, kuid kasutades lineaarset tegurit, mis kehtib ühtmoodi kõigi liikmesriikide suhtes.

  Vladimír Železný (IND/DEM). – (CS) Proua juhataja, ma esindan maad, kus leiutati suhkrutükk. Kvaliteetne suhkur oli asi, mille üle me olime harjunud uhkust tundma, kuid Euroopa Liit võttis selle uhkuse meilt armutult ära.

Kui määrus (EÜ) nr 320/2006 rakendatakse, saab Tšehhi Vabariik karistada oma nõuetekohase käitumise eest esialgsetest ELi riikidest pärit välisinvesteerijate suhtes, selle eest, et ta on lubanud üle võtta suhkrutootmine riigis. See määrus on kohatu katse rahuldada Euroopa suurte suhkrurafineerimisettevõtete huvisid, samas kui ignoreeritakse nende riikide huvisid, kes on olnud traditsioonilised suhkrukasvatajad ja -tootjad.

Sellepärast on tarvis, nagu öeldakse härra Fajmoni ja teiste esitatud muudatusettepanekus, lubada liikmesriikidel jätta välja sätted a ja b ning lasta igal liikmesriigil endal otsustada, kuidas toimida kriitilise olukorraga, mis võib tekkida, kui kvoot väheneb 20% võrra või rohkem. Vastasel korral võib Tšehhi Vabariik absurdsel kombel muutuda selle traditsioonilise toote importijaks, mida on tootnud juba sajandeid.

Ühel päeval, kui meie lapselapsed koostavad nimekirja põhjustest, miks Tšehhi Vabariik peaks Euroopa Liidust lahkuma, on selle nimekirja eesotsas suhkrupoliitika ja määrused, mida me praegu arutame.

  Ville Itälä (PPE-DE). – (FI) Proua juhataja, volinik, ma saan väga hästi aru, et suhkrukvoote tuleb veelgi vähendada ja ma olen selle poolt. Samuti saan ma aru nende numbrite põhjal, mis meil on, et eelneval reformil ei ole olnud edu.

Küsimus on siiski, kuidas rakendada praegust reformi. See peaks olema kõigi liikmesriikide suhtes õiglane ning kui me vaatame seda näiteks minu kodumaa Soome seisukohast, siis oli seal varem kaks suhkruvabrikut ning eelmine kvootide vähendamine 40% võrra viis neist ühe sulgemiseni. Kui selle reformi käigus toimub uus vähendamine 13% võrra, võib see kõige mustema stsenaariumi kohaselt tähendada, et kogu suhkrutoodang Soomes lõpetatakse, sest tuleks sulgeda mõlemad vabrikud.

See on silmnähtavalt ebaaus olukord Soome suhkrupeedikasvatajate ja Soome tööstuse suhtes. Sellepärast toetan ma muudatusettepanekut, mille esitas mu kolleeg härra Fajmon ja milles öeldakse, et mingil juhul ei tohiks seda ettepanekut kohaldada nende liikmesriikide suhtes, kelle kvoote on juba vähendatud üle 20%, kui nad ise seda ei soovi.

Tahaksin loota, et ka volinik mõistab olukorda, milles on väikeriigid. Soomes, kus me praegu arutame toetuse vähendamise küsimust riigi lõunaosas vastavalt ühinemislepingu artiklile 141, on maaelanikkonna usk Euroopa Liitu väga nõrk. On tarvis, et jääks mingi lootusesäde ning eelkõige tuleks see reform läbi viia ausalt, nii et kõiki liikmesriike koheldaks ühtmoodi.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, kõigepealt sooviksin tänada teid kõiki väärtuslike märkuste eest. Usun, et selle küsimuse keerulisus on näha täna siin esitatud märkustest. Mul on vaid mõned tähelepanekud.

Esiteks usun ma, et need ettepanekud toimivad ja nimetaksin neid suureks präänikuks tootmisharu jaoks. See präänik on küllaltki atraktiivne, sest põllumajandustootjatele antakse võimalus saada 10% ümberkorraldusfondist, mille maht 2008.–2009. aastal on 625 eurot. 62,5 eurot pluss ümberkorraldusrahast makstavad lisad (237,5 eurot) teeb kokku 300 eurot tonni kohta, mille põllumajandustootjad komisjonile tagasi saadavad.

Kõige olulisemaks pean ma seda, et esmakordselt saavad põllumajandustootjad ümberkorraldusfondi kasutada. Enne ei ole see võimalik olnud. Enne sai seda teha üksnes tootmisharu. Nüüd võivad põllumajandustootjad öelda: „Ma tahan lõpetada ja ma tahan oma 300 eurot tonni kohta ja saan lisaks ka hinna vähenemise hüvitist.” Ja see ei ole ühekordne makse, vaid korduv.

Nõustun täielikult härra Parishiga. Ma arvan, et teravilja- ja õliseemnehindade juures on suhkrupeedi tootmise alternatiivid täna palju ligitõmbavamad kui varasematel aastakümnetel. Seepärast eeldan, et põllumajandustootjad teevad oma arvutused ja valivad oma tulevase tootmise korraldamiseks kokkuvõttes kõige ligitõmbavama mooduse.

Kui ma esimest korda sõna võtsin, mainisin tagasiulatuvust. Tagasiulatuvuse põhjuseks on see, et neid, kes algusest peale nõudeid täitsid, ei tohi karistada, vaid neile tuleb maksta hüvitist. Mõeldud on peedikasvatajaid, inuliinisiirupi valmistajaid ja sigurikasvatajaid. Et peedikasvatuse erinevate tüüpide vahel ei oleks vahetegemist.

Niisiis olen ma selles veendunud ja väga tänulik parlamendi kiire reageerimise eest, mis aitab meil usutavasti homme nõukogus poliitilise kokkuleppe saavutada, et saata selge märguanne tootmisharule ja peedikasvatajatele, et nad saaksid hakata valmistuma järgmiseks tootmisperioodiks.

Olen küllaltki kindel, et see on kasulik kogu tootmisharule, sest, nagu siin tänagi sai mainitud, on selle võimaluse mittekasutamise alternatiiviks järsk lõpetamine ilma hüvitiseta. Olen päris kindel, et erinevates põllumajandusettevõtetes ja piirkondades, kus see atraktiivne on, tehakse palju arvutusi, et saada kokku vajalikud tonnid ja saavutada õige tasakaal suhkrusektoris.

Veel kord, palju tänu – eelkõige raportöörile proua Batzelile – kogu selle keerulise toimikuga tehtud töö eest.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Béla Glattfelder (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Proua juhataja, käesoleval suhkrureformide läbivaatamisel nõuab Euroopa Komisjon, et Euroopa põllumajandustootjad ja Euroopa suhkrutööstus tooksid jätkuvalt ülemääraseid ohvreid suhkruturu tasakaalu taastamiseks. Oma arvamuses Euroopa Parlamendi rapordi kohta, mis mõni aeg tagasi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostati, juhtisin ma tähelepanu sellele, et Euroopa suhkruturul ei saa olla võimalik saavutada soovitud tasakaalu senikaua, kui puuduvad õigusaktid, mis pakuvad tõhusat impordikaitset. Oma raportis tõi Euroopa Parlament esile ka ettepanekud Euroopa Komisjonile ja Põllumajandusministrite Nõukogule piirata suhkruimporti kolmandatest riikidest. Lõpuks ei koondanud õigusloomealane tegevus neid ettepanekuid lõplikuks dokumendiks.

Olen nõus praeguse ettepaneku kohta esitatud muudatusega, milles soovitatakse, et liikmesriigid, kes on juba vähendanud oma kvooti vähemalt 20%, ei peaks edasisi kvoodivähendusi rakendama. See oleks õiglane, eelkõige nende riikide suhtes, kes on suhkrureformi rakendamiseks juba tõsiseid jõupingutusi teinud.

Siiski arvan ma samal ajal, et on oluline, et suhkrureformide läbivaatamine peaks sisaldama ka meetmeid suhkrutööstuse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks. Seda silmas pidades olen ma esitanud muudatusettepaneku, mis annab liikmesriikidele valikuvõimaluse otsustada anda kõigepealt võimalus väiksematele, vähem konkurentsivõimelistele suhkrupeedikasvatajatele loobuda peedi transportimisest. See on oluline võimalus väiksematele, vähem informeeritud kasvatajatele, kuid samal ajal aitab see Euroopa suhkrutööstusel muutuda ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – On kahetsusväärne, et komisjon on sellise lühikese aja jooksul esitanud parlamendile hääletamiseks juba teise suhkruturu ümberkorraldamise paketi. Esialgne pakett põhjustas Iiri suhkrutööstuse kokkuvarisemise, mis kahjustas nii riiki, põllumajandustootjaid kui ka kasvatajaid.

Kahjuks ei ole hüvitiste pakett jõudnud täielikult ei põllumajandustootjate ega töövõtjateni.

Ma ei nõustu komisjoni püüdega piirata käesolevas paketis kasvatajatele ja töövõtjatele makstavat hüvitist 10%ni – ülejäänud 90% eraldamine töötlejatele tundub ülemäärane.

Esialgses ümberkorralduskavas eraldati kasvatajatele ja töövõtjatele vähemalt 10% ning täpne jaotus jäeti liikmesriikidele otsustada, kuid selles paketis on komisjon hüvitise jagunemise osas väga jäik.

On selge, et komisjoni eesmärkide saavutamiseks tuleb ümberkorraldamisabi suurendada. Tervitan otsust maksta suuremat ümberkorraldamisabi nendele, kes peeditootmise on juba lõpetanud.

Väljendan tungivat nõudmist, et hüvitised Iiri põllumajandustootjatele ja töövõtjatele tuleb viivitamata välja maksta – see saaga on läinud juba liiga kaugele.

  Witold Tomczak (IND/DEM), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, ühise põllumajanduspoliitika eeskirju on praeguseks häbematult rikutud tööstusharu paljudel turgudel. Suhkruturg on lihtsalt selle üks häbistavam näide. Selle turu reform, mis võeti vastu vaevalt kaks aastat tagasi, sisaldas uute liikmesriikide jaoks ebaausaid lahendusi, sest andis eeliseid mõnele vanale liikmesriigile, tekitades ülejäägi niinimetatud B-kvootide osas, mis on kulukad maksumaksjale. Üks reformi eesmärkidest oli parandada sektori konkurentsivõimet. Eeldatavasti pidid need, kes jäid turule, olema kõige konkurentsivõimelisemad. Praegu kavandatav läbivaatamine on suunatud nende karistamiseks, kes on kõige konkurentsivõimelisemad. Lõppeks seda ju tähendab uute vabrikute kasutuselevõtmine ja suurendatud, tagasiulatuva jõuga hüvitiste maksmine. Kas selles, mis praegu toimub, on üldse võimalik leida mingit loogikat?

Kui mängus on vana ELi huvid, lendavad põhimõtted aknast välja. Solidaarsus või võrdsed konkurentsivõimalused ei loe enam midagi.

See kehtib kogu põllumajandussektori kohta, kus rikkamad riigid saavad suuremaid subsiidiume. Kõik katsed lõpetada vaesemate uute liikmesriikide diskrimineerimine põrkavad vastu vanade liikmesriikide esindajate relvitukstegevat lahkust – teil on õigus, ütlevad nad, aga me ei hakka ju Pandora laegast lahti tegema. Kuid praegu, kui me vaatame suhkrusektorit, siis saab küll muuta kokkuleppeid, millele kirjutati alla mitte kuigi kaua aega tagasi! Ainult sellepärast, et see kahjustab vanemate liikmesriikide ja suurte kontsernide huve.